Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine: põllumajanduse intensiivsus, taimekaitsevahendite kasutamine, metsaraie pindala, metsakahjustused, kalapüük, võõrliikide levik. Jäätmed: jäätmete ladestamine, ohtlike jäätmete kogumine, olmejäätmete kogumine, jäätmete ringlussevõtt, jäätmete bioloogiline töötlus, jäätmete põletamine. Kliimamuutus: süsinikdioksiidi heitkogus, metaani heitkogus, dilämmastikoksiidi heitkogus, halogeenitud süsivesinike kasutamine. Ressursside kasutamine: veevõtt, energia tarbimine, maakasutuse muutused, elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest, maavarade kaevandamine, kalapüük, metsaraie, jahindus. Ohtlikud kemikaalid: taimekaitsevahendite kasutamine, kemikaalide jäätmed. Vee saastumine ja veevarude vähenemine: heitvee lämmastiku ja fosfori reostuskoormus, puhastamata heitvee kogus ja päritolu, orgaaniliste reoainete reostuskoormus, väetistega pinnasesse viidud lämmastiku ja fosfori kogus; ohtlike ainete sisaldus heitvees. Õhu saastumine: lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogused, primaarenergia tarbimine, bensiini ja diislikütuse tarbimine.

Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Välisõhu saastamine», «Jäätmekäitlus», «Veekasutus», «Energia ja kütus», «Elektrienergia müük», «Tramm-troll», «Liiklusregister», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Bioloogilise mitmekesisuse kaitse», «Taimekasvatus», «Veekogude rikastamine», «Kalapüük», «Metsandus», «Taimekaitsevahendite mittepõllumajanduslik kasutamine» ning «Kliimamuutust põhjustavate gaaside heitkogus ja sidumine» andmeid.

Keskkonnakaitseks tehtud investeeringud keskkonnakaitse tegevusalade ja finantseerimisallikate kaupa. Keskkonnakaitse- ja -järelevalvesüsteemide hooldekulud (sisemised jooksevkulud) keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Maksed keskkonnakaitseteenuste eest keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Saastetasud, loodusvara kasutusõiguse tasud. Keskkonnakaitse finantseerimiseks makstud ja laekunud subsiidiumid ja toetused keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Keskkonnakaitsetegevusest saadud tulud keskkonnakaitse tegevusalade kaupa: osutatud keskkonnakaitseteenuste eest ja keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist.

Kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, kaitstavad looduse üksikobjektid, püsielupaigad, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) arv, tüübid ja pindalad. Ohustatud liikide arv punase raamatu ohustatuse kategooria ja kaitsekategooria kaupa ning nende osatähtsus liikide üldarvust (Eestis leiduvate liikide üldarvust vastavalt punasele raamatule). I kategooria kaitsealuste liikide registreeritud elupaikade (leiukohtade) arv maakondade kaupa. Võõrliikide registreeritud leiupaikade arv: registreeritud leiukohtade arv ja pindala maakondade kaupa.

Keskkonnakaitsevahenditesse ja tootmisprotsessi muutmiseks tehtud keskkonnakaitselised investeeringud keskkonnakaitse tegevusalade ja finantseerimisallikate kaupa. Keskkonnakaitse- ja -järelevalvesüsteemide hooldekulud (sisemised jooksevkulud) keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Maksed keskkonnakaitseteenuste eest keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Saastetasud, loodusvara kasutusõiguse tasud. Keskkonnakaitse finantseerimiseks saadud subsiidiumid ja toetused keskkonnakaitse tegevusalade kaupa. Keskkonnakaitsetegevusest saadud tulud keskkonnakaitse tegevusalade kaupa: osutatud keskkonnakaitseteenuste eest ja keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist.

Kuu keskmine saasteainete – vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, fenoolide ja peentolmu sisaldus õhus; sulfaatide, nitraatide, kloriidide ja ammoniaagi sisaldus sademetes. Sademete happesus (pH). Kuu keskmine sademete hulk, sademetega päevade arv, suhteline õhuniiskus, keskmine, minimaalne ja maksimaalne õhutemperatuur, päikesepaiste kestus tundides. Kuu keskmine ja maksimaalne radioaktiivsus. Aasta keskmised vee kvaliteedi näitajad: jõgede üldlämmastiku (N), üldfosfori (P) ja orgaanilise reostuse (väljendatuna BHT7/5) aastaärakanne; jõgede keskmine N, P ja BHT sisaldus alamvesikonniti ja vesikonniti; veekogumite ökoloogilise seisundi hindamise tulemused (väga heas, heas, kesises, halvas ja väga halvas seisundis olevate veekogumite arv (alamvesikonniti ja vesikonniti)); põhjaveekogumite keskmine nitraadisisaldus.

Maavarade kasutamine (kaevandamine/tootmine/ammutamine) ja varu: põlevkivi, turvas (hästi- ja vähelagunenud turvas), lubjakivi (tsemendi-, tehnoloogiline ja ehituslubjakivi), dolokivi (tehnoloogiline, viimistlus- ja ehitusdolokivi), liiv (tehnoloogiline, täite- ja ehitusliiv), kruus (täite- ja ehituskruus), savi (tsemendi-, raskeltsulav, keraamika- ja keramsiidisavi), kristalliinne ehituskivi, fosforiit, järvelubi, meremuda, järvemuda.

Veevõtt veeallikate ja veeliikide kaupa, sh põhjaveevõtt veekomplekside ja põhjaveekogumite kaupa. Vee tarbimine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi. Heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete kaupa. Heitvee hulk ja reostuskoormus valgalade kaupa. Heitvee hulk ja reostuskoormus reoveekogumisala kaupa. Heitvee puhastusaste ja puhastusviis reoveekogumisalade kaupa. Asulareovee puhastamise direktiivi aruandlusega haaratud reoveepuhastite jõudlus puhastatud veekoguse, BHT ja inimekvivalendi järgi. Reoveesette hulk ja käitlusviis.

Asustusmaterjali päritolu kasvanduse veekogu järgi. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga liikide kaupa. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustuspaikade järgi. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustusmaterjali vanuse ja koguse järgi.

Jäätmeteke jäätmeliikide ja majandustegevusalade kaupa. Jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine prügilatesse. Jäätmete taaskasutamine, sh energiakasutus. Jäätmete eksport ja import.

Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus. Freoonide ja väävelheksafluoriidi heitkogus. Süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemide poolt.

Taimekaitseks kasutatud taimekaitsevahendite (putuka-, seenhaiguste ja umbrohutõrjevahendid, puhtimispreparaadid, kasvuregulaatorid ja desikandid) kogus ja nendega töödeldud pind taimeliikide järgi. Raudteetammidel umbrohutõrjeks kasutatud umbrohutõrjevahendite kogus.

Paikse saasteallika asukoha aadress. Saasteallikast tekkinud ja tegelikult õhku paisatud saasteainete kogus. Põletusseadmed: liik, arv, parameetrid. Kasutatud kütuse kogus, selle väävlisisaldus. Gaasi- ja tolmupuhastusseadmed: tüüp, arv, parameetrid. Kasutatud lahustite ja lahusteid sisaldavate valmististe kogused.

Liikuvate saasteallikate poolt õhku paisatud saasteainete kogus. Andmed liikuvate saasteallikate kohta põhinevad vaatluste «Energia ja kütus», «Maanteetransport» ja «Liiklusregister» andmetel.

13.

Kasumi-
taotluseta organisatsioonid

20001

aasta

Tulud: sisseastumis- ja liikmemaksud; toetused, sh riigieelarvelistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, valitsemissektori fondidelt ja sihtasutustelt; vabatahtlikud annetused, sh residendist eraisikutelt, residendist juriidilistelt isikutelt, mitteresidentidelt, sh humanitaarabikaupadena; tulu varalt, sh kasum põhivara müügist, renditulu, sh maarent, ruumide, masinate, seadmete jms rent; finantstulud, sh intressid, dividendid, muud; muud tulud, sh kaupade müük, teenuste osutamine (sh eraisikutele), muud; laenud, sh antud laenude tagasimaksed.

Korteriühistute, garaaži-, aiandus-, vee- ja majaomanike ühistute tulud: sisseastumis- ja liikmemaksud; sihtlaekumised; hooldustasud (sh ühistu ülalpidamiseks); tulu varalt (sh kasum põhivara müügist, renditulu, sh maarent, ruumide, masinate jms rent); finantstulud (sh intressid, dividendid), muud tulud; laenud (sh antud laenude tagasimaksed).

Kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus ja remont, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, paber, trükised, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, mööbel, tooted ja materjalid (sh toiduained, ehitusmaterjal), edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, kindlustus, transporditeenused, turva- ja valveteenused, ruumide ja territooriumide hooldus, jooksva remondi teenused, muud teenused), koolituskulud, muud majanduskulud; riigilõiv; maksud, sh maamaks; põhivara kulum; finantskulud, sh intressid, muud finantskulud; toetused ja stipendiumid, sh antud toetused põhivara soetuseks, antud tegevustoetused, stipendiumid jm sotsiaaltoetused; humanitaarabi üleandmine; liikmemaksud; muud ülekanded; aruandeaasta tulem; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed.

Korteriühistute kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus- ja remonditeenused, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, koolituskulud, paber, trükised, kantseleikaubad, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, transporditeenused, haldusteenus), muud majanduskulud; sihtotstarbelised otsekulud, sh remondikulud; põhivara kulum; finantskulud, sh intress; Korteriühistute Liidu liikmemaks; muud ülekanded; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed.

Garaaži-, aiandus-, vee- ja majaomanike ühistu kulud: palk; sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse; majanduskulud, sh rent, mootorsõidukite ülalpidamiskulud (sh mootorikütus, sõidukite rendikulud, sõidukite hooldus- ja remonditeenused, kompensatsioon isikliku auto kasutamise eest), lähetused, koolituskulud, paber, trükised, kantseleikaubad, posti- ja sideteenused, kontorimasinad, arvutid ja arvutiteenindus, ehitusmaterjal, tööd ja teenused (sh raamatupidamisteenus, juriidilised teenused, notaritasud, reklaamikulud, pangateenused, transporditeenused, jooksva remondi teenused, muud teenused), muud majanduskulud; maamaks; põhivara kulum; finantskulud, sh intressid, muud finantskulud; muud ülekanded; laenud, sh võetud laenude tagasimaksed.

Põhivara seis aasta algul soetusmaksumuses; sissetulek, sh uued; väljaminek, sh müük, likvideeritud; aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses: maa; hooned ja rajatised, sh eluruumid; masinad, seadmed, majandusinventar, sh arvutustehnika; transpordivahendid; kinnisvarainvesteeringud; immateriaalne põhivara.

Liikmete arv, sh eraisikud, aasta keskmine töötajate arv, vabatahtliku töö tundide arv: aruandeaastal ja eelmisel aastal.

Arvutite arv; internetiga ühendatud arvutite arv.

Korteriühistute korterite arv, korterite pind (m²).
 

Maksu- ja Tolliametilt sotsiaalmaks ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed EMTAKi järgi.

14.

Kaubandus-, majutus- ja toitlustus-
ettevõtete majandus-
tegevus

20002

kvartal

Müügitulu kokku, sh jaotus tegevusalati: kaubandusettevõtted – kaupade jaemüük kaubagrupiti (toiduained; alkoholjoogid; tubakatooted; valmisriided, kangad, jalatsid; muud tööstuskaubad); kaupade hulgimüük ja vahendus; mootorsõidukite hooldus ja remont; muud müügitulud; majutus- ja toitlustusettevõtted – majutusteenuste müük; toitlustusteenuste müük; muud müügitulud.

Kulud kokku, edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, palk, sotsiaalmaksud, muud kulud.

Varud liigiti aruandekvartali algul ja lõpul (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele).

Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku.

Hõivatute kvartali keskmine arv. Töötatud tunnid.
 

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

15.

Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandus-
ettevõtete majandus-
näitajad

20003

aasta

Vara, kohustused ja omakapital 2009. ja 2008. aasta 31. detsembril:

Vara. Käibevara: raha ja pangakontod; aktsiad ja osad; muud lühiajalised finantsinvesteeringud (välja arvatud aktsiad ja osad); nõuded ostjate vastu; muud nõuded ja ettemaksed; varud (sh tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest); bioloogiline vara; müügiootel põhivara; käibevara kokku. Põhivara: finantsvara (pikaajalised finantsinvesteeringud) kokku (sh aktsiad ja osad; muud väärtpaberid); kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; bioloogiline vara kokku jääkmaksumuses; immateriaalne põhivara kokku jääkmaksumuses; põhivara kokku. Vara kokku.

Kohustused ja omakapital. Kohustused: lühiajalised kohustused kokku: (sh laenukohustused; lühiajalised eraldised; võlad tarnijatele; saadud ettemaksed; võlad ja ettemaksed; sihtfinantseerimine); pikaajalised kohustused (sh pikaajalised laenukohustused; muud pikaajalised võlad; pikaajalised eraldised; sihtfinantseerimine); kohustused kokku. Omakapital: aktsia- või osakapital (sh väliskapital); registreerimata aktsia- või osakapital; ülekurss; kohustuslik reservkapital; muud reservid; eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum; aruandeaasta puhaskasum või -kahjum; oma osad või aktsiad; omakapital kokku. Kohustused ja omakapital kokku.

Põhivara liikumine: aasta algul soetusmaksumuses ja jääkmaksumuses; muutused aasta jooksul (ostmine, müük, mahakandmine, muud muutused); aasta lõpul soetusmaksumuses ja jääkmaksumuses. Materiaalne põhivara kokku (maa, ehitised, transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid, masinad ja seadmed, lõpetamata ehitus, ettemaksed materiaalse põhivara eest, muu materiaalne põhivara); bioloogiline vara (istandikud; rohumaad; kasvav mets; põhikarja loomad). Kinnisvarainvesteeringud, sh maa, ehitised. Immateriaalne põhivara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, arvutitarkvara, kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, muud lõpetamata projektid). Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks, tegevuskuludeks: brutomeetod ja netomeetod (aasta algul, saadud, tagastatud, tulu/amortisatsioon, aasta lõpul). Ostetud, müüdud, rendile võetud ja antud maade pindala ja maksumus, sellest põllumajandusmaad. Põhikarja loomade müük edasiseks tootmises kasutamiseks: loomade arv ja nende maksumus (hobused, veised, sead, lambad, kitsed, muud loomad).

Müük: kogus, maksumus. Omatoodetud saaduste ja teenuste müük: nisu; rukis; oder; kaer; tatar; kaunvili; segavili; tritik; rapsiseeme; linaseeme; leotatud linavarred; leotamata linavarred; kartul; kapsas; lillkapsas; kurk; tomat; söögipeet; porgand; mugulsibul; küüslauk; roheline hernes; kaalikas; muu köögivili; õunad ja pirnid; ploomid; kirsid; punane ja valge sõstar; must sõstar; karusmari; vaarikas; aedmaasikas; mustikas; jõhvikas; astelpaju; muud puuviljad ja marjad; hein; rohujahu, -graanulid, -briketid; heintaimede seemned; põhk; haljasmass silota; silo; söödajuurvili; viljapuude istikud, tuhat tk; marjapõõsaste istikud, tuhat tk; lilled ja lilletaimed, maksumus; muud taimekasvatussaadused, maksumus; loomade müük tapaks (veised vasikateta; vasikad; sead; lambad ja kitsed; linnud; hobused; muud loomad); loomade müük üleskasvatamiseks eluskaalus (veised vasikateta; vasikad; sead; lambad ja kitsed; linnud; hobused; muud loomad); piim; munad, tuhat tk; mesi; karusloomakasvatussaadused, maksumus; vill, pesemata villa kaalus; mesilaspered, perede arv; vaha; sõnnik; muud loomakasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud teraviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud köögiviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud puuviljasaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud muud taimekasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või mujal teenustööna tapetud loomade liha, lihasaadused, lihakaalus ilma rupsideta, v.a ulukiliha; ettevõttes või mujal teenustööna toodetud või, juust, koor, kohupiim jm, piimasaaduste tootmiseks kasutatud piim naturaalkaalus; muud töödeldud loomakasvatussaadused, maksumus; pikad okaspuupalgid, tm; okaspuupakud ja okaspuutarbepuit, tm; pikad lehtpuupalgid, tm; lehtpuupakud ja lehtpuutarbepuit, tm; okas- ja lehtpuuküttepuit, tm; kasvava metsa müük raieks, tm; saepuru, hakkepuit, puidujäätmed, maksumus; saematerjal, tm; puidust ehitusdetailid, maksumus; mööbel, maksumus; oma puukooli metsataimed, tuhat tk; puuseemned, kg; värske kala; külmutatud kala; värsked ja külmutatud krevetid, krabid ning muud vähilaadsed; ettevõttes või mujal teenustööna töödeldud (peale külmutamise) kalasaadused, maksumus; veondusteenused ja laondus, maksumus; kinnisvara haldus ja rent, maksumus; masinate ja seadmete kasutusrent, maksumus; transpordivahendite kasutusrent, maksumus; veterinaarteenused, maksumus; põllumajanduslikud teenused, maksumus; maastikukujundus, maksumus; metsamajanduslikud teenused, maksumus; kalandusega seotud teenused, maksumus; jahindussaadused (ulukiliha, ulukinahad), maksumus; kaupade vahendusmüügi teenused, maksumus; kinnisvara müügi teenused, maksumus; masinate, transpordivahendite ja seadmete remont ning hooldus, maksumus; muud teenused, maksumus; muud mittepõllumajanduslikud kaubad, maksumus. Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste müük, maksumus; ostetud põllumajandussaaduste edasimüük; ostetud metsamajandussaaduste edasimüük; ostetud värske ja külmutatud kala edasimüük; ostetud muude toodete (kaupade) edasimüük; ostetud teenuste ja kinnisvara edasimüük. Kokku müüdud (müügitulu), maksumus; sellest eksport ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse lähetatud, maksumus.

Tulud, kulud ja kasum. Müügitulu; toetused toodetele ja tootmisele; muud toetused; põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku lõpetamata ning valmistoodangu varude muutus; oma tarbeks valmistatud põhivara; kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt. Kulud: edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad (sh loomad, kasvav mets raieks); edasimüügi eesmärgil ostetud teenused ja kinnisvara; seemned ja taimed; väetised ja pinnase paranduse vahendid; taimekaitsevahendid; veterinaartooted; loomasöödad; masinate ja seadmete remondimaterjal; ehitiste remondimaterjal; ostetud põllumajanduslikud teenused; ostetud mittepõllumajandusliku tootmisega seotud teenused; veterinaarteenused; muu materjal, tooted, tarbed, taara; elekter; kütus ja määrdeained (sh mootorikütus); soojusenergia; kaubad, materjal, ostetud tooted ja teenused kokku; maksud toodetele; maksud tootmisele (sh maamaks); riigilõiv (autode, traktorite registreerimine; riiklike tegevuslubade, litsentside väljastamine); maksud ja maksed; kasutusrendi maksed; maarendimaksed; maavarade rent; kindlustusmaksed; muud teenused; muud tegevuskulud; mitmesugused tegevuskulud kokku; palk; sotsiaalmaksud; tööjõukulud kokku; põhi- ja bioloogilise vara kulum (sh masinatel ja seadmetel; ehitistel; istandikel, rohumaadel; muul põhivaral); põhivara väärtuse langus; kulum kokku. Kulud kokku (sh arendus- ja uurimiskulud). Muud äritulud (sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogilise vara müügist; sihtfinantseerimise tulu; erakorralised tulud). Muud ärikulud (sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogilise vara müügist; sihtfinantseerimise kulu; erakorralised kulud). Finantstulud (sh kapitalirendi intressitulu; muu intressitulu). Finantskulud (sh kapitalirendi intressikulu; muu intressikulu). Kasum (kahjum) enne maksustamist. Tulumaks. Puhaskasum (-kahjum). Puhaskasumi jaotus.

Tööhõive, töötunnid. Aasta keskmine tööga hõivatud isikute arv; aasta keskmine töötajate arv; sh osatööajatöötajate arv; töötatud tundide arv.

Toimlate (muu tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, kes tegelevad põllumajanduse, metsanduse või kalandusega) müügitulu kokku, sh sisekäive; kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaupade ja teenuste müük; palgakulu, sotsiaalmaks; aasta keskmine tööga hõivatud isikute arv; töötatud tundide arv; investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja bioloogilistesse varadesse, sh kinnisvarainvesteeringud (v.a kapitalirent); valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus; oma tarbeks valmistatud põhivara; muud äritulud.

Põllumajandusettevõttes valmistatud tooted koguse ja maksumuse järgi (toodetud; müüdud; müüdud toodangu maksumus aruandeaastal).

Nisupüül; nisulihtjahu; rukkipüül; rukkilihtjahu; odralihtjahu; kruubid, tangud kokku (sh manna, odratangud, odrakruubid, nisutangud, kaerahelbed); purustatud teravili, söödajahu, kliid loomasöödaks; tööstuslikult toodetud segasööt (sh veistele; sigadele; kodulindudele; lammastele); juust; kohupiim; hapukoor; jogurt; liha, k.a I kategooria toidurupskid, v.a hädatapmine (sh linnuliha; sealiha; veise- ja vasikaliha; lambaliha); keeduvorst; poolsuitsuvorst; täissuitsuvorst; viinerid; sardellid; muud vorsttooted; suitsutatud sealiha; suitsutatud linnuliha; suitsutatud veise- ja vasikaliha; suitsutatud lambaliha; lihakonservid (sh sealihast; linnulihast); termiliselt töödeldud lihatooted (s.t kotletid, pihvid, sült jms tooted) (sh linnulihast; lambalihast); termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted (s.t hakkliha, tükktooted jms) (sh linnulihast; lambalihast); saematerjal (sh okaspuusaematerjal); puidust ehitusdetailid (s.t uksed, aknad, nende raamid, lävepakud jms tooted); turvas; muud tööstuslikult toodetud tooted.

16.

Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandus-
ettevõtete majandus-
näitajad

20004

kvartal

Müük: kogus, maksumus. Omatoodetud saaduste ja teenuste müük: tera- ja kaunvili; rapsiseeme; kartul; köögivili; puuvili ja marjad; muud taimekasvatussaadused, maksumus; loomade müük tapaks (veised; sead; linnud); loomade müük üleskasvatamiseks eluskaalus (veised vasikateta; vasikad); piim; munad, tuhat tk; muud loomakasvatussaadused, maksumus; ettevõttes või teenustööna mujal tapetud loomade liha, lihasaadused; ettevõttes või teenustööna mujal toodetud piimasaadused; palgid, pakud ja muu tarbepuit, tm; küttepuud, tm; kasvava metsa müük raieks, tm; värske ja külmutatud kala; muud töödeldud põllumajandus-, jahindus-, metsamajandus- ja kalasaadused, teenused ja muud kaubad, maksumus. Edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste müük, maksumus. Kokku müük (müügitulu).

Kulud. Kulud kokku; edasimüügi eesmärgil ostetud kaupade ja teenuste maksumus; materjal, ostetud tooted ja teenused; tööjõukulud (sh palk; sotsiaalmaks); kulum.

Varud perioodi lõpul, perioodi algul. Varud kokku; tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; ostetud kaubad müügiks; ettemaksed tarnijatele; bioloogiline (tootev, tarbitav) vara.

Investeeringud. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud kokku, sh kapitalirent (maa; hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed; arvutid ja arvutisüsteemid; muu materiaalne põhivara; maaparandus; väärisesemed); investeeringud bioloogilistesse varadesse (istandikud ja rohumaad; kasvav mets; põhikarja loomad). Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük. Bioloogilise (tootva) vara müük.

Tööhõive, töötunnid. Tööga hõivatud isikute kvartali keskmine arv; töötatud tunnid.

17.

Teenindus-
ettevõtete majandus-
tegevus

20005

kvartal

Müügitulu, sh jaotus tegevusalati: laondus ja veondust abistavad tegevusalad, posti- ja kulleriteenistus, kirjastamine, kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine, programmid ja ringhääling, telekommunikatsioon, programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused, infoalane tegevus, kinnisvaraalane tegevus, juriidilised toimingud ja arvepidamine, peakontorite tegevus, juhtimisalane nõustamine, arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs, teadus- ja arendustegevus, reklaamindus ja turu-uuringud, muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veterinaaria, rentimine ja kasutusrent, tööhõive, turismiteenuste müük, turvatöö ja juurdlus, puhastustegevus, hoonehalduse abitegevused, maastiku hooldus ja korrashoid, büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst, meelelahutus ja vaba aeg, arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, muu teenindus, muud müügitulud, sellest kaupade müük. Dotatsioon.

Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, tööjõukulud (palk ja sotsiaalmaksud). Varud liigiti aruandekvartali algul ja lõpul: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele varude eest. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud: hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku.

Hõivatute kvartali keskmine arv. Töötatud tunnid.
 

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

18.

Tööstus-, energeetika- ja veevarustus-
ettevõtete majandus-
tegevus

20006

kvartal

Müügitulu, sh tööstustoodangu ja -teenuste müük. Kulud kokku, sh tööjõukulud (palk, sotsiaalmaksud), edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused. Varud, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringutesse (sh kapitalirent): hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar, maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku.

Hõivatute kvartali keskmine arv. Töötatud tunnid.
 

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

19.

Ehitus-
ettevõtete majandus-
tegevus

20101

kvartal

Müügitulu. Ehitustööd Eestis ja välisriikides, sh uute hoonete ehitamine ning remondi- ja rekonstrueerimistööd, uute rajatiste ehitamine ning remondi- ja rekonstrueerimistööd. Muud müügitulud. Kulud kokku; maksed alltöövõtjatele, sh hoonete ehitamiseks, ehitamiseks välisriikides; edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused; tööjõukulud, sh palk, sotsiaalmaks. Oma tarbeks tehtud ehitustööd, sh remonditööd ja rekonstrueerimistööd. Varud kokku, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringutesse (sh kapitalirent): hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku. Uued tellimused, sh välisriikides: hoonete ehitamine, rajatiste ehitamine.

Hõivatute kvartali keskmine arv. Töötatud tunnid.
 

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

20.

Eluruumide ja mitteeluhoonete ehitus

20102

aasta
kvartal

Ehituslubade väljastamine: eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa. Kasutusse lubatud eluruumide arv ja pind tubade arvu järgi*, eluruumide arv ja pind elamu tüübi järgi: ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, muud mitmepereelamud (1–2-, 3–5-, 6–8-, 9- ja enamakorruselised); eluruumide tehnovarustatus: veevärk, kanalisatsioon, keskküte, soe vesi, vann/dušš*; eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa.
 

* Esitatakse aasta kohta.

21.

Elektrienergia müük

20201

aasta

Import koguselises ja rahalises arvestuses, sh riigiti. Ostetud Eestist koguselises ja rahalises arvestuses. Müüdud kokku koguselises ja rahalises arvestuses, sh hulgimüük vahendajatele; lõpptarbimine, sh majandusharude kaupa; kodutarbijatele. Kaod. Eksport koguselises ja rahalises arvestuses, sh riigiti. Tarbitud elektrienergia kogus maakonniti, sh ettevõtted, asutused; kodutarbijad.

22.

Elektrijaam

20203

aasta

Elektrijaama liik: koostootmisjaam, hüdroelektrijaam, tuuleelektrijaam. Genereerimise liik: vasturõhuauruturbiiniga, vaheltvõtuauru-kondensatsiooniturbiiniga, gaasiturbiiniga, diiselmootoriga, sisepõlemismootoriga, kombineeritud. Elektrivõimsus ja soojusvõimsus: maksimaalne kasutatav võimsus (brutovõimsus) aasta lõpul, sh koostootmisega, kasutatav võimsus aasta lõpul, netovõimsus aasta lõpul, sh koostootmisega. Elektriseadmete aasta tippkoormus, kasutatav võimsus tippkoormuse ajal (neto), tippkoormuse aeg (kuupäev ja kellaaeg). Elektrienergia ja soojuse toodang: toodetud, sh koostootmisega; elektrivõrku väljastatud kogus; elektrijaama omatarve; kadu elektrijaamas. Kütuse tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks kütuseliigiti, sh koostootmisega. Elektrienergia ja soojuse toodang kütuseliigiti, sh koostootmisega. Kütuse keskmine kütteväärtus kütuseliigiti. Elektri ja soojuse koostootmine genereerimise liigi (vasturõhuturbiin, vaheltvõtuauru-kondensatsiooniturbiin, sisepõlemismootor, muu) järgi: turbiinide arv, elektri- ja soojusvõimsus, kütuse tarbimine elektri ja soojuse koostootmiseks kütuseliigiti, elektri ja soojuse toodang kütuseliigiti, müüdud soojus kütuseliigiti.

23.

Energia ja kütus

20204

aasta

Elektrienergia tootmine; ost koguseliselt ja rahalises väärtuses; tarbimine oma ettevõttes, sh soojuse tootmiseks elektrikateldes, soojuse tootmiseks soojuspumpades; müük koguselises ja rahalises arvestuses, sh edasimüüjatele, lõpptarbimiseks ettevõtetele ja asutustele, kodutarbijatele; kaod võrkudes ja seadmetes. Soojusenergia tootmine, sh mõõdetud arvestiga; ost koguselises ja rahalises arvestuses; tarbimine oma ettevõttes, müük koguselises ja rahalises arvestuses, sh edasimüüjatele, lõpptarbimiseks ettevõtetele ja asutustele, kodutarbijatele; kaod soojusvõrgus. Katelde arv, võimsus, valdavalt kasutatud kütus, toodetud soojus. Varud kütuse- või määrdeaine liigiti aasta algul ja lõpul; sissetulek, sh toodetud, ostetud koguselises ja rahalises arvestuses; väljaminek, sh tarbitud oma ettevõttes, müüdud koguselises ja rahalises arvestuses, sh kodutarbijatele; kadu. Tarbimine kütuse- või määrdeaine liigiti otstarbe järgi: elektrienergia tootmiseks, soojuse tootmiseks, muundamiseks teisteks kütuseliikideks, tooraineks, veonduses, sh maanteetranspordis. Mootorikütuse tarbimine transpordivahendites (raudtee-, vee- ja õhutransport) kütuseliigiti kaubaveoks ja sõitjateveoks, sh rahvusvahelised veod ja siseveod.

24.

Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine

20205

kuu

Toodetud elektrienergiat, sh hüdroenergiat, tuuleenergiat; elektrienergia müük koguselises ja rahalises arvestuses, sh Eesti Energiale ja teistele edasimüüjatele. Toodetud soojusenergiat mõõdetud arvestiga, arvestuslik toodang, soojusenergia müük koguselises ja rahalises arvestuses. Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja varu kuu lõpul kütuseliigiti koguselises ja rahalises arvestuses.

Maksu- ja Tolliameti andmed kütuse lõppjääkide kohta kuu lõpul tolli- ja aktsiisiladudes ning vabatsoonis KN kaubakoodide järgi.

25.

Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)

aasta

A. Aruande esitaja üldandmed

20301

aasta

Aruande esitaja üldandmed: toimlate arv; kontserni kuuluvus; kontserni emaettevõtte nimi; registrikood; riik, kus kontserni emaettevõte on registreeritud.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

B. Tööhõive, töötunnid

20302

aasta

Aasta keskmine tööga hõivatud isikute arv, sh arendus- ja uurimistegevusega (T&A) hõivatud isikute arv. Aasta keskmine töötajate arv, sh osaajatöötajate arv. Töötatud tundide arv. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

C. Tulud, kulud ja kasum

20303

aasta

Müügitulu. Tegevuskulude sihtfinantseerimine (dotatsioonid). Kaubad. Edasimüügi eesmärgil ostetud teenused. Edasimüügi eesmärgil ostetud kinnisvara. Materjal, ostetud tooted ja pooltooted. Maksed alltöövõtjatele tööstustoodangu eest (ainult tööstusettevõtted). Maksed alltöövõtjatele ehitustööde eest, sellest ehitustöödel hoonetes, välismaal (ainult ehitusettevõtted). Rendi- ja üürikulud (ainult tööstusettevõtted). Maksed tööjõuvarustusettevõtetele. Veevarustusteenused. Muud ostetud teenused. Elekter. Kütus. Soojusenergia.

Tööjõukulud, sh palk, sotsiaalmaksud. Kulum, sh põhivara kulum, põhivara väärtuse langus. Muud maksud, sh maksud toodetele, maksud tootmisele, riigilõiv. Muud kulud, sellest lootusetud ja ebatõenäolised nõuded, lähetuskulud, loteriivõitude väljamaksed (v.a tööstus- ja ehitusettevõtted). Lõpetamata toodangu varude muutus. Valmistoodangu varude muutus. Oma tarbeks valmistatud põhivara. Kulud kokku, sh arendus- ja uurimiskulud. Muud äritulud, sh kasum põhivara müügist, kasum ümberhindlusest. Muud ärikulud, sh kahjum põhivara müügist, kahjum ümberhindlusest, liikmemaksud. Finantstulud, sh intressitulu. Finantskulud, sh intressikulu. Tulumaks. Puhaskasum (-kahjum). Dividendid.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

D. Müügitulu tegevusalade kaupa

20304

aasta

Müügitulu kokku, sh tegevusalade kaupa EMTAKi järgi (jaotus oleneb ettevõtte põhitegevusalast).

Põllumajandus, jahindus; metsamajandus; kalandus; toodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük, sh müüdud alltöövõtutööd (ainult tööstusettevõtted). Soojusenergia tootmine (ainult teenindusettevõtted). Veekogumine, -töötlus ja -varustus, sh veevarustusteenused elanikele ja ettevõtetele (ainult tööstusettevõtted). Kanalisatsioon, sh kanalisatsiooniteenused elanikele ja ettevõtetele (ainult tööstusettevõtted). Ostetud ja edasimüüdud energia; jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus, materjalide taaskasutusele võtmine; ehitus (sh ehitusettevõtetes hoonete ehitus, rajatiste ehitus, remondi- ja rekonstrueerimistööd, ehitus välisriikides); hulgi- ja jaekaubandus, sh kaupade jaemüük (mootorsõidukite müügi ettevõtetes mootorsõidukid, nende osad ja tarvikud; mootorikütus; muud kaubad; jaekaubandusettevõtetes põllumajandustoore ja elusloomad; toiduained; alkoholjoogid; tubakatooted; mootorikütus; valmisrõivad, jalatsid, riie; muud tööstuskaubad), kaupade hulgimüük (mootorsõidukite müügi ettevõtetes mootorsõidukid, nende osad ja tarvikud; mootorikütus; muud kaubad; hulgikaubandusettevõtetes põllumajandustoore ja elusloomad; toidukaubad, joogid ja tubakatooted; kodutarbed; masinad, seadmed ja lisaseadmed; mittepõllumajanduslikud vahetooted, jäätmed ja jäägid; mootorsõidukid, nende osad ja tarvikud), kaupade vahendus; mootorsõidukite hooldus ja remont; majutus; toitlustus, sh alkoholjookide ja tubakatoodete müük (kaubagrupid koos kaubandusettevõtetes, eraldi majutus- ja toitlustusettevõtetes); transporditeenused (sh transpordiettevõtetes liikide kaupa: kaubavedu, sõitjatevedu, pagasivedu, postivedu, muud vedudega seotud teenused, sellest kaupade müük laevakauplustes, sh Eestis (sh välisvedu ja sisevedu) ja välismaal müüdud teenused); laondus ja veondust abistavad tegevusalad; posti- ja kulleriteenused (v.a arvutiteenindus-, tööhõive- ja reklaamiettevõtted). Maksete ülekandmine (ainult posti- ja kulleriettevõtted). Raamatu-, perioodika- jm kirjastamine (ainult kirjastajad). Tarkvara kirjastamine, sh arvutimängude kirjastamine, muu tarkvara kirjastamine (ainult arvutiteenindusettevõtted). Kinofilmide, videote, telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine (ainult filmitootmise ja sellega seotud tegevuste ettevõtted). Programmid ja ringhääling (ainult raadio- ja telejaamad). Telekommunikatsiooniteenused; infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused; programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused (ainult arvutiteenindusettevõtted, sh arvutiteenused liigiti). Infoalane tegevus, sh andmetöötlus, veebi-hosting jms tegevused, veebiportaalide tegevus (ainult arvutiteenindusettevõtted). Uudiste agentuuride ja muu infoalane tegevus (ainult uudiste agentuurid). Finantsvahendusteenused ja nende abitegevusalad, v.a kindlustus; kindlustusteenused (ainult ehitus-, mootorsõidukite müügi ja transpordiettevõtted). Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rentimine, sh kinnisvara müük, ruumide rentimine (ainult kinnisvaraettevõtted). Juriidilised toimingud (ainult õigusabiettevõtted). Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine, maksualane nõustamine (v.a tööhõive- ja reklaamiettevõtted). Juhtimisalane nõustamine; arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine (ehitus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus-, teenindusettevõtted). Teimimine ja analüüs (ehitus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus-, transpordi- ning teenindusettevõtted). Teadusuuringute ja arendustööde teenused; reklaamiteenused (v.a tööstus-, arvutiteenindus-, tööhõive- jt teenindusettevõtted, sh reklaamiettevõtetes reklaamiteenused liigiti). Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (ainult turu-uuringuettevõtted). Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (tööstus-, ehitus-, hulgikaubandus-, teenindusettevõtted). Veterinaaria (ainult veterinaariaettevõtted). Masinate ja seadmete rendi- ja üürimisteenused; personaliotsing ja personaliga varustamine (ehitus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus-, teenindusettevõtted, sh tööhõiveettevõtetes personaliotsing liigiti ja personaliga varustamine ametikoha liigiti). Turismiteenused, sh reisibüroode teenused ja muud reserveerimise teenused, reisikorraldajate ja giiditeenused, turismiinfoteenused (ainult turismiettevõtted). Turvatöö ja juurdlusteenused (ehitus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus-, transpordi- ning teenindusettevõtted). Hoonete ja maastike hooldusteenused; büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (ehitus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus- ning teenindusettevõtted). Haridusteenused (v.a reklaamiettevõtted). Tervishoiuteenused; sotsiaalhoolekandeteenused; loome-, kunsti- ja muud kultuuriteenused, hasartmängude korraldamise teenused (v.a reklaamiettevõtted). Spordi- ja vabaajateenused (v.a reklaamiettevõtted). Arvutite ja sideseadmete parandus (ainult arvutiteenindusettevõtted). Isikuteenused; tarbeesemete ja kodutarvete parandus (tööstus-, kaubandus-, majutus- ja toitlustus-, posti- ning teenindusettevõtted). Muud tegevusalad.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

H. Põhivara liikumine

20308

aasta

Materiaalne põhivara, bioloogilised varad ja kinnisvarainvesteeringud aruandeaasta algul soetus- ja jääkmaksumuses / õiglases väärtuses; muutused aasta jooksul, sh ostud ja parendused, sellest maa ja varem kasutusel olnud ehitiste ost; uute ehitiste ost, uusehitus, parendused, sellest oma tööjõuga ehitamine ja parendamine (rekonstrueerimine); kapitaliseeritud laenukulutused; ümberklassifitseerimised ettemaksetest; muud ümberklassifitseerimised; allahindlus/juurdehindlus; muud muutused; müügid; mahakandmine; amortisatsioonikulu; aruandeaasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses / õiglases väärtuses; müüdud põhivara müügihinnas. Investeeringud (arvutatav).

Põhivara liigiti: maa; ehitised; transpordivahendid, sh transpordiettevõtted liigiti; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed; väärisesemed; muu materiaalne põhivara; lõpetamata projektid; ettemaksed materiaalse põhivara eest; bioloogilised varad. Kinnisvarainvesteeringud liigiti: maa; ehitised.

Immateriaalse põhivara muutused aasta jooksul, sh ostud ja parendused; kapitaliseeritud laenukulutused, ümberklassifitseerimised ettemaksetest. Investeeringud (arvutatav).

Immateriaalne põhivara liigiti: firmaväärtus; arenguväljaminekud; arvutitarkvara; kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid; meelelahutuslikud, kirjanduslikud ja kunstilised algupärandid; muu immateriaalne põhivara; lõpetamata projektid ja ettemaksed.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonilt: residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

I. Vara, kohustused ja omakapital

20309

aasta

Raha ja pangakontod, aktsiad ja osad, muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu. Muud nõuded, viitlaekumised, ettemaksed. Varud, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Bioloogilised varad. Müügiootel põhivara. Käibevara kokku. Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku, sh aktsiad ja osad, muud väärtpaberid. Kinnisvarainvesteeringud. Materiaalne põhivara kokku (jääkmaksumuses). Bioloogilised varad. Immateriaalne põhivara kokku (jääkmaksumuses). Põhivara kokku. Vara kokku. Lühiajalised kohustused kokku, sh võlakohustused (laenud), ostjate ettemaksed, võlad tarnijatele, muud lühiajalised kohustused. Pikaajalised kohustused kokku, sh pikaajalised võlakohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest. Kohustused kokku. Aktsia- või osakapital. Registreerimata aktsia- või osakapital. Ülekurss. Reservid. Eelmiste aastate jaotamata kasum (kahjum). Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum). Oma osad või aktsiad. Omakapital kokku. Kohustused ja omakapital kokku.

Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

J. Müük mitte-
residentidele,
ost mitte-
residentidelt

20310

aasta

Müük mitteresidentidele kokku, sh Euroopa Liidu riikidesse. Omatoodetud tööstustoodangu ja tööstusteenuste müük mitteresidentidele. Ost mitteresidentidelt kokku, sh Euroopa Liidu riikidest.

Andmed äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannetelt, Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

K. Toimlad

20311

aasta

Toimla nimetus. Tegevusala EMTAKi järgi. Tegevuspaiga aadress. Toimlate demograafia andmed: toimla lõpetamise/müügi/üleandmise kuupäev, selle ettevõtte nimi ja äriregistri kood, kellele toimla üle anti/müüdi; toimla loomise, ostmise, ülevõtmise kuupäev, selle ettevõtte nimi ja äriregistri kood, kellelt toimla üle võeti või osteti. Müügitulu, sh sisekäive. Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, palk, sotsiaalmaksud. Investeeringud põhivarasse (v.a immateriaalsesse põhivarasse ja kapitalirent). Kapitalirendiga omandatud põhivara. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel. Muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist, ümberhindlus ja dotatsioon). Aasta keskmine tööga hõivatud isikute arv. Töötatud tundide arv.

O. Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde maksumus ehitise tüübi järgi

20315

aasta

Eluhooned: ühe- ja kahepereelamud; ridaelamud; muud mitmepereelamud; hoolekandeasutuste hooned ja ühiselamud; eluhooned kokku, sh uusehitus, rekonstrueerimine ja hooldusremont. Mitteeluhooned: hotellid, samalaadsed majutus- ja toitlustushooned; büroo- ja haldushooned; kaubandus- ja teenindushooned; transpordi- ja sidehooned; tööstus- ja laohooned; ühiskasutatavad meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- jm avalikud hooned; muud mitteeluhooned; mitteeluhooned kokku, sh uusehitus, rekonstrueerimine ja hooldusremont. Rajatised: torujuhtmed, side- ja elektriliinid; heitvee- ja jäätmekäitlusrajatised; transpordirajatised; muud rajatised; rajatised kokku, sh uusehitus, rekonstrueerimine ja hooldusremont, sellest transpordirajatiste rekonstrueerimine ja hooldusremont.

Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

P. Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus maakonniti

20316

aasta

Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus maakonniti.

Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

R. Müügitulu teenindatud klientide järgi

20317

aasta

Kliendid kokku (protsentides müügitulust): ettevõtjad, avalik sektor, üksikisikud, mittetulundusühingud, -ühistud ja sihtasutused.

Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

26.

Finantsnäitajad

20318

kvartal

Käibevara: raha ja pangakontod, sh sularaha; aktsiad ja osad; muud väärtpaberid (välja arvatud aktsiad ja osad); nõuded ostjate vastu; mitmesugused nõuded, sh Eesti mittefinantsettevõtetele, Eesti eraisikutele; ettemaksed ja tagasinõuded. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsiad ja osad; muud väärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osad); mitmesugused pikaajalised nõuded (laenud), sh Eesti mittefinantsettevõtetele, Eesti eraisikutele, pikaajalised ostjatelt laekumata arved. Lühiajalised kohustused kokku: võlakohustused, sh Eesti mittefinantsettevõtetelt; võlakirjad; muud lühiajalised kohustused. Pikaajalised kohustused kokku: võlakohustused, sh Eesti mittefinantsettevõtetelt; võlakirjad; muud pikaajalised kohustused. Omakapital kokku, sh aktsia- või osakapital.

27.

Välismaiste tütarettevõtete majandus-
näitajad

20319

aasta

Andmed riiklikust statistilisest aastaaruandest «Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)»:

Aasta keskmine tööga hõivatud isikute arv. Arendus- ja uurimistegevusega hõivatud isikute aasta keskmine arv.

Müügitulu. Kaubad. Edasimüügi eesmärgil ostetud teenused. Edasimüügi eesmärgil ostetud kinnisvara. Materjal, ostetud tooted ja teenused. Elekter. Kütus. Soojusenergia. Tööjõukulud. Kulum. Maksud. Riigilõiv. Muud kulud. Lõpetamata toodangu varude muutus. Valmistoodangu varude muutus. Oma tarbeks valmistatud põhivara. Kulud kokku, sh arendus- ja uurimiskulud. Muud äritulud, sh kasum põhivara müügist. Muud ärikulud, sh kahjum põhivara müügist. Puhaskasum (-kahjum). Müük mitteresidentidele. Investeeringud põhivarasse. Käibevara. Põhivara. Kohustused. Omakapital. Vara kokku.

Äriregistrist ettevõtete majandusaasta aruannete andmed.

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonidelt: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E).

28.

Ehitushind

20401

kuu

Ehitustööde maksumus ehitusplatsi otsekuludes aruandekuule eelnenud kuul. Ehitustöödega seotud muud kulutused koos kavandatud kasumiga aruandekuule eelnenud kuul.

Ressursside hinnad: tööjõud: ehitustööline, viimistleja, torulukksepp, elektrik, müürsepp, puusepp, betoneerija; masinad, ehituskivid, inertmaterjal, kaubabetoon ja -mört, soojustusmaterjal, hüdroisolatsioonimaterjal, puit ja puittooted, ehitusplaadid, põrandakatte rullmaterjal, katusekattematerjal, monteeritavad raudbetoon- ja betoontooted, viimistlusmaterjal, metall ja metallkonstruktsioonid, sanitaartehniliste tööde materjal, torud, elektritööde materjal.

29.

Ehitusmaterjali hind

20402

kuu

Ekspertvalikuga määratud enim kasutatava ehitusmaterjali hulgihinnad.

30.

Ekspordihind

20403

kuu

Eksporditud kaupade hinnad.

31.

Impordihind

20404

kuu

Imporditud kaupade hinnad.

32.

Põllu-
majandusliku tootmisvahendi hind

20405

kuu

Põllumajandussaaduste tootjatele müüdud kaupade ja teenuste hinnad: loomasööt, seemned, väetised, taimekaitsevahendid, materjalid ja väikevahendid, seadmete varuosad, veterinaarkaubad.

33.

Põllumajandus-
saaduste tootjahind

20406

kuu

Kokkuostjate ostetud või tootjate müüdud põllumajandussaaduste hind: kartul, puuvili, marjad, köögivili, lilled, munad, linnuliha (müüvad tootjad); tera- ja kaunvili, õlikultuurid (ostavad töötlejad); loomad lihaks (ostavad töötlejad); piim (ostavad töötlejad). Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi kogutud andmed hindade kohta.

34.

Tarbijahind

20407

kuu

Tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnad piirkondadele iseloomulikes müügikohtades.

35.

Tootjahind

20408

kuu

Sise- (Eesti) ja välisturule (väljapoole Eestit) müüdud toodete ja teenuste tootjahinnad. Äriteenuste osakaal eelmise kalendriaasta müügitulust (%) (täidetakse ainult jaanuarikuu aruandes).

36.

Elektrienergia ja maagaasi hind

20409

pool-
aasta

Elektrienergia ning maagaasi hind äritarbijatele ja kodutarbijatele ilma maksude ja lõivudeta, ilma käibemaksuta ning koos maksude ja lõivudega tarbijagrupiti. Elektrihinnad äritarbijatele ja kodutarbijatele lahtikirjutatuna komponentideks: elektri koguhind, võrguteenuse hind, energia- ja tarnehind, maksud ja lõivud võrguhindadele, maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele, käibemaks.

37.

Infotehnoloogia

20501

Infotehnoloogilised süsteemid ettevõttes.

Arvutite kasutamine: arvutite arv; hõivatud, kes kasutavad arvutit ja internetti; IT- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine (LAN, Wireless LAN, intranet, ekstranet, Linux); ID-kaardi kasutamine kasutajate tuvastamiseks infosüsteemides, digitaalallkirja andmiseks, muul töötajate identifitseerimise eesmärgil. Interneti kasutamine: internetiga ühendatud arvutite arv; hõivatud, kes kasutavad internetiga ühendatud arvutit; internetiühenduse liik (dial-up, DSL, muu püsiühendus, mobiilne lairiba ja muu mobiilne internet); interneti kasutamise eesmärgid suhtlemisel avaliku sektoriga (info saamine veebilehtedelt, blankettide saamine, interneti teel täidetud blankettide tagastamine, administratiivtoimingud, elektroonilises hankesüsteemis (e-riigihange) esildise esitamine); veebilehe rakendused (privaatsuspoliitika deklaratsioon, juurdepääs tootekataloogidele ja/või hinnakirjadele; külastaja võimalus kohandada või kujundada toodet; on-line tellimine, reserveerimine või broneerimine; on-line maksmine; veebisaidi personaliseeritud sisu korduvkülastajatele; vabade töökohtade reklaam või on-line töökoha taotlemine); digitaalallkirja kasutamine. Automaatne andmevahetus ettevõtte ja väliste arvutivõrkude vahel: automaatse andmevahetuse kasutamise eesmärgid (tarnijatele tellimuste saatmine, e-arvete saamine, tarbijatelt tellimuste vastuvõtmine, e-arvete saatmine, tooteinfo saatmine ja saamine, transpordidokumentide saatmine ja saamine. Tarneketi elektrooniline infovahetus: varude taseme, tootmisplaanide, tarne edenemisega seotud info elektrooniline jagamine varustajate ja tarbijatega. Ettevõttesisene automaatne infovahetus: elektrooniline infovahetus ettevõtte erinevate funktsionaalsete üksuste (varude planeerimis-, raamatupidamis-, turustusüksuse, tootmis- ja tarbijateenistuse) vahel: ressursihaldus- (ERP) ja kliendisuhete haldamise (CRM) tarkvara kasutamine. E-kaubandus: ost ja müük interneti ja muude arvutivõrkude kaudu. Info- ja kommunikatsiooniteenuste (IKT) turvalisus: turvalisuspoliitika rakendamine ettevõttes, turvalisusega seotud probleemide ilmnemine ja abinõude kasutamine nende ennetamiseks.

Infotehnoloogiavahendid leibkonnas.*

Leibkonnaküsitlus: leibkonnaliikme sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), haridustase ja tööhõive olukord. Juurdepääs arvutile ja internetile (leibkonna kohta): internetiühenduse seotus mitmesuguste seadmetega, internetiühenduse liik, internetiühenduse puudumise põhjused. Arvuti kasutamine (isikuküsitlus): arvuti kasutamise sagedus, koht. Interneti kasutamine: interneti kasutamise sagedus, koht; mobiilse interneti kasutamine; tegevused internetis; suhtlemine avaliku sektoriga. internetikaubandus: mitmesuguste toodete/teenuste tellimine interneti vahendusel. Interneti turvalisus: milliste probleemide pärast muretsetakse, milliseid probleeme on ette tulnud, kas midagi on jäänud turvariskide pärast tegemata, turvameetmete kasutamine.
 

* «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

38.

Infoühiskond

20502

aasta

Andmed riiklikest statistilistest vaatlustest «Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)», «Tööstus-, energeetika- ja veevarustusettevõtete majandustegevus», «Teenindusettevõtete majandustegevus», «Kaubandus-, majutus-, toitlustus- ja turismiettevõtete majandustegevus».

Ettevõtete arv; keskmine tööga hõivatud isikute arv; müügitulu; tööjõukulud; palk; sotsiaalmaks; kogukasum (-kahjum); lisandväärtus; tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel; töötajate töötatud tunnid; kogukasumi osatähtsus müügitulus ehk kogurentaablus; tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel; tunnitootlikkus müügitulu alusel; töökulude tootlikkus müügitulu alusel; kogutootlikkus müügitulu alusel; tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel; töökulude tootlikkus lisandväärtuse alusel; kogutootlikkus lisandväärtuse alusel.

39.

Jahindus

20601

aasta

Jahipiirkonna pindala. Jahimeeste arv. Välisriikide kodanikele antud jahitunnistuste arv. Hinnang ulukite arvukuse muutustele liikide kaupa. Kütitud ulukite arv liikide kaupa. Ulukifarmide arv, põhikarja suurus. Jahipiirkonna territooriumil hukkunud ulukid. Jahikoerte arv koeratõugude kaupa.

40.

Kalapüük

20701

aasta
kvartal

Ookeanist, Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus ettevõtete tegevusalade ja kalaliikide kaupa püügipiirkonniti (kutseline kalapüük). Läänemerest ja sisevetest püütud kala kogus püügipiirkonniti (harrastuslik kalapüük kalastuskaardi alusel).

41.

Kalakasvatus

20702

aasta

Kalakasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübiti (tiigid ja basseinid, kiirvoolukanalid, suletud veekasutusega kasvandused, sump), sh mageveelised ja mereveelised veekogud. Kalakasvatuseks kasutatud sööt liigi (lõhelaste jt röövkalade sööt, karplaste sööt, muu) järgi. Kasvatatud kala kogus ning välisriikidesse, kalaturismiks ja kaubakalaks müüdud kala kogus kalaliigi ja vee soolsuse järgi ning rajatise tüübi kaupa, müüdud toodangu kogumaksumus kalaliigi järgi. Kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud kala kogus kalaliigi ja vanuserühma järgi ning rajatise tüübi kaupa.

Töötajate keskmine arv aastas soo järgi.

42.

Elamumajandus

20801

aasta

Eluruumide omanik: riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik (füüsiline isik, juriidiline isik), välismaa eraõiguslik isik (füüsiline isik, juriidiline isik), muu, määramata. Eluruumide arv ja nende pind aasta algul, aasta lõpul, aasta jooksul lisandunud ja vähenenud eluruumide arv ja nende pind. Elamufondi struktuur eluruumi omaniku järgi: eluruumide arv ja nende pind tubade arvu järgi eluruumis, eluruumide arv ja nende pind ehitamise aasta järgi. Eluruumide tehnovarustatus: veevärk, kanalisatsioon, veeklosett, keskküte, elekterküte, maaküte, ahju- või kaminaküte, vann/dušš, saun, gaas (võrgu), gaas (lokaalne), elekter, köök, kööginišš: varustatud eluruumide arv, varustatud eluruumide pind. Elamute struktuur eluruumide arvu järgi hoones: ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, muud mitmepereelamud (sh 1–2-, 3–4-, 5-, 6–8- ning 9- ja enamakorruselised).

43.

Kinnisvara

20803

kvartal

Kinnisvara ostu-müügilepingute arv ja väärtus objekti liigi järgi: hoonestamata kinnistud (metsamaa, haritav maa, muu hoonestamata kinnistu); hoonestatud kinnistud (eluhoonetega hoonestatud, mitteeluhoonetega kinnistud); korteriomand (korteriomandina müüdud eluruumid, korteriomandina müüdud mitteeluruumid); hoonestusõiguse lepingud.

44.

Majandus-
üksuste statistiline andmebaas

20901

pidev

Registrite ja Infosüsteemide Keskusest – äriregistrisse kantud äriühingute, välismaa äriühingute filiaalide ja füüsilisest isikust ettevõtjate andmed ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste andmed: registrinumber, nimi, õiguslik vorm, omaniku liik, alusregistri esmakande kuupäev, asutamise kuupäev, esmase registreerimise kuupäev, juriidiline aadress, juriidilise aadressi asukohakood, postiaadress, postiaadressi asukohakood, põhitegevusala kood, tegevjuhi nimi, juriidiline seisund, seisundi tekkimise kuupäev, telefon(id), faks(id), mobiiltelefon(id), e-posti ja veebilehe aadressid, likvideerimise kuupäev, likvideerimise põhjus, ettevõtja tegevusala, sihtasutuse eesmärk, majandusaasta algus, majandusaasta lõpp. Osanike/asutajate/liikmete andmed: osaniku registrikood, eraisikust osaniku isikukood, osaniku nimi, osaniku asukohariigi kood, kapitali liik, osalussumma, osaniku kapitali protsent põhikapitalist, osaniku tüüp, infoallikas osaluse kohta, infoallika kuupäev osaluse kohta.

Majandusaasta aruannete andmed: registrikood, äriühingu nimi, põhitegevusala tekstina, postiaadress, telefon(id), mobiiltelefon(id), majandusaasta algus, majandusaasta lõpp, keskmine töötajate arv aruandeaastal, äriühingute ja sihtasutuste bilansi ja kasumiaruande näitajad.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist – riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende all- ja struktuuriüksuste andmed: registrikood, täisnimi, liik, asukoha aadress, tegevusala, tegevuspiirkond, moodustamise kuupäev (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks muutmise kuupäev), kõrgemalseisva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi ja registrikood, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ümberkorraldamise kuupäev, ümberkorralduse tulemusel tegevust lõpetavate ja tegevust alustavate riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste nimed, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tegevuse lõpetamise kuupäev, sidevahendite numbrid, asutuse andmete registrisse kandmise kuupäev, asutuse andmete registri arhiivi kandmise kuupäev, asutuse ettevõtteregistri registrikood, tegevusalakood, asukohakood, kinnitatud ja komplekteeritud koosseis struktuuriüksuste kaupa.

Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registri andmed: käibedeklaratsiooni (vorm KMD) esitanud üksuste registrikoodid, käive; tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitanud üksuste registrikoodid, palgatud töötajate arv; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni (vorm E) esitanud üksuste registrikoodid, tulu, tegevusala; käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtja kohta käibemaksukohustuslase number, käibemaksukohusluse tekkimise kuupäev, käibemaksukohusluse lõppemise kuupäev.

Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenust osutanud asutuste andmebaasi andmed aasta lõpu seisuga: nimi, äriregistri kood, põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori järgi, omaniku liik, õiguslik vorm, postiaadress, maakonnakood kõige hilisema Statistikaameti publitseeritud EHAKi klassifikaatori versiooni järgi, tervishoiuteenuse osutamise alguskuupäev, tervishoiuteenuse osutamise lõpukuupäev.

Eesti Panga andmed: ELis asuvate Eesti ettevõtete tütarettevõtete kohta – registrinumber, nimi, asukohariik, osaluse protsent; väljaspool ELi asuvate tütarettevõtete kohta – registrinumber, nimi, asukohariik, osaluse protsent, töötajate arv, käive ja tegevusala.

Eesti Väärtpaberikeskuse andmed: äriühingu osaniku registri- või isikukood, osaniku nimi, osaniku tüüp, osaniku asukohariik, osaluse summa, osaluse protsent, osaniku residentsus.

Küsitlusleht ettevõtjale: registrikood, nimi, postiaadress, tegutsemise aadress, tegevjuhi nimi, telefon, veebileht, e-posti aadress, omaniku liik, ettevõtte asutamise tüüp, aktsiaseltsi või osaühingu kontserni kuuluvus, ettevõtte majandustegevuse alguse kuupäev, ettevõtte tegevuse lõpetamise põhjus, keskmine palgatud töötajate arv, keskmine tööga hõivatud isikute arv, netokäive, millisesse valdkonda kuulub ettevõtte põhitegevusala, ettevõtte tegevuste kirjeldamine, põhitegevusala ja kõrvaltegevusalad.

Küsitlusleht kasumitaotluseta üksusele: registrikood, nimi, postiaadress, tegevjuhi nimi, telefon, veebileht, e-posti aadress, põhitegevusala, kõrvaltegevusalad, kasumitaotluseta üksuse tegevuse alustamise viis (üksus on uus, moodustus teisest üksusest eraldumise teel, teise üksuse jagunemisel, teiste üksuste ühinemisel, teiselt üksuselt tegevuse ülevõtmise teel, muu), palgatud töötajate arv, tegevuse alustamise/lõpetamise kuupäev, valdkond, mida üksus oma tegevusega toetab (valitsemissektor, kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, finantsinstitutsioonid, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid).

Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavad andmed (töötajate arv, käive).

45.

Metsandus

21001

aasta

Metsamaa pindala kokku, puistute pindala, üldvarud, keskmine hektarivaru ja varu juurdekasv aastas enamuspuuliikide kaupa. Metsade biomass (maapealne ja maa-alune osa) ja seotud süsiniku kogus biomassis puuliikide kaupa. Metsaraie pindala, metsaraie mahud ja väljaraie mahud hektari kohta raieliikide kaupa metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel (2008. aasta andmed). 2009. aastal esitatud metsateatiste alusel kavandatud raiete pindala ja raiemahud raieliikide, maavaldaja õigusliku vormi ja maakondade kaupa (Riigimetsa Majandamise Keskuse puhul 2009. aastal teostatud raiete andmed). Hukkunud puistute pindala maavaldaja õigusliku vormi, maakondade ja hukkumise põhjuste kaupa. Kahjustatud puistute pindala maavaldaja õigusliku vormi, maakondade ja kahjustuse põhjuste kaupa. Metsauuendamine maakondade, maakategooriate ja uuendamisviiside kaupa. Metsa istutamisel kasutatud istutusmaterjal maakondade ja puuliikide kaupa. Taimlatöödel istikute arv ja taimlatööde pindala puuliikide ja maakondade kaupa. Seemnete varumine ja kasutamine.

46.

Palk

21101

kuu

Töötajate arv kokku: täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate arv aruandekuu lõpul, sh lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad. Töötajad, kes ei tööta või töötavad ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel aruandekuu lõpul. Töötatud tundide arv; tasu tegelikult töötatud aja eest; tasu mittetöötatud aja eest; tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; töötajatele väljamakstav tasu. Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale. Ebaregulaarne preemia, lisatasu; mitterahaline tasu (loonustasu); tööandja makse töötajate jaoks loodud hoiuskeemidesse; tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele; muudelt organisatsioonidelt saadud toetused tööandjale; tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse. Töövõtulepinguga töötajate arv aruandekuu lõpul; töötasu; töötatud tundide arv; keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale; tööandja töötasudelt arvestatud sotsiaalmaks, töötasudelt arvestatud tööandja töötuskindlustusmakse.

Töötülide (streigid ja töösulud) andmed kogutakse töötülide tekkimisel riiklikult lepitajalt saadud teabe põhjal: streigist tingitud tööajakaod tundides; streigis osalenud töötajate arv; töösulust tingitud tööajakaod tundides; töösulu tõttu mittetöötanud töötajate arv; tööpäeva normaaltunnid ühe töötaja kohta.

47.

Töötasu
(mees- ja naistöötajate tunnitasud)

21102

oktoober,
aasta

Töötaja andmed: sugu; vanus; ametiala; haridustase; tööstaaž; täistööajaga või osalise tööajaga töötaja; lepingu liik; tööajanorm nädalas; töötatud tunnid; ületunnid; põhi- ja lisapuhkusepäevad oktoobris; mittetöötatud päevad oktoobris keskmise palga säilitamisega; tööaja eest arvestatud töötasu oktoobris; lisatasu ületundide eest; lisatasu õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest; põhi- ja lisapuhkusetasu oktoobri päevade eest; keskmise palga alusel arvestatud tasu oktoobris mittetöötatud päevade eest; tööandja koosseisu nimekirjas oldud kuud aastas; töötatud ja tasustatud päevad aastas; põhi- ja lisapuhkuse päevad aastas; mittetöötatud päevad aastas keskmise palga säilitamisega; tööandja poolt hüvitatud haiguspäevad aastas, ravikindlustuse arvelt hüvitatud haiguspäevad aastas; arvestatud brutotasu aastas; sh arvestatud ebaregulaarne preemia ja lisatasu aastas.

48.

Tööandja kulutused töötajatele

21103

2008.
aasta

2009. aastal kogutud alljärgnevate andmete töötlemine.

Töötajate arv kuu lõpul kuude kaupa. Aasta keskmine töötajate arv kuus, taandatud täistööajale. Töötatud tundide arv aastas: töötatud tundide arv (v.a ületunnid), ületundide arv, tööandja töösisekorra eeskirja järgi kehtestatud tööajanorm nädalas (tundides). Tööandja tasustatud, kuid mittetöötatud päevade arv aastas: puhkusepäevade arv, osaliselt tasustatava puhkuse päevade arv, haiguspäevade arv (v.a ravikindlustuse arvelt tasustatud päevad), muude tasustatud päevade arv. Tööandja brutotasu töötajatele aastas: põhitöötasu, regulaarne lisatasu ja preemia; ebaregulaarne lisatasu ja preemia; puhkusetasu, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu jm; tööandja makse töötajate hoiuskeemidesse (tööandja hoiuskeemid, aktsiate ostmise skeemid); tasu tootena või teenusena; tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks; tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks; kaudsed toetused oma töötajatele: soodustused tööle ja töölt koju sõiduks; dotatsioon sööklatele, söögitalongid; dotatsioon lasteaedadele ja -sõimedele ning müügipunktidele ja kauplustele; soodustused kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise ning teeninduse valdkonnas; maksed ametiühingufondidesse. Tööandja kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse aastas: riiklik sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse, tööandja leppekohased ja vabatahtlikud maksed (leppekohane ja vabatahtlik kindlustus (elu-, tervise-, õnnetusjuhtumikindlustus jm), leppekohased ja vabatahtlikud maksed pensioni-, ravi-, töötuskindlustusskeemidesse jm). Tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele aastas: tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul; osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel; tööandja hüvitised töösuhte lõpetamisel; tööandja sotsiaaltoetused: arstiabi kasutamise korral, lapsehoolduspuhkusel viibivatele töötajatele, tööandja juures töötanud endistele töötajatele, ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul, stipendiumid ja õppemaksud jm. Tööandja kulutused tööalasele koolitusele aastas. Tööandja muud kulutused aastas: tööjõu värbamise agentuuridele tehtud kulutused, tööpakkumiskuulutused pressis, töölevõtuintervjuule tulnud kandidaatide sõidukulud jm; töö- ja vormiriietus (v.a ohutustehnilised kaitserõivad ja -jalatsid ning teised kaitsevahendid). Muudelt organisatsioonidelt saadud toetused tööandjale aastas: tööandjale makstav tööturutoetus tööturul väiksema konkurentsivõimega töötu tööle rakendamisel, sihtannetuste (sihtprojektid, välisabiprojektid jm) arvelt makstav brutotasu oma töötajatele.

Kohalikud üksused.

49.

Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine

21104

kvartal

Vabade ametikohtade arv aruandekvartali teise kuu 15. kuupäeval; hõivatud ametikohtade arv aruandekvartali teise kuu 15. kuupäeval; eelmises kvartalis tööle võetud töötajate arv; eelmises kvartalis töölt lahkunud töötajate arv, sh tööandja algatusel.

50.

Põllumajandus-
kultuuride kasvupind

21201

üks kord aastas

Põllumajanduskultuuride kasvupind kultuuride kaupa.

51.

Loomade ja lindude kokkuost

21202

kuu

Tapetud, sh kokkuostetud loomi koguselises ja rahalises arvestuses ning neist saadud liha: veised, sh vasikad (kuni 8 kuu vanused), noorveised (8 kuni 12 kuu vanused), lehmmullikad, lehmad, pullid, härjad; sead, sh nuumsead; lambad, sh talled; kitsed; linnud; muud loomad. Põllumajandustootjatelt ostetud liha kogus ja maksumus.

Saadud rupskid loomaliikide kaupa: veised, sead, lambad ja kitsed.

52.

Looma-
kasvatus

21203

aasta

Veiste (sh lehmade), sigade, lammaste, kitsede, lindude ja hobuste arvu muutumine aruandeaastal: loomade ja lindude arv aasta algul; poeginud mullikaid; sündinud elusaid järglasi; ostetud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh sisseveetud loomade ja lindude arv ja eluskaal; muu sissetulek; tapaks müüdud loomade ja lindude arv ja tapakaal, sh väljaveetud loomade ja lindude arv ja tapakaal; majapidamises või teenustööna mujal tapetud loomade arv ja tapakaal, sh tapaks ostetud loomade ja lindude arv ja tapakaal; üleskasvatamiseks müüdud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh väljaveetud loomade ja lindude arv ja eluskaal, sh kuni 20 kg põrsaste arv ja eluskaal; muu väljaminek, loomade ja lindude arv ja eluskaal; lõpnud, hukkunud loomad ja linnud; loomade ja lindude arv liikide järgi ning eluskaal aasta lõpul; piimalehmade, munejate kanade aasta keskmine arv. Karusloomade arv loomaliikide kaupa aasta algul; sündinud elusaid järglasi; ostetud, sh import; muu sissetulek; müüdud, sh eksport, nende maksumus; muu väljaminek; tapetud naha saamiseks; hukkus; arv aasta lõpul, sh täiskasvanud isas- ja emasloomi. Müüdud parkimata ja pargitud karusnahku, nende maksumus. Mesilasperede arv, toodetud mee ja vaha kogus, müüdud mesilaspered. Piima, liha ja munade majapidamisesisene ressurss ja kasutamine: varu aasta algul; tootmine; muu sissetulek; väljaminek: müük, kasutamine söödaks, kasutamine toiduks, töötlemiseks, muu väljaminek, kadu; varu aasta lõpul. Majapidamises ja mujal teenustööna toodetud piimatooted, selleks toorainena kasutatud naturaalpiima kogus, müüdud koguselises ja rahalises arvestuses, teistele teenustööna valmistatud piimatooted. Lambavilla ja kitsepiima toodang.

Põllumajandusametilt andmed mahepõllumajandustootmise kohta.

kuu

Haudurite kasutamine: haudurite arv, nende nominaalne mahutavus, haudurisse pandud munad ja väljahautud tibud linnuliikide viisi.

53.

Looma-
kasvatus

21204

kvartal

Põllumajanduslike majapidamiste andmed: sigade arv vanuserühmade kaupa, lindude arv liikide kaupa, keskmine munejate kanade arv, sündinud põrsaid; loomakasvatussaaduste tootmine: tapaks müüdud ja majapidamises tapetud sigade ja lindude arv ja tapakaal, kanamunatoodang, muude lindude munatoodang.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed: veiste, lammaste ja kitsede arv vanuserühmade kaupa; sündinud vasikaid; tapaks müüdud ja majapidamises tapetud veiseid, lambaid ja kitsi.

54.

Piima kokkuost ja kasutamine

21206

kuu

Eraldi Eesti põllumajandustootjatelt ja väljastpoolt Eestit ostetud piima kogus ja maksumus kvaliteedi järgi (eliitsort, kõrgem sort, I sort, II sort, III sort). Eesti põllumajandustootjatelt ja väljastpoolt Eestit ostetud piimas sisalduv piimarasva ja piimavalgu kogus. Toodetud piimatoodete kogus: joogipiim, rasvasisaldus alla 0,5%, 1,5–1,8%, 2,5% ja üle 3,5%; petipiim; koor; hapendatud piim (k.a jogurt), maitsestamata jogurt, maitsestatud jogurt; piimapõhised joogid; muud värske piima tooted, sh jäätis; koorepulber, täispiimapulber ja madala rasvasisaldusega piimapulber; lõssipulber; petipiimapulber; muud pulbrid (k.a täispiimaasendaja); vadakupulber või -tahvlid; või ja muud piimarasvatooted kokku, sh või rasvasisaldusega 80–90%, sellest 82%; alla 80%, sellest 72,5%, alla 72,5%; lehmapiimast valmistatud juust, sh värske juust (kohupiim, kodujuust, toorjuust, mozzarella, kohuke), juustulaadne toode (taimerasvaga); sulatatud juust.

55.

Põllumajanduse majanduslik arvestus

21207

aasta

Põllumajanduse majanduslik arvestus: põllumajandustoodang; põllumajanduslike teenuste toodang; mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse toodang; vahetarbimine; põhivara kulum; hüvitised töötajatele; maksud ja toetused; makstud rent ja intressid, saadud kasvikud; kapitali kogumahutus põllumajanduslikku ja mittepõllumajanduslikku põhivarasse (istandused, loomad, hooned, rajatised, masinad, seadmed, transpordivahendid, immateriaalne põhivara, maaparandus); brutokapitali kogumahutus põhivarasse; netokapitali kogumahutus põhivarasse; varude muutused; kapitalisiirded; ettevõtjatulu.

Tööjõud põllumajanduslikes majapidamistes: töö eest palka saav tööjõud; töö eest palka mittesaav tööjõud.

Vaatluses kasutatakse Põllumajandusministeeriumi toodangu ja tootmise toetuste andmeid; Maamajanduse Infokeskuse põllumajandusliku raamatupidamise (FADN) andmeid; Maksu- ja Tolliameti residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu maksudeklaratsiooni (vorm E) koondandmeid; riiklike statistiliste vaatluste «Põllumajandussaadused» (2009. aasta andmed), «Taimekasvatus», «Loomakasvatus», «Loomade ja lindude kokkuost», «Piima kokkuost ja kasutamine», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Saak», «Teravili», «Põllumajandussaaduste tootjahind», «Põllumajandusliku tootmisvahendi hind», «Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad» (aasta), «Põllumajanduse struktuuriuuring» (2007. aasta andmed), «Extrastat» ning «Intrastat» andmeid.

56.

Põllu-
majanduslike majapidamiste andmekogu

21209

pidev

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmed: põllumajandusloomade registrisse kantud loomapidaja identifitseerimisandmed (sh isikukood) ja loomade arv liigiti; põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandustootja identifitseerimisandmed (sh isikukood) ja maakasutus liigiti ja kultuuriti.

Põllumajandusametilt mahepõllumajanduse registrisse kantud mahepõllumajandustootja identifitseerimisandmed (sh isikukood), maakasutus kultuuriti ja loomade arv liigiti.

Statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist põllumajanduse tegevusalaga füüsiliste ja juriidiliste isikute identifitseerimisandmed (sh isikukood).

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonnalt andmed põllumajanduslike majapidamiste valdajate aadresside ja info surnud põllumajanduslike majapidamiste valdajate kohta, isikukoodide täpsustamine.

57.

Põllumajandus-
loendus

21210

loendus-
moment 1. sep-
tember

Üldandmed

Kas majapidamine on jätkuvalt tegutsev; isiku(te) nimi/nimed, kellele valdaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis või Põllumajandusametis registreeritud maad või loomad on kasutada andnud; põhitegevusala; valdaja ees- ja perekonnanimi; isikukood; postiaadress (maakond, vald, asula, tänav/talu, maja nr, korteri nr); telefon; mobiiltelefon; e-post; äriregistri kood; ärinimi; majapidamise tegevuskoht (maakond, vald, asula).

Maakasutus

Maavaldus; kasutatav põllumajandusmaa, sh valdaja omanduses, tasu eest rendile võetud ja muu valdus; taotleja nimi, kui kasutatavale põllumajandusmaale on 2010. aastal taotletud pindalapõhiseid toetusi; metsamaa, sh lühikese (kuni 20-aastase) raieringiga mets; kasutamata põllumajandusmaa; muu maa; koduaed oma tarbeks; püsirohumaa, sh tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maa, mille eest saadakse pindalapõhiseid toetusi; puukoolid; viljapuud; marjakultuurid; nisu; rukis; oder; kaer; teraviljade segu; muu teravili; põldhernes ja põlduba; muu kaunvili; kartul; raps ja rüps; õlilina; kiulina; ravim- ja maitsetaimed; kanep; humal; muud tehnilised kultuurid; köögivili avamaal ja madala katte all, maasikad avamaal ja madala katte all; köögivili ja maasikad, mida kasvatatakse vahelduvalt teiste põllukultuuridega; lilled ja ehistaimed müügiks avamaal ja madala katte all; katmikköögivili, katmiklilled; söödajuurvili ja söödakapsas; liblikõielised (≥80%) lühiajalisel rohumaal; muu lühiajaline rohumaa; mais loomasöödaks; muud söödataimed; köögivilja-, söödajuurvilja- või heinaseemnekasvatus müügiks; kesa; kesa, millele on 2010. aastal taotletud pindalapõhiseid toetusi.

Taimekasvatuse tootmismeetodid

Mahemärgi kasutusloaga kasutatav põllumajandusmaa; üleminekuajal olev kasutatav põllumajandusmaa; mahemärgi kasutusloaga ja üleminekuajal olev pind, sh teravili, kaunvili, kartul, õliseemnekultuurid, köögivili ja maasikad, kõrrelised lühiajalisel rohumaal (<80% liblikõielisi) ja tootmiseks kasutatav püsirohumaa, viljapuuaiad ja marjakultuurid, muud põllumajanduskultuurid; põllukultuurid, mis ei ole viimase aasta jooksul külvatud; kündmiseta maaharimise (tüükülvi) pind; pindharimise pind; põllumaa talvine pinnakate, sh talivili, sisseküntavad haljasväetistaimed, taimejäägid, taimkatteta; põllumaa osalemine külvikorras; lineaarsete maastikuelementide säilitamine ja rajamine viimase kolme aasta jooksul (hekid, puuderead, kiviaiad); niisutusseadmete olemasolu (vihmutusseadmed, tilkkastmise seadmed); võimalik niisutatav pind; niisutatud pind; kasutatud vee kogus; niisutatud pind, sh teravili, kaunvili, kartul, raps ja rüps, kiulina ja kanep, köögivili ja maasikad avamaal ja madala katte all, mais, kõrrelised lühiajalisel rohumaal (<80% liblikõielisi) ja püsirohumaa, viljapuud ja marjakultuurid, muu põllumajandusmaa; pind, mida on keskmiselt viimase kolme aasta jooksul niisutatud; kasutatud vee põhiline päritolu liigi järgi; seente kasvupind.

Loomade arv ja loomakasvatuse tootmismeetodid

Kuni 1-aastased vasikad; 1- kuni 2-aastased pullmullikad; 1- kuni 2-aastased lehmmullikad; 2-aastased ja vanemad piimalehmad; 2-aastased ja vanemad muud lehmad; 2-aastased ja vanemad pullid; 2-aastased ja vanemad lehmmullikad; veiste pidamisviis lauda liigi järgi; uted; muud lambad; emakitsed; muud kitsed; hobused; karjatamiseks kasutatud pind; karjatamise aeg; põrsad; suguemised; muud sead; sigade pidamisviis lauda liigi järgi; emaküülikud; mesilaspered, broilerid; munakanad ja kuked; muud kodulinnud; munakanade pidamisviis lindla liigi järgi; sõnnikuhoidlate olemasolu ja kaetus (sh tahesõnniku hoidla, vedelsõnniku hoidla mahutina ja biotiigina); tahe- ja vedelsõnniku laotamine; tahe- ja vedelsõnniku laotamine kohese sissekünniga; majapidamisest väljaviidud sõnniku osakaal toodetud sõnniku koguhulgast; täielikult mahepõllumajanduslikud loomad ja linnud, sh veised, sead, lambad ja kitsed, kodulinnud; täielikult mahepõllumajanduslike hobuste, emaküülikute või mesilasperede olemasolu.

Majapidamise tööjõud

Majapidamise juhi liik; juhi põllumajanduslik väljaõpe; juhi osalemine tööalases koolituses; juhi sugu, vanus ja tööaeg; valdaja sugu, vanus ja tööaeg; valdaja abikaasa sugu, vanus ja tööaeg; valdaja nais- ja meespereliikmete tööaeg; alaliste nais- ja meestöötajate tööaeg; ajutiste töötajate arv ja tööpäevade arv; tellitud põllumajandusliku teenustöö päevade arv; valdaja ja tema abikaasa ning muude põllumajandustööd teinud pereliikmete muu tulutoov majapidamisega seotud ja mitteseotud põhi- ja kõrvaltegevus; alaliste töötajate majapidamisega seotud muu tulutoov põhi- ja kõrvaltegevus.

Majapidamise toodangu sihtkoht, seadmed taastuvenergia tootmiseks, muu tulutoov tegevus, maaelu arengu toetused

Majapidamise muude tulutoovate tegevuste olemasolu tegevuse liigi järgi; muude tulutoovate tegevuste osa kogutoodangus; taastuvenergia seadmete kasutamine seadmete liigi järgi; toodangu sihtkoht; maaelu arengu toetuste saamine toetuse liigi järgi.

Majapidamise põhilise tegevuskoha täpsustus

Majapidamise põhilise tegevuskoha katastriüksuse tunnus ja/või põhilise tegevuskoha aadress (tänav, väikekoht, talu, maja number).

Vaatluse «Taimekasvatus» andmete esitajatelt või vaatluse «Põllumajandusloendus» ankeeti eSTATi kaudu esitajatelt küsitakse lisaks (osaliselt eelnimetatud näitajate asemel): looduslik rohumaa ja üle 10-aastane pikaajaline rohumaa; talinisu; suvinisu; talioder; suvioder; tatar; tritik; põldhernes; põlduba; taliraps; suviraps ja rüps; söödajuurvili; söödakapsas; ristik; lutsern; muud liblikõielised; tera- ja kaunvili haljassöödaks ja siloks; raps ja rüps haljassöödaks ja siloks; must kesa; haljasväetiskultuurid (roheline kesa).

Näitajate nimekiri võib veel täpsustuda vastavalt kokkuleppe saavutamisele Eurostatiga vähemoluliste näitajate uuringust kõrvale jätmise kohta.

58.

Põllumajandus-
saadused

21211

aasta

Kasutatakse Maamajanduse Infokeskuse põllumajandusliku raamatupidamise (FADN) andmeid; riiklike statistiliste vaatluste «Taimekasvatus» ja «Teravili» andmeid.

59.

Saak

21212

üks kord aastas

Koristatud põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind ning kogutud saak aidakaalus ning kuivatamata ja puhastamata kaalus: teravili, sh talinisu, talirukis, talioder, tritik, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar; kaunvili; kartul; lillkapsas; raps ja rüps, õlilina, kiulina.

60.

Taime- ja looma-
kasvatus-
saaduste ressurss ja kasutamine

21213

aasta
kvartal

Põllumajandussaaduste ja -toodete varu koguseliselt kombineeritud nomenklatuuri järgi.

Teravili, jahu, jahutooted ja suhkur: nisu; rukis; oder; kaer; mais; riis; tatar; hirss; tritik; muu teravili ja kuskuss; kuivatatud kaunviljad; püülijahu kõvanisust; tangud ja lihtjahu kõvanisust; püülijahu pehmenisust; tangud ja lihtjahu pehmenisust; kroovitud, purustatud, poleeritud nisu, nisugraanulid; püülijahu rukkist, meslinist; kroovitud, purustatud, poleeritud rukis, rukkigraanulid, -tangud, -lihtjahu; püülijahu, lihtjahu, pulber kaunviljast; tangud ja lihtjahu maisist; valtsitud, helvestatud mais; graanulid maisist, poleeritud, jämedalt purustatud mais; tangud, helvestatud, kroovitud kaer; valtsitud, jämedalt purustatud kaer, graanulid kaerast; helvestatud, kroovitud oder; tangud, lihtjahu odrast; valtsitud, jämedalt purustatud oder, graanulid odrast; tangud, lihtjahu riisist; helvestatud riis; kartulitärklis; nisutärklis; maisitärklis; keetmata, täidiseta makarontooted (sisaldavad muna); muud keetmata, täidiseta makarontooted; suhkur; närimiskummi; lagrits, kurgupastillid, kummikompvekid, karamellkompvekid, iirised, marmelaad, sefiir, pastilaa, valge šokolaad; kakaopulber suhkruga; šokolaad plokkide, pulkade, tahvlitena, vedelal kujul, pastana, pulbrina; linnaseekstrakt (maltoosa); linnased (röstitud, röstimata); küpsised, vahvlid; kakao, kakaorasv ja -õli.

Õliseemned ja õlid, õlikoogid: linaseeme; rapsiseeme, rüpsiseeme; päevalilleseeme; maapähkel, maapähklivõi (pasta) ja muul viisil valmistatud maapähkel; oliivid (värsked, külmutatud või konserveeritud); linaseemneõli; rapsi-, rüpsi-, sinepiseemneõli; päevalilleõli; sojaõli; oliiviõli; muud õlid (maisiõli, kastoorõli, palmiõli); margariin; sojaõlikook; linaõlikook; päevalilleõlikook; rapsiõlikook, rüpsiõlikook; oliiviõlikook.

Piim ja piimatooted, munad: piim, rasvasisaldus kuni 6% massist; rõõsk koor, rasvasisaldus üle 6% massist; piimapulber, rasvasisaldus kuni 1,5% massist, magusainelisandita ja magusainelisandiga; piimapulber, rasvasisaldus üle 1,5% massist, magusainelisandita; piimapulber, rasvasisaldus üle 1,5% massist, magusainelisandiga; kondenseeritud piim, magusainelisandita ja magusainelisandiga; jogurt ja hapendatud piim, maitsestatud magusainelisandiga, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga, rasvasisaldus massist kuni 6% ja üle; jogurt pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul; jogurt ja hapendatud piim, maitsestamata, magusainelisandiga või ilma, rasvasisaldus massist kuni 6% ja üle; hapendatud piim pulbrina, maitsestatud magusainelisandiga (rasvasisaldus massist kuni 1,5%; rasvasisaldus massist üle 1,5%); hapendatud piim pulbrina, maitsestamata, magusainelisandiga või ilma (rasvasisaldus massist kuni 1,5%; rasvasisaldus massist üle 1,5%); vadak, kontsentreeritud või mitte, magusainelisandiga või ilma ja muud tooted; või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided; juust ja kohupiim; sulatatud juust ja fondüüjuust; munad; jäätis, mis sisaldab piimarasvu.

Liha ja lihatooted, rasvad: kondiga veiseliha; kondita veiseliha; soolatud, kuivatatud, suitsutatud veiseliha; veiselihast tooted (v.a vorstid); kondiga sealiha; kondita sealiha; soolatud, kuivatatud, suitsutatud sealiha; sealihast tooted (v.a vorstid); kondiga lamba- ja kitseliha; kondita lamba- ja kitseliha; kanarümbad, muud jaotustükid; kondita kanaliha; kondiga ja kondita kalkunirümbad, muud jaotustükid; kondiga ja kondita pardi- ja hanerümbad, muud jaotustükid; tooted kalkunilihast, massist 57% või rohkem liha või rupse; tooted kalkunilihast, massist 25% või rohkem, kuid vähem kui 57% liha või rupse; keeduvorstid, sardellid, viinerid; poolsuitsuvorstid ja täissuitsuvorstid; veiserupsid; searupsid; linnurupsid; muud tooted looma (linnu) rupsidest ja verest; kodulindude rasv ja rasvkude; veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude; searasv ja -rasvkude; muud loomsed rasvad ja nende fraktsioonid; kalarasvad ja -õlid, kalamaksaõli; mereimetajate rasvad ja õlid.

Kartul, puu- ja köögivili: külmutatud kartulid ja kartulitooted; külmutamata kartulitooted; kuivatatud kartulid, helbed jms; apelsinimahl; tsitrusviljade mahlad (v.a apelsinimahl); ananassimahl; tomatimahl; viinamarjamahl; õunamahl; muud kontsentreerimata mahlad ja mahlasegud, kontsentreeritud puu- ja köögiviljamahlad; kartul; peakapsas; porgand, naeris; söögipeet; kaalikas; õun; banaan; kurk; sibul, šalott; viinamari; rosin; muud kuivatatud puuviljad ja marjad; tomat; lillkapsas ja spargelkapsas; värsked pirnid ja küdooniad (aivad); värsked aprikoosid; värsked kirsid; värsked virsikud, nektariinid; värsked ploomid; värsked maasikad, vaarikad; jõhvikad, mustikad; kiivid; apelsinid; tsitruselised (v.a apelsinid); külmutatud maasikad; külmutatud vaarikad, põldmarjad, sõstrad, karusmarjad; tsitruselistest džemmid, keedised, želeed, püreed, pastad ja muul viisil valmistatud tooted; puuviljadest ja marjadest (peale tsitruseliste) džemmid, keedised, želeed, pastad ja muul viisil valmistatud tooted; mahlajäätis; toiduks valmistatud tomatid, konserveeritud ilma äädikata; ketšup ja tomatikastmed; kartulitärklis; oliivid (värsked, külmutatud või konserveeritud); pähkel, v.a maapähkel (kookospähkel, kreeka pähkel, mandlid, kastanid jt), nende segud, pähklipüreed, -pastad; maapähkel, maapähklivõi (-pasta) ja muul viisil valmistatud maapähkel.

Veinid ja vermut, õlu, kange alkohol, kogus hektoliiter: valged viinamarjaveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; geograafilise tähistusega lauaveinid; geograafilise tähistuseta lauaveinid; muud veinid); punased ja roosad viinamarjaveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; geograafilise tähistusega lauaveinid; geograafilise tähistuseta lauaveinid; muud veinid); valged viinamarjaveinid, toodetud muudes riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; lauaveinid; muud veinid); punased ja roosad viinamarjaveinid, toodetud muudes riikides, alkoholisisaldus kuni 15%, üle 15% (kvaliteetveinid; lauaveinid; muud veinid); vahuveinid, toodetud Euroopa Liidu riikides; vahuveinid, toodetud muudes riikides; viinamarjavirre; vermut värsketest viinamarjadest; õuna- ja pirnisiider; puuvilja- ja marjaveinid; kanged alkoholjoogid (viinamarjadest); viski; rumm ja taffia; džinn ja kadakamarjanapsid; viin (vodka); liköörid ja kardialid; linnaseõlu; denatureerimata ja denatureeritud etüülalkohol.

Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Põllumajandussaadused» (2009. aasta andmed), «Taimekasvatus», «Loomakasvatus», «Loomade ja lindude kokkuost», «Piima kokkuost ja kasutamine», «Põllumajanduskultuuride kasvupind», «Saak», «Teravili», «Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad» (aasta, kvartal), «Extrastat» ning «Intrastat» andmeid.

61.

Taime-
kasvatus

21214

aasta

Põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspind ning saak 2010. aastal: teravili, sh talinisu, talirukis, talioder, tritik, suvinisu, oder, kaer, teraviljade segu, tatar; kaunvili, sh põldhernes, põld- ja söödauba, muu kaunvili; tali-, suvi- ja kaunviljaviljapõhk; kartul, sh varajane kartul; tehnilised kultuurid, sh taliraps, suviraps ja rüps, õlilina, kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid; avamaaköögivili, sh kapsas (sh lillkapsas), kurk, tomat, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, aedhernes, kaalikas, muu köögivili; maasikad, maasikataimed; seemnekasvatus, sh köögivili, söödajuurvili, mitmeaastased heintaimed, sh ristik, lutsern, muud heintaimed, seemneheinapõhk; üheaastased söödakultuurid, sh söödajuurvili, söödakapsas, mais, tera- ja kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed; liblikõielised heintaimed lühiajalisel rohumaal, sh ristik, lutsern, muud liblikõielised heintaimed, lühiajaline rohumaa, püsirohumaa; lilled ja ehistaimed; haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid, kesa; kattevilja alla külvatud sisseküntavad kultuurid; hooldatav püsirohumaa; kattevilja allakülv rohumaade uuendamiseks ja heinaseemne kasvatamiseks, sh ristik, lutsern, muud liblikõielised; katmikkultuurid, sh köögivili (sh kurk, tomat, muu köögivili), köögiviljataimed, lilled ja ehistaimed (sh roosid); seened; pikaajalised kultuurid, sh kultuuride kaupa; sh aruandeaastal istutatud ja kandeealiste kultuuride pind; puukoolid, sh istikuliikide kaupa (sh puuistikud metsamaal müügiks); looduslik (püsi)rohumaa; puu- ja köögiviljaaed (koduaed).

Saadud valmissilo.

Mineraal- ja orgaanilise väetise ning taimekaitsevahendite kasutamine: väetise ja taimekaitsevahendite toimeaine kogus ning väetatud (töödeldud) pind põllukultuuride kaupa.

Põldude lupjamine: lubjatud põldude pind ja kasutatud lubiaine kogus.

Taliteraviljakülv 2011. aasta saagiks, sh nisu, rukis, oder, tritik. Talirapsikülv 2011. aasta saagiks.

Põllumajandusametilt andmed mahepõllumajandustootmise kohta.

62.

Teravili

21215

pool-
aasta

Ettevõttesisene teraviljaressurss ja kasutamine koguseliselt, sh nisu, rukis, oder, kaer, tatar, kaunvili, mais, sorgo, hirss, tritik, segavili, rapsiseeme, linaseeme: jääk aruandeperioodi algul; ost Eesti teravilja- ja õliseemnekasvatajatelt koguseliselt ja rahaliselt; ost mujalt; müük; antud töötlusse oma ettevõttes, sh toiduks; loomasöödaks; piirituseks, linnasteks; kadu; jääk aruandeperioodi lõpul.

63.

Finants-
vahendus ja finants-
vahenduse abitegevus

21301

aasta
kvartal

Kvartali kohta

Kasumiaruanne. Intressitulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Intressikulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Äritulud (finantsvahenduse abitegevus, kasutusrent, ruumide rent, teised äritulud, sh kindlustushüvitised, saadud trahvid ja viivised, kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Ärikulud (palgakulu, sotsiaalmaksud, lähetuskulud, kulum, teised ärikulud, sh kindlustusmaksed, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, tootmismaksud, tulumaksukulu, makstud trahvid ja viivised, kahjum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Teised finantstulud ja -kulud, sh dividenditulu, kasum/kahjum valuutakursi muutustest. Erakorralised tulud ja kulud. Tulumaks. Aruandeperioodi kasum/kahjum. Makstud dividendid.

Bilanss. Vara: raha ja pangakontod (sularaha, pangakonto(d), muud lühiajalised hoiused, ülilikviidsete fondide osakud); aktsiad ja muud väärtpaberid (aktsiad ja osad, sh noteeritud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste); ettemakstud kulud ja nõuded ostjate vastu; mitmesugused nõuded, sh lühiajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; viitlaekumised; varud, sh ettemaksed hankijatele; pikaajalised finantsinvesteeringud (aktsiad ja osad, sh noteeritud, kapitaliosaluse meetodil kajastatud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste; pikaajalised laenud ja nõuded, sh pikaajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; pikaajalised hoiused); kinnisvarainvesteeringud; materiaalne ja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses, sh maa; materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumuses, sh maa.

Kohustused ja omakapital: lühiajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; pikaajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; derivatiivid; ostjate ettemaksed ja võlad tarnijatele; muud kohustused; omakapital, sh aktsia- või osakapital nimiväärtuses, aažio.

Äritulude jaotus. Osutatud teenuste arv: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; töötlev tööstus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus (valdusfirmade tegevus; investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse; kapitalirent; pandimajad; muu laenuandmine, v.a pandimajad; muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid; finantsturgude haldamine; väärtpaberi- ja kaubalepingute maaklerlus; valuutavahetus; finantsnõustamine; muud mujal liigitamata finantsteenuste abitegevusalad; riskide ja kahju hindamine; kindlustusagentide ja -vahendajate tegevus; muud kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad; fondide valitsemine); kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; juriidilised toimingud ja arvepidamine (juriidilised toimingud; arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine, maksualane nõustamine); peakontorite tegevus, juhtimisalane nõustamine; arhitekti- ja inseneritegevused, teimimine ja analüüs; teadus- ja arendustegevus; reklaamindus ja turu-uuringud; muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused (rent ja kasutusrent); haridus (koolitused); kunst, meelelahutus ja vaba aeg.

Ärikulude jaotus. Hoonete ja ruumide rent; elekter; küte; vesi ja kanalisatsioon, prügivedu; hoonete jooksev remont; paber ja kantseleitarbed; trükised (sh ärireklaamtrükised); kontorimööbel ja muu sisustus; posti- ja sideteenused; kontoritehnika, sh arvutid ja arvutiteenindus; sõidukite rendikulu; finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevuse teenused; raamatupidamis- ja auditeerimisteenused; koolitusteenused; kinnisvarateenused; õigusabiteenused; transporditeenused; äri- ja juhtimisalane nõustamine; personaliotsingu teenused; turvateenused; turu-uuringud; reklaamiteenused; tarkvara litsentsid ja arendamine; riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload; maamaks; mootorsõidukimaks, raskeveokimaks; erisoodustused; trahvid.

Põhivara liikumine. Soetus soetusmaksumuses, müük müügihinnas: kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar); immateriaalne põhivara kokku.

Investeerimisfondide kasumiaruanne. Tulud: investeeringute tulem, sh kasum/kahjum vara väärtuse muutusest, muud tulud, sh kasum valuutakursi muutusest. Kulud: tegevuskulud, muud kulud, sh intressikulu, repotehingute kulu, kahjum valuutakursi muutusest.

Aasta kohta

Tööga hõivatud isikute arv, sh töötajate arv. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Töötatud tundide arv.

Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek, sh uued, väljaminek, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses): kinnisvarainvesteeringud, sh maa; hooned ja rajatised; uued ehitised; uusehitus; rekonstrueerimine; varem kasutusel olnud ehitised; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; uued ehitised, uusehitus, rekonstrueerimine; varem kasutusel olnud ehitised; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; väärisesemed; bioloogilised varad; ettemaksed põhivara eest); immateriaalne põhivara, sh arvutitarkvara; firmaväärtus; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest; müügiootel põhivara.

Teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud isikute aasta keskmine arv.

Finantsinspektsiooni koondandmed eraldi finantsvahenduse ettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta: saadud järelevalve tasud järelevalve subjektidelt, määratud ja saadud trahvide summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad; väljastatud tegevusload ja nende eest saadud summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad.

Liisinguühingute Liidu liikmete kasumiaruanne.

Eesti Panga finantssektori statistilised andmed.

Maksu- ja Tolliametilt koondandmed erisoodustuste kohta eraldi finantsvahendusettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad.

Äriregistrist majandusaasta aruanded.

Pensionikeskuselt: pensionifondide mahud, sissemaksed pensionifondidesse maksjate ja liikide järgi, väljamaksed pensionifondidest liikide järgi ning pensionifondi osakuomanike arv oleku järgi.

64.

Kindlustus

21302

aasta
kvartal
kuu

Kuu kohta

Emaettevõtte asukohariik, ettevõtte tegevusala, kindlustusseltsi Eesti osakondade arv, kindlustusseltsi osakondade arv asukohariigi järgi.

Elukindlustus: kindlustus surmajuhtumiks, kapitalikogumiskindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, sh tulumaksusoodustusega kindlustus, lisakindlustus, muud elukindlustused; sh edasikindlustus.

Kahjukindlustus: liikluskindlustus, sh eraldised Eesti Liikluskindlustuse Fondile, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, füüsiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, juriidiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, muude sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, füüsiliste isikute vara kindlustus, juriidiliste isikute vara kindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus; sh edasikindlustus.

Edasikindlustus kokku, sh kohustuslik kindlustusliigiti.

Kvartali kohta

Kasumiaruanne. Teenitud preemiad netona edasikindlustusest (brutopreemiad, edasikindlustuse preemiad, muutus ettemakstud preemiate eraldistes (bruto, kasv), edasikindlustuse osa EPE (ettemakstud preemiate eraldis) muutustes (kasv)). Teenustasud. Muud tehnilised tulud netona edasikindlustusest. Esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest (kahjunõuded (bruto), sh kahjukäsitluskulud; edasikindlustuse osa kahjunõuetes, muutus rahuldamata nõuete eraldises (bruto, kasv), edasikindlustuse osa RNE (rahuldamata nõuete eraldis) muutuses (kasv)). Elukindlustuse eraldise muutus (neto, kasv), sh elukindlustuse osa (kasv). Muutus muudes tehnilistes eraldistes (neto, kasv), sh edasikindlustuse osa (kasv). Boonused netona edasikindlustusest. Investeerimislepingute finantskohustuste väärtuse muutus, kindlustuslepingute finantskohustuste väärtuse muutus. Neto tegevuskulud. Muud tehnilised kulud netona edasikindlustusest, sh kohustuslik eraldis Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Muutus tasanduseraldises (kasv). Investeeringutulud, sh tütar- ja sidusettevõtetelt, maalt ja ehitistelt, muudelt investeeringutelt. Investeeringukulud, sh investeeringute kulud. Muud tulud, sh saadud trahvid ja viivised, kasum põhivara likvideerimisest, kasum valuutakursi muutustest. Muud kulud, sh makstud trahvid ja viivised, kahjum põhivara likvideerimisest, kahjum valuutakursi muutustest. Erakorralised tulud ja kulud. Tulumaks. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum).

Kulude jaotus. Kulud kokku, sh palgakulu, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, sh erisoodustuste pealt arvestatav sotsiaalmaks; tootmiskasud (sh maamaks jms); vahendustasud füüsilistele isikutele; lähetuskulud; kulum; intressikulu.

Bilanss. Vara kokku, sh raha ja raha ekvivalendid, nõuded (sh nõuded otsesest kindlustustegevusest, nõuded edasikindlustusest, muud nõuded, arveldused aktsionäridega); viitlaekumised ja ettemakstud kulud, müügiootel põhivara, investeeringud (kinnisvaratehingud, maa, tütar- ja sidusettevõtted, aktsiad ja osad; tütar- ja sidusettevõtted, võlakirjad ja laenud; muud investeeringud, deposiidid edasikindlustusvõtjate juures), investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud, materiaalne ja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses ja soetusmaksumuses, sh maa. Kohustused ja omakapital kokku, sh kohustused (kohustused otsesest kindlustustegevusest, kohustused edasikindlustusest, finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest, finantskohustused investeerimislepingutest, finantskohustused kindlustuslepingutest), muud kohustused (võlad krediidiasutustele, emiteeritud võlakirjad, kapitalirendi kohustus), deposiidid edasikindlustusandjatelt, eraldised, viitvõlad ja ettemakstud tulud (edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes, muud ettemakstud tulud), kindlustustehnilised eraldised (neto) (elukindlustusseltside tehnilised eraldised, elukindlustusseltside rahuldamata nõuete eraldis, edasikindlustuse osa); allutatud kohustused; omakapital (aktsiakapital ja aažio).

Aasta kohta

Elukindlustuse kindlustusmaksed üksiklepingutest, grupilepingutest. Regulaarsed kindlustusmaksed, ühekordsed kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed kasumitaotluseta lepingutest, kindlustusmaksed kasumitaotlusega lepingutest. Aruandeaastal tekkinud nõuete rahuldamiseks tehtud brutomaksed. Kindlustusmaksete geograafiline jaotus (Eesti, ELi liikmesriik, muu Euroopa Majandusühenduse riik, Šveits, USA, Jaapan, teised riigid): otsekindlustuse kindlustusmaksed, sissetuleva edasikindlustuse preemiad, väljamineva edasikindlustuse preemiad. Investeerimisriskiga elukindlustuse investeeringud: maa ja ehitised.

Jõusolevate elukindlustuslepingute arv aasta algul ja lõpul, summa aasta lõpul: üksiklepingud, sh investeerimisriskiga elukindlustus, grupilepingud. Grupilepinguga kindlustatud isikute arv aasta algul ja lõpul. Jõusolevate kahjukindlustuslepingute arv aasta algul ja lõpul, sh lühiajaline tervisekindlustus ja kindlustatud isikute arv, varakindlustus, tsiviilvastutuskindlustus.

Tööga hõivatud isikute arv, sh töötajate arv, täistööajale taandatud töötajate keskmine arv, töötatud tundide arv.

Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek, sh uued, väljaminek, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses), müük müügihinnas: kinnisvarainvesteeringud (maa, hooned ja rajatised, sh uued ehitised, uusehitus, rekonstrueerimine, varem kasutusel olnud ehitised); materiaalne põhivara (sh maa; hooned; rajatised (uued ehitised, uusehitus, rekonstrueerimine, varem kasutusel olnud ehitised); transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; väärisesemed; bioloogilised varad; ettemaksed materiaalse põhivara eest); immateriaalne põhivara (arvutitarkvara, firmaväärtus, muu immateriaalne põhivara); müügiootel põhivara.

Teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud isikute aasta keskmine arv.

Kulude jaotus: kulud kokku, sh palgakulu, sotsiaalmaks, sh erisoodustuste pealt arvestatav sotsiaalmaks; tootmiskasud (sh maamaks jms); vahendustasud füüsilistele isikutele; lähetuskulud; kulum; intressikulu; vahendustasud juriidilistele isikutele; hoonete ja ruumide rent; elekter; küte; vesi ja kanalisatsioon, prügivedu; hoonete jooksev remont; paber ja kantseleitarbed; trükised (sh ärireklaamtrükised); kontorimööbel ja muu sisustus; posti- ja sideteenused; ostetud kahjukäsitlemise teenused; pangateenused; kindlustusjärelevalve kulud; maksud kindlustusseltside liidule; transporditeenused; sõidukite rendikulu; kontoritehnika, arvutid ja arvutiteenindus; äriteenused; koolitusteenused; muud kulud.

Ülalloetletud kindlustusseltsidelt kogutavate näitajate loetelu võib muutuda vastavalt rahandusministri määrusele kindlustusandjate raamatupidamise aruandluse kohta.

Finantsinspektsioonilt koondandmed kindlustusettevõtete kohta: saadud järelevalve tasud järelevalve subjektidelt, määratud ja saadud trahvide summad, väljastatud tegevusload ja nende eest saadud summad – elukindlustusandjad, kahjukindlustusandjad, muud.

Maksu- ja Tolliametilt koondandmed kindlustusettevõtete kohta: erisoodustused – elukindlustusandjad, kahjukindlustusandjad, muud.

65.

Valitsemis-
sektori rahandus

21303

aasta
kvartal
kuu

Riigieelarve täitmise kuu-, kvartali- ja aastaaruanne eelarve klassifikaatorite järgi. Riigi majandusaasta koondaruanne. Riigieelarve täitmise kuu- ja aastaaruanded: tulude ja kulude koondaruanded. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete täitmise kuuaruanded, aastaaruanded, tulude ja kulude koondaruanded, bilansid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandusaasta aruanded. Avaliku sektori sihtasutuste majandusaasta aruanded. Eesti Töötukassa eelarve tulude ja kulude kvartaliaruanne. Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kvartali- ja aastaaruanded, riikliku sotsiaalkindlustuse kvartaliaruanne. Riigi raamatupidamiskohustuslaste kuu-, kvartali- ja aastasaldoandmikud. Maksu- ja Tolliameti maksu- ja maksete võlgade kuuaruanne; koondandmed Eestisse imporditud vabaks ringluseks tollimaksuga maksustatud kaupade kohta kaubakoodide lõikes, koondandmed Eestisse imporditud vabaks ringluseks ka aktsiisiga maksustatud kaupade aktsiisimaksu kohta kaubadeklaratsioonide järgi kaubakoodide lõikes, koondandmed riigisisese aktsiisimaksu kohta kaubagruppide kaupa.

66.

Rahva-
majanduse arvepidamine

21401

aasta
kvartal

Rahvamajanduse arvepidamise peamiste agregaatnäitajate – sisemajanduse koguprodukti (SKP), kogurahvatulu (KRT) ja nende komponentide arvutamine.

Kvartali majanduskasvu esialgne hinnang: statistiliste kiirindikaatorite (tööstuse, kaubanduse indikaatorid) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmete alusel eelarveklassifikaatori järgi, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruande, Maksu- ja Tolliameti kogutud ettevõtete käivete koondandmete, Eesti Panga aruande, kommertspankade koondbilansi ja kasumi koondaruande ning liisinguettevõtete kasumi koondaruande alusel.

Esialgse kvartali SKP arvestus: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid, Eesti Panga koostatud maksebilanssi, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet, liisinguettevõtete kasumi koondaruannet ning kommertspankade materiaalse ja immateriaalse põhivara andmeid, ehitisregistri kvartaliaruannet ehitus- ja kasutusloa saanud eluruumide arvu ja pinna kohta, Rahandusministeeriumi kogutavaid avaliku sektori saldoandmike andmeid ning Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskuse kvartaliandmeid.

Regionaalse SKP arvutamine (aasta kohta): kasutatakse Statistikaameti kogutud ettevõtete majandusnäitajate koondandmestikku, Maksu- ja Tolliameti andmeid sotsiaalmaksuga maksustatavate summade kohta EMTAKi ja piirkondlike üksuste järgi.

Rahvamajanduse arvepidamise kontode koostamine: kasutatakse Statistikaameti kogutavaid andmeid, Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmeid eelarveklassifikaatori järgi, Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse kulude aruannet, Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruannet, Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenuse kasutajate majandustegevuse aruannet, Eesti Panga aruannet, kommertspankade koondbilanssi ja kasumi koondaruannet ning liisinguettevõtete kasumi koondaruannet; Maksu- ja Tolliameti 1) residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A) andmeid: kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest emitendi järgi, välismaalt äriühingu omakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel, juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu välisvaluutas, välismaalt investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu välisvaluutas, välismaalt saadud kindlustuspensionid ning pensionifondist saadud väljamaksed välisvaluutas; 2) residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E) andmeid: saadud kindlustushüvitis; 3) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vormi TSD) lisa 5 «Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud» andmeid: maksumaksja registrikood; mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused; muud kingitused ja annetused.

Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine: kasutatakse administratiivseid ja statistilisi andmeallikaid. Administratiivsetest andmeallikatest kasutatakse Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) ja lisade (TSD lisa 4 ning TSD lisa 5), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonide (vorm E), aktsiisi, tollimaksu, maamaksu, hasartmängumaksu, raskeveokimaksu andmeid, Keskkonnaministeeriumi saastetasu, vee-erikasutustasu ja kaevandamisõiguse tasude andmeid, Põllumajandusministeeriumi kalapüügiõiguse tasude andmeid, Eesti Panga maksebilansi andmeid, riigi- ja kohalike eelarvete ning eelarveväliste fondide andmeid.

Kasutatakse vaatluste «Ettevõtete kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR)», «Tööstustooted», «Energia ja kütus» andmeid ning väliskaubandusstatistikat.

Tööjõuarvestustes kohandatakse Statistikaameti tööjõu uuringu andmed Maksu- ja Tolliameti, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Töötukassa, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning rahvastikuregistri andmetega.

KRT arvutamine: lisatakse SKPle mitteresidentidelt saadud esmased tulud ning lahutatakse mitteresidentidele makstavad esmased tulud.

Kaalutud keskmise käibemaksumäära (KKK) arvestamine: kasutatakse SKP näitajaid, pakkumise ja kasutamise tabeleid, Maksu- ja Tolliameti ning äriregistri andmeid.

67.

Elektroonilise side olem

21503

aasta

Telefonivõrk, sh linnas ja maa-asulates: üldkasutatavad kohalikud telefonijaamad*, neist digitaaljaamad*; telefonijaamade monteeritud kogumaht, neist digitaaljaamade maht.

Kliendiliinid, sh linnas ja maa-asulates: põhitelefoniliinide arv*, neist kliendiliinid (tarbijaliinid (erakliendid)*, digitaalse telefonijaama kliendiliinid*, ISDN-liinid*, ühendusliinid kodukeskjaamadega (PBX-liinid)*) ja kaarditaksofonid*; xDSL-liinid*.

Teised võrgud : püsiliinide arv, teleksi kliendiliinide arv.

Klientide arv kokku, sh eratarbijad, sidevõrkude kaupa: mobiiltelefonivõrgu kliendid, sh lepingulised kliendid, ettemaksekaardi (kõnekaardi) kasutajad; kaabellevivõrgu kliendid, sh interneti kaabelmodemi kliendid; internetiühenduse kliendid, sh püsiühenduse kliendid, sissehelistamisteenuse kliendid; raadioside püsivõrgu kliendid.

* Esitatakse maakonniti, eraldi Tallinn ja Tartu linn.

68.

Elektroonilise side teenused

21504

kvartal

Telefonivõrk: kõnede arv ja kestus (riigisisesed kõned, sh soodustariifiga kõned, öötariifiga kõned; rahvusvahelised kõned, sh väljuvad kõned, sissetulevad kõned; kõned mobiiltelefonivõrku; dial-up-kõned (andmeside andmeedastus)); saadetud telegrammid, sh välismaale; kliendiliinide rikete arv.

Mobiiltelefonivõrk: kõnede arv ja kestus, sellest eratarbijate kõnede kestus (riigisisesed kõned, sh võrgusisesed kõned, kõned Eesti mobiiltelefonivõrkudesse; rahvusvahelised kõned, sh väljuvad kõned, kõned välismaal (roaming), sissetulevad kõned; kõned telefonivõrku); saadetud sõnumite arv, sellest eratarbijate saadetud sõnumid (SMS (tekstisõnumid); MMS (multimeediasõnumid)).

69.

Müügitulu jae-
kaubanduses

21601

kuu

Müügitulu kokku, sh kaupade jaemüük.

Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni (vorm KMD) andmed.

70.

Teadus- ja arendus-
tegevus

21701

aasta

Asutused:

Teadus- ja arendustegevusega (T&A) hõivatud töötajad teadusvaldkonniti ametikoha ja soo järgi ning nende poolt T&Ale kulutatud tööaeg täistööaastates. T&Aga seotud töötajad ametikoha, hariduse ja soo järgi. Teadlased ja insenerid vanuse ja soo järgi. Teadlased ja insenerid teadusvaldkonna ja soo järgi, sh doktorid ja magistrid. Välismaa kodakondsusega teadlased ja insenerid soo järgi riigiti. Asutusesisese T&A kulud kuluartiklite kaupa. Asutusesisese T&A kulud uuringu liigi järgi teadusvaldkonniti. Asutusesisese T&A kulud rahastamisallikate kaupa teadusvaldkonniti. Asutusesisese T&A kulud rakendusvaldkonniti.

Ettevõtted:

Töötajate arv aasta lõpul.

Arendus- ja uurimistegevusega seotud töötajate arv haridustaseme järgi: doktori- või kandidaadikraad; magistrikraad; kõrgharidus; rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus, keskeriharidus keskhariduse baasil; keskharidus, keskeriharidus põhihariduse baasil; keskhariduseta; kategooria järgi: teadlased ja insenerid, tehnikud, abipersonal; soo järgi; töötajate kategooria järgi arendus- ja uurimistegevusele kulutatud tööaeg täistööaastates.

Ettevõttesisesed arendus- ja uurimistegevuse kulud kululiigi järgi: tööjõukulud; materjal, ostetud tooted ja pooltooted; ettevõttesiseste projektide raames ostetud arendus- ja uurimistegevuse tööd ja teenused; hoonete ja rajatiste ülalpidamiskulud; muud kulud; hoonete ja rajatiste soetamine ja ehitamine; seadmete, aparatuuri, masinate, inventari ja transpordivahendite soetamine, sh arvutid ja arvutisüsteemid; põhivara remont ja restaureerimine; immateriaalse põhivara soetamine, sh arvutitarkvara, muud investeeringud põhivarasse.

Eestist tellitud ettevõttevälise arendus- ja uurimistegevuse kulud: teistelt ettevõtetelt, kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt, riigi- või omavalitsusasutustelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt. Välismaalt tellitud ettevõttevälise arendus- ja uurimistegevuse kulud: ettevõtetelt, kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt, riigi- või omavalitsusasutustelt, mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt. Muud ettevõttevälise arendus- ja uurimistegevuse kulud. Biotehnoloogiaalaste kulutuste osatähtsus.

Ettevõttesisese arendus- ja uurimistegevuse kulud iseloomu järgi: alusuuringud, rakendusuuringud, katse- ja arendustööd, sh uue toote, materjali, teenuse väljatöötamine või olemasoleva täiustamine; uue tehnoloogilise protsessi, süsteemi väljatöötamine või olemasoleva täiustamine; katse- ja arendustööd, mis ei ole otseselt seotud toodete või tehnoloogiaga. Ettevõttesisese arendus- ja uurimistegevuse kulud tootegrupiti.

Arendus- ja uurimistegevuskulude finantseerimine: ettevõttesisene finantseerimine, laenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, sihtasutuselt KredEx, Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, ettevõtteväline finantseerimine sihtasutuselt Eesti Teadusfond, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, teistelt sihtasutustelt ja fondidelt; ministeeriumidelt, ametitelt, riigiasutustelt; valdadelt/linnadelt, omavalitsusasutustelt; kõrgematelt õppeasutustelt või nende teadusasutustelt; mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt; Eesti ettevõtetelt; välismaa ettevõtetelt; välismaa fondidelt ja sihtkapitalidelt; Euroopa Liidu uurimistoetustelt; muudelt välismaistelt finantseerijatelt.

Kavandatav arendus- ja uurimistegevus 2010. aastaks (jah, ei).

71.

Ettevõtete innovatsiooni-
uuring

21702

aastad
2006–
2008

Ettevõtete üldandmed (kontserni kuuluvus, välisosalus, turupiirkond, müügitulu, müük välisresidentidele, töötajate arv). Tooteinnovatsioon, protsessiinnovatsioon, innovaatiline tegevus liigiti ja kulutused sellele 2008. aastal, toetus avalikult sektorilt, teabeallikad ja koostöö, innovatsiooni mõju, innovatsiooni takistavad tegurid, intellektuaalse omandi kaitse, organisatsiooniinnovatsioon, turuinnovatsioon, ökoinnovatsioon aastate 2006–2008 jooksul.

72.

Gaasi-
torustikud

22001

aasta

Jaotustorustiku pikkus, sellest A-kategooria torustik, B-kategooria torustik, C-kategooria torustik, D-kategooria torustik.

73.

Kannata-
nutega liiklus-
õnnetused

22002

aasta

Inimkannatanutega liiklusõnnetuste ning neis hukkunute ja vigasaanute arv maakonniti.

74.

Kaubavedu maanteedel

22003

nädal

Veoauto registreerimismärk, täismass, kandevõime, väljalaskeaasta.

Käsutuses mitteoleva veoauto kohta: müüdud veoauto uue omaniku andmed, mahakandmise kuupäev, veoauto rendile võtnud rentniku andmed, käsutuses mitteolemise muu põhjus.

Käsutuses oleva veoauto ja haagise andmed: telgede arv; auto kere tüüp (madel (platvorm), kallur, furgoon/tent, külmik, metsaveok, paak (tsistern), muu); kütuseliik; veoauto kaubaveoks mittekasutamise põhjus.

Vaatlusnädala reiside kirjeldus kuupäevade järgi: reisi alg- ja sihtpunkt, rahvusvahelisel veol läbitud riigid, kauba liik (sh ohtlik kaup), läbisõit kaubaga ja tühjalt (km), veose liik, reisi tüüp: oma kulul vedu, tasuline vedu, veoauto koormatus. 1 kuni 4 peatusega reiside puhul näidatakse lisaks kauba kaal ja reiside arv, juhul kui ühel päeval tehti mitu täpselt ühesugust reisi. 5 või enama peatusega reiside puhul näidatakse lisaks peale- ja mahalaaditud kauba kogukaal ning peatuste arv peale- ja mahalaadimiseks.

75.

Sadamad

22004

kvartal
kuu

Kuu kohta

Välismaale veetava kauba lastimine. Välismaalt saabunud kauba lossimine.

Kvartali kohta

Kaubavedu. Lastitud/lossitud kauba kaal kaubaliigiti transpordistatistika kaubagruppide klassifikaatori (NST/R) alusel: Eesti piires veetava kauba lastimine ja lossimine, välismaale veetava kauba lastimine (v.a transiit), välismaalt veetud kauba lossimine (v.a transiit), transiitkauba lastimine ja lossimine. Raudteevagunite ja tsisternide tühjendamine ja laadimine sadamas: vagunid ja tsisternid kokku; vagunites ja tsisternides veetud kaup kokku, sh teravili, kivisüsi, naftasaadused. Peale- ja mahasõitnud transpordivahendid, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit: sõiduautod, bussid, veoautod ja haagised, muud sõidukid. Merekonteinerite vedu sadamas konteinerite suuruse järgi (20- ja 40-jalased), sh transiit: väljaveetud konteinerid, sh täis ja tühjad; vastuvõetud konteinerid, sh täis ja tühjad. Merekonteinerite liikumine sadamas autode ja rongidega (20 jala arvestuses): väljaveetud konteinerid, sh täis ja tühjad; vastuvõetud konteinerid, sh täis ja tühjad.

Sõitjatevedu. Välismaalt saabunud sõitjad, välismaale lähetatud sõitjad riikide järgi (Rootsi, Soome, Saksamaa, muu), sh Eesti laevadega või välisriigi laevadega. Välismaalt ristluslaevadega saabunud sõitjad, sh Eesti laevadega või välisriigi laevadega.

Laevaliiklus. Välismaalt saabunud ja välismaale lähetatud laevade arv ja kogumahutavus, sh lastiga, laeva lipuriigi järgi: Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa, muud. Välismaalt saabunud ja välismaale lähetatud laevade arv ja kogumahutavus, sh eraldi Eesti laevad ja välisriikide laevad, laevatüübi kaupa (klassifikaatori ICST-COM järgi).

Sadamad kaubaveoga üle 1 miljoni tonni aastas ja/või reisijaveoga üle 200 000 reisija aastas esitavad lisaks andmed laeva tasemel: lähtesadam/sihtsadam, lähtesadama/sihtsadama rannikuala, lasti tüüp, konteinerite arv, tühjade konteinerite arv, lähetatud/saabunud reisijate arv, ristluslaevareisijate arv, laeva lipuriik, laeva tüüp, laeva suurusklass, laeva kogumahutavus.

76.

Laeva-
õnnetused

22005

aasta

Laevaõnnetuste (madalikule sõit, kokkupõrge või kontakt, laevaruumide täitumine veega, tulekahju või plahvatus, tormi- või jääkahjustus, tehnilised rikked, laevahukk, muud juhtumid) arv, laevaõnnetustes vigasaanute ja hukkunute arv: laevaõnnetused Eesti territoriaalmerel ja sisevetel, sh Eesti riigilippu kandvad laevad, välisriigi lippu kandvad laevad; Eesti riigilippu kandvad laevad väljaspool Eesti territoriaalmerd.

77.

Laevaregistrid

22024

aasta

Laevaregistrisse ja laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade (kogumahutavus 100 ja üle selle) arv, kogumahutavus, puhasmahutavus ja dedveit laevaliigi järgi: reisilaevad; kaubalaevad; kalalaevad; tehnilised ja abilaevad. Laevaregistrisse kantud siseveelaevade (eraldi kogumahutavusega alla 100 ning 100 ja üle selle) arv, kogumahutavus laevaliigi järgi: reisilaevad; kaubalaevad; kalalaevad; tehnilised ja abilaevad.

78.

Lennujaam

22009

kvartal

Saabunud ja lahkunud sõitjate ning otsetransiitsõitjate arv siseriiklikel ja rahvusvahelistel ärilendudel. Kaupade ja posti peale- ja mahalaadimine. Lennuliiklus, sh siseriiklikel ja rahvusvahelistel lendudel: lennuoperatsioone, sh ärilennuliinidel, õppelendudel, muudel lendudel; lennuliine, regulaarlende nädalas.

Tallinna Lennujaama kohta esitatakse lisaks andmed sihtlennujaamade ja reiside kaupa.

79.

Liiklusregister

22010

aasta
kuu

Autoveerem aasta lõpul, sh vanuse järgi ja aasta jooksul esmaselt registreeritud, sh uued: mootorrattad; sõiduautod, sh eraautod; bussid, sh üle 32 istekohaga, erabussid; bussides istekohtade arv, sh kuni 32 istekohaga bussides, üle 32 istekohaga bussides; veoautod (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi), sh eraveoautod; haagised (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi); ratastraktorid, sh eravaldajatel; roomiktraktorid, sh eravaldajatel; ekskavaatorid, sh eravaldajatel; kombainid, sh eravaldajatel; laadurid, sh eravaldajatel; metsatöömasinad, sh eravaldajatel; teetöömasinad, sh eravaldajatel; traktorihaagised, sh eravaldajatel.

Sõiduautod, bussid, veoautod, mootorrattad ja haagised (sh eravaldajatel) maakonniti ja maakonnakeskuste kaupa.

Ratastraktorid, roomiktraktorid, liikurmasinad, traktorihaagised (sh eravaldajatel) maakonniti.

Väikelaevad ja jetid aasta lõpul, sh vanuse järgi ja aasta jooksul esmaselt registreeritud, sh uued.

Aruandekuul esmaselt registreeritud autoveerem (sõiduautod, veoautod, bussid, mootorrattad, haagised, maastikusõidukid, traktorid, liikurmasinad, traktorihaagised), väikelaevad ja jetid, sh uued, sh eravalduses.

80.

Maantee-
transport

22011

kvartal

Kaubavedu, sh riigisisene vedu, rahvusvaheline vedu, vedu välisriikides: veoautode läbisõit, veetud veose kogus, veosekäive. Veoautode keskmine nimestikuline arv (kategooriad N2, N3, v.a eriotstarbelised sõidukid). Sõitjatevedu bussidega kokku, sh liinivedu (eraldi kommertsliinivedu ja eriotstarbeline vedu) (vallaliinid, linnaliinid, maakonnaliinid, kaugliinid, rahvusvahelised liinid) ja juhuvedu, sh rahvusvaheline vedu: sõitjate arv; sõitjakäive; busside üldine läbisõit, sellest liiniläbisõit*, madalapõhjaliste busside liiniläbisõit; pakutud teenusemaht liiniveol*; regulaarliinide arv*; liinikilomeetri keskmine maksumus*.

* v.a juhuvedu

Busside keskmine nimestikuline arv.

Taksoteenindus: üldine läbisõit, sh tasuline; sõitjate arv; sõitjakäive; taksode keskmine nimestikuline arv.

81.

Merevedu

22012

kvartal

Sõitjatevedu Eesti laevadega ja välisriikide laevadega: sõitjate arv ja sõitjakäive, sh Eestis. Reiside ja sõitjate arv regulaarreisidel liinide kaupa. Kaubavedu: veetud kaubad, veosekäive, sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel. Laevadega veetud sõidukid ja konteinerid (20 jala arvestuses), sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel.

82.

Raudtee ja veeremi olem ning liiklus-
õnnetused

22014

aasta

Raudtee olem: raudtee kogupikkus; peateede pikkus, sh elektrifitseeritud, kahe või enama rööpapaariga; automaatblokeeringuga raudtee pikkus; poolautomaatblokeeringuga raudtee pikkus; sideliinide kogupikkus, sh kaabelliinid; elektriliinide kogupikkus, sh kõrgepingeliinid; raudteejaamade arv kokku, sh avatud kaubaveoks ja sõitjateveoks; peatuskohtade arv, sh kaubarongide peatuskohtade arv, reisirongide peatuskohtade arv; raudteeületuskohtade arv, sh reguleeritava valvega, reguleeritava ohutusseadmega, reguleerimata.

Veduksõidukite arv, koguvõimsus, aasta jooksul esmaselt registreeritud: vedurid (ka liisitud), sh diiselvedurid, elektrivedurid, muud vedurid; elektrimootorrongid, diiselmootorrongid.

Kaubavagunite arv (ka liisitud), sh esmaselt registreeritud: kinnised, platvormid, punkervagunid, tsisternvagunid, termosvagunid, isoleeritud kaubavagunid, kõrgete poortidega kaubavagunid, ühendvedude vagunid; mootorrongivagunid, neist diiselvagunid, elektrivagunid; mootorvaguni haakevagunid. Reisivagunite arv (ka liisitud), neis istekohti, magamiskohti ja seisukohti; sh esmaselt registreeritud: täismetallvagunid, istevagunid, magamisvagunid, restoranvagunid, salongvagunid, pagasivagunid, postivagunid; mootorrongivagunid, neist diiselvagunid, elektrivagunid; mootorvaguni haakevagunid. Eriveeremi ja eriotstarbelise veeremi arv, sh esmaselt registreeritud.

Liiklusõnnetused (märkimisväärsete õnnetuste arv, raske vigastuse põhjustanud õnnetuste arv, hukkunute, raskelt vigasaanud sõitjate, töötajate, teiste isikute arv): kokkupõrked, sh rongiliikluses, sh manöövritöödel; veeremi rööbastelt väljasõit, sh rongiliikluses, sh manöövritöödel; kokkupõrked sõidukiga raudteeülesõidukohal, sh reguleeritud raudteeülesõidukohal, reguleerimata raudteeülesõidukohal; tulekahju rongis; otsasõit inimestele; muud juhtumid. Enesetappude ja enesetapukatsete arv.

Liiklusõnnetused, milles osales ohtliku kaubaga raudteetranspordivahend: õnnetuste arv kaubaliigiti, sh juhtumid, kus ohtlik aine vallandus keskkonda.

83.

Raudteeveod

22015

aasta
kvartal
kuu

Kuu kohta

Sõitjatevedu Eestis ja rahvusvahelisel veol: sõitjate arv, sõitjakäive, reisi keskmine pikkus. Veetud kauba kogus, veosekäive ja keskmine veokaugus, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit.

Kvartali kohta

Sõitjatevedu Eestis ja rahvusvahelisel veol: sõitjate arv (sh saabunud ja lahkunud), sõitjakäive, reisi keskmine pikkus, reisirongide läbisõit, reisivagunite läbisõit, rongide arv. Sõitjate arv ja sõitjakäive lähte- ja sihtriigiti. Veetud kauba kogus kaubaliigiti, veosekäive ja keskmine veokaugus: sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit. Kaubavaguni ja kaubarongide läbisõit, kaubarongide ja kaubavagunite arv.

Aasta kohta lisaks

Rahvusvahelise ja transiitkaubaveo kogus ja veosekäive peale- ja mahalaadimise riigiti. Veetud ohtlike kaupade kogus ja veosekäive kaubaliigiti. Konteinerite vedu raudteel (sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit sisse ja välja): täiskonteinerite ja tühjade konteinerite arv tükkides ja 20 jala arvestuses (TEUdes), konteinerites veetud kaupade kogus, konteinerite veosekäive. Kaubarongide ja reisirongide arv üleeuroopalise raudteevõrgu lõikude kaupa.

84.

Sisevee-
transport

22016

kvartal

Sõitjatevedu kokku, sh rahvusvahelisel veol, liiniveol ja juhuveol: sõitjate arv, sõitjakäive. Kaubavedu kokku, sh rahvusvahelisel veol: veosed kokku, sh ehitusmaterjal, mineraaltoore, puit; veosekäive.

Ekspluateeritavate siseveeteede pikkus, sh lubatud üle 50-tonnise kandejõuga alustele, märgistatud veeteed, sh valgus- või peegelmärkidega.

85.

Tramm-troll

22017

aasta
kvartal

Kvartali kohta

Veoteenuste maht, sh trammi- ja trollitransport: veeremi läbisõit, sellest madalapõhjalise veeremi läbisõit; pakutud teenuse maht liiniveol; sõitjate arv (arvestuslik); sõitjakäive (arvestuslik).

Tööga hõivatud isikute arv, sh trammi- ja trolliveeremijuhid.

Aasta kohta

Ekspluatatsioonis oleva ühesuunalise tee või liini kogupikkus, sh sõitjateveo teed või liinid. Aasta jooksul ehitatud ja ekspluatatsioonist kõrvaldatud teed või liinid. Trammide ja trollibusside inventaarne arv, sh liigendiga/kaksikud. Kohtade arv, sh istekohti. Veeremi vanus (väljalaskeaasta). Elektrienergia kulu aastas, sh sõitjateveole.

86.

Veoalane majandus-
tegevus

22019

kvartal

Müügitulu. Transporditeenuste müük, sh rahvusvahelisel veol ja riigisisesel veol, välismaal müüdud teenused: kaubavedu; sõitjatevedu, sh liiniveol; pagasivedu; postivedu; muud vedudega seotud teenused, sh kaupade müük laevakauplustes. Muud müügitulud. Dotatsioonid (sõidusoodustused), sh riigieelarvest, kohalikust eelarvest, muud toetused: linnaliinidele, maakonnaliinidele, kaugliinidele, õpilasliinidele, vallaliinidele. Kulud kokku, sh edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad ja teenused, tööjõukulud (palk ja sotsiaalmaks). Varud aruandekvartali algul ja lõpul liigiti: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed tarnijatele. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarainvesteeringud (sh kapitalirent): hoonete ja rajatiste soetamine; hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine; transpordivahendid; arvutid ja arvutisüsteemid; muud masinad ja seadmed, inventar; maa. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müük kokku.

Hõivatute arv. Töötatud tunnid.

Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsioonide andmed: käibedeklaratsioon (vorm KMD), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD), residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvutatud sotsiaalmaks ning vanemahüvitistelt arvutatud kogumispensioni makse (vormi TSD lisa 1), mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvutatud sotsiaalmaks (vormi TSD lisa 2).

87.

Õhusõidukite register

22020

aasta

Õhusõidukite arv mudeli järgi.

88.

Õhutransport

22021

kvartal

Õhutransport kokku, eraldi regulaar- ja tellimuslennud, sh rahvusvahelised ning siseriiklikud lennud: sõitjate arv, sõitjakäive, kaubavedu, postivedu, veosekäive.

89.

Lennu-
õnnetused

22023

aasta

Lennuõnnetuste arv kauba- või reisilennukiga: lennuki tüüp, reisi tüüp (kohalik või välislend, regulaar- või tellimuslend), lennuõnnetuse toimumise asukoht. Lennuõnnetuses kannatanute arv, sh hukkunud, vigasaanud: meeskonnaliikmed, reisijad, lennukis mitteolevad isikud.

90.

Majutus

22101

aasta
kuu

Aasta kohta

Majutuskoha liik: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. Majutuskohas osutatavad teenused: restoran, kohvik, baar, kauplus, kasiino, ilusalong, solaarium, spordiväljak, spordisaal või mänguderuum, ujula, saun, valuutavahetus, konverentsisaal, internetipunkt (sh arvutite arv), parkla, raviteenused, numbritubade teenindus, ööportjee, mittesuitsetajate toad, invatoad, allergikute toad, traadita andmeside võimalus (WiFi), kaardimakse võimalus. Majutusruumide iseloomustus: suurus, aastaringne, hooajaline. Laagri- ja haagissuvilaplatside iseloomustus: laagriplatside ja kohtade arv, haagissuvilaplatside ja kohtade arv.

Tööga hõivatud isikute arv.

Kuu kohta

Sissetulek majutusteenuste müügist. Majutusmaht: lahtioleku päevade arv, majutusruumide arv, voodikohtade arv, laagri- ja haagissuvilaplatside kohtade arv, müüdud tubaööpäevade arv. Majutatud Eesti elanike ja väliskülastajate arv ja ööbimiste arv reisi eesmärgi järgi: puhkusereis, tööreis, sellest osavõtt konverentsist, muu. Majutatute arv ja ööbimiste arv elukohariigi järgi.

91.

Piiriületused

22102

kuu

Väljastpoolt Schengeni viisaruumi saabunud isikute arv kodakondsuse või kodakondsuse puudumisel päritoluriigi järgi.

92.

Tööstus

22201

kuu

Müügitulu, sh tööstustoodangu ja -teenuste müük, sellest eksport kokku (EL ja teised riigid), sh eksport eurotsooni riikidesse; alltöövõtulepingu alusel toodetud tööstustoodangu ja -teenuste müük. Sõlmitud uusi tellimusi (rahas), sellest eksport kokku (EL ja teised riigid), sh eksport eurotsooni riikidesse. Valmistoodangu laovaru aasta algul (täidetakse ainult jaanuarikuu aruandes) ja aruandekuu lõpul (rahas). Oma tarbeks toodetud põhivara (rahas). Põhitooted koguseliselt.

93.

Tööstus-
baromeeter

22202

kvartal
kuu

Kuulised hinnangud: toodangu maht viimase 3 kuu jooksul, tellimused (nõudlus) toodangule jooksval kuul, eksporttellimused (nõudlus) toodangule jooksval kuul, valmistoodete varud jooksval kuul, toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul, toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul, töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul.

Kvartaalsed hinnangud: toodangu kasvu piiravad tegurid, tootmisvõimsused ja nende rakendatuse tase (%) jooksval kuul, tellimused viimase 3 kuu jooksul, olemasolevate tellimustega tagatav tootmisperiood (kuudes), eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul, ettevõtte konkurentsivõime viimase 3 kuu jooksul (Eestis, Euroopa Liidus, mujal välisturul), ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul, ekspordi osakaal toodangus (%).

94.

Tööstus-
tooted

22203

aasta

Tootmine koguselises ja toodangu müük koguselises ja rahalises arvestuses. Värskest lehmapiimast või lõssist toodetud piimatoodete kogus, piimarasva kogus tooraines, tooraineks kasutatud täispiima ja lõssi kogus. Alltöövõtu korras valmistatud toodete ja osutatud teenuste eest saadud tasu Eestis ja väljaspool Eestit eraldi.

95.

Intrastat

22301

kuu

Ettevõtted:

Kauba lähetaja/saaja (äriregistri kood, nimi, kontaktaadress). Aruande täitja ettevõte (äriregistri kood, nimi, kontaktaadress). Andmevoo tüüp (kaupade lähetamine / kaupade saabumine). Kirje number aruandevormil. Päritoluriik. Siht(liikmes)riik/saatja(liikmes)riik. Tarneklausel ja nimetatud koht*. Tehinguliik. Transpordiliik*. Kaubakood (8-kohaline CN). Koguse lisamõõtühik. Kogus lisamõõtühiku järgi. Netokaal. Kaubaarve summa. Kaubaarve valuuta. Statistiline väärtus*. Statistilise väärtuse valuuta*.

* täidavad ainult eriläve (50 mln krooni) ületanud ettevõtted.

Maksu- ja Tolliameti käibemaksudeklaratsioonilt:

Andmete sisestamise/parandamise kuupäev (päev, kuu, aasta). Ettevõtte registrikood. Ettevõtte käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Aruandeperiood (kuu, aasta). Kauba lähetamine ELi Eesti kroonides. Kauba saabumine EList Eesti kroonides.

Maksu- ja Tolliameti VIES-deklaratsioonilt:

Andmete sisestamise/parandamise kuupäev (päev, kuu, aasta). Ettevõtte registrikood. Ettevõtte käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Aruandeperiood (kvartal, aasta). Kauba lähetamine ELi Eesti kroonides. Sihtriigi kood ISO-3166 järgi.

96.

Extrastat

22302

kuu

Tollideklaratsioonide andmed: deklaratsiooni liik, number ja viis; importija või eksportija äriregistri kood või käibemaksukohustuslase kood; saatja-, päritolu- ja sihtriigi kood; kaubanimetuste arv deklaratsioonil; valuutakood, valuutakurss ja kauba faktuurväärtus valuutas; statistiline maksumus Eesti kroonides (eksport FOB-, import CIF-väärtuses); transpordiliik riigipiiril ja kuuluvus riigiti; tollipunkti kood; kauba kogus ja kood KNi järgi; tolliprotseduuri kood; tehingu liigi kood; neto- ja brutokaal; konteinerveo tunnus; soodustused; veokulud välisriigis, ühenduses; laadimiskulud, kindlustus, muud kulud; kauba kirjeldus.

Kala ja vähilaadsete müük merel ning välisriikide sadamates partnerriikide kaupa (kogus ja maksumus).

97.

Rahva ja eluruumide loendus. Ettevalmistus-
tööd 2011. aasta loenduseks

30001

Loenduse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, prooviloenduse tulemuste analüüs ja kvaliteedi hindamine.

Veebilehe kontseptsiooni väljatöötamine. Loenduse väljundi kindlaksmääramine ja planeerimine. Paber- ja e-väljaannete sisu planeerimine. Analüütiliste kogumike planeerimine.

Isikute ja eluruumide üldkogumite moodustamise ettevalmistamine põhiloenduseks. Isikute ja eluruumide üldkogumite seostamine GISiga.

Loendite uuendamine, registrist väljavõtte tegemine. Ankeediga seotud definitsioonide täpsustamine ja väljatöötamine. Varasemate loenduste, uuringute ja Eurostati definitsioonide ja klassifikatsioonide kokkukoondamine.

Loenduse kvaliteedinäitajate arvutuseeskirjade täpsustamine pärast prooviloendust. Põhiloenduse kodeerimise ja imputeerimise metoodika väljatöötamine. Rahva ja eluruumide loenduse andmeanalüüsi infosüsteemi realiseerimine. Vaatluste andmete töötlemise infosüsteemi (VAIS) realiseerimine. Registrite andmemetoodilised tööd. Statistiliste toodete planeerimine.

Prooviloenduse vastaja tagasiside analüüs.

Ankeedi küsimuste ja vastusevariantide arusaadavus; ankeedi täitmiseks mõeldud abiinfo (mõistete selgitused, küsimuste täitmise juhendid jne) kasutamise sagedus: sageli (vähemalt viie küsimuse korral), mõnikord (vähem kui viie küsimuse korral), ei kasutanud üldse; abiinfo piisavus; keerulised, arusaamatud või probleeme tekitanud teemad või küsimused; loendajalt lisaselgituste küsimine: sageli (vähemalt viie küsimuse korral), mõnikord (vähem kui viie küsimuse korral), ei küsinud üldse; loenduse ankeedi internetis täitmise põhjus: kiire ja ajasäästlik, lihtne ja mugav, ei soovinud küsitlejat endale koju, muu põhjus; kas ankeetides liikumine on loogiline ja arusaadav: jah, enam-vähem (loogika kohati ebaotstarbekas/arusaamatu), ei (ankeetides liikumise loogika oli ebaotstarbekas/arusaamatu); kas internetis ankeedi täitmine oli üldiselt mugav ja kasutajasõbralik (kiire, vajalik info menüüdest ja abinuppude alt lihtsalt leitav): jah; täitmine, sh liikumine lehelt lehele aeglane, vajalik info menüüdest ja abinuppude alt ei olnud hõlpsasti leitav. Kas ka 2011. aasta loendus planeeritakse täita internetis: jah, ei, võib-olla. Põhjendus 2011. aasta loendusankeedi internetis mittetäitmise kohta: ei ole harjunud internetti kasutama / ei oska internetti kasutada, ei leidnud aega e-ankeedi täitmiseks; ei ole võimalust internetti kasutada; ei pea interneti teel andmete andmist turvaliseks; ei teadnud sellisest võimalusest, eelistatakse ankeedi täitmist küsitleja poolt; prooviti täita internetis, kuid ankeet oli sisuliselt liiga keeruline ja/või pikk; prooviti ise täita, kuid ankeet oli tehniliselt liiga keeruline (ankeedis liikumine keeruline, arusaamatud veateated, liiga aeglane jm); muu põhjus.

Võrdlus registriandmetega.

Kas on infot, kus elab registrite andmetel varem selles eluruumis elanud isik: elab mujal Eestis, aga mitte institutsioonilises asutuses; elab institutsioonilises asutuses (nt hooldekodu, kinnipidamisasutus); elab välismaal; isik on juba kantud nimekirja (isikukood puudub ja/või nime siinolev kirjapilt erineb eelnevalt kirja pandust); elab sellel aadressil, kuid kuulub teise leibkonda; elab sellel aadressil, unustati eelnevalt nimetada; isik on surnud; ei oma selle isiku kohta infot. Eelmise elaniku aadress: linn/alev/alevik/küla, vald, maakond, tänav/talu, maja nr, korteri nr, ei tea aadressi.

Kasutatakse järgmiste registrite andmeid:

Siseministeerium. Rahvastikuregistri andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood), elukoht, seaduslik perekonnaseis, sünnikoht, kodakondsus, rahvus, emakeel, Eestisse saabumise aeg, haridustase, tegevusala, laste ja vanemate ning abikaasade vahelised seosed (ema isikukood, isa isikukood, abikaasa isikukood), aadressi aktualiseerimise aeg.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ehitisregistri (EHR) andmed: hoone asukoht ja hoone osa aadress, hoone ja hoone osa kasutusotstarbed (eluruumid hoone tüübi järgi, elamispinna tüüp), hoone osade arv, hoone esmase kasutuselevõtu aasta (hoone ehitusaeg), pind (kasulik põrandapind) ja tubade arv, tehnilised näitajad, sh köök, kanalisatsioon, veevarustussüsteem, tualettruum, pesemisvõimalus (vann, dušš, saun), kütmisvõimalus ja -viis, elekter.

Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), haridustase (üldhariduskoolis omandatud haridus, lõpetatud kutse-, ameti- või eriharidus, õppeasutuse liik), kooliskäimine, õppeasutus, õppetase, klassiaste, klass.

Justiitsministeerium. Elektroonilise kinnistusraamatu andmed: kinnistu asukoht, kinnistu omaniku liik, omaniku registrikood, omaniku isikut identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu), pind, kinnistu liik. Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (Vangis) andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), kinnipeetav (jah/ei).

Kaitseministeerium. Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), ajateenija (jah/ei).

Rahandusministeerium. Maksu- ja Tolliameti maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri andmed: füüsilist isikut ja füüsilisest isikust tööandjat identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), tööandja nimi, tööandja tegevusalad, isiku tululiik, isiku tulu saamise aeg, isiku ja tööandja vaheline seos (isiku isikukood ja tööandja registrikood või isikukood).

Sotsiaalministeerium. Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse registri andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sugu, sünniaeg ja muu identifikaator), sotsiaalkindlustuse liik (pensioni, toetuse, hüvitise liik), töövõimetuse olemasolu, puude olemasolu, laps-vanem seosed, välismaa aadressidega isikud. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), ravikindlustusliigi alaliik, andmete andmekogusse kandmise aeg.

Tervise Arengu Instituudi meditsiinilise sünniregistri andmed: isikut identifitseerivad tunnused (nimi, isikukood, elukoht), andmed isiku sünnituste kohta (elusalt sündinud laste arv, esimese elusalt sündinud lapse sünniaeg). Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sugu, sünniaeg), töötuna arvelevõtmise kuupäev ja aasta, töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev ja aasta, eelmise töökoha tegevusala ja isiku eelmine amet. Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu andmed: identifitseerivad tunnused (eesnimi, perekonnanimi, isikukood).

Maa-amet. Eesti topograafilise andmekogu (ETAK) andmed: ruumi- ja atribuutandmed loenduskaardi tootmiseks, ortofotod, katastriüksuste ruumikujud ja atribuutandmed. Keskse aadressiandmete süsteemi (ADS) andmed: väikekohtade, liikluspindade ning hoonete ja hoone osade koha-aadressid koos ruumiandmetega vastavalt ADS määruses sätestatud struktuurile.

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi asutuste (institutsioonide) loend: asutuse nimi, asutuse asukoht, asutuse ja allasutuse liik, allüksuse nimi, asutuses viibivate isikute hulk, asutuse kontaktandmed.

98.

Rahva ja eluruumide registripõhine loendus. Ettevalmistus-
tööd proovi-
loenduseks

30003

Registrite andmete sobivuse analüüsimine loenduse korraldamiseks; registrite andmekoosseisude täiendamiseks ja õigusruumi korrastamiseks ettepanekute tegemine ja eelduste loomine registritepõhiste loenduste korraldamiseks. Registrite andmekvaliteeti ja kaetuse hindamine loenduse vajadustest lähtuvalt, definitsioonide võrdlemine rahvusvaheliselt kasutatavate definitsioonidega ja ettepanekute tegemine andmete kvaliteedi ja kaetuse parandamiseks. Loenduse jaoks piisava andmekogude võrgustiku välja selgitamine. Loodava toorandmebaasi algoritmide, loogika (millised andmed kust võetakse) kirjeldamine ja metoodika dokumenteerimine. Kasutatakse järgmiste registrite andmeid: Siseministeeriumi rahvastikuregister; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregister (EHR); Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS); Justiitsministeeriumi elektrooniline kinnistusraamat, riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (Vangis); Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklik register; Rahandusministeeriumi Maksu- ja Tolliameti maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklik register; Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse register; Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu; Tervise Arengu Instituudi meditsiiniline sünniregister; Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu; Maa-ameti Eesti topograafiline andmekogu (ETAK), keskne aadressiandmete süsteem (ADS); muud riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogud; rahva ja eluruumide loenduse 2000. aasta andmed.

99.

Rahvastik

30002

aasta

Kasutatakse vaatlustega 30201, 30202, 30204, 30205 ja 30206 kogutud andmeid.

Koondandmete moodustamiseks kasutatakse sündmuste ja isikute kohta kogutud andmeid, mis saadakse ühest andmeallikast või mitme andmeallika andmete ühendamisel. Isikuandmeid kasutatakse andmete kontrollimiseks, puhastamiseks ja täiendamiseks. Rahvastikusündmuste andmeid kasutatakse iga sündmusliigi (sünnid, surmad, abielud, abielulahutused, elukohavahetus) järgi eraldi ja kombineeritult rahvastikuprotsesside, rahvastiku muutuste ning koosseisu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks.

Rahvaarv, rahvastiku muutuste, koosseisu ja paiknemise andmed arvutatakse rahvastikusündmuste ja 2000. aasta rahvaloenduse andmete alusel. Koondandmete moodustamisel ja andmekvaliteedi analüüsimisel kasutatakse peale statistiliste lehtedega kogutud andmete valikuuringute ja registrite andmeid.

100.

Rahvastiku-
sündmused
A. Abielud

30201

kuu

Andmed Eesti alaliste elanike abielude kohta: naise isikukood, naise eesnimi, naise perekonnanimi enne ja pärast abiellumist, naise sünniaeg, naise sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), naise elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), naise kodakondsus, naise rahvus*, naise haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, naise sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; naise perekonnaseis enne abielu (vallaline, lahutatud, lesk); mitmendat abielu naine sõlmib*; mehe isikukood, mehe eesnimi, mehe perekonnanimi enne ja pärast abiellumist, mehe sünniaeg, mehe sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), mehe elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), mehe kodakondsus, mehe rahvus*, mehe haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, mehe sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mehe perekonnaseis enne abielu (vallaline, lahutatud, lesk); mitmendat abielu mees sõlmib*; abielule eelnenud vabaabielu ja selle algusaeg* (kuu ja aasta); abiellujatega koos elavate laste arv ja neist ühiste laste arv*, abielu sõlmimise koht ja aeg, akti number.

Abiellunute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja aktiandmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste (abielude ja lahutuste) andmetega.

* «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

101.

Rahvastiku-
sündmused
B. Abielu-
lahutused

30202

kuu

Eesti alaliste elanike abielulahutuste andmed: naise isikukood, naise eesnimi, naise perekonnanimi enne ja pärast lahutust, naise sünniaeg, naise sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), naise elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), naise kodakondsus, naise rahvus*, naise haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, naise sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mitmenda abielu naine lahutab*; mehe isikukood, mehe eesnimi, mehe perekonnanimi enne ja pärast lahutust, mehe sünniaeg, mehe sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), mehe elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), mehe kodakondsus, mehe rahvus*, mehe haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, mehe sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; mitmenda abielu mees lahutab*; lahutatava abielu sõlmimise koht, aeg ja akti number; ühiste laste arv*, neist alla 18-aastasi*, lahutuse alus: abikaasade ühine avaldus, kohtuotsus abielulahutuse kohta; abielulahutuse koht, abielulahutuse aeg, akti või kohtuotsuse number, kohtuotsuse aeg.

Abielu lahutanute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ning akti või kohtuotsuse andmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri ja rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud abielude andmete põhjal.

* «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

102.

Rahvastiku-
sündmused
C. Abordid

30203

aasta

Abordistatistika tugineb Sotsiaalministeeriumi raseduskatkestuse andmekogu andmetele, mis kogutakse abordikaartidelt.

Aasta koondandmed: abortide arv naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi; legaalselt indutseeritud abordid naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi.

103.

Rahvastiku-
sündmused
D. Ränne

30204

kuu

Andmed riigi sise- ja välisrände ning riigis elavate välismaalaste kohta, kaasa arvatud elamisõiguse, elamis- ja tööloa ning asüülitaotlejate, rahvastiku jaotumise kohta kodakondsuse järgi, kodakondsuse andmise ja kodakondsusest loobumise kohta.

Rahvastikuregistri andmed elukohamuutuste ja kodakondsuse muutuste ning elamisõiguse ja elamisloa andmete registrisse kandmise kohta: kande tegemise koht (maakonna ja valla/linna kood), liikumise liik, liikumise kuupäev, kande kood, kande nimetus, kande kuupäev, dokumendi kood, väljaandmise (koostamise) kuupäev, väljaandnud asutus, isikukood, perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi), uue elukoha andmed (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), kodakondsus, kodakondsuse andmete kande kuupäev, eelmine kodakondsus, perekonnaseis, rahvuse kood, emakeele kood, hariduse kood, tööalase seisundi (tavategevusala) kood, tunnus statistiliste andmete teate kohta, statistiliste andmete teate või andmete kontrollimise kuupäev, Eestisse saabumise aeg (Eestis sündinul sünnikuupäev ja teisest riigist saabujal Eestisse esmakordselt saabumise kuupäev), Eestist lahkumise aeg (teise riiki lahkunud isikul teises riigis paiknevast elukohast teatamise kuupäev), eelmine elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), eelmise liikumise (elukoha kande) kuupäev, viimane arhiivi kantud elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), arhiivi kandmise kuupäev, elamisloa liik, elamisloa kehtivuse algus- ja lõpu- või kehtetuks tunnistamise kuupäev; tööloa liik, tööloa kehtivuse algus- ja lõpukuupäev; elamisõiguse liik, elamisõiguse algus- ja lõpukuupäev; dokumendi märkused (isiku aadress Kodakondsus- ja Migratsiooniametis), dokumendi staatus (kehtiv, kehtetu).

Rahvastikuregistrist väljavõte registris aktiivses staatuses olevate isikute kohta 1. jaanuari seisuga: isikukood, sünnikoht, kodakondsus, emakeel, perekonnaseis, haridus, tööalane seisund (tavategevusala), elukoht (riigi kood, riigi nimi, maakonna kood, maakonna nimi, valla kood, valla nimi, asula kood, asula nimi, tänava kood, tänava nimi, maja number, korteri number), elamisloa liik, elamisloa kehtivuse alguskuupäev ja elamisloa kehtivuse lõpukuupäev; elamisõiguse liik, elamisõiguse algus- ja lõpukuupäev, tunnus Eestis või välisriigis elamise kohta, elukohas elamise alguskuupäev, kohalikku omavalitsusse saabumise kuupäev, ema isikukood.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) elamis- ja töölubade registrist väljavõtetena andmed elamisloa taotlejate kohta: välismaalase Eesti isikukood, sünnikoht, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, elukutse (eriala või kutse), andmed elukoha kohta Eestis, andmed elukoha kohta välisriigis, elamisloa liik, elamisloa andmise või pikendamise alus, elamisloa kehtivuse alguskuupäev, elamisloa kehtivuse lõpukuupäev, tööloa liik, tööloa kehtivuse alguskuupäev, ametikoht, töötasu, äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala.

Kodakondsus- ja Migratsiooniametist koondandmed elamisloa- ja asüülitaotlejate ning kodakondsusmuutuste kohta.

Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) andmed õppurite kohta siserändearvestuse tarbeks.

Kasutatakse vaatluse 30206 «Rahvastikusündmused F. Sünnid» andmeid.

Isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil.

104.

Rahvastiku-
sündmused
E. Surma-
juhtumid ja -põhjused

30205

kuu

Arstliku surmateatise ja arstliku perinataalsurmatõendi andmete põhjal Eesti alaliste elanike surmajuhtumite andmed: surnu sugu, surnu sünniaeg, surnu sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), surnu elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), surnu kodakondsus, surnu rahvus*, surnu haridus*, surnu sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*; surnu perekonnaseis (registreeritud abielus, vallaline, lahutatud, lesk)*, surmaaeg (päev, kuu, aasta). Surmapõhjused, surma soodustanud seisundid, välispõhjuste olemasolu, nende asjaolud ja tekke aeg, surmakoht, surma registreerimise koht, surma registreerimise aeg, akti number.

Isikuandmeid perinataalsurmade kohta (isikukoode ja nimesid) kasutatakse sündinud laste arvu täpsustamisel. Aktiandmeid kasutatakse rahvaarvu soo-vanusstruktuuri ja paiknemise arvutamisel.

Surmapõhjuste agregeeritud andmed.

* Riikliku statistilise vaatluse korraldajal on õigus töödelda isikuandmeid «Isikuandmete kaitse seaduse» § 10 lõikes 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekul. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma on lubatud «Isikuandmete kaitse seaduse» § 13 lõikes 1 nimetatud isikute nõusolekul.

105.

Rahvastiku-
sündmused
F. Sünnid

30206

kuu

AS Andmevara ja Eesti meditsiinilise sünniregistri andmete põhjal Eesti alaliste elanike sündide andmed: lapse isikukood, lapse perekonna- ja eesnimi, lapse sugu, lapse sünniaeg, lapse sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), kui palju lapsi sündis (üksikud, kaksikud, kolmikud), kas laps sündis elusalt või surnult, mitmes elussündinud laps emal (varasemate elussündide arv ja viimane sünd), mitu sünnitatud last on emal elus, lapse sünnikaal ja sünnipikkus, raseduse kestus sünni ajaks, lapse seisund esimese elunädala lõpus (elus või surnud); ema isikukood, ema ees- ja perekonnanimi, ema sünniaeg, ema sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), ema elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), ema kodakondsus, ema rahvus*, ema haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, ema sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; ema perekonnaseis (abielus, abielu registreerimise koht ja aeg; vabaabielus ja selle algusaeg (kuu, aasta)*, vallaline*, lahutatud*, lesk*); isa isikukood, isa ees- ja perekonnanimi, isa sünniaeg, isa sünnikoht (vald/alev/linn, maakond, riik), isa elukoht (vald/alev/linn, maakond, riik, tänav/küla, maja, korter), isa kodakondsus, isa rahvus*, isa haridus (üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus)*, isa sotsiaal-majanduslik seisund (töötav, töötu, ajateenija, kinnipeetav, (üli)õpilane, pensionär, töövõimetu, kodune)*, sh amet*; lapse elukoht: ema elukohas, isa elukohas või mujal (vald/alev/linn, maakond, riik); dokumendi liik, mille alusel isa andmed sünniakti kantakse (abielutunnistus, kohtuotsus isaduse tuvastamise kohta, vanemate ühine või isa sellekohane avaldus, ema avaldus), sünni registreerimise koht, sünni registreerimise aeg, akti number.

Lapse ja vanemate isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja akti andmeid kasutatakse andmete kogumisel ning andmete kontrollimise, puhastamise, täpsustamise ja lisamise eesmärgil.

Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete täpsust rahvastikuregistri ja varasematel aastatel rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud sündide andmete põhjal.

* «Riikliku statistika seaduse» § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.

106.

Sotsiaaltrendid

40002

Kogumik koosneb viiest osast.

I. Metoodika: ülevaade rahvastiku vananemise teoreetilistest käsitlustest. Rahvastiku vanusstruktuuri prognoosid aastateks 2020, 2030, 2040, 2050, 2060. Võrdlusandmed teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

II. Tööjõu vananemine ning sellega kaasnevad aspektid: rahvastiku vananemise mõju tööjõu struktuuri muutusele ning vanemaealiste (55–64-aastaste) olukord tööturul. Vanemaealiste osalemine täiskasvanute koolituses, Lissaboni strateegia sihiseaded (hõivatus, tööturult väljumise keskmine vanus) ning ELi liikmesriikide võimalused täita etteantud sihiseadeid.

III. Vanemaealiste toimetulek: vanemaealiste leibkondade koosseis ja nende sissetuleku struktuur. Kahe vanusgrupi (55–64-aastased ning 65-aastased ja vanemad) suhtelises vaesuses olemise määr Eestis ja teistes liikmesriikides. Sotsiaalse kaitse mõju vaesusest väljumiseks ning vanuritele tehtavate kulutuste osakaal riigi tasandil. Vanemaealiste toimetulek materiaalse ressursi piisavuse abil, sh lähtuvalt absoluutse vaesuse näitajatest.

IV. Vanemaealiste tervis: 65-aastaste ja vanemate eluiga ning eluea jaotumine tervelt elatud aastateks ja haigelt veedetud ajaks. Võrdlus teiste Euroopa riikidega. Tervishoiukulutused. Vanurite koduhooldus ja institutsionaalne hooldus (hooldekodud).

V. Vanemaealiste sidusus: vanemaealiste leibkondlik sidusus (suhtlemine pereliikmetega) ja suhtlemine väljaspool leibkonda (naabritega). 55–64-aastaste ning 65-aastaste ja vanemate elanike kultuurisündmustest osavõtu aktiivsus, nende meediatarbimise harjumused ja huvi kunsti vastu.

107.

Sotsiaal-
uuring[1]

40003

aasta

I. Leibkonnaküsitlus

Taasotsimine: iga eelmise aasta leibkonnaliikme kohta küsitakse, kas ta on leibkonnas; miks teda leibkonnas pole (on kolinud eraldi omaette leibkonda, surnud, välismaal, institutsionaalses asutuses või kollektiivses leibkonnas); uus aadress; millal leibkonnast lahkus; mitu kuud oli eelmisel kalendriaastal leibkonnas; mis oli peamine sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötas, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, töövõimetuspensionär, ajateenija, õpilane, muu).

Leibkonna üldandmed: iga liikme eesnimi; sugu; sünniaeg (päev, kuu, aasta); isikukood; seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk); kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; praegune sotsiaalne seisund (töötav, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, õpilane, töövõimetuspensionär, muu); kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; kas on uus liige leibkonnas; kas sündis leibkonda; millal tuli leibkonda (kuu, aasta); kas viibis eelmisel aastal vähemalt 6 kuud või kauem välismaal, haiglas, sõjaväes või muus institutsionaalses asutuses; kas osales eelmisel aastal sotsiaaluuringus; leibkonnaliikmete vahelised sugulussidemed: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane; leibkonna peamine kodune keel; iga leibkonnaliikme rahvus; kodakondsus; teine kodakondsus; sünniriik; mis aastast Eestis elanud; kas uus leibkonnaliige viimasel kolmel aastal viibinud järjest 6 kuud või kauem välismaal, haiglas, sõjaväes vm institutsionaalses asutuses; kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda; mis põhjusel elab ajutiselt eraldi (õpingud, töö, ajateenistus, ravil, kinnipeetav, muu); kas leibkonnas viibis eelmisel kalendriaastal vähemalt kolm kuud külalisi; iga külalise kohta küsitakse eraldi nimi; sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta); leibkonnas viibitud kuude arv; sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötav, töötu, vanadus- või eelpensionär, kodune, õpilane, töövõimetuspensionär, ajateenija, muu); 0–14-aastaste laste kohta küsitakse: vanus; eesnimi; lapse osalemine huviringides; osaletud tundide arv nädalas, mitteosalemise põhjused (ei ole selleks raha, eluruumi läheduses puuduvad võimalused, laps ei soovi kusagil käia, lapsel ei ole selleks aega, laps on selleks liiga väike, järjekord on liiga pikk / ei ole vabu kohti, te ei pea lapse huviringis käimist oluliseks, muu), kas laps õpib koolis või erikoolis (algkool, põhikool või koduõpe); kui mitu tundi on laps tavalisel koolinädalal koolis õppetööl; kas laps käib pikapäeva- või parandusõpperühmas (tundide arv nädalas); kas laps käib lasteaias, lastesõimes, erilasteaias või eelkoolis (tundide arv nädalas); kas laps käib mõnes muus laste- ja perekeskuses või lastehoiuasutuses, mis pakub lisaks järelevalvele hoidu (tundide arv nädalas); last/lapsi hoiavad (tundide arv nädalas) tasuta vanavanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, last/lapsi hoiab palgaline lapsehoidja (tundide arv nädalas); last/lapsi hoiab lapsehoiuasutus või päevakeskus (tundide arv nädalas); kui mitu tundi on laps tavalisel töönädalal kodus ilma täiskasvanud järelevaatajata (ehk omapead); kas leibkonnal tuleb maksta lapsehoiu eest; makstud tasu lapsehoiu peale ühes kuus kokku.

Elamistingimused: leibkonna eluruumi tüüp (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu); maja ehitamise aasta; kas tubade või ruutmeetrite arv on võrreldes eelmise küsitlusega muutunud; tubade arv; ruutmeetrite arv; kanalisatsiooni olemasolu (kanalisatsioonivõrk, lokaalne kanalisatsioon, puudub); jooksva külma vee olemasolu eluruumis; jooksva sooja vee olemasolu eluruumis; tualettruumi olemasolu (veeklosett, veeklosett on majas ühiskasutuses, kuivkäimla, käimla on väljas, käimlat ei ole); pesemisvõimalused (omaette vann või dušš, ühiskasutuses vann või dušš, ei ole); sauna kasutamise võimalus (omaette saun, ühiskasutuses saun, ei ole); kütmisvõimalus eluruumis (tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, statsionaarselt paigutatud elektriküte, muu kütmisvõimalus – milline); eluruumiga seotud probleemid (katus laseb läbi; rõsked seinad, põrand või vundament; pehkinud aknaraamid või põrand; liiga hämar, ei ole piisavalt valgust); eluruumi seisund (eluruum on uus, värskelt remonditud, eluruum on heas seisukorras, eluruumil on mõningaid puudusi, eluruumil on suuri ja olulisi puudusi); probleemid elukohaga (jah, on probleem, jah, ei ole probleem, ei): liigne müra naabritelt või väljast, saastatud õhk või muud keskkonnaprobleemid nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn, saastatud vesi; probleemid eluruumi läheduses seoses kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga; posti- ja pangateenuste kättesaadavus leibkonnale arvestades füüsilisi piiranguid (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergelt, väga kergelt, ei vaja teenust).

Majanduslik heaolu: eluruumi omanik (leibkond, teine eraomanik, riik või omavalitsus); kas on ametikorter; millistel tingimustel eluruumi kasutatakse (üüritakse turuhinnaga, turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta); kas eluruumi üüritakse suulise või kirjaliku lepingu alusel; leibkonnaliige/liikmed, kelle nimel on üürileping; makstav keskmine üürisumma kuus; kas viimase 12 kuu jooksul on üürimakseid jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud); eluruumi omanik(ud) või tasuta kasutaja(d); toimetulekutoetuse saamine ja saadud summa; eluasemelaenude olemasolu, kas viimase 12 kuu jooksul on eluasemelaenu tagasimaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), kas eluasemelaen on põhieluruumi või mõne teise eluruumi tarbeks või eluruumiga mitteseotud kulutuste tarbeks; eluasemelaenu eesmärk (ost või ehitamine, ost ja remont, ainult remont); kas tehti laenu tagasimakseid eelmisel aastal; põhieluruumi ostuks või ehitamiseks võetud laenu kohta lepingu sõlmimise aasta, laenusumma, laenu tähtaeg, laenu praegune aastane intressimäär, tagasimaksete kogusumma kuus või eelmisel kalendriaastal (kes tegid makseid eelmisel aastal); kommunaalmaksed keskmiselt kuus (vesi ja kanalisatsioon, keskküte, elekter, gaas, prügivedu, kindlustus, hooldus ja regulaarne remont, küttepuud, brikett ja muu küttematerjal, muud kulud); kas viimase 12 kuu jooksul on kommunaalmakseid jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud); kuivõrd need kulud koormavad leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei koorma üldse), eluasemega mitteseotud laenude (õppe- või hariduslaenu, väikelaenu, soovilaenu, kiirlaenu, SMS-laenu, krediitkaardi, liisingu või järelmaksu, muu laenu) tagasimaksed; kuivõrd nende tagasimaksmine koormab leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei koorma üldse); püsikaupade (lauatelefon, mobiiltelefon, värviteleviisor, kodune internetiühendus, pesumasin, auto, personaal- või sülearvuti, DVD-süsteem või videomagnetofon, külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin) olemasolu; kui mitu mobiiltelefoni, värviteleviisorit, autot ja personaal- või sülearvutit on; kui mõnda püsikaupa ei ole, siis kas ei saa seda endale lubada või on selleks mõni muu põhjus; kas sai renditulu; renditulu brutosumma; renditulu netosumma; kas makstud maamaksu või maksu vara eest ja selle summa; kas saadud laste- ja peretoetusi või rasedus- ja sünnitushüvitist; saadud netosummad (vanemahüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus, üksikvanema toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise vanema toetus, sünnitoetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus, kohaliku omavalitsuse lapsetoetused); rahalised toetused mitteriiklikelt organisatsioonidelt, mitterahaline abi mitteriiklikelt organisatsioonidelt; tehtud regulaarsed rahalised maksed väljapoole leibkonda (eraldi elatis ja muud maksed); kas makstud elatisrahalt peeti kinni tulumaks; osutatud mitterahaline abi väljapoole leibkonda; saadud regulaarsed rahalised maksed väljastpoolt leibkonda (eraldi elatis ja muu); kas saadud elatisrahalt peeti kinni tulumaks; saadud mitterahaline abi väljastpoolt leibkonda, saadud riiklik elatisabi; 14-aastaste ja nooremate saadud palk ja muu sissetulek ning sissetuleku liik; kas leibkond saaks lubada nädalast puhkusereisi kodust eemal kõigile liikmetele, süüa liha, kana või kala (või taimetoidu ekvivalenti) üle päeva, hoida eluruumi piisavalt soojana; ootamatul vajadusel kas saaks nädala ajaga kokku 5000/4300/1000 krooni (jah ilma teiste abita; võib-olla teiste abiga; on võimatu), hinnang oma majanduslikule toimetulekule (suurte raskustega, raskustega, mõningate raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt); kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha, arvestades kõiki tulusid, kui ei tea, siis vahemikus; hinnang minimaalse kuusissetuleku vajadusele.

Oma tarbeks põllumajandussaaduste tootmine: kas tootis eelmisel aastal enda tarbeks põllumajandussaadusi (piim, munad, kartulid, sea-, looma- või lambaliha, õunad või pirnid, kapsad või lillkapsad, tomatid, kurgid, kõrvitsad, peedid või kaalikad, porgandid, ploomid, kirsid ja muud puuviljad, linnuliha, maasikad, sõstrad jm marjad, mesi, mugulsibulad, muud juurviljad, muud aedviljad, midagi muud), korjas marju või seeni, püüdis kala või pidas jahti, enda tarbeks toodetud kogus, kui ei tea, siis koguse vahemik.

Plaanitav elukoha muutus järgmise aasta jooksul, uue elukoha aadress, isiku kontakt, kes teaks aadressi.

Lisaküsimused leibkonnasisese ressursside jaotuse kohta: kas leibkonnas on liikmete sissetulekud tervenisti ühiseks kasutamiseks, osa ühine ja osa isiklik, kõik isiklik; leibkonna ühise raha majandamise eest vastutaja (leibkonnaliige/liikmed, leibkonnaliige ja keegi väljastpoolt, vaid keegi väljastpoolt); leibkonnaliikme/-liikmete nimed, kes tavaliselt ühist raha majandavad.

II. Isikuküsitlus

Õpingud: kas pärast eelmist küsitlust on haridustase muutunud, vahepeal omandatud haridustase, lõpetatud kooli nimi, omandatud eriala, lõpetamise aasta, kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud, põhiharidus, keskharidus), kas sai koos kutsega üldhariduse (ainult kutse, ka keskharidus); milline haridus on omandatud üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms): keskharidus, põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust; kooli lõpetamise aasta; milline on kõrgeim omandatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus (nendelt, kellel on omandatud kutseharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus; ja koos kutseharidusega saadud üldharidus: ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); kutsekeskharidus (nendelt, kellel on omandatud kutsekeskharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); keskeri- või tehnikumiharidus (nendelt, kellel on omandatud keskeri- või tehnikumiharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); kõrgem haridus (nendelt, kellel on omandatud kõrgem haridus, küsitakse, kas kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe)); doktor (varasem teaduste kandidaat); kooli täielik nimi; eriala; kooli lõpetamise aasta.

Praegused õpingud: kas omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandab: 1.–6. klassis, 7.–9. klassis, 10.–12. klassis, kutseharidust või kutsekeskharidust; (nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus või keskharidus; nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust ja nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus, küsitakse, kas saab koos kutseharidusega keskhariduse); rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), doktorikraadi (sh residentuur); kooli täielik nimi; eriala.

Igapäevategevus: vanus regulaarsele tööle asumisel, töötatud aastate arv, töötamine uuringunädalal vähemalt 1 tund tasu eest, ettevõtlusega tegelemine, pereettevõttes töötamine, põllumajandussaaduste tootmine müügiks, kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hooldada teisi pereliikmeid, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudub ajutiselt töölt kuni 3 kuud või üle 3 kuu; kas sai raha puudutud aja eest (poole palga ulatuses või rohkem, vähem kui poole palga ulatuses, ei), vabatahtliku töö tavaline tundide arv nädalas: eluruumide ehitamine, põllumajandustoodete tootmine enda tarbeks, millegi valmistamine.

Põhitöökoht: asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, kas töötab üksuses, millel on erinev tegevusala või aadress; üksuse täielik nimi, üksuse põhitegevusala, amet, peamised tööülesanded, tööalane seisund (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja või palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja või palgatööjõuta talupidaja või vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes/talus, muu), alaline või ajutine töö, kas on katseajal, kas töö on osa väljaõppest, töölepingu kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), ettevõttes töötajaid (1–10, 11–19, 20–49, 50 või rohkem; ei tea, kuid vähem kui 11; ei tea, kuid rohkem kui 10), töötatud tundide arv nädalas, kas on juhtimiskohustusi, alluvate arv, töölepingu liik (tööleping, töövõtuleping, «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe), ettevõtte omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu), netokuupalk põhitööl, kas tööandja maksab sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksab; hinnang võimalusele kaotada oma töökoht (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda), hinnang võimalusele leida uus töö (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda).

Kõrvaltöökoht: kas oli kõrvaltöökoht, kus töötas või kust ajutiselt puudus, kõrvaltöökohal töötatud tundide arv, kas töötas kokku põhi- ja kõrvaltöökohal vähem või rohkem kui 30 tundi nädalas, vaegtöötamise põhjus (õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või töövõimetus, soovib rohkem töötada, aga pole sobivat tööd leidnud, ei soovi kauem töötada, tööd loetakse täisajatööks, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, teha koduseid majapidamistöid); kas tegeles vabatahtliku tööga ja tegeletud tundide arv.

Tööotsingud: kas otsis viimase nelja nädala jooksul tööd, kas oleks valmis töö vastu võtma 2 nädala jooksul.

Sotsiaal-majanduslik seisund: sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta igas kuus või eelmise küsitluse kuust alates, selle aasta igas kuus ja praegu (täis- või osaajaga palgatöötaja või ettevõtja-tööandja, töötu, üliõpilane / tasustamata praktikant, eel- või vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, kodune/lapsehoolduspuhkusel, ajateenija, muu mitteaktiivne), kas on vahetanud aasta jooksul töökohta või lõpetanud töötamise, töövahetuse põhjus (tahtis paremat tööd, tähtajalise lepingu lõppemine, tööandja tõttu, ettevõtluse lõpetamine, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, abikaasa töö tõttu).

Viimane töökoht: kas on kunagi töötanud, mis aastal ja kuul viimati töötas, asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, kas töötas allüksuses, millel erinev aadress või tegevusala, allüksuse nimi ja tegevusala, amet, peamised tööülesanded, töötajate rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), kas oli juhtimiskohustusi, alluvate arv, tööleping kirjalik või suuline, töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), ajutise töö kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), ettevõttes töötajaid, (1–10, 11+), töötatud tundide arv, millise lepingu alusel töötas (kirjalik tööleping, suuline tööleping või kokkulepe).

Sissetulek: kas on olnud eelmisel aastal sissetulekut palgatööst, kas nimetab töötasu kuu keskmisena, aasta kohta / netos või brutos või ei soovi avaldada, brutotöötasu või netotöötasu (kuus või aastas, tasustatud kuude arv), töö lisatasude komponendid (puhkusetoetus, jõulutoetus, muud pühadetasud, lisatasu, ületunnitasu, asendustasu, lähetuskulude kulutamata osa, aastapreemia, tulu kasumi jaotamisest, aktsiaoptsioonide realiseerimisest saadud tulu, komisjonitasu, jootraha), kas arvestanud lisatasud töötasu hulka, arvestamata jäänud tasude summa, kuu netosissetuleku vahemik (kuni 3500, 3501–5000, 5001–7000, 7001–9000, 9001–11000, 11001–16000, 16001 või enam); töötasu saadud kuude arv; kas Eesti tööandja maksis sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksis, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa eelmisel aastal.

Mitterahaline sissetulek palgatööst: tööandja auto kasutamise võimalus ka isiklikul otstarbel, kasutatud auto tüüp, mark, mudel ja väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, kas sai isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, saadud summa, saadud kuude arv, kas kogu kompensatsioon kulus ametisõitudeks, kui suur osa kulus ametisõitudeks; kas arvestas kompensatsiooni eespool nimetatud töötasude hulka; tööandjalt saadud mitterahaline sissetulek (autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused ja meditsiinilised kaubad, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine, muu); kas oli FIE, mitu kuud oli, kas oli seotud eluruumide või maa rentimisega, kas sai kasumit, kahjumit või jäi nulli; kahjumi summa; kas nimetab kasumit brutos või netos; brutokasum, netokasum, netokasumi kasumivahemik (kuni 1500, 1501–5000, 5001–15 000, 15 001–30 000, 30 000 või enam); kas kasutas ametiautot, auto tüüp, mudel, väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, saadud mitterahaline sissetulek (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused ja meditsiinilised kaubad, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine, muu); loominguliselt ja teaduslikult tegevuselt teenitud tulu, netotulu, saadud kuude arv, avansiline sotsiaalmaks ja tulumaks, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; kas oli ettevõtte omanik, kas sai ettevõttest mitterahalist sissetulekut (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete kasutamine, muu).

Tulu registreerimata ettevõtlusest: kas saanud tulu eraviisilisest teenuste osutamisest, omavalmistatud tarbekaupade, toidukaupade müügist, vahendustegevusest, põllu- ja metsamajanduslikust tegevusest (saadud tulu), saadud mitterahaline tulu registreerimata ettevõtlusest (saadud tulu).

Omanditulu: tulu saamine (võlakirjade intressid, väärtpaberite dividendid, muu omanditulu), makstud maksud, pankades arvetel olevatelt summadelt saadud intressid, summa vahemik (1–10, 11–50, 51–250, 251–500, 501 või enam krooni).

Kindlustus: pensionikindlustuse III sammas, makstud ja saadud maksed, makstud tulumaks, muu kogumiskindlustus, makstud ja saadud maksed (sh tulumaks), muu kindlustus, makstud maksed, tööandja kindlustus, makstud maksed.

Siirded: vanaduspensioni saadud, saadud summa, saadud kuude arv, kas vanadushüvitistelt peeti kinni tulumaks; ühekordne hüvitis pensionile jäämisel (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne); töövõimetuspensioni ja puudetoetuste summa suurus ja saadud kuude arv, toitjakaotuspensioni suurus ja saadud kuude arv, kas sai Tallinna ühekordset toetust pensionäridele, ravikindlustushüvitiste suurus ja saadud päevade arv, töötuskindlustushüvitise suurus ja saadud kuude arv, ettevõtluse alustamiseks toetus (suurus), töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus ja saadud kuude arv, saadud koondamishüvitis eelmisel ja üleeelmisel aastal (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), õppimisega seotud saadud sissetuleku summa aastas (õppetoetus, riiklik stipendium, Eestis asuva organisatsiooni stipendium, stipendium välismaalt, kustutatud õppelaen, muu), saadud ajateenija toetus ja saadud kuude arv, muud siirded.

Maksud sissetulekult: tulumaksu juurdemakse (ainult enda eest, ka kellegi teise eest, maksti tema eest), kes maksis tema eest (eesnimi ja sünniaasta), kelle eest maksis (nimed ja sünniaastad), juurdemakstud tulumaksu summa, tulumaksu tagastuse saamine, tagastatud tulumaksu summa.

Tervis: üldhinnang tervisele (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), pikaajalise haiguse olemasolu, tervisehäiretest tekkinud igapäevaelu piirangud (olulised, piiratud, aga mitte oluliselt, ei ole piiratud), kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei, vahetevahel, pidevalt), perearstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, muu), hambaarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), eriarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), haiglaravi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), kaal ja pikkus.

Lisaküsimused leibkonnasisese ressursside jaotuse kohta: mis osa isiklikust sissetulekust hoitakse leibkonna ühisest eelarvest eraldi (kogu isiklik sissetulek, üle poole, umbes pool, alla poole, annab kõik ühiseks kasutamiseks); kas on pangakonto; kas on õigused võtta enda tarbeks raha teise pangakontolt; kas võib teistelt leibkonnaliikmetelt küsimata kulutada raha enda peale; oluliste otsuste tegemisel jääb viimane sõna (tõenäolisemalt endale, tõenäolisemalt partnerile, tasakaalus); igapäevaostude alaste otsuste tegija (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); otsuse tegemine kallite püsikaupade ja mööbli ostmisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt ostmise vajadust); otsustamine raha laenamisel leibkonnale (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt laenamise vajadust); otsustamine säästude kulutamisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud säästude kulutamise vajadust); mitu aastat partnerid järjest koos elanud; otsustamine alla 16-aastastele lastele tehtavate oluliste kulude kohta (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); kas võib soovi korral teiste leibkonnaliikmetega aru pidamata kulutada raha alla 16-aastaste laste vajadustele, näiteks anda neile taskuraha.

Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed: perekonnanimi, eesnimi, elukoha aadressandmed: riik, riigi kood, maakond, maakonna kood, vald, valla kood, asula, tänav, maja nr, korteri nr; leibkonnaliikme andmed: maksustatavad tulud (kroonides); palk ja muud tasud, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasu, maksustatav stipendium, toetus, preemia, vanemahüvitis, väljamakse vabatahtlikust pensionifondist, renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamakse tegija registrikood, tulu, kinnipeetud tulumaks, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist: tulu, kinnipeetud tulumaks; investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu: tulu, maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks; kasu vara võõrandamisest: väärtpaberite võõrandamine (kasu, kahju), kasu muu vara võõrandamisest (kasu, kahju), kasu kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest (kasu, kahju). Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu; maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu; muu maksustatav tulu: tulu liik, tulu summa, osaniku või liikme tulu juriidilise isiku staatust mitteomavas Eesti isikute ühenduses või varakogumis: osa tulust, makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: palgatulu jm real 8.1 – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, rahaühik, tulu, kinnipeetud või makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: kasu/kahju väärtpaberite võõrandamisest: rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, tulu äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks; muu välismaalt saadud tulu ridadel 8.5–8.10: saadud tulu ja makstud tulumaks; maksustamisperioodil tulust tehtavad mahaarvamised; täiendav maksuvaba tulu teise või enama lapse kohta: tulu kroonides kokku; makstud elatis: summa kroonides kokku; tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid, maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intresside summa kroonides; tasutud koolituskulud: summa kroonides kokku; tasutud õppelaenu intressid: summa kokku; tehtud kingitused, annetused jms: summa kokku; täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed jms: tasutud kindlustusmaksed ning pensioniosakute soetamine kroonides kokku; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed iga maksumaksja/kinnipidaja järgi: maksumaksja/kinnipidaja registrikood, arvestatud sotsiaalmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu: tegevusala kood, nimetus, ettevõtlustulu, v.a põllumajanduslik; põllumajanduslik ettevõtlustulu, ettevõtlusega seotud kulu, v.a põllumajanduslik, põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulu, ettevõtluse tulem, maksustatav tulu; välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse makse või maksu summa.

TSD vormilt: arvutatud sotsiaalmaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, väljamaksete summa, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.

Töötukassa (endine Tööturuamet) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta töötutoetuse suurus ja maksmise aeg, ettevõtluse alustamiseks antud toetuse summa, stipendiumi summa, sõidu- ja majutustoetuse summa.

Töötuskindlustuse andmekogust 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär ja hüvitise maksmise aeg.

Sotsiaalkindlustusameti riiklikust sotsiaalkindlustuse registrist 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta «Riikliku pensionikindlustuse seaduse», «Riiklike peretoetuste seaduse», «Vanemahüvitise seaduse» ja «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ja maksmise aeg liikide kaupa.

Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust 2010. aasta valimimahus 2009. aasta kohta makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, kalendripäevade arv, hüvitise liik.

Sotsiaalkindlustusametilt isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30 jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) andmed.

Maksu- ja Tolliametilt, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ning ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetuleku andmete kvaliteedi kontrollimiseks.

108.

Vaesus Eestis

40004

aasta

Kogumik koosneb neljast osast:

I osa. Metoodika. Ülevaade vaesuse erinevatest kontseptsioonidest ning selle mõõtmisvõimalustest ja metoodikast. Objektiivne ja subjektiivne, materiaalne ja mittemateriaalne vaesus, sotsiaalse tõrjutuse ja ilmajäetuse mõisted, suhteline ja absoluutne vaesus.

II osa. Vaesuse suundumused ning seosed ühiskonna ja majanduse arenguga. Vaesuse suundumused Eesti ühiskonnas alates taasiseseisvumisest ühiskonna ja majanduse arengu erinevatel etappidel.

III osa. Vaesus erinevates elanikkonnarühmades. Suhtelises vaesuses olijad, püsivaesuse analüüs. Rahvastikurühmad, keda vaesus kõige enam mõjutab.

IV osa. Sotsiaalse kaitse süsteem ja vaesuse leevendamise teed. Sotsiaalse kaitse süsteemi funktsioonipõhine analüüs võrdluses EL 27 riikidega.

109.

Ajakasutuse uuring[2]

40101

aasta

I. Isikuküsitlus

Töötamine eelmisel nädalal (töötatud vähemalt 1 tund tasu eest). Ettevõtlusega, talupidamisega, äri- või vahendustegevusega, individuaaltööga tegelemine, vabakutselisena tegutsemine, maksuametis või äriregistris registreeritud ettevõtjana ja saadud (saab) sellest tulu; töötamine ilma otsese tasuta pereettevõttes või talus, mille tuludest saadakse osa; põllumajandussaaduste müügiks tootmisega tegelemine; töökoht, kust eelmine nädal puuduti, või ettevõte, millega ajutiselt ei tegeldud; töölt puudumise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik), kas on eeldus, et saab sellele töökohale hiljem tagasi pöörduda; ajutiselt puudumise aeg (arvestades juba puudutud aega ja aega, mil veel puudutakse) (kuni 3 kuud, üle 3 kuu); raha saamine (palk, vanemahüvitis, haigushüvitis vm) eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest (poole palga ulatuses või rohkem, vähem kui poole palga ulatuses); põhitöökoha ettevõtte/asutuse täielik nimi; sellele tööle asumise aasta ja kuu; ettevõtte/asutuse põhitegevusala; erineval aadressil asuva või erineva tegevusalaga allüksuse täielik nimi; allüksuse põhitegevusala; vastaja amet; peamised tööülesanded; millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus); kas töö on alaline või ajutine; töötajate arv ettevõttes/asutuses/üksuses (k.a küsitletav) (1 kuni 10 (arv), 11 kuni 19, 20 kuni 49, 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10); ettevõtte/asutuse omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu); nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa; tavaline kuu keskmine sissetulek palgatööst bruto- või netotasuna (kuni 3000 krooni, 3001–4500 krooni, 4501–6000 krooni, 6001–7500 krooni, 7501–10 000 krooni, 10 001–15 000 krooni, 15 001 krooni või enam).

Kõrvaltööd eelmisel nädalal. Kõrvaltöökohtade arv; kõrvaltöödel nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa sellel kõrvaltööl / kõigil kõrvaltöödel kokku. Brutotasu ja netotasu.

Töötamine väljaspool tööaega nelja viimase nädala jooksul. Kas on töötatud vahetustega, õhtusel ajal (6st 10ni õhtul), öisel ajal (pärast 10 öösel), laupäeviti, pühapäeviti; sagedase väljaspool tööaega töötamise peamine põhjus (hea viis korraldada lapsehoidu, parem töötasu, vajadus hoolitseda hooldamist vajavate täiskasvanute eest, võimaldab ühendada koolis ja tööl käimist, lihtsam reisida, vähem liiklust, ei olnud võimalik saada muud tööd, tööandja nõudmine, töö iseloom on selline, muu); kas on töötatud kodus, kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja oldud tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid.

Mittetöötamine nelja viimase nädala (k.a eelmise) jooksul. Kas on tööd otsitud; kasutatud võimalused: Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu; eratööbörsi kaudu; pöördumine otse tööandja poole; sugulaste või tuttavate poole; tööpakkumiskuulutustele vastamine; tööotsimiskuulutuste avaldamine, tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures vestlusel käimine; testi või eksami tegemine; maa, ruumide, seadmete ostmine ning töötajate värbamine jms ettevõtluse alustamiseks / talu rajamiseks; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Töötukassast (endine Tööturuamet) teate ootamine; riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohale toimunud konkursi tulemuste ootamine («Avaliku teenistuse seaduse» järgi); varem kokkulepitud töö alguse ootamine kuni 3 kuud, varem kokkulepitud töö alguse ootamine rohkem kui 3 kuud; muu. Töö mitteotsimise põhjus: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine (sundpuhkusel olija); õpingud, täiendus- või ümberõppekursused, elukohavahetus, vajadus hoolitseda pere eest jm; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga, tööloa või elamisõiguse puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine. Kas saaks lähema kahe nädala jooksul oletatavale pakutud tööle asuda.

Põhiline sotsiaal-majanduslik seisund: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, (üli)õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, on oma äritegevusest tagasi tõmbunud, ei tööta tervislikel põhjustel, töövõimetuspensionär, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne.

Haridus. Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, algharidust ei ole); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust, keskeri- või tehnikumiharidus, kutseharidus, kõrgharidus, kutsekeskharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat)); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidustase (ainult kutseharidus, põhiharidus, keskharidus), nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus); kas õpitakse praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandatakse (algharidust, põhiharidust, keskharidust, kutseharidust, kutsekeskharidust, rakenduskõrgharidust, bakalaureuse-, magistri-, doktorikraadi), kooli täielik nimi, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus, keskharidus); koos kutseharidusega saadav üldharidustase (ei, ainult kutseharidus; keskharidus), töötamisega seotud õppekursusel osalemine (tööajast, väljaspool tööaega, ei osale); tööga mitteseotud enesetäiendamise kursusel osalemine (jah, ei).

Tervis. Oma tervise hindamine (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb); mõne pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu (sh hooajalised (heinanohu) ja korduvad probleemid); viimase kuue kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu piiratus tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); toimetulekuks kõrvalise abi vajamine (ei vaja, vahetevahel, pidevalt).

Kuulumine kodanikuühendustesse. Kuulumine mittetulundusühendustesse (jah, osaletakse tegevuses; jah, kuid ei osale tegevuses; oldi liige aastatel 1990–2007, kuid enam ei ole; ei ole kunagi olnud liige): ametiühingusse; erakonda; kirikukogudusse vm usulisse ühendusse; korteri-, garaaži-, suvilaühistusse; ettevõtjate või tööandjate organisatsiooni; kutseühendusse või erialaliitu; kunsti ja kultuuri valdkonna ühendusse (nt rahvakultuuri- vm kultuuriseltsid); vaba aja veetmise ühendusse (nt huviklubid, Rotary, Zonta, Lions Clubs); spordiseltsi vm spordiorganisatsiooni; haridusühendusse (nt haridusseltsid, huvikoolid, rahvaülikoolid); noorteühendusse (nt üliõpilasorganisatsioonid, -korporatsioonid, skaudid ja gaidid jm noorteühingud); lasteühendusse või laste heaolu edendavasse ühendusse (nt lastekaitseseltsid, orbude ühendused); rahvusvähemuste ühendusse või kultuuriseltsi; teaduse valdkonnas tegutsevasse ühendusse (nt mõttekojad, uuringukeskused); puuetega inimeste või tervisehäiretega isikute ühendusse; sotsiaalteenuseid osutavasse ühendusse (nt varjupaigad, turvakodud, hooldekodud); keskkonna- ja looduskaitseühendusse (nt loodushoiu, loomakaitsega tegelevad ühendused); piirkondlikku/kohalikku elu edendavasse ühendusse (nt külaseltsid, maanaiste ühendused); kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitsega tegelevasse ühendusse (nt pensionäride ühendused, represseeritute ühendused, rahvusvähemuste kaitse ühendused); tööhõive valdkonnas tegutsevad ühendused (kutsenõustamine, karjääri planeerimine, kutserehabilitatsioon); muu. Kas ollakse kuulunud või kuulutakse mõne fondi või sihtasutuse nõukogusse; kooli või lasteaia hoolekogusse. Kas töötati eelmisel nädalal vähemalt üks tund ja saadi selle eest tasu mõnes mittetulunduslikus organisatsioonis (nt ametiühingus, erakonnas, mittetulundusühingus või sihtasutuses); kas töötati töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu, suulise töölepingu või kokkuleppe alusel; kas see töö on põhitöökoht, mille kohta esitatud küsimustele vastati juba varem; selle organisatsiooni täielik nimi, tegevusala; amet selles organisatsioonis; peamised tööülesanded; kas töötatakse täis- või osaajaga; kas on juhtimiskohustusi (juhendatakse teisi töötajaid, vastutatakse teatud tööde täitmise eest vms); mitu tundi nädalas seda tööd tavaliselt tehakse; viimane kuutöötasu sellel töökohal (bruto- või netotasu).

Vabatahtlik töö (tööd, mida tehakse vabatahtlikult rahalist tasu saamata) nelja viimase nädala jooksul. Peamised tööülesanded, milles töö on seisnenud, mitmel korral nelja viimase nädala jooksul seda tööd on tehtud; iga kord tööle kulutatud aeg tundides; kas töö on tehtud mõne organisatsiooni heaks või mõne organisatsiooni kaudu; organisatsiooni nimetus, tegevusala.

Transpordi kasutamine. Eelmisel tööpäeval ja eelmisel puhkepäeval tehtud käikude eesmärk: tööl käimine; koolis käimine; vaba aja veetmine (kino, teater, spordiüritus, huviring jms); poes, apteegis, postkontoris, arsti juures käimine jms; ei teinud käike. Põhjus, miks ei tehtud käike. Kuidas liiguti: auto, mootorratta, rolleri või muu mootorsõidukiga; ühistranspordiga; jalgsi, jalgrattaga. Käigu pikkus (km). Kulunud aeg (tundi ja minutit). Mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast.

Vaba aeg. Kas ollakse töötanud viimase 12 kuu jooksul. Viimase 12 kuu jooksul viibitud korralisel või palgata puhkusel: võetud välja kogu puhkus, võetud välja osa puhkusest; ei ole olnud puhkusel. Enamik puhkusest veedetud koos kogu perega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos lastega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos abikaasaga/elukaaslasega; koos sõprade/tuttavatega; üksinda (perest eraldi). Reisides Eestis; reisides ja puhates välisriigis; kodus; suvilas, maakodus; sugulaste või tuttavate pool; puhkeasutuses (SPA, sanatoorium, suusakeskus, mujal); muu; veedetud päevade arv. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud teatrietendustel, ooperi-, balleti- või tantsuetendustel; kontserdil; kinos; muuseumis; kunstinäitusel; raamatukogus; avalikel lugemistel, kirjanikega kohtumistel; kultuurimälestisi külastamas (lossid, kirikud jne); spordivõistlustel; muudel kultuuriüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud restoranis, baaris, kohvikus, ööklubis või klubimuusika-, tantsuüritustel; kasiinos; tivolis, loomaaias; reisil, matkal, ekskursioonil; looduses (väljasõidul, piknikul, marjul jne); kodustel pidudel, külas; muudel meelelahutusüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul tegeldud mõne spordiharrastusega: tervisejooks, -kõnd; jalgrattasõit; suusatamine; ujumine; võimlemine, aeroobika, shaping; jõusaal, jõuharjutused; pallimängud; idamaised võitluskunstid; orienteerumine; mõttemängud (male, bridž jt); mõni teine spordiala. Kultuuriüritustel või -asutustes, muuseumis või kunstinäitustel, raamatukogus, sportimas mittekäimise (harva käimise) kolm põhjust: ei meeldi sellistel üritustel / sellises kohas käia, ei huvita; käib seal piisavalt sageli; elukoha läheduses ei ole vastavat asutust; piletite hinnad on liiga kallid; ei ole vaba aega; ei ole kaaslast; pole sõidukit / halvad sõiduvõimalused; pakutav ei ole huvitav; vajadus hoolitseda oma pereliikmete eest (väikesed lapsed, haiged jne); on nende kohta vähe infot; terviseseisundi/puude tõttu on sellist kohta keerukas külastada. Ajalehtede, ajakirjade lugemine: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Raamatute lugemine viimase 12 kuu jooksul: töö või õppimise jaoks; muul eesmärgil; ei lugenud. Kirjandus, mida loetakse: proosa (ilukirjandus); luuletused; teatmekirjandus, käsiraamatud; majandus-, õigusalane kirjandus; teaduskirjandus; ajalooraamatud; elulood, reisikirjeldused; kokaraamatud, käsitööraamatud; tervise-, eneseabiraamatud; usualased raamatud; muud. Lapsepõlvekodus olnud raamatute arv: kuni 25 raamatut, 26–100 raamatut, 101–500 raamatut, 501–1000 raamatut, rohkem. Raadio kuulamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Kuulatavate raadiosaadete liik: uudised, päevasündmused; muusika; sport; probleemsaated; kultuurisaated, raadioteater; ususaated; vestlussaated, intervjuud; muud tüüpi meelelahutussaated (hommikuprogramm, mängud, huumorisaated jne), muu. Televiisori vaatamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Vaadatavate telesaadete liik: uudised, päevasündmused; seriaalid, «seebiooperid»; muusika, sport; mängufilmid; dokumentaalfilmid, tõsielusaated; kultuurisaated; lastesaated, vestlussaated, intervjuud; ostukanalid, telepood; muud tüüpi meelelahutus (telemängud, kokandussaated, reality show jne), muu. Videote, DVDde, filmide arvutist või internetist vaatamise sagedus: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Interneti kasutamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Interneti kasutamise eesmärk: suhtlemine (e-post, messenger, jututoad, internetitelefonid jne), info otsimine (toodete ja teenuste kohta, tervise teemadel, ilmateade jm), pangatehingud ja ost-müük, asjaajamine (näitude teatamine, blankettide/deklaratsioonide täitmine, digitaalne allkirjastamine, hääletamine jne), kultuur ja meediatarbimine (tele- ja raadiosaated, e-väljaanded, audioraamatud, graafika, muusika, filmid jne), meelelahutus (on-line-mängud, -kasiinod jne), muu. Laulmisega, tantsimisega, pillimängimisega, näitlemisega, fotograafiaga (pildistades hobina loodust, portreesid, arhitektuuri vms), filmi või videoga, hobi korras filmimisega, kunstiga (joonistamine, maalimine, (arvuti)graafika, skulptuur vms), proosa, lühilugude, luuletuste vms kirjutamisega, käsitööga või meisterdamisega tegelemise sagedus (mitte kordagi, kord või paar korda aastas, kord või paar korda kuus, 1–3 korda nädalas, enam kui 3 korda nädalas).

18-aastaste ja vanemate leibkonnaliikmete suhtlemine leibkonnast eraldi elavate 0–18-aastaste lastega (jah, ei).

II. Isikupäevik

Täidavad 10-aastased ja vanemad leibkonnaliikmed. Märgitakse kõik tegevused 10-minutiliste intervallidena 2 päeva (üks argipäev ja üks nädalavahetuse päev).

III. Nädalapäevik

Täidavad need, kes on uuringunädalal vähemalt ühe päeva tööl käinud. Antakse ülevaade ühe nädala töötundidest.

IV. Leibkonnaküsitlus

Leibkonna üldandmed: iga liikme kohta küsitakse nimi, sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on töötav, töötu, pensionär, muu; leibkonnaliikmete vahelised sugulussidemed: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane.

Demograafilised andmed: rahvus, kodakondsus, sünniriik.

Tervis: arstliku ekspertiisi määratud tööjõukaotus või puue (jah, ei).

Alla 10-aastaste laste hoid. Lapse vanus; mitu tundi nädalas viibib laps tüüpilisel nädalal jaanuarist maini lasteaias (sh lastesõim, eralasteaed, erilasteaed); päevakeskuses, mängutoas (lapsehoid väljaspool kodu, v.a lapsehoidjaga, lasteaias või lastesõimes); kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas. Mitu tundi nädalas kasutatakse tüüpilisel nädalal jaanuarist maini järgmisi lapsehoiu variante: last hoiab palgaline lapsehoidja (kas lapsehoidja või lapse kodus); last hoiab tasuta keegi, kes ei kuulu leibkonda (vanavanemad, tuttavad, naabrid või sugulased).

Elamistingimused. Eluruumi omanik: leibkond (mõni selle liikmetest), teine eraomanik, riik või omavalitsus. Eluruumi kasutamise tingimused: üürimine turuhinnaga, üürimine turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta. Eluruumi üüritakse suulise lepingu alusel, kirjaliku lepingu alusel. Leibkonna eluruumi tüüp: talumaja, ühepereelamu; kahepereelamu; ridaelamu; korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus; korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus; ühiselamu; muu. Maja ehitamise aasta. Leibkonnale kuuluvate tubade arv, ruutmeetrite arv. Eluruumi seisund: eluruum on uus, värskelt remonditud; eluruum on heas seisukorras; eluruumil on mõningaid puudusi; eluruumil on suuri ja olulisi puudusi. Kanalisatsiooni olemasolu: on ühendatud kanalisatsioonivõrku, lokaalne, kanalisatsioon puudub. Jooksva külma vee olemasolu; jooksva sooja vee olemasolu. Pesemisvõimalused: omaette vann või dušš; ühiskasutuses vann või dušš; ei ole. Sauna kasutamise võimalus: omaette saun, ühiskasutuses, sauna ei ole. Kütmisvõimalus eluruumis: tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, elektriküte, muu võimalus. Leibkonna kasutuses olevad püsikaubad (on leibkonna kasutuses; ei, sest ei saa seda endale lubada; ei kasuta muul põhjusel): lauatelefon, mobiiltelefon (arv), värviteleviisor (arv), kodune internetiühendus, pesumasin, auto (arv), personaal- või sülearvuti (arv), DVD-süsteem või videomagnetofon (sh integreeritud teleriga), külmik või sügavkülmik, nõudepesumasin. Omatavate autode aastane läbisõit. Raamatute arv kodus: kuni 25, 26–100, 101–500, 501–1000, rohkem kui 1000 raamatut.

Leibkonna sissetulek. Leibkonna sissetulekuallikad viimase kolme kuu jooksul: palk, töötasu, tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest; omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid); põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; stipendium, õppetoetus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu makstud rahad; vanemahüvitis (vanemapalk); lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid); puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; laenud (sh õppelaen); hoiused, säästud, vara müük; asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel; muu. Loetletud sissetulekuallikatest suurim. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha kroonides või märgitakse sissetulekuvahemik. Põllumajandusliku maa olemasolu, suurus hektarites, põllumajandussaaduste müük (jah, ei).

Sotsiaalkindlustusametilt isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) andmed.

110.

Leibkonna eelarve uuring[3]

40203

aasta

I. Ankeet

Leibkonna ja selle liikmete üldandmed. Liikmete arv leibkonnas; liikme eesnimi, sugu, sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos oma seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on praegu töötav, töötu, pensionär (vanadus- või eelpensionil), muu (töövõimetuspensionär, kodune, õpilane vms), kas 15–24-aastane õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

Leibkonnaliikmete sugulussuhted. Abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane.

Demograafilised andmed. Leibkonnaliikmete rahvus, kodakondsus, sünniriik.

Haridus (küsimused tagavad väljundi rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCEDi madalamal tasemel).

Lõpetatud kõrgeim haridustase. Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms): keskharidus, põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust; kooli lõpetamise aasta; kõrgeim omandatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus (kui on omandatud kutseharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus; ja koos kutseharidusega saadud üldharidus: ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); kutsekeskharidus (kui on omandatud kutsekeskharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); keskeri- või tehnikumiharidus (kui on omandatud keskeri- või tehnikumiharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); kõrgem haridus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe)); doktor (varasem teaduste kandidaat); kooli täielik nimi; eriala; kooli lõpetamise aasta.

Praegused õpingud. Kas omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandab: haridust 1.–6. klassis, haridust 7.–9. klassis, haridust 10.–12. klassis, kutseharidust või kutsekeskharidust (kui omandatakse kutseharidust või kutsekeskharidust, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus või keskharidus; kui omandatakse kutseharidust või kutsekeskharidust ja nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus, siis kas saab koos omandatava haridusega keskhariduse); rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), doktorikraadi (sh residentuur); kooli täielik nimi; eriala.

Tööelu. Isiku sotsiaalne staatus: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne; ettevõtte/asutuse täielik nimi; millega see ettevõte/asutus peamiselt tegeleb; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb; tööalane staatus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu seisund; töö on alaline või ajutine; ettevõttes/asutuses/üksuses töötajate arv (1 kuni 10 (mitu); 11 kuni 19; 20 kuni 49; 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10); mitu tundi nädalas teeb seda tööd tavaliselt; kas on juhtimiskohustusi (juhendab teisi töötajaid, vastutab teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat on otseses alluvuses; millise lepingu alusel töötab: tööleping, töövõtuleping, «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe; kas on kunagi töötanud; mis oli amet; peamised tööülesanded, milles töö seisnes; mis oli tööalane staatus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu seisund; kas oli juhtimiskohustusi (juhendas teisi töötajaid, vastutas teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat oli selles ettevõttes/asutuses/üksuses: 1 kuni 10, 11 ja rohkem.

Tervis. Oma tervise hinnang üldiselt: väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb; kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem; kui rääkida vähemalt viimasest kuuest kuust, siis mil määral on olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad: oluliselt piiratud, piiratud, aga mitte oluliselt, ei ole üldse olnud piiratud; kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi: ei vaja abi, vajab vahetevahel, vajab pidevalt.

Leibkonna elamistingimused. Eluruumi omanik: eluruum kuulub leibkonnale (mõnele selle liikmetest), eluruum kuulub teisele eraomanikule (eraisik või ettevõte), eluruum kuulub riigile/omavalitsusele; millistel tingimustel eluruumi kasutatakse: üüritakse turuhinnaga, üüritakse turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta; kas üürileping või kokkulepe eluruumi omanikuga on sõlmitud kirjalikult või suuliselt; missugust tüüpi elamus on leibkonna eluruum: ühepereelamu, talu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamus, muud tüüpi elamus; millal see maja on ehitatud; mitu tuba kuulub leibkonnale; kui suur on leibkonna käsutuses olev pind ruutmeetrites; milline on eluruumi seisund: eluruum on uus või värskelt remonditud, eluruum on heas seisukorras, eluruumil on mõningaid puudusi, eluruumil on suuri ja olulisi puudusi; kas eluruum on ühendatud kanalisatsioonivõrku, lokaalse kanalisatsiooniga või kanalisatsioon puudub; kas eluruumis on jooksev külm vesi; kas eluruumis on jooksev soe vesi; missugused pesemisvõimalused on eluruumis: omaette vann või dušš, vann või dušš on mitme leibkonna ühiskasutuses, eluruumis ei ole vanni ega duši kasutamise võimalust; kas leibkonnal on omaette saun, saun mitme leibkonna ühiskasutuses või sauna ei ole; milline kütmisvõimalus on eluruumis: tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, statsionaarselt paigutatud elektriküte, muu kütmisvõimalus; eluruumis elatud aastate arv; garaaži olemasolu; kas eluruum on kohandatud või vajaks kohandamist puudest või kroonilisest haigusest tingitud vajadustele; järgmiste kohtade ja asutuste kaugus eluruumist: lähim ühissõiduki peatus, lähim (statsionaarne) pood, lähim algkool / algklassidega üldhariduskool, linna- või vallavalitsus, lähim lapse huvikool, lähim arstiabi võimalus, pangakontolt sularaha kättesaamise võimalus, lähim postkontor, lähim apteek. Leibkonna kasutuses olevad püsikaubad (kas on või ei ole, kui ei ole, siis kas ei saa seda endale lubada või on selleks mõni muu põhjus): lauatelefon, mobiiltelefon (mitu), värviteleviisor (mitu), kodune internetiühendus, pesumasin, auto (mitu), personaal- või sülearvuti (mitu), DVD-süsteem või videomagnetofon (sh integreeritud teleriga), külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin; mõeldes leibkonna kogusissetulekule, kas leibkond tuleb vajalike kulutuste tegemisel ots-otsaga kokku suurte raskustega, raskustega, mõningaste raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt. Leibkonna peamine kodune keel. Kuidas on leibkonna majanduslik olukord muutunud võrreldes olukorraga 1 või 5 aasta eest (praegu on märksa parem, praegu on mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, praegu on mõnevõrra kehvem, praegu on märksa kehvem); missugune võiks leibkonna majanduslik olukord olla 1 aasta pärast (märksa parem, mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, mõnevõrra kehvem, märksa kehvem). Kas leibkonnal või leibkonnaliikmetel on hoiuseid, väärtpabereid, kogumiskindlustusi või muid sääste; nende ligikaudne väärtus Eesti kroonides: kuni 5000, 5000–10 000, 10 000–20 000, üle 20 000.

Sissetulek. Leibkonna sissetulekuallikad: palk, töötasu, tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest; omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid); põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; töövõimetuspension; stipendium, õppetoetus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu makstud rahad; vanemahüvitis (vanemapalk); lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid); puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; muu; loetletud sissetulekuallikatest suurim; kõige suurema sissetuleku teenija/tooja leibkonda; tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha kroonides või sobiv sissetulekuvahemik; kas keegi leibkonnast on saanud tööandjalt, ettevõtjana või ettevõtte omanikuna viimasel kuul mitterahalisi sissetulekuid (tasutud autokütus, tasutud ühissõiduki kasutamine, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, tasutud kommunaalmaksed, ametikorteri kasutamine tasuta või soodustingimustel, tasutud (mobiil)telefoni- ja postiteenused, tasutud raviteenused, tasutud tööga mitteseotud koolitus, tasuta või soodushinnaga sportimisvõimalused, tasutud puhkusereis, toiduained, liising või laen soodusintressiga, seadmete ja/või muude töövahendite kasutamine ning nende ligikaudne väärtus); kas keegi leibkonnast sai eelmisel kalendriaastal mitterahalisi toetusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt, eraisikult, põllumajandusliku ettevõtluse eest, mittepõllumajandusliku ettevõtluse eest, muult fondilt, organisatsioonilt jne; teenuse, kauba, kingituse nimetus ja ligikaudne väärtus kroonides.

Kaubad ja teenused. Viimase kuu jooksul eluruumi hooldus- ja halduskulude, remondimaterjalide/teenuste ja remondifondi eest, veevarustuse eest, prügiveo teenuste eest, elektri eest, gaasi eest, tsentraalkütte eest, telefoni ja interneti eest, kanalisatsiooniteenuste eest, muude teenuste eest leibkonna poolt makstud summa; kui palju maksis leibkond eluruumiga seotud teenuste/maksete eest kokku viimasel kuul. Viimasel kuul leibkonna poolt üüritud eluruumi eest makstud üüri summa. Viimase 12 kuu jooksul küttepuudele, briketile, kivisöele, õlile vm küttele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul makstud maamaksu summa. Viimase 12 kuu jooksul remondiga või ehitusega seotud toodetele/teenustele (puit, kivi, väikeplokk jm ehitusmaterjalid; katusekivi, plekk, eterniit jm katusematerjalid; vill, penoplast jm soojustusmaterjalid; kraanikausid, kraanid, tualettpotid jm sanitaartehnika; värvid, tapeedid, keraamilised plaadid vm viimistlusmaterjal; parkett, põrandalaud, linoleum jm põrandakattematerjal) või nende transpordi või paigaldamise eest kulutatud summa ning nende kulutuste eesmärk (hooldusremont, kapitaalremont või ehitus). Viimase 12 kuu jooksul köögi, elutoa, lastetoa, magamistoa, vannitoa või esiku mööblikomplektide või toolide, laudade, kappide, voodite või muude mööbliesemete ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul kütteseadme, soojaveeboileri, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina, pliidi, mikrolaineahju, tolmuimeja, õmblus- või kudumismasina või mõne muu kodumasina ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul muusikakeskuse, kodukino, televiisori, DVD-mängija, foto- või videoaparaadi, projektori või muu sellise seadme ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul telefoni, personaalarvuti, arvutitarkvara, sülearvuti või faksiseadme ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul vaba aja ja kultuuriga seotud kaupade (klaver, viiul, süntesaator või muud muusikariistad; suusad, uisud, jalgratas või muu spordivarustus; telk, magamiskott või muu matkavarustus) ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul trennile, laagrile või huviringile kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul lemmiklooma ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul tasulistele tervishoiuteenustele või meditsiiniliste abivahendite ja -seadmetele kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul maksnud tasulise üld- või erialase hariduse omandamise eest; kui palju on leibkond maksnud õppemaksu 1.–6. klassis õppimise eest; maksnud õppemaksu 7.–12. klassis õppimise eest; maksnud õppemaksu kutsehariduse omandamise eest põhihariduse baasil; maksnud õppemaksu kutsehariduse omandamise eest keskhariduse baasil; maksnud õppemaksu kõrgema hariduse omandamise eest bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppes. Viimase 12 kuu jooksul tasulistele kursustele (näiteks keeleõpe, arvutikursused) kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul kindlustusmaksetele (eluruumikindlustus, tervisekindlustus, autokindlustus, muud kindlustusliigid) kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul uue auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki soetamisele kulutatud summa; viimase 12 kuu jooksul kasutatud auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki soetamisele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul müüdud auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki eest saadud summa. Viimase 12 kuu jooksul valmisreisidele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul välismaale sõitmiseks bussi-, rongi-, laeva- või lennupiletite eest tasutud summa. Viimase 12 kuu jooksul majutusteenustele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul majapidamis- ja koduhooldusteenustele (majapidaja, aknapesu, koristamine jms) kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul maksnud tasulise lapsehoiu eest; kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud lapsehoiu eest lapsehoidjale, kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud lasteaiamaksu eralasteaias või lasteaiamaksu omavalitsuse lasteaias, kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud koduõpetaja-järeleaitaja teenuse eest või muu lapsehoiu teenuse eest. Viimase 12 kuu jooksul ajalehtede ja ajakirjade tellimisele (ka otsekorraldus) kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul teinud suuremaid kulutusi (alates 3000 krooni) muudele toodetele/teenustele, millele ja kui suur oli kulutatud summa.

Laenud ja liisingud. Kas leibkonnal on mõni laen või liising: eluasemelaen, kodulaen või mõni muu laen kinnisvara tagatisel, õppelaen või hariduslaen, väikelaen, kiirlaen, soovilaen või SMS-laen, liising või järelmaks; kas on tehtud tagasimakseid viimasel kuul; kui palju maksis leibkond viimasel kuul selle laenu intresse ja põhiosa; laenulepingu sõlmimise aasta, laenusumma (kroonides), laenu tähtaeg, laenu praegune aastane intressimäär, tagasimaksete kogusumma viimasel kuul kroonides.

Välisreisid. Reiside arv möödunud kalendrikuus, kes leibkonnast reisil käisid. Reisi alguse päev, kuu, aasta. Reisi peamine eesmärk: töö- või isiklik reis; osalemine konverentsil, nõupidamisel, ärikohtumisel, tööga seotud õppereis, välismaal töötamine kauem kui aasta, rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnaliige, puhkusereis, kultuuriürituse külastamine, harrastustega tegelemine, tuttavate või sugulaste külastamine, sunnitud sõit (ravi eesmärgil), muu reis. Reisi peamine sihtkoht. Millised olid teised sihtkohad: riik. Ööbimiste arv välismaal, sealhulgas: hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatoorium jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: valmisreis reisibüroost, reisibüroo üksikteenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Välisreisile kulutatud raha (ka Eesti tööandja, organisatsiooni või eraisiku ja välisfirma, -organisatsiooni või -eraisiku makstud): enne reisi algust tehtud kulutused valmisreisile, transpordile, majutusele, viisale kokku; reisi jooksul välismaal tehtud kulutused kokku, sealhulgas majutus ja toitlustus, transport, meelelahutus ja vaba aeg, ostetud toidukaubad (ka kohapeal tarbimiseks) ja alkohol, sisseostud reisil, teenused. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele kulutused olid.

Eesti-sisesed reisid. Vähemalt ühe ööbimisega reiside arv möödunud kalendrikuus, kes leibkonnast reisil käisid. Reisi algusaeg. Reisi peamine eesmärk: tööreis (osalemine konverentsil, nõupidamisel või ärikohtumisel; tööga seotud õppereis; tööle või kooli minek, sugulaste iganädalane külastamine või isiklik reis (puhkusereis, kultuuriüritusel käimine; harrastusega tegelemine; tuttavate või sugulaste külastamine; sunnitud sõit). Reisi sihtkohad. Ööbimiste arv, sealhulgas hotellides ja sellelaadsetes majutuskohtades, spetsialiseeritud majutusettevõtetes (sanatooriumid jms), muudes ühismajutusettevõtetes (kämping, hostel jms), tasulises eramajutuses, tuttavate/sugulaste juures, mujal. Peamine sõidukiliik sihtkohta jõudmiseks: õhutransport, veetransport, rong, buss, erasõiduk (auto, jalgratas, mootorratas, mopeed), rendisõiduk, muu. Reisi korraldamise viis: valmisreis reisibüroost, üksikud reisibüroo teenused, iseseisev sõidu ja majutuse broneerimine, reisikorraldus puudus. Reisile kulutatud raha kokku, mitmele inimesele need kulutused olid.

Ühepäevased piiriületused: kordade arv, välismaal kulutatud summa kokku.

II. Päevik

Päevikut täidab leibkonnaliige, kellele kuulub eluruum või kelle nimel on eluruumi üürileping või kellele on eluruum antud tasuta kasutada (olenevalt leibkonna omandisuhtest eluruumi), st liige, kes vastutab eluruumi eest, või leibkonnaliige, kes on kõige kompetentsem seda tegema.

Uuringuperioodi ehk kahe nädala jooksul tehtud väljaminekud (ettevõtlusega seotud kulutusi päevikusse ei kanta) või lisatakse päeviku juures olevasse ümbrikusse tšekk, kui tšekil on loetavalt märgitud ostetud kauba nimetus, kogus ja summa või teenuse nimetus ja maksumus.

Ostetud kaubad ja teenused ning maksud ja maksed: toidukulutuste (ka alkohol ja tubakas) summa ning kogus (g, kg, l; munad ja sigaretid tk); tarbekaupadele, teenustele ja maksetele kulutuste summa; riided ja jalanõud kuni 13-aastasele lapsele, vähemalt 14-aastasele või vanemale naisele või vähemalt 14-aastasele või vanemale mehele; kangaste ja nõude puhul ka materjal; tervishoiukulutused (prillid, retseptiravimid, käsimüügiravimid, kraadiklaas, vererõhu mõõtmise aparaat jne); tervishoiuteenused (perearsti koduvisiit, eriarsti visiiditasu, hambaraviteenus, taastusraviteenus, massaaž, vaktsineerimine, haigla voodipäevatasu, protseduuride ja tasuliste analüüside tasu jne); kingitused ja posti teel ostetud kaubad; linnasisesele ühissõidukipiletile, kuu- või kvartalikaardile kulutatud summa (millises linnas või vallas sõitmiseks see on mõeldud); remondiks ja ehitustegevuseks ostetud kaubad ja teenused; laenu andmine, tehtud annetused, ostetud kingitused jms; laenu, liisingu või järelmaksu (krediitkaardi) tagasimakse (millist laenu, liisingut või järelmaksu tagasi makstakse, eraldi intress ja põhiosa); väljaspool kodu söömine (söögikoha liik).

Omatoodetud, naturaaltasuna või tasuta saadud toiduainete tarbimine: omatoodetud, naturaaltasuna või tasuta (kingitusena, abina jne) saadud toiduainete tarbimine (toiduaine ja selle ligikaudne kogus); hoidiste, nt eelmisel aastal valmistatud moosi, tarbimine.

Kontrollküsimused: kas keegi leibkonnast käis selle kahe nädala jooksul iga päev poes; mitu korda selle kahe nädala jooksul poes käidi; kas keegi leibkonnast käis selle kahe nädala jooksul väljas söömas; mitmel päeval väljas söömas käidi; kui selge ja arusaadav tundus päeviku täitmine; hinnang, kui palju kulutati aega päeviku täitmisele; kui tihti täideti päevikut selle kahe nädala jooksul; mis tekitas kõige enam raskusi päeviku täitmisel.

Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt isikute andmed töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

111.

Haridus

40301

aasta

Alusharidus. Lasteaiad: asutuse ID, rühmade arv rühmade õppekeele ja rühmade liigiti, normatiivne kohtade arv, laste kohaloleku päevade arv aastas, tööpäevade arv aastas, arvutite arv õpilaste kasutuses, üldkasutatavate arvutite arv, õppeasutuses arvuteid kokku, arvutite arv õpilaste/õpetajate kasutuses, interneti juurdepääsuga arvutite arv. Lapsed: õppuri ID, asutuse ID, õppekeel, rühma liik, kodune keel, sugu, vanus, tööpäeva pikkus. Pedagoogid: pedagoogi ID, töökoht, sugu, vanus, haridustase, omandatav haridustase, lahkunud töölt.

Üldharidus. Õpilased õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppekeel, klassi liik, klass, klassiaste, kooli omandivorm, õppevorm, õppekava. Lõpetanud õppeaasta jooksul (õppeaasta lõpuaasta), õpingute jätkajad: õppuri ID, kooli ID, haridustase, õppekeel, sugu, vanus lõpetamise hetkel, kooli tüüp ja alamtüüp, kooli liik, õppevorm, õppekava, klassiaste; jätkas gümnaasiumis – kooliaste, õppekeel, õppevorm; jätkas kutseõppes – tase, õppekeel, õppevorm, finantseerimise allikas; jätkas kõrghariduses – tase, õppekeel, õppevorm, finantseerimise allikas. Klassikomplektid õppeaasta alguses: kooli ID, õppevorm, õpilaste arv klassiti, klassikomplektide arv klassiti, klassikomplektide arv klassi liigiti. Lisaandmed koolide kohta: kooli ID, klassi/loenguruumide arv, klassi/loenguruumide pindala, spordisaalide arv, basseini pindala, kohtade arv õpilaskodus/ühiselamus, sööklakohtade arv, raamatute arv (raamatukogus), õpikute arv, arvutite arv õpetajate/õppejõudude kasutuses, arvutite arv õpilaste/üliõpilaste kasutuses, üldkasutatavate arvutite arv (raamatukogus, internetipunktis jm), õppeasutuses arvuteid kokku, arvutite arv arvutiklassides, internetti ühendatud töökohaarvutite arv, kasvatusrühmade arv õpilaskodus. Klassikursuse kordajad õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, klass, õppevorm, kooli tüüp ja alamtüüp, kooli liik, õppekava, klassi aste, õppekeel. Katkestajad õppeaasta kestel (õppeaasta algusaasta): õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, klass, õppevorm, õppekeel, maakond, viimane katkestamise põhjus. Pedagoogid: pedagoogi ID, sugu, vanus, kooli ID, ametikoht, ametijärk, tasemeharidus, pedagoogiline haridus, maakond, klassijuhatamine, kooliaste. Õpetatavad võõrkeeled klassiti: õppuri ID, vanus, kooli ID, õppekeel, õpilaste arv, mitmes võõrkeel, klass.

Kutseharidus. Õppijad õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õppekeel, õppevorm, koormus, finantseerimise vorm, tase, õppeaeg, kursus, eelmise lõpetatud õppeasutuse aadress (KOV). Vastuvõetud õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õppekeel, õppevorm/koormus, finantseerimise vorm, tase. Lõpetanud õppeaasta jooksul (õppeaasta lõpuaasta): õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õppekeel, õppevorm/koormus, finantseerimise vorm, tase.

Katkestajad õppeaasta kestel (õppeaasta lõpuaasta): õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õppekeel, õppevorm/koormus, finantseerimise vorm, tase, kursus, katkestamise põhjus. Pedagoogid: pedagoogi ID, kooli ID, ametikoht, sugu, vanus, koormus. Õpetatavad võõrkeeled: õppuri ID, vanus, kooli ID, tase, võõrkeel.

Kõrgharidus. Õppijad õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õpe, õppevorm/õppekoormus, õppekeel, finantseerimise vorm, eelmise lõpetatud õppeasutuse aadress (KOV). Vastuvõetud õppeaasta alguses: õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õpe, õppevorm/õppekoormus, õppekeel, finantseerimise vorm. Lõpetanud õppeaasta jooksul (õppeaasta lõpuaasta): õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õpe, õppevorm/õppekoormus, õppekeel, finantseerimise vorm. Katkestajad õppeaasta kestel (õppeaasta lõpuaasta): õppuri ID, sugu, vanus, kooli ID, õppevaldkonna kood, õppevaldkonna nimetus, õppesuuna kood, õppesuuna nimetus, õppekavade rühma kood, õppekavade rühma nimetus, õppekava kood, õppekava nimetus, õpe, õppevorm/õppekoormus, õppekeel, finantseerimise vorm, katkestamise põhjused. Välisüliõpilased (õppijad ja lõpetajad): õppuri ID, vanus, sugu, kooli ID, kodakondsuse kood, kodakondsus (riigi nimi), elukohamaa, alalise elamisloa olemasolu, õpe, õppekava nominaalkestus, õppekava rühm, õppesuund, õppevaldkond, õppevorm/koormus.

Huviharidus. Õppijad: õppuri ID, vanus, õppeasutuse ID, õppekava, õppevorm, õppima asumise kuupäev, lahkumise kuupäev, õppekava kood. Pedagoogid: pedagoogi ID, vanus, õppeasutuse ID, õppekava, õppekava kood.

Institutsioonid. Kooli ID, asutuse nimi, registrikood, maakond, KOV, omandivorm, liik, tüüp ja alamtüüp, õppekeel(ed), aadress, filiaali olemasolu (jah/ei), põhiüksuse kooli ID.

112.

Haridus-
kulutused

40308

aasta

Hariduskulutused liigi järgi: tööjõukulud (sh tasu ja hüvitised, sotsiaalmaks, tööandja maksed pensionikindlustusskeemidesse, muud tööjõukulud), muud jooksevkulud, investeeringud, hariduskulutused kokku ja sellest abiteenustele; õpetava personali tööjõukulud kokku. Hariduskulutused rahastamisallika järgi: riik, omavalitsus, füüsilised isikud, Eesti eraõiguslikud juriidilised isikud, omavahendid, välismaa allikad. Õppurite arv haridusastmeti (alusharidusest akadeemilise kõrghariduseni, sh kõrghariduse puhul riiklik koolitustellimus) 1. märtsi ja 1. novembri seisuga. Laekunud õppemaksud haridusastme järgi. Avalikus sektoris tehtavad hariduskulutused kulu liigi ja kuluallika järgi.

113.

Kultuurialane tegevus

40418

aasta

I. Eriala- ja teadusraamatukogud, kooliraamatukogud, rahvaraamatukogud

Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu põrandapind. Raamatukogu töötajad aasta lõpul. Kooliraamatukoguhoidjad. Raamatukogu liik: eriala- ja teadusraamatukogu (rahvusraamatukogu, ülikooliraamatukogu, muu kõrgkooliraamatukogu, erialaraamatukogu), kooliraamatukogu, rahvaraamatukogu (keskraamatukogu, linnaraamatukogu, lasteraamatukogu, vallaraamatukogu, külaraamatukogu, muu). Rahvaraamatukogu liik teeninduspiirkonna elanike arvu järgi. Kooliraamatukogude puhul kooli tüüp: algkool, põhikool, keskkool/gümnaasium, õhtukool, kutseõppeasutus, huvikool. Eriala- ja teadusraamatukogude ning rahvaraamatukogude lahtiolekuaeg tundides nädalas, lahtiolekupäevade arv aastas. Teenindatavate arv, kooliraamatukogudes sh õpilased. Teeninduspunktide arv.

Eriala- ja teadusraamatukogude kasutamine: kasutajate arv, külastuste arv, virtuaalkülastuste arv, laenutuste arv, sh lugemissaali, koju. Elektrooniliste dokumendivahenduste arv. Infopäringute arv. Kasutajale tehtud koopiad (mitteelektroonilistest teavikutest).

Eriala- ja teadusraamatukogude kasutuskogu (teavikud paberil, auvised, mikrovormid, elektrooniline kogu): teavikute arv aasta algul, lisandunud nimetuste arv, lisandunud teavikute arv, kustutatud teavikute arv, teavikute arv aasta lõpul; elektronkataloogi arvestusüksuste arv, kasutuskogust protsentuaalselt elektronkataloogis; raamatukogu tehtud koopiad ja mikrovormid; muud kogud (varukogu ja vahetuskogu aasta algul, lisandunud, kustutatud ja aasta lõpul).

Kooliraamatukogude põhikogu kasutamine: registreeritud lugejate arv, sh lapsed; külastuste arv; laenutuste arv, sh lastele A. põhikogu laadi (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, auvised) järgi: kogud eelmise õppeaasta lõpul, juurdetulek, kustutatud, kogud õppeaasta lõpul; B. õpikukogu: õpikute arv eelmise õppeaasta lõpul, juurdetulek, kustutatud, õpikute arv õppeaasta lõpul.

Rahvaraamatukogude kasutamine: teeninduspiirkonna suurus, kasutajate arv, sh lapsed, sh laenutajad, külastuste arv, sh lapsed, laenutuste arv, sh kohalkasutus ja kojulaenutus, sh lastele, ilu- ja lastekirjandus, ajalehed ja ajakirjad, võõrkeelne kirjandus, sh venekeelne; elektrooniliste dokumendivahenduste arv; infopäringute arv.

Rahvaraamatukogude kogud paberil (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, muud teavikud), auvised, elektrooniline kogu (andmebaasid, elektroonilised jadaväljaanded, digitaalteavikud); raamatud sisu ja keele järgi; kogud aasta algul, lisandumine, kustutatud ja kogud aasta lõpul; vahetuskogu; kasutajakohad.

Eriala- ja teadusraamatukogude raamatukogudevaheline laenutus Eestis/Eestisse, välismaalt/välismaale: saabunud tellimusi kokku, sh edastatud teistele, tagasisaadetud, väljasaadetud originaalide arv ja koopiate arv ning täidetud tellimuste üldarv; raamatukogudevahelise laenutuse teel Eestist ja välismaalt saadud teavikud kokku, sh originaalid ja koopiad.

Rahvaraamatukogude raamatukogudevaheline laenutus: saadud tellimusi, neist täidetud, tellitud teistelt, neist saadud.

Eriala- ja teadusraamatukogude kasutajakohad, sh kohtade arv, kus saab isiklikku arvutit kasutada raamatukoguvõrgus; arvutitöökohtade arv kasutajatele, sh võrku ühendatud arvutitöökohtade arv, sh internetiühendusega; arvutitöökohtade arv personalile; printerite arv, skannerite arv, e-raamatu lugerite arv, koopiamasinate arv. Rahvaraamatukogude arvutitöökohtade arv kasutajate käsutuses; arvutitöökohtade arv personalile.

Eriala- ja teadusraamatukogude kasutajakoolituse tundide arv, osalenute arv.

Eriala- ja teadusraamatukogude ning rahvaraamatukogude tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt, muudest allikatest. Eriala- ja teadusraamatukogude ning rahvaraamatukogude kulud kokku, sh jooksevkulud, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud, infotehnoloogiakulud. Investeeringud põhivarasse, neist ehitiste soetamine ja kapitaalremont, infotehnoloogia. Kooliraamatukogu kulud kokku, neist komplekteerimiskulud, sh põhikogu, sh õpikukogu.

II. Filmitootmine ja levi

Täispikkade ning lühifilmide (kino- ja videofilmid), sh koostööfilmide tootmine: mängufilmid, kroonika- ja dokumentaalfilmid, animafilmid. Reklaamfilmide ja õppefilmide, sh koostööfilmide tootmine kokku. Valminud kino- ja videofilmide nimekiri: nimetus, stsenarist, režissöör, operaator, esilinastuse aeg (ka kavandatav), koostööpartneri(te) firma ja riik, maksumus, Eesti tootjate osalus (%), kestus, metraaž.

Filmitootmise tulud kino- ja videofilmide müügist, filmide laenutamisest. Kulud kokku.

Täispikkade filmide import filme tootnud riigi järgi: nimetuste arv, koopiate arv.

Täispikkade filmide levi filme tootnud riigi järgi: filmide arv, nendest esmakordselt ekraanil; seansside arv; vaatajate arv, sh piletita; piletitulu; tulu filmide laenutamisest.

Kinode arv, kus näidati leviettevõtte levitatud filme. Kinosaalide arv, kus näidati leviettevõtte levitatud filme.

Filmitootmisega seotud töötajate arv. Tasustatud abitööjõud (sh statistid) kokku, sh naised.

III. Muuseumid

Muuseumi liik: kunsti-, arheoloogia- ja ajaloo-, loodus-, teadus- ja tehnika-, etnograafia- ja antropoloogia-, eri-, koduloo-, üldmuuseum. Organisatsioonid, kelle liige on muuseum, muuseumi sõprade seltsi olemasolu. Täispileti hind. Muuseumi pindala, sellest ekspositsioonid, hoidlad. Muuseumi avatus külastajatele (päevades), sh piletivabad päevad. Külastajad: üksikkülastajad, ekskursandid, tasuta külastajate arv, külastajate arv piletivabadel päevadel. Välisturistide protsent külastajate hulgast. Muuseumi kogu (säilikute arv), neist teaduslikult kirjeldatud, eksponeeritud.

Muuseumi töö: näituste arv, neist oma ruumides, sh oma kogudest. Publikatsioonide arv. Ürituste arv, neist muuseumi üritused. Haridusprogrammid ja nendes osalejate arv vanusegrupiti: kuni 18 ning 19 ja vanemad. Virtuaalnäituste arv.

Töötajad kokku, sh töölepinguga ja töövõtulepinguga, sh kõrgharidusega spetsialistid, teaduskraadiga juhtiv- ja teadustöötajad, konservaatorid, muud töötajad. Vabatahtlike (tasustamata töötajate) arv.

Muuseumi info- ja kommunikatsioonitehnika: arvutitöökohad, sh internetiühendusega; arvutitöökohad külastajate kasutuses; serverite arv. Internetiühenduse summaarne läbilaskevõime. Digitaalse piletimüügisüsteemi olemasolu ja kodulehe keelte loetelu.

Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, annetustest ja fondidest, tasulistest teenustest, sh piletimüügist; omanikult. Jooksevkulud kokku, sh komplekteerimiskulud, tööjõukulud. Investeeringud.

Lisa «Loomaaed»: loomade arv liigiti aasta lõpul.

IV. Rahvakultuur

Rahvakultuuriasutused (rahvamajad, huvi- ja kultuurikeskused jms) liigi ja juriidilise staatuse järgi. Taidluskollektiivid ja huvialaringid vanuserühma, tasemekategooria ja rahvusliku määratluse järgi, nendest osavõtjate arv, sh mehi, naisi: koorid; puhkpillimuusika, rahvamuusika; rahvatants; folkloorirühmad; harrastusteatrid; käsitööringid; muu instrumentaalmuusika, vokaalmuusika. Rahvakultuurimeistrid ja juhendajad tegutsemisvaldkonna, hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja juhendatava kollektiivi liigi järgi.

V. Ringhäälinguorganisatsioonid

Raadiosaatjate arv.

Töötajad, sh naised, sh töölepinguga ja töövõtulepinguga: loomingulised; tehnilised, sh seotud saadete tegemisega, saadete ülekande ja väljastamisega; haldustöötajad; muud töötajad.

Saadete maht liigi järgi, neist kordussaated; saated päritolu järgi: sh omasaated, koostöösaated, tellitud saated, hankesaated: uudised, publitsistikasaated, haridussaated, kultuurisaated, teadussaated, ususaated, spordisaated, meelelahutussaated; reklaam, sh otsepakkumine televisioonis. Saadete mahust lastesaated ja noortesaated. Saated keele järgi: eesti, vene, inglise, soome, saksa, neist omasaated. Televisioonis: saated subtiitritega eesti keeles, vene keeles. Televisioonis: Euroopa päritolu saadete osatähtsus; ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatu tootja toodangu osatähtsus.

Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, reklaamist, sponsoritelt, otsepakkumisest televisioonis. Raadio jooksevkulud kokku, sh tööjõukulud, levikulud; investeeringud.

VI. Spordiklubid

Spordiklubi liikmete arv, kuulumine spordiliitudesse ja spordiühendustesse aruandeaasta lõpul.

Sporditegevus: täiskasvanud tegutsejate arv, sh naised, kuni 19-aastaste tegutsejate arv, sh tüdrukud, spordiala (tegevusvormi) järgi.

Spordipersonal: juhid (mänedžerid), treenerid kutsetaseme järgi, teised töötajad: palgaliste töötajate arv, sh töölepinguga, töövõtulepinguga; vabatahtlikud töötajad; spordialase kõrgharidusega töötajad.

Tulud kokku, sh sisseastumis- ja liikmemaksudest, treeningutasudest, ettevõtete ja üksikisikute annetustest, riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, sihtkapitalidest (fondidest), oma majandustegevusest, muud tulud. Kulud kokku, sh tööjõukulud, neist treenerite (juhendajate) töötasu, majanduskulud, muud tegevuskulud, muud kulud.

VII. Teatrid

Lavastuste ja etenduste (sh esietenduste) arv lavastuse (etenduse) liigi (sõnalavastus, muusikalavastus, nukulavastus, tantsulavastus, muu), žanri (tragöödia, komöödia, draama, muu) ja sihtgrupi (mudilased, lapsed, noored, täiskasvanud, kogu pere) järgi. Välis- ja Eesti truppide külalisetenduste arv. Külastatavus (kokku, sh statsionaaris ja väljaspool statsionaari), keskmine piletihind ja etendustest saadud tulu lavastuse (etenduse) liigi järgi. Külalistruppide etenduste külastatavus ja etendustest saadud tulu. Külalisetendused välismaal (lavastus, väljasõiduriik, etenduste arv).

Koosseisulised ja mittekoosseisulised töötajad, sh loomingulised töötajad hariduse järgi. Töötajad ametikoha järgi ja FIEd.

Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, omatulud, muud toetused. Kulud kokku, sh tööjõukulud, etendustegevusega seotud kulud (sh autorikaitsekulud), transpordikulud, infotehnoloogiakulud, halduskulud liigiti, muud kulud.

VIII. Trükitoodang

Raamatute, brošüüride ning ajalehtede, sh päevalehtede, nimetuste arv ja trükiarv maakondade kaupa. Perioodikaväljaannete nimetuste ja numbrite arv ning trükiarv maakondade kaupa. Perioodikaväljaannete nimetuste arv ja aastatrükiarv liigiti. Raamatute ja brošüüride nimetuste arv, sh esitrükkide nimetuste arv, trükiarv, sh esitrükkide arv, universaalse detsimaalklassifikatsiooni (UDK) järgi.

114.

Loome-
majandus

40416

aasta

Loomemajanduse ettevõtted valitsemissektoris, mittetulundussektoris, eraettevõtluses ja FIEd: ettevõtete arv, käive, töötajate arv riikliku statistilise vaatluse «Majandusüksuste statistiline andmebaas» alusel; tööhõive kultuurisektoris riikliku statistilise vaatluse «Tööjõu-uuring» alusel; kultuuri rahastamine (Kultuurkapitalile esitatud taotlused, rahastatud projektide arv ja eraldatud kogusummad); autorikaitse (autorite arv ja väljamakstavad autoritasud Eesti Autorikaitse Ühingu andmete alusel; elanike kulutused kultuurile riikliku statistilise vaatluse «Leibkonna eelarve uuring» alusel.

115.

Sotsiaal-
teenused

40501

aasta

Sotsiaalteenuseid osutavad hoolekandeasutused teenuste liikide järgi (näidatakse iga teenuse juures, kus teenuse osutajaks on kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuste hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja): asutuse nimetus, asutuse tüüp, omaniku liik, aadress.

Asenduskoduteenus: asenduskoduteenusel viibijad soo ja vanuse järgi; teenust kasutavad puudega lapsed puude raskusastme ja puude liigi järgi; asenduskoduteenuse kasutajad hoolekandeasutusse saabumise koha ja lahkumise sihtkoha järgi (sh riiklikule asenduskoduteenusele saabujad maakonniti soo ja vanuse järgi); teenuse kasutajad vanuserühmiti teenuse kasutamise kestuse järgi; kulutused asenduskoduteenusele kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ning nende keskmine töötasu. Andmed asenduskoduteenuse kasutajate kohta esitatakse nii riiklikul hoolekandel kui ka vanema avalduse alusel asenduskoduteenusel viibivate laste kohta.

Täiskasvanute (v.a erihoolekandeteenused) hooldamine hoolekandeasutuses: teenuse kasutajad soo ja vanuse ning riikliku pensioni saamise järgi aasta lõpu seisuga, aasta jooksul teenusele saabunud isikud saabumiskoha ja teenuselt lahkunud isikud lahkumise põhjuse järgi ning teenusele saabunud isikud, kes on teenusel ka aasta lõpus, soo ja vanuse järgi maakonniti; puudega teenuse kasutajad puude raskusastme ja puude liigi ning vanuse järgi; teenuse kasutajad teenusel viibimise kestuse järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ja nende keskmine töötasu.

Erihoolekandeteenused: teenuse kasutajad soo ja vanuse järgi aasta jooksul ja aasta lõpu seisuga, teenuse kasutajad teenuse liigi järgi (toetavad teenused ja ööpäevaringsed hooldusteenused), teenuse kasutajad teenuse kasutamise kestuse järgi, puude liigi järgi, puude raskusastme järgi, töövõimekaotuse protsendi järgi, riikliku pensioni saamise järgi,hoolekandeasutusse saabumise koha ja lahkumise sihtkoha järgi; ööpäevaringsele erihooldusteenustele saabujad, kes on teenusel ka aasta lõpu seisuga, soo ja vanuse järgi maakonniti; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ja nende keskmine töötasu.

Psüühiliste erivajadustega täiskasvanute rehabilitatsiooniteenus: teenuse kasutajad (kaasa arvatud need, kellele on aasta jooksul koostatud vaid rehabilitatsiooniplaan), eraldi need, kellele aasta jooksul koostati vaid rehabilitatsiooniplaan, soo ja vanuse järgi; rehabilitatsiooniteenusele riigieelarvest tehtud kulutused.

Käitumuslike erivajadustega alaealiste rehabilitatsiooniteenus: teenuse kasutajad (kaasa arvatud need, kellele on aasta jooksul koostatud vaid rehabilitatsiooniplaan), eraldi need, kellele aasta jooksul koostati vaid rehabilitatsiooniplaan, soo ja vanuse, maakonna järgi; osutatud teenuse kulud riigieelarvest teenuse liigiti ja teenuse osutamise kulud kokku.

Puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenus (v.a psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenus): teenuse kasutajad (kaasa arvatud need, kellele on aasta jooksul koostatud vaid rehabilitatsiooniplaan), eraldi need, kellele aasta jooksul koostati vaid rehabilitatsiooniplaan, soo ja vanuse, maakonna järgi; rehabilitatsiooniteenusele riigieelarvest tehtud kulutused.

Puuetega inimeste hoolekanne: hooldamisteenust saanud puuetega inimesed (hooldatavad) puude raskusastme, sotsiaalse seisundi ning soo ja vanuse järgi; hooldajad kokku, neist hooldamise eest tasu saavad hooldajad, neist hooldajad, kelle eest maksti sotsiaalmaksu; hooldajad sotsiaalse seisundi ning soo ja vanuse järgi; sotsiaalteenuseid saavate puudega inimeste arv puude raskusastme järgi ning teenustele suunatud puuetega inimesed teenuse liikide kaupa; kulud puuetega inimeste hoolekandeks kokku, sh toetused puudega isiku hooldamise eest (koos sotsiaalmaksuga), sotsiaaltoetused puuetega isikutele, kulud sotsiaalteenuste osutamiseks ning muud kulud.

Kodutute öömaja teenus: teenuse kasutajad soo, vanuse ja viibimise kestuse järgi; lisateenuste osutamine teenuse kasutajatele; ööbimiskohtade kasutamine; teenuse osutamisega tegelevad töötajad; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi.

Eluasemeteenus: eluasemete arv kokku, nendest eraldi korterite ja üksikute tubade arv; hõivatud eluasemete arv ja täiendav eluasemete vajadus; eluasemeteenusel viibivate perede (sh üheliikmelised) ja elanike arv kokku, nendest pensioniealised ja erivajadustega isikud; andmed elanike liikumise kohta, sh saabumiskoha järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi.

Koduteenused: teenuse kasutajad soo ja vanuse järgi, sh üksi elavad ja perede koosseisus elavad; sotsiaalhooldajad vanuse ja kvalifikatsiooni järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi.

Perekonnas hooldamine: perekonnas hooldamisel olevate laste ja täiskasvanute arv soo ja vanuse järgi; aasta jooksul perekonda hooldamisele võetud lapsed ja täiskasvanud saabumiskoha järgi ning hooldamiselt lahkunud isikud lahkumise põhjuse järgi ja soo järgi; hooldusperede arv.

Päevakeskuse teenused: teenindatud isikute arv kokku, sh püsiklientide arv; teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad, lepingulised töötajad ja vabatahtlikud töötajad; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi.

Vanemliku hoolitsuseta lapsed ja abivajavad lapsed: laste arvelevõtmine ja nende paigutamine, lapsendamine, eestkostele andmine, vanema õiguste äravõtmine; lastekaitseametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes ja maavalitsustes, sh erialase ettevalmistusega.

Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soodustingimustel eraldamine: abivahendeid saanud isikute arv kokku (sh kuni 18-aastased lapsed, töövõimelises ja vanaduspensionieas isikud) ja abivahendi liigi järgi, sh eraldi müüdavad ja laenutatavad; abivahendite maksumus abivahendi liikide järgi kokku, sh eraldi müüdavad ja laenutatavad, sellest finantseeritud riigieelarvest.

Varjupaigateenus: teenust kasutanud isikute arv soo, vanuse ning asutusse pöördumise peamise põhjuse järgi; varjupaigateenusel viibinud isikud teenusel viibimise kestuse järgi soolis-vanuselises lõikes ning neile osutatud teenused; teenusel viibinud isikute lahkumine teenuselt lahkumiskoha järgi; teenuse osutamise kulud kokku ja finantseerimisallikate järgi; teenuse osutamisega tegelevad põhitöötajad ametiala järgi ja nende keskmine töötasu. Varjupaigateenuse kasutajatest alaealiste lastega perevägivalla ohvrid ja perevägivalla põhjusel teenusel viibinud isikud soo järgi, pöördumise sageduse järgi ning perevägivalla põhjustajad soo ja vanuse järgi.

Tugiisikuteenus ja lapse ajutiselt perekonda andmine: teenuse kasutajad sihtgrupi (lapsed, pered, täiskasvanud) järgi: teenuse kasutajad vanuse järgi aruandeaasta jooksul, osutatud teenuste maht; teenuse osutajate (tugiisikute) arv, tugiisikud vanuse ja hariduse järgi; asenduskodust ajutiselt perekonda antud lapsed, perede arv, kuhu lapsed anti; teenuse osutamisega kaasnevad kulutused aruandeaasta jooksul finantseerimisallika järgi.

Isikliku abistaja teenus: teenuse kasutajad soo, vanuse ja puude liigi järgi aruandeaasta jooksul, teenuse osutamise maht; teenuse kasutamise peamine eesmärk kasutaja soo ja vanuse järgi; isiklike abistajate arv vanuse ja hariduse järgi, kulutused teenusele finantseerimisallika järgi.

116.

Sotsiaal-
kindlustus

40502

aasta, kuu

Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmed: isikukood, perekonnanimi, eesnimi, töövõimetuslehe liik, töövõimetuse kalendripäevade arv, arvestatud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa; ravikindlustuskulud: aastaeelarve ja täitmine; ravikindlustushüvitised, sh rahalised ja mitterahalised; haigekassa ülalpidamiskulud, sh investeeringud; reservkapital, kassatagavara; perioodi tulem; rahaline hüvitis ehk ajutise töövõimetuse hüvitis töövõimetuse liigi järgi (haigushüvitised, sh tööõnnetushüvitised, hooldushüvitised, sünnitushüvitised): töövõimetuslehtede arv, päevade arv, väljamakstud summad; mitterahalised hüvitised: tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja raviks osutatud ravi- või muud teenused, soodustingimustel ravimid haigekassa poolt hüvitatavas ulatuses.

Kindlustatute ja kindlustatutega võrdsustatud isikute arv aasta algul omavalitsusüksuste kaupa. Eesti Haigekassa töötajate arv.

Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse registri andmed: isikukood, perekonnanimi, eesnimi, pensioni-, toetuse- või hüvitiseliik; pensioni, toetuse või hüvitise määramise algtähtaeg; arvestatud pensioni, toetuse või hüvitise summa; kinnipeetud tulumaksu summa; makstud pensioni, toetuse või hüvitise summa. Toetuse saajate arv ja toetuse summa liigiti. Riiklik pensionikindlustus (pensionisaajate arv pensioniliigiti, keskmine määratud pension aruandeperioodil, summa tuhandetes kroonides): vanaduspension, sh ennetähtaegne vanaduspension; väljateenitud aastate pension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension (perekonnad); rahvapension. Riiklikest pensionidest riigieelarvest finantseeritav (pensionisaajate arv pensioniliigiti, keskmine määratud pension aruandeperioodil, summa tuhandetes kroonides): kohtunikupension; kohtuniku toitjakaotuspension; prokuröripension; ametniku vanaduspensioni lisa; riigikontrolli ametniku pension; kaitseväepension; piirivalveametniku pension; päästeteenistujate vanaduspensioni suurendus; õiguskantsleripension; politseiametniku pension; rahvapension; pensionilisad; pensionilisad staaži järgi. Peretoetused (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): sünnitoetus; lapsetoetus; lapsehooldustasu; üksikvanema lapse toetus; ajateenija lapse toetus; lapse koolitoetus; eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; lapsendamistoetus; elluastumistoetus; vanemahüvitis. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): puudega lapse toetus; puudega vanaduspensioniealise inimese toetus; puudega tööealise inimese toetus; hooldajatoetus; töötamistoetus; puudega vanema toetus; õppetoetus; rehabilitatsioonitoetus; täienduskoolitustoetus.

Muud hüvitised ja väljamaksed (toetuse saajate arv ja summa tuhandetes kroonides kululiigiti): täiendav puhkusetasu; täiendav puhkusetasu isale; tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvised; hüvitised kuriteoohvritele; ohvriabi teenus; matusetoetus; sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule; elatistoetus; olümpiavõitja toetus; represseeritutele makstavad hüvitised; õppelaenu kustutamine. Andmed esitatakse kasvavalt aasta algusest.

Pensionäride arv pensioniliikide kaupa: vanaduspensioni saajad, sh vanaduspensionärid ja riikliku eripensioni saajad; väljateenitud aastate pensioni saajad; töövõimetuspensioni saajad; toitja kaotanud perekonnad; rahvapensioni saajad. Pensionäridele määratud kuupensionide summa pensioniliigiti.

Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu andmed: isikukood; elukoht (riik, maakond, linn/maa); töötuskindlustushüvitise andmed; kindlustushüvitise andmed koondamise korral; tööandja maksejõuetushüvitise andmed. Töötukassa töötuskindlustuse andmekogu andmetest tuletatud andmed: sünnikuu ja -aasta, sugu; töötuskindlustuse saajad maakonna järgi; töötuskindlustuse kulu töötuskindlustushüvitiseks, hüvitisteks koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral; töötuskindlustushüvitise saajate arv aastas, keskmiselt kuus ning hüvitise maksmise kestus; töötuskindlustushüvitise saajate arv soo ja vanuse järgi; kindlustushüvitiste juhtumite arv koondamise korral ja hüvitiste juhtumite arv tööandja maksejõuetuse korral, nendega hõlmatud isikute arv.

Töötukassa töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed töötu, tööotsija või projektidest või programmidest teenuseid saava isikuna arvel olevate kohta, andmed töötule töötutoetuse maksmise kohta.

117.

Sotsiaal-
toetused

40505

aasta

Toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks kasutatud vahendid kokku, sh toimetulekupiiri kindlustamiseks (sellest eluasemekulude katteks), täiendavateks ja muudeks sotsiaaltoetusteks; sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks. Toimetulekutoetuse saajad (toimetulekupiiri kindlustamiseks): rahuldatud taotluste arv kokku (sellest eluasemekulude hüvitamine), sh peretüübi ning pereliikmete sotsiaalse seisundi järgi; toetust saanud perekondade arv kokku ja peretüübi järgi; toetust saanud pereliikmete arv sotsiaalse seisundi järgi; toetust saanud lastega perekondade taotlused laste arvu järgi, sh ühe vanemaga perekonnad; toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus toetuse saamise kordade järgi.

118.

Sotsiaalse kaitse kulutuste arvepidamine (ESSPROS)

40509

aasta

Sotsiaalse kaitse kulutuste tuumiksüsteemi kvantitatiivne ja kvalitatiivne andmestik, pensionisaajate moodul, netotoetuste moodul. Sotsiaalse kaitse kulutuste arvepidamine koostatakse vastavalt järgmistele funktsioonidele: haigus/tervishoid; vaegurlus/töövõimetus, vanadus; toitjakaotus; perekond/lapsed; töötus; eluase; muud ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalse kaitse funktsioonide arvestus skeemides institutsioonide kaupa: Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tööturuamet, Töötukassa, Sotsiaalministeerium, kohalik omavalitus, riik.

Tuumiksüsteemi järgi sotsiaalse kaitse funktsioonipõhised kulutused ja pensionimoodul pensionisaajate põhiselt: sotsiaalse kaitse kulutuste kogukulud; sotsiaalse kaitse kulutuste kogukulude osatähtsus SKPst; sotsiaalse kaitse kulutuste koguhalduskulud; sotsiaalhüvitiste kogukulud; sotsiaalse kaitse kulutused funktsiooni põhiselt; sotsiaalse kaitse kulutused pensionidele funktsiooni põhiselt.

119.

Registreeritud tööõnnetused

40601

aasta

Tööõnnetuses kannatanud inimesed tegevusala, soo, vanuserühma ja ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuse tagajärjel hukkunud tegevusala, soo ja ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuse tõttu tekkinud vigastused raskusastme järgi (kerge, raske, surm) tegevusalade kaupa. Tööõnnetuses kannatanud ameti- ja kutseala, soo ning ametikohal töötamise staaži (kuni 2 aastat ja üle 2 aasta) järgi. Tööõnnetuses kannatanud tööõnnetuse põhjuse järgi.

120.

Taastusravi-
teenust osutav majutusasutus/
sanatoorium

40602

aasta

Taastusraviteenust osutavate majutusasutuste ja sanatooriumide sesoonsus ja tüüp. Omaniku liik.

Personal, neist arstid, taastusraviarstid, hambaarstid, õendusala töötajad, füsioterapeudid, muud meditsiiniharidusega töötajad, muud töötajad.

Voodikohtade arv. Ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita majutatud isikud, neist välismaalased. Voodipäevade arv ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita, neist välismaalased. Taastusravi protseduuride ja ravi lõpetanute arv, sh lapsed. Ravi lõpetanud isikute arv soo ja diagnoosi järgi, sh lapsed. Ravi lõpetanud välismaalaste arv soo järgi, sh lapsed. Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv, sh lapsed.

Tulud majutusest, toitlustusest, ravist, muude teenuste müügist ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita, sh välismaalaste teenindamisest.

121.

Tervishoid

40604

aasta

Tervishoiuasutused: statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutavate asutuste arv tervishoiuteenuse osutaja (asutuse) tüübi järgi (sh erasektoris); haiglate arv haigla liigi järgi (sh erasektoris); erakorralise meditsiini/vastuvõtuosakondade arv. Tervishoiupersonal (praktiseeriv): arstide, õendusalatöötajate ja teiste meditsiinikooli lõpetanute arv erialati, proviisorite ja farmatseutide arv (sh erasektoris); täidetud ametikohad erialade järgi (sh erasektoris).

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide arv (sh 0–14-aastased lapsed) arstieriala järgi (sh erasektoris). Haiglaravi (sh erasektoris): hospitaliseeritute arv, sh lapsed; voodipäevade arv, haiglast lahkunute arv (sh väljakirjutatud, teise haiglasse üleviidud, surnud); haiglast lahkunute arv soo, vanuserühma ja haigusklassi järgi; haiglaravi põhjus ja kestus haigusklassi ja -rühma järgi (täiskasvanud ja lapsed): väljakirjutatud, surnud, voodipäevad; ravivoodite arv aruandeaasta lõpul ja hospitaliseeritute arv voodiprofiili järgi (sh erasektoris). Päevaravi (sh erasektoris): voodite arv, päevaravil viibinute arv, sh lapsed; voodipäevade arv; päevaravilt lahkunute arv soo, vanuserühma ja haigusklassi järgi. Hambaravi (sh erasektoris): asutuste arv; külastuste arv, sh esmakordselt aruandeaastal; saneeritute arv ja profülaktiliste külastuste arv, sh lapsed. Psüühika- ja käitumishäired: ravitud patsientide ja esmasjuhtude arv haigusrühma ja soo järgi; haiglaravil viibinute üldnäitajad; psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Vigastuste ja mürgistuste esmasjuhtude arv vigastuse põhjuse ja soo järgi, sh lapsed. Kiirabiasutuste ja osakondade arv; kiirabitöötajate arv (täidetud ametikohad); meditsiiniabi: väljakutsed, abisaanute arv ja põhjus, sh lapsed; erialabrigaadid. Veredoonorite, sh esmakordsed, plasmadoonorite ja vereandmiste arv. Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv soo, vanuserühma ja haiguse järgi. Aktiivse tuberkuloosi esmasjuhtude arv soo ja vanuserühma järgi (sh kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos); aktiivse tuberkuloosi retsidiivide ning korduvjuhtude arv soo ja vanuserühma järgi; tuberkuloosihaigete arv aasta lõpul (levijuhud). Nakkushaiguste immunoprofülaktika haiguse ja vanuserühma järgi. Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus kaitsepookimisega immuniseerimisega haiguse ja vanuse järgi. Pahaloomulised kasvajad: esmasjuhtude arv soo, vanuserühma ja paikme järgi; levijuhtude arv soo ja paikme järgi. Erakorralise meditsiini vastuvõtuosakonda saabunud ja lahkunud.

Tervishoiualane majandustegevus

Majandustegevus: tulud (tulud riigieelarvest; laekumised Eesti Haigekassale osutatud tervishoiuteenustest; laekumised kohalikult omavalitsuselt; laekumised juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt; muud tulud majandustegevusest; muud tegevustulud (äritulud); finantstulud; erakorralised tulud); tegevuskulud (ostetud meditsiinilised kaubad, materjalid; ostetud tööd ja teenused; majanduskulud; tööjõukulud; koolituskulu; muud tegevuskulud (ärikulud); finantskulud; erakorralised kulud); majandusaasta tulem. Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses; sissetulek; väljaminek; aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses): immateriaalne põhivara; materiaalne põhivara (hooned ja rajatised, maa, kinnisvarainvesteering, transpordivahendid, arvutid ja arvutisüsteemid, masinad, seadmed ja inventar, lõpetamata ehitus, ettemaksud materiaalse põhivara eest, muu materiaalne põhivara).

122.

Püsiva töö-
võimetuse ja puude ekspertiis

40606

aasta

Püsiva töövõimetuse ekspertiis. Puude ekspertiis. Esmakordsete ekspertiiside tulemused soo, vanuse, haiguse, töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme järgi. Korduvekspertiiside tulemused töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme järgi. Puude määramine puude liikide, isiku vanuse ja puude raskusastme järgi.

123.

Tervishoiu kogukulud

40607

aasta

Tervishoiu kogukulude (THKK) lähteandmed teenuseosutajate, tervishoiuteenuste ja rahastajate kaupa. THKK kontode sisendid: Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruanne, kindlustamata isikute ravikulude andmed; Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise andmed eelarveklassifikaatori järgi; Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenuse osutajate aruanne «Tervishoiualane majandustegevus»; ministeeriumide tervishoiukulutuste andmed, välisabi projektid ja välislaenud, terviseedenduse projektid ja programmid; Ravimiameti andmed ravimite käibe kohta haigla- ja jaemüügiapteekides; Tervisekaitseinspektsiooni toidu, hügieeni ja joogivee ning keskkonnatervise kontrolliga seotud andmed; kindlustusseltside tervishoiukulutuste andmed; Sotsiaalministeeriumi kogutud sotsiaalhoolekande asutuste aruanded; kiirabi tegevuskulud; Punase Risti tervishoiukulutuste andmed.

Kasutatakse riiklike statistiliste vaatluste «Rahvamajanduse arvepidamine», «Tarbimiskulutuste prognoos 2008» ja «Taastusraviteenust osutav majutusasutus/sanatoorium» andmeid.

Arvutatavad andmed: THKK protsent SKPst; avaliku sektori tervishoiu kogukulude protsent THKKst; Eesti Haigekassa kogukulude protsent THKKst; erasektori tervishoiu kogukulude protsent THKKst; leibkondade tervishoiu kogukulude protsent erasektori kogukuludest; tervishoiu kogukulud kokku, avaliku sektori tervishoiu kogukulud, valitsuse tervishoiu kogukulud, kohaliku omavalitsuse tervishoiu kogukulud, Eesti Haigekassa kulud, erasektori tervishoiu kogukulud, erakindlustuse tervishoiu kogukulud, leibkondade tervishoiu kogukulud, mittetulundusühingute tervishoiu kogukulud, eraettevõtete tervishoiu kogukulud, välismaa tervishoiu kogukulud (mln kroonides).

124.

Registreeritud tervishoiu-
valdkonna töötajad

40608

aasta

Registreeritud tervishoiutöötajate soo-vanusjaotus kutsealati (arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, proviisorid, farmatseudid). Registreeritud arstide ja õdede soo-vanusjaotus erialati. Aruandeaastal esmakordselt registreeritud tervishoiutöötajate soo-vanusjaotus kutsealati ja erialati. Registreeritud tervishoiutöötajad, kellele Tervishoiuamet on väljastanud välismaale tööle siirdumiseks vajalikud dokumendid (soo-vanusjaotus kutsealati ja erialati).

Andmed esitatakse ka maakonniti registreeritud töötajate elukoha järgi.

125.

Tööjõu-uuring[4]

40701

kvartal

I. Leibkonnaküsitlus

Leibkonna ja liikmete üldandmed. Leibkonna elukoht. Liikmete arv leibkonnas; liikmete eesnimi, sugu, sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk, kas elab koos oma seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus); kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.

Leibkonnaliikmete sugulussuhted. Kes on liige teisele liikmele: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu) vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane.

Demograafilised andmed. Leibkonnaliikmete rahvus; kodakondsus; sünniriik; Eestis elamise kestus; kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda.

Töö- ja pereelu kokkusobitamine. Mitu tundi ja milliseid lapsehoiu võimalusi kasutatakse kuni 14-aastase lapse hoidmiseks tüüpilisel nädalal: lasteaed, lastesõim või erilasteaed, koolieelikute ettevalmistusrühm või eelkool, kooli pikapäevarühm, huviringid, päevakeskus, palgaline lapsehoidja, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased, muu. Kas laps on olnud haige viimase 12 kuu jooksul; kuidas korraldati haige lapse eest hoolitsemine: keegi leibkonnaliikmetest jäi töölt koju, keegi leibkonnaliikmetest muutis oma töökorraldust, keegi leibkonnaliikmetest oli kodune või laps sai ise hakkama, last hoidis palgaline lapsehoidja, last hoidis väljaspool leibkonda elav sugulane või lähedane, muu. Milliseid lapsehoiu võimalusi kasutati viimase 12 kuu jooksul siis, kui tavapärased lastehoiu asutused ja koolid olid suletud (koolivaheajal, õhtusel ja öisel ajal, nädalavahetustel): päevakeskus, enne kella 7.00 ja pärast kella 19.00 avatud lapsehoiuteenus, 24 h avatud ja/või nädalavahetusel avatud lapsehoiuteenus, spordi-, kunsti-, tantsu- vm laager, palgaline lapsehoidja, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased, muu. Kas 15-aastased ja vanemad on vajanud viimase 12 kuu jooksul hooldusteenust haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu; missuguseid hooldusteenuseid kasutati: päevane hooldamine hoolekandeasutuses, ööpäevaringne hooldamine hoolekandeasutuses, kodune õendus-hooldusteenus, koduhooldus, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased hooldasid, muu; kuu jooksul leibkonna käsutuses olev rahasumma, arvestades kõiki tulusid, kui ei tea, siis vahemikus.

II. Isikuküsitlus

Töötamine uuringunädalal. Kas on töötatud eelmisel nädalal vähemalt üks tund; kas puudus ajutiselt töölt; ajutiselt töölt puudumise põhjused (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu); kas eeldab, et saab tööle tagasi pöörduda; kui kaua ajutiselt töölt puudub; kas saab raha eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest.

Põhitöö. Ettevõtte/asutuse täielik nimi; millega ettevõte/asutus peamiselt tegeleb; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb; juhtimiskohustuste olemasolu; mitu töötajat on otseses alluvuses. Millisesse järgmistest rühmadest kuulub: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, tulundusühistu liige, milline muu seisund. Kas töötab töölepinguga, töövõtulepinguga, «Avaliku teenistuse seaduse» või teenistuslepingu alusel, käsunduslepinguga, leping tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu alusel, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud. Kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid: kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam. Kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn/alev/vald, maakond, riik), ettevõtte/asutuse äriregistri kood; mis aastal asus sellele tööle. Kuidas see töö on saadud: sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, muu. Töötukassa (endine Tööturuamet) osalus praeguse töö leidmisel: sai infot, leidis töökuulutuse, muul viisil, sai tööd Töötukassa (endine Tööturuamet) abita. Ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu); kas ettevõte/asutus on isemajandav või eelarveline. Töö on alaline või ajutine: alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö. Ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik); mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või puue, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu. Kas töötab osaajaga, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis; kas töötab osaajaga, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis; mitu tundi nädalas teeb seda tööd; mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa. Tavalisest rohkem töötamise põhjus: soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu; tavalisest vähem töötamise põhjus: puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu. Mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; eelmisel nädalal töötatud tasustatud ja tasustamata ületundide arv, viimase kuu bruto- ja netotasu; tavaline bruto- ja netotasu; kas töötasu on viimasel kuul suurenenud või vähenenud. Kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul vahetustega; kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul õhtusel ajal, öisel ajal, laupäeviti, pühapäeviti, kodus: sageli (vähemalt pooltel tööpäevadel), mõnikord (vähem kui pooltel tööpäevadel). Kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja oldud tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid: kogu tööaja jooksul, enamiku tööajast, poole tööajast, veerand tööajast, alla veerandi tööajast. Mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast; kas käiakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle. Millega tavaliselt minnakse tööle: jalgsi, jalgrattaga, mopeediga või mootorrattaga, isikliku autoga, ametiautoga, ühissõidukiga, muu. Mitu minutit kulub tavaliselt kodust (ööbimiskohast) tööle jõudmiseks. Kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset.

Kõrvaltööd. Kõrvaltöökohtade arv eelmisel nädalal; kõige olulisema kõrvaltöö ettevõtte/asutuse täielik nimi; millega see ettevõte/asutus peamiselt tegeleb; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb. Millisesse järgmistest rühmadest kuulub: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, tulundusühistu liige, milline muu seisund. Nädalas tavaliselt kõrvaltööl töötatud tundide arv, sh kõige olulisemal kõrvaltööl; eelmisel nädalal kõrvaltööl töötatud tundide arv kokku, sh kõige olulisemal kõrvaltööl, viimase kuu bruto- ja netotasu kõrvaltöödel.

Vaeghõive. Soov töötada praegusest tööajast pikema või lühema tööajaga; soovitav töötundide arv nädalas. Nelja viimase nädala jooksul lisatöö otsimise põhjus: oht kaotada olemasolev töö, tahtmine saada rohkem palka, sobivama asukohaga töö, oma võimetele ja oskustele paremini vastav töö ja paremad võimalused karjääri tegemiseks, sobivama tööajakorraldusega töö, et paremini hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, sobivama tööajakorraldusega töö muudel isiklikel või perekondlikel põhjustel, tervislikule seisundile sobivam töö, muudel põhjustel. On otsinud lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema, lühema või sama pika tööajaga; mil viisil sooviks pikema tööajaga töötada (lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema tööajaga, olemasoleval töökohal pikema tööajaga töötada, ükskõik missugusel eespool nimetatud viisil).

Mittetöötava viimane töökoht. Aasta ja kuu, mil viimati töötati. Töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töölepingu lõppemine või katseaja lõppemine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusejärgses pensionieas, ennetähtaegne vanaduspensionile jäämine, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, teine tööandja pakkus paremat tööd, palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada, muu. Ettevõtte/asutuse täielik nimi; millega see ettevõte/asutus peamiselt tegeles; kas töötas selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel oli erinev aadress; kas töötas selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel oli erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeles; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisnes; juhtimiskohustuste olemasolu. Millisesse järgmistest rühmadest kuulus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, tulundusühistu liige, milline muu seisund. Ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajate arv: 1–10, 11 või rohkem. Kuidas tööleping lõppes: töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muul viisil, ei töötanud töölepinguga.

Tööotsingud. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine; õpingud, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga; tööloa või elamisloa puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsinud tööd, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis; kas ei otsinud tööd, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis. Kas tahaks tööle asuda, kui selline võimalus avaneks. Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, pensionär, mittetöötav töövõimetuspensionär, rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu. Kas otsis tööd, kavatses ise ettevõtjaks hakata või talu rajada. Kas otsis alalist või ajutist tööd, täis- või osaajatööd. Soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, 15 000, 20 000, üle 20 000 krooni kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumiskuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Töötukassa (endine Tööturuamet) vastuse ootamine; konkursi tulemuse ootamine riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale («Avaliku teenistuse seaduse» järgi); varem kokkulepitud töö alustamise ootamine kuni 3 kuud, varem kokkulepitud töö alustamise ootamine rohkem kui 3 kuud; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Töötukassa (endine Tööturuamet) poole pöördumata jätmise põhjus: asub liiga kaugel; sobivat tööd polnud saada, töötutoetus liiga väike, ei olnud õigust saada töötutoetust, ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist; pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu; ei tekkinud vajadust, sai ise hakkama; muu. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul mitteasumise põhjus: õpingud; täiendus- või ümberõpe; enda haigus, vigastus või puue; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; ajateenistus; olemasolevast tööst vabanemise vajadus; muu. Töötukassas (endine Tööturuamet) registreerumine; õigus saada töötuskindlustushüvitist, töötutoetust. Eelmisel kuul saadud töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, õppestipendiumi, ettevõtluse alustamise toetuse summa. Töötukassa (endine Tööturuamet) tehtud tööpakkumiste arv. Töötukassa (endine Tööturuamet) pakutud tööle mitteasumise põhjus: asub liiga kaugel, transpordiolud ei võimalda tööl käia, madal palk, töökoht juba täidetud, tööandja ei võtnud nõutavate oskuste puudumise tõttu, puuduliku keeleoskuse tõttu, eelmistes töökohtades distsiplinaarrikkumiste tõttu, noorema töötegija vajaduse tõttu; muu.

Muutused viimase aasta jooksul. Esimest korda pidevale tööle asumise aasta ja kuu. Tööalased muutused: põhitöökoht eelmise aasta samal ajal; selle asukohariik; sellele tööle asumise aasta ja kuu; millega see ettevõte/asutus peamiselt tegeles; kas töötas selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel oli erinev aadress; kas töötas selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel oli erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeles; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisnes; juhtimiskohustuste olemasolu. Millisesse järgmistest rühmadest kuulus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, tulundusühistu liige, milline muu seisund. Kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, otsib uut tööd või lahkus sellelt töölt ja uut ei otsi; kas asus uuele tööle, kus töötab tänaseni. Mis aastal ja kuul on asutud otsima uut tööd; kas on töö leitud, tööotsingutest loobutud või jätkatakse tööotsinguid tänaseni; kas on leitud töö, kus töötab tänaseni. Mis aastast ja kuust on alanud periood, mille vältel ei töötanud ega otsinud tööd, ja põhjus: õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnituspuhkus või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, pensioniiga, töö saamise lootuse kaotus, muu; kas hiljem oli muu põhjus, et tööd ei otsinud, hakkas tööd otsima, asus tööle tööotsinguteta või on mitteaktiivne tänaseni.

Haridus. (Hariduse küsimused uuringus tagavad väljundi rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCEDi madalamal tasemel). Lõpetatud kõrgeim haridustase. Milline haridus on omandatud üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms): keskharidus, põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus), algharidus, ei omandanud algharidust, kirjaoskamatu; kooli lõpetamise aasta; milline on kõrgeim omandatud kutse-, ameti- või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust, kutseharidus (nendelt, kellel on omandatud kutseharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus; ja koos kutseharidusega saadud üldharidus: ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); kutsekeskharidus (nendelt, kellel on omandatud kutsekeskharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); keskeri- või tehnikumiharidus (nendelt, kellel on omandatud keskeri- või tehnikumiharidus, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); kõrgem haridus (nendelt, kellel on omandatud kõrgem haridus, küsitakse, kas kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe)); doktor (varasem teaduste kandidaat); kooli täielik nimi; eriala; kooli lõpetamise aasta.

Õpingud. Praegused õpingud. Kas omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandab: 1.–6. klassis, 7.–9. klassis, 10.–12. klassis, kutseharidust või kutsekeskharidust (nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust, küsitakse nõutavat haridustaset sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus või keskharidus), (nendelt, kes omandavad kutseharidust või kutsekeskharidust ja nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus, küsitakse, kas saab koos kutseharidusega keskhariduse); rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), doktorikraadi (sh residentuur); kooli täielik nimi; eriala; õppevorm (koolipõhine, töökohapõhine); õppekoormus (täiskoormusega, osakoormusega). Omandatud erialad. Eriala nimetus, omandamise koht (kõrgkool, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast keskkooli, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast põhikooli, kutsekool/tehnikakool pärast keskkooli, kutsekeskkool, kutsekool pärast põhikooli, keskkool/gümnaasium, kursused, kaitsevägi (sõjavägi), töökoht) ja omandamise aasta. Osalemine kursustel nelja viimase nädala jooksul (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, tööalane konverents, seminar, kursused töötutele, huvialaga, harrastusega seotud kursused), kursuste teema, õppetöö toimumise koht (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, kõrgkoolis, töökohal, koolitusfirmas, vabahariduslikus koolituskeskuses vms, Töötukassas (endine Tööturuamet), eratööbörsi juures, kaitseväes, konverentsil või seminaril, kaugõppe või e-õppe teel), kursuste eest maksja (tööandja, Töötukassa (endine Tööturuamet), Euroopa Sotsiaalfond, ise, muu), kursuste toimumise aeg (ainult tööajal, enamasti tööajal, enamasti väljaspool tööaega, ainult väljaspool tööaega, ei olnud töökohta sel ajal), kursuste kestus (vähem kui 1 nädal, 1 nädal kuni 1 kuu, 1 kuu kuni 3 kuud, 3 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 aasta kuni 2 aastat, 2 aastat või kauem), nelja viimase nädala jooksul kursuste tundide arv kokku. Enesetäiendamine nelja viimase nädala jooksul: õppimine iseseisvalt, kasutades trükitud materjale (erialane kirjandus, teadusajakirjad jm); õppimine iseseisvalt arvuti abil, kasutades interaktiivseid programme internetis; õppimine iseseisvalt, kasutades arvutit (v.a interneti kasutamine) või muud elektroonilist materjali (kassetid, videod jm); raamatukogus (või mujal) käimine; õppimine iseseisvalt muul viisil.

Taustandmed. Sünniaasta, kuu ja kuupäev; isa sünniriik; ema sünniriik; sugu; praegune elukoht (linn/alev/vald, maakond, riik); elukoht möödunud aastal (linn/alev/vald, maakond, riik); kodune keel; teiste keelte valdamine (oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires). Põhiline seisund: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, (üli)õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne. Kas on kogenud takistusi töö leidmisel ebapiisava eesti keele oskuse tõttu (jah, viimase 12 kuu jooksul; jah, kunagi varem; ei). Elatusallikad: palk jm töine tulu, sissetulekud kapitalilt, põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension, stipendium, õppetoetus, Töötukassa (endine Tööturuamet) kaudu makstud rahad, vanemahüvitis, laste- ja peretoetused, puude ja tervisega seotud toetused, muud toetused, laenud, hoiused, säästud, vara müük; asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel, muu. Nimetatuist peamine elatusallikas. Toimetulek: tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega. Ettevõttes/asutuses töötajate huve esindava organisatsiooni (ametiühingu) olemasolu; millisesse ametiühingute liitu see kuulub; kas on ametiühingu liige.

Töö- ja pereelu kokkusobitamine. Lapsehoolduspuhkuse võtmine pärast noorima lapse sündi. Lapsehoolduspuhkuse kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, 1–1,5 aastat, 1,5–2 aastat, 2–3 aastat. Lapsehoolduspuhkuse mittevõtmise põhjus: ei teadnud oma õigustest saada lapsehoolduspuhkust, rahalised põhjused, tööandja negatiivne suhtumine, negatiivne mõju karjäärile, abikaasa/elukaaslane oli/on lapsehoolduspuhkusel, abikaasa/elukaaslane või sugulased olid/on iga päev lapsega koos, kavatseb võtta lapsehoolduspuhkust edaspidi; pärast lapsehoolduspuhkust edasi koju jäämine või töötamise peatamine muul perioodil vähemalt üheks kuuks, et lapse eest hoolitseda. Koju jäämise või töötamisest loobumise kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, 1–1,5 aastat, 1,5–2 aastat, 2–3 aastat, üle 3 aasta. Tavapärase tööaja lühendamine vähemalt ühe kuu jooksul, et noorima lapse eest hoolitseda. Regulaarne hoolitsemine mõne muu kuni 14-aastase lapse eest, v.a leibkonnas elavad oma, abikaasa või elukaaslase lapsed. Lapsehoiuteenuste kättesaadavuse või maksumuse mõju tööturul osalemisele; peamine probleem seoses lapsehoiuteenustega: lapsehoiuteenused on liiga kallid, lapsehoiuteenused on liiga kaugel, lapsehoiuteenustel on pikad järjekorrad, lapsehoiuteenuste osutamise koha lahtiolekuajad on ebasobivad, pakutavate lapsehoiuteenuste kvaliteet ei rahulda (liiga suured rühmad, ebakompetentne personal jm). Regulaarne eaka, haige või puudega 15-aastase või vanema sugulase või lähedase hooldamine; viimase 12 kuu jooksul töötamise lõpetamine või katkestamine, et hooldada 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast; töötamise katkestamise kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, üle 1 aasta. Hooldusteenuste kättesaadavuse või maksumuse mõju tööturul osalemisele; peamine probleem seoses hooldusteenustega: hooldusteenused on liiga kallid, hooldusteenused on liiga kaugel, hooldusteenustel on pikad järjekorrad, hooldusteenuste osutamise koha lahtiolekuajad on ebasobivad, pakutavate hooldusteenuste kvaliteet ei rahulda (ebakompetentne personal jm). Tööpäeva pikkuse määratus: tööpäeva alguse ja lõpu on määranud tööandja; tööaja arvestus on summeeritud; töötundide arv päevas on fikseeritud, kuid paindlik päeva lõikes; määrab ise oma tööaja, mingeid ettekirjutusi ei ole. Tööpäeva alguse ja/või lõpu muutmise võimalikkus perekondlikel põhjustel: üldjuhul võimalik, harva võimalik, ei ole võimalik. Tööaja ümberkorraldamise võimalikkus, et saada vabu päevi perekondlikel põhjustel: üldjuhul võimalik, harva võimalik, ei ole võimalik.

Sotsiaalkindlustusametilt isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30 jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) andmed.

126.

Tööelu-uuring

40901

aasta

2009. aastal kogutud alljärgnevate andmete töötlemine

I. Töötajate ankeet

Leibkonna ja selle liikmete üldandmed. Leibkonnaliikmete arv. Iga leibkonnaliikme eesnimi, sugu, sünniaeg, tööalane staatus (töötav; töötu; pensionär; muu). Vastaja kodakondsus, kodune keel. Kas vastaja hoolitseb regulaarselt haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu hooldamist vajavate 15-aastaste või vanemate sugulaste või lähedaste eest.

Töö. Töötamise olulisus vastaja jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu praeguse tööga (ei ole üldse rahul – väga rahul); praegusele tööle asumise aasta ja kuu; amet; peamised tööülesanded; lepingu tüüp (tähtajatu tööleping; tähtajaline tööleping; töövõtuleping; «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping; käsundusleping; suuline tööleping; suuline kokkulepe); töö vastavus töö kirjeldusele ametijuhendis või lepingus (üldse ei vasta – vastab täielikult); alaline või ajutine töö; ajutise töö liik (hooajatöö; lühiajaline töö/projektitöö; mittepideva nõudlusega/rahastamisega töö; töö tootmismahu ajutise suurenemise ajal; töö katseajal; alalise töötaja ajutine asendamine; töö on iseloomult alaline, kuid asutus/ettevõte ei soovi alalist lepingut sõlmida; muu); praeguses töökohas sõlmitud ajutiste lepingute arv (üks, see on esimene leping; kaks; kolm, neli või rohkem); kas erinevate ajutiste lepingute puhul tegi enamasti erinevat tööd (jah; ei); kas eelistab/eelistaks alalist või ajutist tööd; ajutise töö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (vanemlikud kohustused; täiskasvanu hooldamise kohustus; õpingud; enda terviseprobleem, puue; hobid, harrastused; muu); kas töö on mitmekesine (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas saab pidevalt omandada uusi oskusi ja teadmisi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötamisel peab mõtlema välja uusi lahendusi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töö on vastutusrikas ja mõjutab oluliselt kaastöölisi ja ettevõtet/asutust tervikuna (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötab palju koos teistega, teeb meeskonnatööd (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); rahulolu tööülesannetega (ei ole üldse rahul – väga rahul); kas saab valida või muuta oma tööülesandeid; töötegemise viisi, meetodeid; töö tempot; puhkepauside aega; töö algus- ja lõpuaega; (jah, piisavalt; jah, aga ebapiisavalt; üldse ei saa); peamine põhjus töö algus- ja lõpuaja valimiseks (vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; õpingud; enda haigus, vigastus või puue; hobid, harrastused; muu põhjus); aja piisavus tööülesannete täitmiseks (oleks tihti vaja rohkem aega; tuleb enamasti ettenähtud aja jooksul toime; aega on enamasti rohkem kui vaja); kaugtöö tegemine viimase 4 nädala jooksul (jah; ei); kui suure osa ajast tegi kaugtööd (kogu tööaja jooksul; enamiku tööajast; pool tööajast; veerandi tööajast; alla veerandi tööajast); kas eelistaks teha kaugtööd (jah, sooviks töötada ainult kaugtöö vormis; jah, sooviks osa oma tööajast töötada kaugtöö vormis; ei, sooviks töötada ettevõtte/asutuse tööruumides); kaugtöö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; ettevõtte/asutuse kaugus kodust; saab paremini tööd teha; muu); kas liigub vähemalt veerandi oma tööajast erinevate klientide, ettevõtete, asutuste, sihtkohtade vahel või töötab seal (jah; ei); karjääri- ja arenguvõimaluste olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kindlustunde olulisus, et saab ühes ettevõttes/asutuses töötada pikka aega (ei ole üldse oluline – väga oluline); praeguse töö kaotamise võimalikkus tööandja algatusel (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); praeguselt töölt omal soovil lahkumise võimalikkus (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); kas praeguselt töölt lahkudes õnnestuks leida ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt ei; kindlasti mitte); tõenäoline tegevus praeguselt töölt lahkudes (asuks uuele tööle Eestis; asuks uuele tööle välismaal; asutaks oma ettevõtte, mittetulundusühingu; pühenduks pereelule; pühenduks muule eraelule, nt hobidele; muu); rahulolu karjäärivõimalustega praegusel töökohal; rahulolu töösuhte kindlusega praegusel töökohal (üldse ei ole rahul – väga rahul).

Töö- ja puhkeaeg. Tööajakorralduse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); lepingujärgne töönädala pikkus; soovitav töönädala pikkus; millistel põhjustel eelistab/eelistaks osaajatööd (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); tööpäevade arv nädalas; kas tavalisel töönädalal töötab iga päev enam-vähem sama arv tunde (jah; ei); kas tööaega arvestatakse summeeritult (jah; ei); kui sageli töötab rohkem kui 10 tundi päevas (iga päev; paar korda nädalas; kord nädalas; paar korda kuus; harvem; mitte kunagi); kui sageli töötab üle 48 tunni nädalas (iga nädal; paar korda kuus; kord kuus; paar korda kolme kuu jooksul; kord kolme kuu jooksul; harvem; mitte kunagi); kas nõustub tegema ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitööst keeldumine toob kaasa probleeme suhetes juhtidega (jah; ei); kas on teinud viimase 12 kuu jooksul ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitöö eest on saanud lisatasu; vabu päevi (jah; ei); töötatud tundide arv eelmisel nädalal; kas töötab vahetustega (jah; ei); mitu tundi töötas eelmisel nädalal; töötas ainult päevasel ajal, osaliselt päevasel ja osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal; millisel ajal sooviks töötada (ainult päevasel ajal; osaliselt päevasel, osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal); õhtusel või öisel ajal töötamise eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kui sageli saab vabalt valida puhkuse, vabade päevade aega (alati; sageli; mõnikord; harva; mitte kunagi); puhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; õppepuhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; rahulolu tööaja ja puhkeaja korraldusega (üldse ei ole rahul – väga rahul).

Suhted tööl. Heade suhete olulisus tööl (ei ole üldse oluline – väga oluline); suhted juhtidega (väga halvad – väga head); kaastöötajatega (väga halvad – väga head); klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega (väga halvad – väga head); viimase 12 kuu jooksul juhtidega esinenud konfliktide sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kelle poole tööalaste konfliktide lahendamiseks pöördutakse (oma juhi, juhtide poole; kaastöötajate poole; töötajate usaldusisiku poole; ametiühingu poole; töövaidluskomisjoni poole; tööinspektsiooni poole; kohtu poole; kellegi muu poole); viimase 12 kuu jooksul põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise kogemine tööle võtmisel; töö tasustamisel; edutamisel, karjäärivõimalustes; tööülesannete jagamisel; tööalase info jagamisel ja kaasarääkimisvõimalustes; kaastöötajate või juhtide suhtumises; tööalases tunnustamises; muul juhul (jah; ei); ebavõrdse kohtlemise alus (sugu; vanus; puue või pikaajaline terviseprobleem; rahvus; vähene eesti keele oskus; rasedus / abikaasa, elukaaslase rasedus; perekond, lapsed; töötajate esindamine, ametiühingusse kuulumine; poliitilised vaated; usulised tõekspidamised; (isiklikud) suhted juhiga/juhtidega; muu).

Kollektiivne töösuhe. Kuulumine ametiühingusse (jah; ei); on kursis ametiühingute tegevustega (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); ametiühingud saavad töötajate huvide eest seismisega hästi hakkama (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); ametiühingud pakuvad töötajale olulist ja tarvilikku õigusabi (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); tööalaste huvide kaitsmiseks ei ole ametiühingut vaja (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); tööandja suhtub ametiühingutesse tõrjuvalt (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); kas töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (jah; ei); kuidas tuleks pidada läbirääkimisi tööaja; puhkuste; töötasustamise; tööohutuse ja töötervishoiu; töökorralduse; koolituse ja täiendusõppe üle (individuaalselt; töökohal koos kaastöötajatega; ametiühingu abil).

Töötajate kaasamine. Ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest informeerituse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel kaasarääkimisvõimaluse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kas ettevõttes/asutuses on usaldusisik; töökeskkonnavolinik (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kas ettevõttes/asutuses töötamise ajal on osalenud töötajate esindaja valimisel (jah; ei); kuidas tavaliselt informeeritakse ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; kaastöötaja; ei informeerita); kas üldjuhul saab arutada ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel (jah, saab avaldada arvamust juhile; jah, saab avaldada arvamust töötajate esindajale; ei saa); kui sageli saab osaleda ettevõtte/asutuse tegevusi, töökorraldust, töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kas on saanud piisavalt kaasa rääkida järgmistel teemadel: tööaeg ja puhkused; töötasustamine; tööohutus ja töötervishoid; töökorraldus; töötajate värbamine; koolitus, täiendusõpe; ettevõtte/asutuse tegevusplaanid; muu (jah; ei); rahulolu informeeritusega ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (üldse ei ole rahul – väga rahul); rahulolu kaasarääkimisvõimalusega ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste küsimustes (üldse ei ole rahul – väga rahul).

Töötervishoid. Tervisele ohutu töö olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest ning töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja; pigem töötaja; töötaja ning ettevõte/asutus võrdselt; pigem ettevõte/asutus; ettevõte/asutus); kuivõrd puutub kokku järgmiste terviseohtudega: vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima, sh kõrge, madal temperatuur, õhuniiskus, tuuletõmme, õhupuudus; töötamine kuvariga, monitoriga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht (ei puutu kokku; kuni veerand tööajast; veerand kuni pool tööajast; üle poole tööajast); tegevused tööohutuse tagamiseks (ohutute töövõtete kasutamine; isikukaitsevahendite kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; töövahendite, töökeskkonna, töökorralduse kohandamine vastavalt töötaja vajadustele ja võimetele; muu); hinnang töö ohutusele (ohutu – ohtlik); kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud tööõnnetusi; nende arv; tööõnnetuste tõttu töölt eemal oldud aeg (kuu, nädal, päev); kas viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud terviseprobleeme (jah; ei); tööst põhjustatud tervisehäirete tõttu töölt eemal oldud aeg (kuu, nädal, päev) viimase 12 kuu jooksul; viimase 4 nädala jooksul töötamist häiriva stressi; tööpingest tuleneva närvilisuse; tööpingest tuleneva kurvameelsuse; füüsilise või vaimse kurnatuse kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kas on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas asjaomases ettevõttes/asutuses töötamise jooksul on käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis (jah; ei); viimati töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis käimise aasta ja kuu; kas sai tervisekontrollist piisavalt tagasisidet, millele tuleks tähelepanu pöörata, et töötamine oleks ohutu (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas viimase 12 kuu jooksul on võtnud osa ettevõtte/asutuse pakutavatest tervist edendavatest tegevustest (tervisespordivõimalused; tervist parandavad tegevused; vaktsineerimine; tervisealane koolitus; terviseteemalised üritused; muu).

Töö tasustamine. Kõrge töötasu olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); bruto kuutöötasu viimasel kuul; neto kuutöötasu viimasel kuul; millest koosnes viimase kuu töötasu (kindlaksmääratud põhipalk; tasu tükitöö või tootlikkuse alusel; lisatasu lisa- või ületundide eest; lisatasu halbades või ohtlikes töötingimustes töötamise eest; lisatasu nädalavahetusel, pühadel töötamise eest; lisatasud õhtusel või öisel ajal töötamise eest; tulemustasu; sissetulek ettevõtte aktsiate, osakute näol; muu); kas viimase 12 kuu jooksul on saadud tulemustasu (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; ettevõtte/asutuse töötulemuste eest; ei ole saanud tulemustasu); kas omab selle ettevõtte aktsiaid, osakuid, kus töötab (jah; ei); kas on viimase 12 kuu jooksul olnud probleeme palga kättesaamisel (viivitused palga maksmisel; palga maksmata jätmine; kokkulepitust väiksema palga maksmine; muu); rahulolu töötasustamisega (ei ole üldse rahul – väga rahul).

Haridus ja koolitus (hariduse küsimused uuringus tagavad väljundi rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCEDi põhitasemetel). Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus; põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus); algharidus; algharidust ei ole); kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust; kutseharidus; kutsekeskharidus; keskeri- või tehnikumiharidus; kõrgem haridus või doktorikraad (varasem teaduste kandidaat)); kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõuet; põhiharidus); keskeri- või tehnikumihariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus; keskharidus); kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis (jah; ei); millist haridust omandab (haridust 1.–6. klassis; haridust 7.–9. klassis; haridust 10.–12. klassis; nõutava baashariduseta kutseõpet; kutseharidust või kutsekeskharidust; kõrgharidust, magistri- või doktorikraadi (sh residentuur); kuivõrd olulised on enesetäiendamise võimalused töökohal (üldse ei ole olulised – väga olulised); kas tehtav töö ning oskused ja teadmised on kooskõlas (jah, tööülesanded vastavad hästi praegustele oskustele, teadmistele; ei, tööülesanded eeldavad kõrgemat oskuste ja teadmiste taset; ei, oskused ja teadmised võimaldaksid ka nõudlikumate tööülesannetega toime tulla); ettevõtte/asutuse poolt viimase 12 kuu jooksul pakutud võimalused tööalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu); rahulolu uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes/asutuses (ei ole üldse rahul – väga rahul).

Kõrvaltööd. Kas lisaks kõnealusele tööle oli eelmisel nädalal veel mõni töö, kus töötas või kust ajutiselt puudus (jah; ei); kõrvaltöödel töötatud tundide arv eelmisel nädalal.

Isiku tervis. Hinnang oma tervisele (väga hea; hea; ei hea ega halb; halb; väga halb); kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem (jah; ei); kas on viimase kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja; vahetevahel; pidevalt).

II. Tööandja ankeet

Taustandmed. Juriidilise isiku omanik (riik; kohalik omavalitsus; Eesti eraõiguslik isik; välismaa eraõiguslik isik; muu), õiguslik vorm, töötajate arv, kulud 2008. aastal, kulud 2009. aastal, tulud 2008. aastal, tulud 2009. aastal, põhivarad 2008. aastal, põhivarad 2009. aastal, brutotasu töötajatele 2008. aastal; kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse 2008. aastal; hüvitised ja sotsiaaltoetused 2008. aastal; kulutused tööalasele koolitusele 2008. aastal. Toimlate arv; töötajate arv igas toimlas; uuritava toimla/majandusüksuse tegutsemiskoht; kas uuritav toimla on peakontor; majandusüksuse põhitegevusala; põhitegevusalal tegutsema asumise aeg; peamiste klientide, sihtrühmade paiknemine; juhtimistasandite arv; toimla kulude osakaal juriidilise isiku kuludest; toimla tulude osakaal juriidilise isiku tuludest; toimla põhivarade osakaal juriidilise isiku põhivaradest; majandusüksuste tööjõukulud 2008. aastal; miinimumpalka saavate töötajate arv majandusüksuses.

Majandusüksuse töötajad. Majandusüksuse töötajate arv; juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; naistöötajate, alaealiste töötajate, noorte töötajate, eakate töötajate, vene keelt emakeelena kõnelevate töötajate, välismaalaste arv. Viimase 12 kuu jooksul tööle võetud töötajate arv; majandusüksuse juhtkonna soovil lahkunud töötajate arv (koondatud, vallandatud); omal soovil lahkunud töötajate arv; kõrgemale ametikohale, madalamale ametikohale ja sama tasandi ametikohale liikunud töötajate arv; töölepinguga, töövõtulepinguga, teenistuslepinguga, käsunduslepinguga ja suulise lepinguga töötavate töötajate arv; töötajate arv, kelle lepingus on konkurentsipiirang; töötajate arv, kelle lepingus on saladuse hoidmise kohustus. Viimase 12 kuu jooksul tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu võetud haiguspäevade arv; «õnnelike» õnnetuste arv.

Töökorraldus. Kui oluline on, et töötajad oleksid rahul oma töö ja organisatsiooniga (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajatega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Ajutise või tähtajalise lepinguga töötajate arv; ajutiste lepingute sõlmimise põhjused (hooajatöö tegemiseks; lühiajalise töö, projektitöö tegemiseks; mittepideva nõudlusega või rahastamisega töö tegemiseks; tootmismahu ajutise suurenemise ajaks; töötajate katseajal; alaliste töötajate ajutiseks asendamiseks; töötajate soovil, nt töötajate soov ühildada tööelu ja eraelu; muu). Kaugtööd tegevate töötajate arv; suurema osa tööajast kaugtööd tegevate töötajate arv; kaugtöötamise võimaluse pakkumise põhjused (puuduvad sobivad tööruumid; töötajad töötavad kodus tulemuslikumalt; võimaldab organisatsioonil kokku hoida kulusid; töökoha ja töötajate elukoha vaheline kaugus; töötajate soov, muu); kas kaugtööd tegevaid töötajaid juhendatakse, kuidas töötada ohutult; kas kontrollitakse, et kaugtööd tegevad töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Suurema osa ajast liikuvat tööd tegevate töötajate arv. Viimase 12 kuu jooksul rotatsiooni kasutamine (jah; ei); arenguvestluste läbiviimine juhtidega ja teiste töötajatega (juhtide arv; teiste töötajate arv). Kui olulised on heade töötulemuste saavutamisel tugev järelevalve töötajate üle, head töötingimused, töötajate soovidele vastav töökorraldus, huvitav ja arendav töö, motiveeriv töötasu, töötajatele iseseisvuse ja otsustusõiguse andmine, töötajate kindlus töö püsivuse suhtes, muu (ei ole üldse oluline – väga oluline).

Töö- ja puhkeaeg. Kuivõrd oluline on arvestada töötajate sooviga ühildada tööelu ja pereelu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Tööaja kujunemine majandusüksuses (majandusüksus määrab ja töötajad ei saa muuta; töötajad saavad tööaega teatud piirides valida; töötajad saavad tööaega täies ulatuses ise valida); osaajaga töötajate arv; osaajaga töötamise peamine põhjus (töötajate soov; majandusüksuse soov; mõlema soov); kas majandusüksuses on regulaarselt õhtusel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt öisel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt nädalavahetustel töötajaid (jah; ei); vahetustega töötajate arv; töömahu ajutise suurendamise vajadus viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); töömahu suurendamise moodused (olemasolevad töötajad tegid lisatöötunde; värvati lisaks ajutisi töötajaid; töö osteti allhankena teistelt organisatsioonidelt; olemasolevate töötajate puhkused lükati edasi; olemasolevad töötajad töötasid intensiivsemalt, sama ajaga viljakamalt; töö planeeriti pikema aja peale ning töötajad ei pidanud kokkulepitust enam töötama; muu); summeeritud tööaja arvestamise kasutamine (jah; ei); ületunnitööd teinud töötajate arv; hinnang töötajate suhtumisele ületunnitöösse (keelduvad; nõustuvad vastu tahtmist; nõustuvad); ületunnitöö hüvitamise viisid (hüvitatakse rahaliselt; hüvitatakse vabade päevadega; ei hüvitata).

Suhted majandusüksuses. Hinnang juhtide ja töötajate omavahelistele suhetele (väga halvad – väga head); juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide arv; juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide põhjused (halb infoliikumine, informeeritus; töötaja töölt puudumine; tööga seotud kokkulepete täitmata jätmine; varalise kahju tekitamine; mitterahaliste huvide kahjustamine; petmine, valetamine; iseloomust tulenev sobimatu käitumine; muu); kasutatud käitumisviisid konfliktide lahendamiseks (töötajaga probleemi arutamine; töötaja korralekutsumine, noomimine; käskkirjaga karistamine; rahatrahv; töölt eemaldamine, teisele tööle viimine; töösuhte lõpetamine; usaldusisiku poole pöördumine; kohtusse pöördumine; töövaidluskomisjoni poole pöördumine; muu; ei ole aktiivselt konflikte lahendatud); kas majandusüksuses on viimase 12 kuu jooksul töötajaid tööl solvatud või sõimatud, rünnatud või vägivaldselt koheldud, pahatahtlikult töö tegemisel takistatud, seksuaalselt ahistatud (jah; ei); käitumisviisid sellistes olukordades (töötajad on ise olukorrad lahendanud; juhid on sekkunud olukorra lahendamiseks; olukorrad on lahendatud töötajate esindaja, usaldusisiku abil; olukorrad on lahendatud ametivõimude (kohus, politsei) abil; muu; ei ole midagi tehtud).

Kollektiivne töösuhe. Ametiühingu tegutsemine majandusüksuses (jah; ei); millised ametiühingud on majandusüksuses (juriidilise isiku juures, organisatsioonis loodud ametiühing; tegevusala tasandi ametiühing; regiooni tasandi ametiühing; regionaalne tegevusala tasandi ametiühing; muu); ametiühingusse kuuluvate töötajate arv; kui hästi saab ametiühing hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi). Majandusüksuse kuulumine tööandjaid esindavasse organisatsiooni (jah; ei). Kas töötajate töötingimused on kokku lepitud kollektiivlepinguga (jah; ei); millise tasandi kollektiivlepinguga on töötingimused kokku lepitud (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni tasandi leping; tegevusala tasandi leping; regiooni tasandi leping; regionaalne tegevusala leping; muu); kollektiivlepingutega kaetud töötajate arv; töötingimuste kollektiivse kokkuleppimise olulisus majandusüksuse jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline).

Töötajate kaasamine. Kuivõrd oluline on majandusüksusele, et töötajad oleks informeeritud organisatsiooni tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus väljendada oma arvamust organisatsiooni tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste kohta (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus osaleda organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate esindusvormid majandusüksuses (töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisik; ametiühingu liikmete valitud usaldusisik; töökeskkonnavolinik; töökeskkonnanõukogu; Euroopa töönõukogu või nimetatud liikmed töönõukokku; muu töötajate ja tööandja koostöökogu); töötajate esindajate arv; kas sama esindaja täidab usaldusisiku ja töökeskkonnavoliniku rolli (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); usaldusisiku osalemine töötajate esindamisele kaasa aitaval koolitusel viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); kuidas informeeritakse mittejuhtidest töötajaid majandusüksuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; informeerib töötaja esindaja, kaastöötaja; ei informeerita); kas mittejuhtidest töötajatega arutatakse tavaliselt organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavaid küsimusi (jah, töötajad arutavad juhiga; jah, töötajad arutavad töötajate esindajaga, nt usaldusisikuga, töökeskkonnavolinikuga; ei arutata); mittejuhtidest töötajate kaasamine ettevõtte, asutuse tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisse (jah; ei).

Töötervishoid. Peamine põhjus tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemiseks (organisatsiooni hea maine hoidmine; organisatsiooni tulemuslikkuse tõstmine terviseprobleemide ennetamise ja vähendamise abil; töötajate motivatsiooni hoidmine; seaduste nõuete täitmine; töötajate tervise hoidmine; muu; ei tegeleta tööohutusega, töötervishoiuga). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda); kes peaks vastutama töötaja pikaajalise tervise ja töövõime säilitamise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda). Terviseohud majandusüksuse töökeskkonnas (vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, kandmine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima; töötamine kuvariga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht); terviseohtude maandamise abinõud (ohutute töövõtete kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; isikukaitsevahendite (nt kiiver) kasutamine; töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine vastavalt töötajate vajadustele ja võimetele; muu; ei tehta midagi); hinnang töö ohutusele majandusüksuses (ohutu – ohtlik); tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevad inimesed (töökeskkonnaspetsialist(-id); töökeskkonnanõukogu; juhid; muu; mitte keegi); töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate inimeste uute oskuste ja teadmiste omandamise viisid (käinud koolitustel, seminaridel, konverentsidel; vahetanud kogemusi teiste ettevõtetega, asutustega; tutvunud kirjandusega, juhendmaterjalidega; tutvunud õigusaktidega; saanud juhiseid Tööinspektsioonilt; muu; ei ole uusi oskusi ja teadmisi omandanud); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate teadmistele (head – halvad); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate hakkamasaamisele (hästi – halvasti); millal viiakse läbi terviseohtude hindamist (regulaarselt, kindla perioodi tagant; tööülesannete muutumisel; töökeskkonna ja töökorralduse muutumisel; uute ametikohtade loomisel; uute töövahendite kasutuselevõtul; muu; organisatsioonis ei ole ohtusid hinnatud); terviseohtude hindamise läbiviija (organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevad töötajad; töötervishoiu teenuseid pakkuv ettevõte, asutus; töötervishoiu teenuse pakkuja koostöös organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevate töötajatega; muu); ohtudega kokkupuutuvate töötajate kaasamine terviseohtude hindamisel (jah; ei); kas ohtude hindamine andis piisavalt hea ülevaate tööga seotud ohtudest (jah, pigem jah, pigem ei, ei). Viimase 3 aasta jooksul töötervishoiu arsti juures tervisekontrollis käinud töötajate arv; kas tervisekontroll andis piisavalt head tagasisidet ohutuse parandamiseks (jah, pigem jah, pigem ei, ei); majandusüksuse pakutavad terviseedendamise võimalused (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu).

Töötasustamine. Kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada ületunnitööd, lisatööd (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd halbades või ohtlikes tingimustes (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd nädalavahetusel või pühadel (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd õhtusel või öisel ajal (ei ole üldse oluline – väga oluline). Lisasoodustuste olulisus töötasustamise süsteemis (ei ole üldse oluline – väga oluline); töötulemuste arvestamise olulisus töötasu määramisel (ei ole üldse oluline – väga oluline); tulemustasu saanud juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; tulemustasu maksmise alused (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; asutuse või ettevõtte töötulemuste eest); kas see, millistele töötulemustele kui suur tulemustasu vastab, on eelnevalt täpselt kindlaks määratud (jah; ei); kas on töötajaid, kellel on võimalus saada töötasu aktsiate või osakute näol või osta neid turuhinnast soodsamalt (jah; ei); millistel töötajate gruppidel on selline võimalus (ettevõtte asutanud omanikest töötajatel; juhtidel; spetsialistidel, oskustöölistel; lihttöölistel).

Koolitus. Töötajate oskuste ja teadmiste arendamise olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajate sooviga omandada uusi oskusi ja teadmisi (üldse ei ole rahul – väga rahul); juhtide teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); spetsialistide, oskustööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); lihttööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei). Viimase 12 kuu jooksul juhtide oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); spetsialistide ja oskustööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); lihttööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud). Peamine viis vajalike oskuste ja teadmiste toomiseks majandusüksusesse (olemasolevate töötajate koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; töötajate värbamine ning seejärel nende koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; vajalike oskuste ja teadmistega töötajate värbamine).

127.

Õigussüsteem

40801

aasta

Haldusasjad esimese astme kohtus. Tsiviilasjad esimese astme kohtus. Kriminaalasjad esimese astme kohtus. Ringkonnakohtute töö: saabunud asjad kaebuste või protestiga. Andmed Riigikohtu töö kohta. Kriminaalhooldusaluste arv ja koosseis. Kriminaalhooldusalused vanuserühma, katseaja, sotsiaalse seisundi ja kriminaalkaristuste arvu järgi. Kinnipeetavate arv, liikumine ja koosseis vanglates (süüdimõistetud ja vahistatud).

128.

Kuritegevus

40802

aasta

kuu

Registreeritud kuriteod kuriteoliigi järgi. Isikud, sh alaealised, kelle suhtes menetlus lõpetati, menetlusliigi järgi. Kohtusse saadetud isikud, sh alaealised, menetlusliigi järgi. Kohtusse saadetud kuriteod kuriteoliigi ja menetlusliigi järgi. Kurjategija sugu ja vanus kuriteo hetkel kuriteoliigi järgi. Lõpetatud menetlused kuriteoliigi ja menetlusliigi järgi. Lõpliku menetlusotsusega ja lahendatud kuriteod kuriteoliigi järgi. Registreeritud kuriteod maakonniti ja kuriteoliigi järgi.

129.

Eesti statistika aastaraamat

50003

Kogumik koosneb trükisest ja CD-ROMist. Trükis esitab olulisemat aastastatistikat keskkonna, rahvastiku ning sotsiaal- ja majanduselu kohta. Rõhuasetus on eelmisel aastal, mida käsitletakse võrdluses varasematega. Raamatu alguses on sotsiaal- ja majandusülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Omaette peatükk esitab võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ja sisujuht.

CD-ROM pakub trükisega võrreldes statistiliste näitajate pikemaid aegridu ja esitab statistikat ka piirkondade (maakondade, valdade) kohta. Andmed on XMLi, HTMLi, PC-AXISe ja Exceli failidena. Tarkvarapakett PC-AXIS võimaldab koostada andmebaasi tabelitest uusi tabeleid, opereerida andmetega tabeli sees ja tabelite vahel, esitada andmeid graafiliselt, teha teemakaarte. CD-ROMil on pdf-vormingus ka Statistikaameti eelmise aasta aruanne.

130.

Eesti Statistika Kvartalikiri

50004

Kvartalikiri esitab statistilist infot ühiskonnas oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Avaldatav materjal sisaldab võimalikult värskeid andmeid, kuid valdkonnast parema ülevaate saamiseks käsitletakse analüütilistes artiklites ka pikemaid perioode. Võimaluse korral esitatakse rahvusvahelist võrdlust. Peale selle leiab kvartalikirjast valdkondade põhinäitajad tabelite ja diagrammidena ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Kvartalikirjas avaldatakse ka metoodikakäsitlusi, mis ei ole väga spetsiifilised ja võiksid pakkuda huvi laiemale üldsusele, ning väljaandest leiab viiteid teistele Statistikaameti toodetele ja teenustele.

131.

Eesti regionaal-
areng

50101

aasta
kvartal
kuu

Eesti regionaalarengu andmebaas sisaldab omavalitsusüksuse kohta riikliku statistikana andmeid rahvastiku, majandusüksuste statistilisse registrisse kuuluvate ettevõtjate ning linnatänavate võrgu ja kohalike maanteede kohta.

Ametkondlikest allikatest on pärit järgmine omavalitsusüksuste kohta käiv statistiline informatsioon: omavalitsusüksuste keskuste kaugused Tallinnast ja maakonnakeskusest, pindala, omavalitsusüksuste katastris registreeritud maa, palgatöötajate kuu keskmine brutotulu, kohalike eelarvete tulud ja kulud, sh üksikisiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse, riigieelarve toetusfond, eraldised investeeringuteks, sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest, kohalike omavalitsuste võlakoormus, kasutusse lubatud eluruumid, kasutusse lubatud mitteeluhooned, toimetulekutoetused, registreeritud töötud, raamatupidamise aastaaruande esitanud äriühingute arv ning nende müügitulu, üldhariduse päevaõppekoolide ja õpilaste arv, rahvaraamatukogude põhinäitajad, päästeteenistuste registreeritud tulekahjude arv.

Maakonniti ja piirkonniti avaldatakse eelkõige teiste statistiliste vaatlustega kogutud andmeid.

Vaatlusega kogutakse andmeid naaberriikide NUTS III taseme piirkondade kohta.

132.

Säästva arengu näitajad

50201

aasta

Eesti säästva arengu riikliku strateegia «Säästev Eesti 21» näitajate aegread, rahvusvahelised ja regionaalsed võrdlused, analüütilised ülevaated ja metoodika.

Eesti säästva arengu riikliku strateegia «Säästev Eesti 21» võtmenäitajad on defineeritud aruande «Eesti säästva arengu riikliku strateegia «Säästev Eesti 21» rakendamisest» kaudu. Näitajad on jaotatud alateemadeks: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidusühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Näitajad on väljatöötamisel.