§ 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 2008, 3, 21; 2009, 27, 164) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;»;

2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse.»;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Tegelik kasusaaja on ka füüsiline isik, kes lõplikult omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõiguseid või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle vähemalt ühel järgmistest viisidest:
1) omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade kujul;
2) kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist.»;

4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kohustatud isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu ärisuhtele või tehingule, kui kliendi või tehingus osaleva isiku või ametiteenust kasutava isiku elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on kolmandas riigis või territooriumil, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik või territoorium ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium.»;

5) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid rakendada lihtsustatud korras tehingu puhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kliendiga on sõlmitud kirjalik kestvusleping;
2) makse teostatakse tehingus osaleva isiku või kliendi konto kaudu, mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, kes on asutatud või kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded;
3) kohustatud isik on eelnevalt kehtestanud sisemiste protseduurireeglitega, et seda liiki tehingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise aastane koguväärtus ei ületa 200 000 krooni;
4) kohustatud isik registreerib kliendi kohta vähemalt käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud andmed.»;

6) paragrahvi 19 lõike 3 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohustatud isik peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul kohaldama lisaks käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmetele vähemalt ühte järgmistest tugevdatud hoolsusmeetmetest:»;

7) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus kohaldavad hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusega korrespondentsuhte loomisel ja sellekohase lepingu kehtivuse ajal, sealhulgas hindavad regulaarselt kolmanda riigi krediidiasutuse:
1) majandustegevuse olemust, usaldusväärsust, mainet ja tema üle teostatava järelevalve tõhusust avalikult kättesaadava teabe alusel;
2) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollisüsteeme.»;

8) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) andmete säilitamisel ja teatamiskohustuse ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamisel.»;

9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusele korrespondentkonto avamiseks või kolmandas riigis krediidi- või finantseerimisasutuses korrespondentkonto avamiseks või sellekohase lepingu sõlmimiseks peab olema krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatuse või juhatuse poolt volitatud isiku eelnev nõusolek.»;

10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, mille kasutamine on sellele kohustatud isikule õigusaktist tulenevalt kohustuslik, siis loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustus täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist.»;

11) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osalev isik või klient ei esita, hoolimata sellekohasest nõudmisest, käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalikke dokumente või asjakohast teavet, loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda.»;

12) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kohustatud isik registreerib ja säilitab käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras:
1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta;
2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu tegemisest loobumise asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ärisuhte lõpetamise asjaolud;
4) käesoleva seaduse §-st 32 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe.»;

13) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Kohustatud isik peab pöörama kõrgendatud tähelepanu kohustatud isiku enamusosalusega tütarettevõtjas, filiaalis või esinduses protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisele, kui nende asu- või tegevuskoht on kolmandas riigis, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium. Kohustatud isikud tagavad protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja rakendamisel kolmandas riigis asuvas esinduses, filiaalis ja enamusosalusega tütarettevõtjas nõuded, mis on vähemalt võrdväärsed käesoleva seaduse alusel sätestatutega.»;

14) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Koolitusel peab andma muu hulgas teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise kaasaegsetest meetoditest ja sellega kaasnevatest riskidest.»;

15) paragrahvi 30 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kirjeldama kõrgema riskiastmega tehinguid, sealhulgas sidevahendite, arvutivõrgu ja muu tehnoloogilise arenguga kaasnevaid riske ning kehtestama selliste tehingute tegemiseks ja jälgimiseks kohased nõuded ja korra;»;

16) paragrahvi 30 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) määrama käesoleva seaduse § 27 lõike 6 rakendamise nõuded ja korra.»;

17) paragrahvi 32 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 27 lõike 6 punktides 1–3 sätestatud asjaolude esinemise korral.

(3) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 500 000 krooni või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole viivitamata igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 500 000 krooni, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet.»;

18) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel rahapesu andmebüroole käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel on notar vabastatud notariaadiseaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest.»;

19) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.»;

20) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, Eesti Väärtpaberite Keskregistris, liiklusregistris, ehitusregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 ööpäevaks.

(2) Enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid.

(3) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui:»;

21) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Täite- või pankrotimenetluses ei või arestida ega võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang.»;

22) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud korras.»;

23) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Järelevalve teostajal on ettekirjutusega õigus nõuda kohustatud isikult kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli teostamata.»;

24) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium on kohustatud esitama rahapesu andmebüroole hiljemalt 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal:
1) läbiviidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa;
2) järelevalve teostamisel avastatud rikkumiste ja karistatud isikute arvu ning karistuste õigusliku aluse kohta kohustatud isikute kaupa.»;

25) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 55. Registreeringu tegemisest keeldumine ja registreeringu peatamine»;

26) paragrahvi 55 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peatab registri volitatud töötleja registreeringu rahapesu andmebüroo põhjendatud taotluse alusel kuni asjaolude väljaselgitamiseni, kuid mitte rohkem kui kuueks kuuks.»;

27) paragrahvi 56 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib registri volitatud töötleja kustutada registreeringu rahapesu andmebüroo põhjendatud taotluse alusel, kui teenusepakkuja on olulisel määral või korduvalt rikkunud käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.»;

28) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isiku või tema töötaja poolt käesolevas seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»;

29) seadust täiendatakse §-ga 57¹ järgmises sõnastuses:

« § 57¹. Teabe hankimise nõuete rikkumine

(1) Kohustatud isiku või tema töötaja poolt ärisuhte või tehingu eesmärgi ning olemuse kohta teabe hankimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

30) seadust täiendatakse §-ga 57² järgmises sõnastuses:

« § 57². Hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumine

(1) Kohustatud isiku või tema töötaja poolt hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumise või kohaldamata jätmise eest, sealhulgas kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 krooni.»;

31) seadust täiendatakse §-ga 57³ järgmises sõnastuses:

« § 57³. Anonüümse konto või hoiuraamatu avamine

(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt anonüümse konto või hoiuraamatu avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;

32) seadust täiendatakse §-ga 59¹ järgmises sõnastuses:

« § 59¹. Ärisuhte pideva jälgimise kohustuse rikkumine

(1) Kohustatud isiku või tema töötaja poolt käesolevas seaduses sätestatud ärisuhte jälgimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 krooni.»;

33) seadust täiendatakse §-ga 62¹ järgmises sõnastuses:

« § 62¹. Korrespondentpanganduse nõuete rikkumine

(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt kolmanda riigi krediidi- või finantseerimisasutusega korrespondentsuhte loomise eest käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 krooni.»;

34) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Krediidiasutuse või makseteenuse pakkuja juhi, töötaja või makseagendi juhi, töötaja või füüsilisest isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe välja selgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta kehtestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 2. Ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 2009, 37, 251) § 57 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) kohtutäiturid ja rahapesu andmebüroo käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmete puhul.»

§ 3. Hasartmänguseaduses (RT I 2008, 47, 261) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 56. Ebaseaduslikule kaughasartmängule juurdepääsu piiramine

(1) Andmete talletamise teenuse osutaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks kõrvaldama andmete talletamise teenuse kasutaja poolt talletatava, ebaseadusliku kaughasartmängu pakkumiseks kasutatava teabe või tõkestama sellele juurdepääsu.

(2) Interneti-ühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel ja selles märgitud tähtpäevaks blokeerima ettekirjutuses määratletud ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninime talle kuuluvates nimeserverites (Domain name server).

(3) Numbriloa omanik, kelle Eesti numeratsiooniplaanis olevat numbrit kasutatakse ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks, on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks lõpetama selle numbri kasutamise võimaldamise ettekirjutuses määratletud ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks.

(4) Ringhäälinguorganisatsioon on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel selles märgitud tähtpäevaks lõpetama ettekirjutuses määratletud saate või programmi edastamise osas, milles selle saate või programmi vahendusel pakutakse ebaseaduslikku kaughasartmängu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud teenuse osutaja, numbriloa omanik või ringhäälinguorganisatsioon ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuse täitmisel tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest, teenuse osutamise, numbri kasutamise või saate või programmi edastamise piiramisest tuleneva kahju eest. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 56¹ järgmises sõnastuses:

« § 56¹. Makseteenuse pakkuja tegevus ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamise tõkestamisel

(1) Makseteenuse pakkuja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel lõpetama ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutataval kontol olevate vahendite käsutamise viivitamata pärast sellekohase ettekirjutuse saamist.

(2) Makseteenuse pakkuja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel tegema kättesaadavaks informatsiooni lõikes 1 nimetatud kontol olevate vahendite ning ettekirjutuses määratletud ajavahemikul toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontol on rahalisi vahendeid, avalikustab Maksu- ja Tolliamet oma kodulehel informatsiooni konto suhtes kehtestatud piirangutest ning määrab tähtaja, mille jooksul saab ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatud kontole makse teinud isik esitada Maksu- ja Tolliametile taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontol olevate rahaliste vahendite arvelt summa tagastamiseks tema tehtud makse ulatuses.

(4) Maksu- ja Tolliamet teeb makse teinud isiku taotluse ja sellele lisatud andmete ja dokumentide alusel otsuse kontol olevate rahaliste vahendite tagastamise kohta 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisest arvates ja teeb makseteenuse pakkujale ettekirjutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konto debiteerimiseks tagastamisele kuuluva summa ulatuses.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontole jääb tähtaja möödudes rahalisi vahendeid, mille suhtes tagastamist taotletud ei ole või mille osas ei ole tagastamisnõude olemasolu tõendatud, teeb Maksu- ja Tolliamet makseteenuse pakkujale ettekirjutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konto debiteerimiseks selle summa ulatuses, kandes rahalised vahendid riigi tuludesse.

(6) Makseteenuse pakkujal on õigus keelduda ärisuhte loomisest, tehingu tegemisest või teenuse pakkumisest, kui tehingus osalevat isikut või klienti on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuses nimetatud ebaseadusliku kaughasartmängu korraldajaks.

(7) Makseteenuse pakkuja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmisel tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest või teenuse osutamise piiramisest tuleneva kahju eest.

(8) Rahandusminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetest 1–5 tuleneva kontol olevate rahaliste vahendite tagastamise taotlemise või riigi tuludesse kandmise korra määrusega.»;

3) paragrahvi 56¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Makseteenuse pakkuja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse alusel lõpetama ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatava konto debiteerimise ja krediteerimise viivitamata pärast sellekohase ettekirjutuse saamist.»;

4) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 või 2 alusel tehtavas ettekirjutuses täpsustatakse lisaks järgmised andmed:
1) ebaseadusliku kaughasartmängu Interneti-aadress (URL – Uniform Resource Locator), kui ebaseadusliku kaughasartmängu pakkumiseks vajalike andmete talletamine leiab aset Eestis asuvas serveris;
2) ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninimi, kui on tegemist ebaseadusliku kaughasartmängu pakkumisega välismaal asuvate serverite vahendusel.»;

5) paragrahvi 73 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Andmete talletamise teenuse osutajale, Interneti-ühendust pakkuvale üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale, ringhäälinguorganisatsioonile ja operaatorile ringhäälinguseaduse tähenduses, telefoniteenuse osutajale, mobiiltelefoniteenuse osutajale ning makseteenuse pakkujale tehtava ettekirjutusega rakendatava sunniraha ülemmäär on 5000 krooni.»;

6) paragrahvi 92 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse vastaselt üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja poolt või andmete talletamise teenuse osutaja poolt ebaseaduslikule kaughasartmängule juurdepääsu pakkumise eest või makseteenuse pakkuja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutataval kontol olevate vahendite käsutamise võimaldamise eest, samuti ringhäälinguorganisatsiooni, operaatori, telefoniteenuse ning mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatavate teenuste osutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»;

7) paragrahvi 92 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maksu- ja Tolliameti ettekirjutuse vastaselt üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja poolt või andmete talletamise teenuse osutaja poolt ebaseaduslikule kaughasartmängule juurdepääsu pakkumise eest või makseteenuse pakkuja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatava konto krediteerimise või debiteerimise eest, samuti ringhäälinguorganisatsiooni, operaatori, telefoniteenuse ning mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt ebaseadusliku kaughasartmängu korraldamiseks kasutatavate teenuste osutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»

§ 4. Kindlustustegevuse seaduse (RT I 2004, 90, 616; 2009, 37, 250) § 172 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kui järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;».

§ 5. Kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 2009, 27, 164) § 34¹ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtuotsuse või -määruse, kohtutäituri avalduse või rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel.»

§ 6. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2009, 39, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.»;

2) paragrahvi 103 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste ja nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;».

§ 7. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2009, 37, 250) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.»;

2) paragrahvi 230 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Inspektsioonil on käesolevas seaduses, Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.»;

3) paragrahvi 235 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.»

§ 8. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 2 ja 6 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril ning § 3 punktid 3 ja 7 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.