I. Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 2009, 49, 331) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Veterinaararsti õigused ja kohustused

(1) Tegevusluba omav veterinaararst (edaspidi veterinaararst) juhib loomapidaja ja loomsete saaduste käitleja tähelepanu käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisele ning teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Eriti ohtliku loomataudi puhkemise korral teeb veterinaararst loomataudi leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks koostööd järelevalveametnikuga.

(3) Kui Veterinaar- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu.

(4) Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab põllumajandusminister.»

§ 2. Paragrahvi 7 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

« § 7¹. Bioohutusmeetmed

Loomataudi ennetamiseks rakendab loomapidaja järgmisi bioohutusmeetmeid:
1) isiku ja veovahendi liikumise korraldamine;
2) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemise piiramine;
3) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemise piiramine enne 48 tunni möödumist selle isiku Eestisse saabumisest;
4) karja juurde toodava looma pidamine muudest loomadest eraldi, lähtudes looma taudialasest staatusest;
5) haige looma eraldamine tervetest;
6) sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemise korraldamine ning nimetatud materjali korrapärane puhastamine ja desinfitseerimine;
7) korrapärane näriliste ja putukate tõrje;
8) loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale mets- ja koduloomade pääsemise takistamine ning muud asjakohased loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed.»

§ 4. Paragrahvi 11:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja korra, registreerimistunnistuse väljastamise korra ja veisepassi vormi ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise korra kehtestab põllumajandusminister.»;

2) täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

« (2²) Lammaste ja kitsede identifitseerimine ja registreerimine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 09.01.2004, lk 8–17).»;

3) täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

« (5¹) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus loomakaitseseaduse § 65 kohaselt ära võetud.»

§ 5. 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3. jagu
Loomade liikumise ning loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni ja loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise veterinaarnõuded».

§ 6. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni ja loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise veterinaarnõuded

(1) Loomanäitusele, -võistlusele, -laadale, -oksjonile või loomade kokkutoomisega seotud muule avalikule üritusele (edaspidi üritus) võib tuua kliiniliselt terve ning veterinaarnõuetele vastava looma. Ürituse korraldaja peab kaasama veterinaararsti, kes kontrollib üritusele toodud looma tervislikku seisundit ja veterinaarnõuetele vastavust ning looma heaolu ürituse käigus.

(2) Looma viimisel ürituselt tema alalisse pidamiskohta rakendab loomapidaja käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud asjakohaseid bioohutusmeetmeid.

(3) Ürituse korraldaja teavitab vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust sellest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust, kelle järelevalvealasel territooriumil üritus toimub.

(4) Ürituse teates märgitakse:
1) ürituse liik (loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus);
2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev;
3) ürituse toimumise koht;
4) üritusele toodavate loomade liigid;
5) üritusele toodavate loomade päritoluriik ja -piirkond;
6) üritusel looma tervislikku seisundit ja veterinaarnõuetele vastavust ning ürituse käigus looma heaolu kontrolliva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed;
7) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed.

(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus peab arvestust oma järelevalvealasel territooriumil toimuvate ürituste üle, registreerides tähtaja jooksul esitatud nõuetekohase teate. Andmed ürituste arvestuse kohta on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates.

(6) Veterinaar- ja Toiduamet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht.

(7) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata korraldajat ja vajaduse korral avalikkust massiteabevahendite kaudu. Ürituse korraldaja teavitab pärast loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest teadasaamist sellest üritusel osalejaid.»

§ 7. Paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vedaja peab arvestust põllumajandusloomade veovahendile peale- ja veovahendilt mahalaadimise kuupäeva, kellaaja ja koha kohta, veetud põllumajandusloomade liigi ja arvu, nende saatja ja saaja, saatedokumentide andmete ning veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise aja ja koha kohta. Vesiviljelusloomade veo korral peab vedaja arvestust ka veo kestel toimunud veevahetuse kohta, näidates muu hulgas ära veevahetuse toimumise asukoha. Nimetatud dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat.»

§ 8. Paragrahvi 17¹:

1) lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Looma võib tappa ja temast saadud loomseid saadusi käidelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), sätestatud nõuete kohaselt, kui neid on kontrollitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.04.2004, lk 206–320), nõuete kohaselt.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 alapunktides d ja e nimetatud juhtudel võib looma tappa ja temast saadud loomseid saadusi käidelda toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(4) Tapamajja saadetava looma suhtes, välja arvatud vesiviljelusloom, ei tohi olla püstitatud loomataudi kahtlust ning ta peab pärinema karjast, mille kohta ei ole loomataudi esinemise ega kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut. Tapmisele määratud vesiviljelusloomal ei tohi esineda loomataudi kliinilisi tunnuseid.»;

2) täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

« (5¹) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded ning sellise ettevõtte tunnustamise korra ja tunnustamise taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.»

§ 9. Paragrahvi 18³:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «kahjutustada» sõnaga «hävitada»;

2) lõikes 3 asendatakse sõna «kahjutustamise» sõnaga «hävitamise».

§ 10. 2. peatüki 6¹. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6¹. jagu
Loomakasvatushoone, -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma, põllumajandusloomi vahendava isiku ettevõtte, tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte tunnustamine».

§ 11. Paragrahvi 19¹:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus järelevalveasutus hindab tunnustamisele kuuluva loomakasvatushoone, -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma või põllumajandusloomi vahendava isiku, tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise või loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte (edaspidi ettevõte) vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Arvestuse andmete alusel esitab järelevalveasutus tunnustatud ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.»

§ 12. Paragrahvi 19² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ettevõttes, mille tunnustamise otsuse kehtivus on peatatud, tuleb loomade pidamine, vesiviljelusloomade tapmine või loomsete saaduste ja embrüote käitlemine tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teadasaamisest alates viivitamata peatada.»

§ 13. Paragrahvi 19³ lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) järelevalveametniku hinnangul ei ole ettevõttes seal püsivalt valitsevate olude tõttu võimalik loomi nõuetekohaselt pidada, vesiviljelusloomi tappa ega tagada loomsete saaduste nõuetekohasust või ohutust ning sellest tulenevalt esineb oht inimese või looma tervisele;».

§ 14. Paragrahvi 29³ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Zoonooside seire korraldamisel teeb Veterinaar- ja Toiduamet inimesel leviva zoonoosi epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga.»

§ 15. Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Loomataudi haigusetekitaja isoleerimine ja kultiveerimine teaduslikul eesmärgil

(1) Teatud loomataudi põhjustavat haigusetekitajat võib teaduslikul eesmärgil isoleerida või kultiveerida teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohane teadus- või arendusasutus, kes kasutab selleks haigusetekitaja bioohutuse kategooria nõuetele vastavat laboratooriumi ja kellel on asjakohane luba.

(2) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa (edaspidi luba) andmise otsustab põllumajandusminister. Loa saamiseks esitab teadus- ja arendusasutus põllumajandusministrile taotluse koos asjakohaste andmete ja dokumentidega.

(3) Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba, täpsemad bioohutusnõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laboratooriumile ja loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.

(4) Põllumajandusminister võib loa andmisest keelduda, kui selgub, et loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid või kui esitatud andmetest ja dokumentidest selgub, et uurimistöö tegemisel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid.

(5) Loa andmine või loa andmisest keeldumine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

(6) Kui teadus- ja arendusasutuses ei täideta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid, võib põllumajandusminister puuduste kõrvaldamiseks määrata tähtaja või loa kehtivuse osaliselt või täielikult peatada. Loa kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates lõpetatakse laboratooriumis asjakohane tegevus. Loa kehtivus taastatakse, kui loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(7) Põllumajandusminister võib tunnistada loa andmise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui loa omanik:
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
3) ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ei suuda laboratooriumis valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid;
4) ei võimalda teostada järelevalvet asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.

(8) Loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest teatab teadus- ja arendusasutus viivitamata põllumajandusministrile, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate.

(9) Loa andmise, loa andmisest keeldumise, loa peatamise ning loa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse isikule kätte posti teel lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»

§ 16. Paragrahvi 32¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Loomataudi ohu korral teavitab Veterinaar- ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendite kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje abinõusid.»

§ 17. Paragrahvi 43:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Loomatauditõrje eeskirjas sätestatakse nõuded loomataudi ennetamise ja tõrje meetmete kohta, sealhulgas taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemise kohta üldjuhul eriti ohtliku loomataudi ja muu loomataudi puhul, mille ennetamise ja tõrje kohta on kehtestatud nõuded Euroopa Liidu asjakohase õigusaktiga.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 lk 1–40), kohaselt. Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Veterinaar- ja Toiduamet veise rümba uurimisel tapamajas ja veiste spongiformse entsefalopaatia uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust.»

§ 18. Paragrahv 43³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 43³. Loomatauditõrje programm

(1) Loomatauditõrje programm on loomataudi ennetamise ja tõrjemenetluste täpsustatud kava.

(2) Loomatauditõrje programmis kajastatakse vähemalt järgmised andmed:
1) ülevaade loomataudi esinemisest ja levikust Eestis;
2) tõrjeprogrammi kasutusele võtmise põhjused ja eesmärgid, nagu loomataudi esinemise või selle puudumise kindlakstegemine, loomataudi iseärasuste ja esinemise muutuste kindlakstegemine, loomataudi leviku kontrolli alla võtmine, loomataudi likvideerimine ja taudivaba staatuse saamine;
3) tõrjeprogrammi rakendamise tähtaeg, mis on arvestatud tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks;
4) tõrjeprogrammi rakendamise lõppemise tähtpäevaks oodatavad tulemused ning mitmeaastase tõrjeprogrammi puhul järgmiste aastate lõpus oodatavad tulemused;
5) tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafiliselt piiritletud piirkond (edaspidi geograafiline piirkond), tsoon, ala või kari;
6) tõrjeprogrammi eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed;
7) tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatava riikliku järelevalve põhimõtted;
8) tõrjeprogrammiga hõlmatud geograafilise piirkonna, tsooni, ala või karja taudialane staatus, taudialase staatuse kindlaksmääramise nõuded ning selleks tehtavad uuringud;
9) tegevusjuhend juhuks, kui tõrjeprogrammi raames tehtava uuringu käigus avastatakse nakatunud loom või kari;
10) taudivaba staatuse peatamise korral rakendatavate meetmete kirjeldus.

(3) Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded loomatauditõrje programmis esitatavate andmete kohta ning nõuded geograafilise piirkonna, tsooni või ala või karja taudialase staatuse kindlaksmääramiseks asjakohases loomatauditõrje eeskirjas või Euroopa Liidu õigusaktis.

(4) Loomatauditõrje programmi eriti ohtliku loomataudi ja käesoleva seaduse § 55 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus nimetatud loomataudi kohta (edaspidi riiklik tõrjeprogramm) töötab vajaduse korral välja ja kehtestab ning selle rakendamist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

(5) Loomatauditõrje programmi muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loomataudi kohta (edaspidi muu tõrjeprogramm) võib välja töötada loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik. Muu tõrjeprogramm peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 8 ja 9 sätestatud nõuetele, olema kooskõlas asjakohase loomatauditõrje eeskirja, Euroopa Liidu õigusakti ja Rahvusvahelise Episootiate Büroo väljatöötatud põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhenditega.

(6) Muu tõrjeprogramm esitatakse heakskiitmiseks Veterinaar- ja Toiduametile, kes kontrollib selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(7) Muu tõrjeprogrammi heakskiitmine või heakskiitmata jätmine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul selle heakskiitmiseks esitamise päevast arvates.

(8) Riikliku tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Muu tõrjeprogrammi rakendamisega seotud kulud katab seda rakendav isik.»

§ 19. Paragrahvi 44:

1) lõike 3 sissejuhatavat osa täiendatakse pärast sõna «olema» sõnaga «vähemalt»;

2) lõike 3 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 5) loomatauditõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalik varustus, materjalid ja desinfitseerimiseks kasutatavate desinfektsioonivahendite loetelu;
6) üksikasjalikud juhised loomataudi puhkemise korral tegutsemiseks, sealhulgas puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning loomakorjuste kõrvaldamiseks;»;

3) lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Vajaduse korral sätestatakse täpsemad nõuded situatsioonplaanis esitatavate andmete kohta asjakohases loomatauditõrje eeskirjas.

(5) Veterinaar- ja Toiduamet teeb tööalast koolitust situatsioonplaani rakendamise kohta loomatauditõrjeks vajalike praktiliste oskuste ning erinevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste vahelise koostöö säilitamiseks.»

§ 20. Paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Seadust täiendatakse §-dega 45¹–45³ järgmises sõnastuses:

« § 45¹. Kitsendused loomataudi kahtluse ja puhkemise korral

(1) Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Rahvusvahelise Episootiate Büroo põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi kitsendusi:
1) piirang loomataudile vastuvõtlike loomade ja muude loomade veole ning neilt pärinevate loomsete saaduste veole ja käitlemisele;
2) piirang sööda, allapanu, jäätmete, seadmete ja muu nakkust edasikandva eseme või materjali veole ja käitlemisele, inimeste ja veokite liikumisele ning muu asjakohane tegevuse piirang.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kitsendustele võib loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral loomataudi leviku tõkestamiseks määrata loom tapmisele või hukkamisele või seade ja muu nakkust edasikandev ese, sööt, pakkematerjal, piim ja munad hävitamisele.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kitsenduse kohaldamise, võttes arvesse riskianalüüsi tulemusi ja määrates kindlaks kitsenduse kohaldamise ulatuse. Looma tapmisele või hukkamisele määramise korral määratakse lubatud uimastamis- ja tapmisvahend ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetod.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab kitsenduse lõpetamise riskianalüüsi tulemusi arvestades pärast viimast haigusjuhtumit või desinfektsiooni, aga mitte enne asjakohases loomatauditõrje eeskirjas nimetatud tähtaja möödumist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsus toimetatakse loomapidajale kätte postiga või allkirja vastu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval otsuse tegemisest arvates.

§ 45². Kitsenduste kohaldamise erisused

(1) Veterinaar- ja Toiduamet võib asjakohases loomatauditõrje eeskirjas sätestatud juhul ning riskianalüüsi tulemuste põhjal otsustada käesoleva seaduse § 45¹ lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud kitsenduse kohaldamise erisuse, määrates kindlaks erisuse kohaldamise ulatuse.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud järelevalveasutuse nõudmisel esitab isik temale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse või selle ametliku kinnitusega ärakirja.

§ 45³. Loomatauditõrje abinõud loomataudi kahtluse ja puhkemise korral

(1) Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või Rahvusvahelise Episootiate Büroo põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid järgmisi loomatauditõrje abinõusid:
1) käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud bioohutusmeetmete rakendamine;
2) kitsendustega territooriumi tähistamine ja seal peetavate loomade üle arvestuse pidamine;
3) loomade pidamise, sealhulgas karjatamise ümberkorraldamine;
4) loomade erimärgistamine;
5) loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiratud ala korrastamine;
6) asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine;
7) loomsete saaduste ja nakkust edasikandva seadme, eseme või materjali käitlemine ja vedu nakkuse levikut tõkestaval viisil;
8) käesoleva seaduse §-s 45² nimetatud kitsenduse erisuse kohaldamise korral sellega hõlmatud isikute ja veovahendite loetelu koostamine ning muude kitsenduste kohaldamise või bioohutusmeetmete rakendamisega seotud või nende rakendamiseks vajalike abinõude kohaldamine.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamise, võttes arvesse riskianalüüsi tulemusi ja määrates kindlaks abinõude kohaldamise ulatuse koos käesoleva seaduse § 45¹ lõikes 3 nimetatud kitsenduse kohaldamise otsusega, mis lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud alustel ja tähtajal ning mis toimetatakse loomapidajale kätte sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras ja tähtajal.»

§ 22. Paragrahvi 49 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 54. Hädaolukord ja eriolukord eriti ohtliku loomataudi puhkemise korral

(1) Eriti ohtliku loomataudi ulatusliku ja kiire leviku korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

(2) Kui eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid ning käesolevas seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise abinõude rakendamise tulemusel ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb põllumajandusminister riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt.»

§ 24. Seaduse 5. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
LOOMATAUDITÕRJEGA SEOTUD KAHJU JA TAUDIKAHJUTOETUS

§ 55. Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine

(1) Loomapidajale hüvitatakse käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega seoses tekkinud järgmine kahju:
1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;
2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade väärtus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, juhul kui see on tekkinud seoses eriti ohtliku loomataudi või teatud mitte eriti ohtliku loomataudi tõrjega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekirja, mille puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, kehtestab põllumajandusminister.

§ 56. Toetus loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamiseks

(1) Loomapidaja võib käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud loomataudi tõrjega seoses tekkinud ja käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut, taotleda toetust (edaspidi taudikahjutoetus).

(2) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju suurus määratakse järgmiselt:
1) looma, välja arvatud aretuslooma arvestuslik väärtus;
2) aretuslooma puhul põllumajandusloomade aretuse seaduse § 4 lõike 1 tähenduses eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus;
3) seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade puhul nende tegelik väärtus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud eksperdi kaasamise kulud kannab Veterinaar- ja Toiduamet.

(4) Ekspert on:
1) sõltumatu;
2) vähemalt kaheaastase töökogemusega veterinaarmeditsiini alal ja teadmistega loomade tõuaretuse valdkonnas;
3) piisavate teadmistega ekspertiisi kõrgel erialasel tasemel tegemiseks.

(5) Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 57. Taudikahjutoetuse taotlemine

(1) Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Veterinaar- ja Toiduametile taotluse (edaspidi taotlus) kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise päevast arvates. Loomapidaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju suurust tõendavad dokumendid.

(2) Loomapidaja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad kindlustatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju vastu, märgib selle ära taotluses. Loomapidaja teavitab Veterinaar- ja Toiduametit viivitamata selle kindlustuslepingu alusel talle väljamakstud kindlustushüvitisest.

(3) Käesolevast seadusest tulenevat menetlustähtaega ei ennistata.

§ 57¹. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Veterinaar- ja Toiduamet vaatab taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust asjakohaste dokumentide ja andmekogude alusel.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest:
1) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus;
2) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta;
3) loom hukkus enne loomataudi kahtluse püstitamist või muul põhjusel kui loomataud;
4) looma Eestisse toimetamisel ei täidetud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduses sätestatud nõudeid;
5) loom ei ole käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt identifitseeritud ja registreeritud;
6) taotleja takistab loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve tegemist või ei täida ettekirjutuse nõudeid;
7) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
8) seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta;
9) käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

(4) Veterinaar- ja Toiduamet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates põllumajandusministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Põllumajandusministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrjel tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks.

§ 57². Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine

(1) Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuseks vajaminevaid vahendeid, ja arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Veterinaar- ja Toiduamet taudikahjutoetuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise päevast või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta taudikahjutoetus maksmata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taudikahjutoetuse maksmata jätmise alustest:
1) taudikahjutoetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid;
2) tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused.

(4) Kui taudikahjutoetuse taotleja on saanud kindlustushüvitist käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju eest, vähendab Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt taudikahjutoetusena makstavat summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata.

§ 57³. Loomatauditõrjega seotud kahju osaline katmine

Taotluse käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud kahju osaliseks katmiseks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Veterinaar- ja Toiduamet.

§ 58. Toetusraha tagasinõudmine

Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Veterinaar- ja Toiduamet taudikahjutoetuse saajalt taudikahjutoetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras.»

§ 25. Paragrahvis 58¹ asendatakse sõnad «Veterinaarpraksisega tegelevate isikute» sõnaga «Veterinaararsti».

§ 26. Paragrahv 58⁵ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58⁵. Loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni ja loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumine

(1) Loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.»

§ 27. Paragrahv 58⁸ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58⁸. Loomataudi haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimine ja kultiveerimine ning bioohutuse nõuete rikkumine

(1) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimise või kultiveerimise või loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks kasutatava laboratooriumi bioohutuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 28. Seadust täiendatakse §-ga 64⁴ järgmises sõnastuses:

« § 64⁴. Teaduslikuks uurimiseks välja antud eriloa kehtivus

Enne 2010. aasta 1. jaanuari välja antud eriluba loomataudi teaduslikuks uurimiseks, mille käigus isoleeritakse ja kultiveeritakse ohtlikku loomataudi põhjustavat haigusetekitajat, kehtib kuni sellel märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni eriloa kehtetuks tunnistamiseni.»

§ 29. Seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«¹ nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012), muudetud direktiividega 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37), 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07.1998, lk 22–39), 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35), 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36), 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367) ja 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54), määrustega (EÜ) nr 535/2002 (EÜT L 80, 23.03.2002, lk 22–28), (EÜ) nr 1226/2002 (ELT L 179, 09.07.2002, lk 13–18), (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 09.01.2004, lk 8–17) ja (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44) ning otsustega 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68), 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26–35) ja 2008/984/EÜ (ELT L 352, 31.12.2008, lk 38–45);

nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58–62), muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 36–62) ja otsusega 2008/650/EÜ (ELT L 213, 08.08.2008, lk 42–46);

nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1–11), muudetud direktiividega 90/425/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41), 93/52/EMÜ (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 21–22) ja 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54), määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35) ning otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 03.02.2006, lk 24–26);

nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 19–36), muudetud direktiividega 2001/10/EÜ (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 41), 2003/50/EÜ (ELT L 169, 08.07.2003, lk 51–66), 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367) ja 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54), määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35) ning otsustega 2004/554/EÜ (ELT L 248, 22.07.2004, lk 1–11) ja 2005/932/EÜ (ELT L 340, 23.12.2005, lk 68–69);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40), muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367) ja määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154);

nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14–56), muudetud direktiiviga 2008/53/EÜ (ELT L 117, 01.05.2008, lk 27–29);

nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 08.08.2008, lk 31–36);

nõukogu direktiiv 2008/73/EÜ, millega lihtsustatakse nimekirjade koostamise ja andmete avaldamise korda veterinaar- ja zootehnika valdkonnas ning muudetakse direktiive 64/432/EMÜ, 77/504/EMÜ, 88/407/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/426/EMÜ, 90/427/EMÜ, 90/428/EMÜ, 90/429/EMÜ, 90/539/EMÜ, 91/68/EMÜ, 91/496/EMÜ, 92/35/EMÜ, 92/65/EMÜ, 92/66/EMÜ, 92/119/EMÜ, 94/28/EÜ, 2000/75/EÜ, otsust 2000/258/EÜ ja direktiive 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ ja 2005/94/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54), muudetud otsusega 2009/436/EÜ (ELT L 145, 10.06.2009, lk 43–44).»

II. § 30. Veterinaarkorralduse seaduse (RT I 1999, 58, 608; 2009, 34, 224) § 34¹:

1) lõikes 1 asendatakse tekstiosa «§ 43¹» tekstiosaga «§ 43³»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

III. Rakendussätted

§ 31. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 18 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.