Justiitsministermäärusalgtekst-terviktekstmäärustikkohtutäituravaldamineavaldatud2009-12-15+02:0042RTL2009-12-29+02:00981456http://www.riigiteataja.ee/akt/132471762010-01-01+02:002010-08-21+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1324717612010-10-28+03:00migraator339492Kohtutäiturimäärustik Määrus kehtestatakse «Kohtutäituri seaduse» § 2 lõike 6, § 3, § 4 lõike 3, § 13 lõigete 3 ja 4, § 14 lõike 2, § 15 lõike 6, § 19 lõike 5, § 55 lõike 3, § 95 lõike 3, § 97 lõike 1, «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 37 lõike 1, «Laeva asjaõigusseaduse» § 85 lõike 2, «Täitemenetluse seadustiku» § 23 lõike 6, § 24 lõigete 1 ja 5, § 33 lõike 6, § 34 lõike 3, § 37 lõike 3, § 63 lõike 4, § 75 lõike 1, § 78 lõike 3, § 881 lõike 6, § 95 lõike 1, § 96 lõike 1, § 101 lõike 6, § 115 lõike 7, § 125 lõike 3, § 1251 lõike 3 ja § 216 lõike 1 alusel.

1. peatükk
KOHTUTÄITURI AMETITEGEVUSE ALUSED

§ 1. Kohtutäiturite tööpiirkonnad

Kohtutäiturite tööpiirkonnad on järgmised:
1) Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda;
2) Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda;
3) Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda;
4) Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

§ 2. Kohtutäiturite ametikohtade arv

Kohtutäiturite ametikohtade arv tööpiirkondades on järgmine:
1) Harju tööpiirkond – 27 kohtutäiturit;
2) Viru tööpiirkond – 11 kohtutäiturit;
3) Tartu tööpiirkond – 12 kohtutäiturit;
4) Pärnu tööpiirkond – 13 kohtutäiturit.

§ 3. Kohtutäituri ametinimetus

(1) Kohtutäituri ametinimetus koosneb omastavas käändes asula nimest, kus kohtutäituri büroo asub, ja sõnast «kohtutäitur».

(2) Kui kohtutäituril on mitu bürood eri asulates, siis valib ta, millise asula nime oma ametinimetuses kasutada.

(3) Kohtutäitur, kellel on õigus tegutseda pankrotihaldurina, võib oma ametinimetuse ette lisada sõnad «pankrotihaldur ja».

§ 4. Kohtutäituri büroo

(1) Kohtutäituri büroo asukoht peab olema tähistatud. Teave büroo lahtioleku- ja kohtutäituri vastuvõtuaegade kohta pannakse kohtutäituri büroo sissepääsu juures nähtavale kohale.

(2) Kohtutäituri büroo peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema neljatunnine vastuvõtuaeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas.

(3) Bürooruume ei tohi kasutada muul otstarbel kui kohtutäituri ametitegevuseks ja «Kohtutäituri seaduses» lubatud kõrvaltegevusteks. Kohtutäituril ei ole lubatud töötada ühes ruumis teiste elukutsete esindajatega.

(4) Ühise büroo korral peab olema tagatud isikute teenindamine viisil, mis võimaldab neil valida kohtutäiturit ning pöörduda seoses toimingutega valitud kohtutäituri poole vahetult.

§ 5. Kohtutäituri ametimärk

(1) Kohtutäiturile antakse ametimärk. Ametimärgi valmistab, registreerib ja annab välja Justiitsministeerium.

(2) Ümara kujuga ametimärgi läbimõõt on 45 mm ning sellel on metalli värvi emailtagapõhi ja väljapressitud äär. Märgi ülaservas on kaarekujuliselt pressitud tähtedega sõna «kohtutäitur». Asendaja ametimärgi ülaservas on kaarekujuliselt pressitud tähtedega sõna «kohtutäituri asendaja». Ametimärgi keskel on kollasest metallist Eesti väikese riigivapi kujutis. Ametimärgi alumises servas on kolmekohaline sisselõigatud number. Numeratsioon algab 001-st.

(3) Ametimärki kasutab kohtutäitur isiklikult koos isikut tõendava dokumendiga. Ametimärgi esitab kohtutäitur täitetoimingute tegemisel.

(4) Kohtutäituri asendaja kasutab asendamise ajal asendatava kohtutäituri ametimärki. Vabale ametikohale nimetatud kohtutäituri asendajale antakse kohtutäituri asendaja ametimärk.

(5) Ametist lahkumise korral tuleb ametimärk tagastada Justiitsministeeriumile.

(6) Ametimärgi kaotamisest tuleb viivitamata teatada. Kasutamiskõlbmatuks muutunud või kaotatud ametimärk asendatakse uuega. Kasutamiskõlbmatu ametimärk tagastatakse Justiitsministeeriumile.

§ 6. Kohtutäituri ametipitsatid ja templid

(1) Kohtutäituril on Eesti riigivapi kujutisega värvipitsat, millel on kohtutäituri nimi ja tema büroo asukoht ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitsatitest. Pitseri sõõri läbimõõt on 35 mm. Pitsatil kasutatav tint on punast värvi.

(2) Kohtutäituril võib olla riigivapi kujutisega reljeefpitsat.

(3) Kohtutäituril võib olla mõlemast pitsati liigist kaks pitsatit.

(4) Kohtutäitur kasutab ametipitsatit isiklikult. Kohtutäituri asendaja kasutab asendamise ajal asendatava kohtutäituri pitsatit. Vabale ametikohale nimetatud kohtutäituri asendajal on isiklik ametipitsat.

(5) Kohtutäituri abil võib olla Eesti riigivapi kujutisega värvipitsat ametitoimingute tegemiseks. Pitsatile tuleb kanda märge «kohtutäituri abi». Kohtutäituri abi märgib pitsati kasutamisel dokumendile lisaks allkirjale loetavalt oma ees- ja perekonnanime.

(6) Kohtutäituril võivad olla büroo asjaajamise korraldamiseks riigivapita templid. Templile märgitavad andmed, kasutamise tingimused ja korra määrab kohtutäitur. Templil kasutatav tint on sinist värvi.

§ 7. Pitsati registreerimine

(1) Enne riigivapiga pitsati kasutusele võtmist korraldab kohtutäitur pitsati registreerimise «Riigivapi seaduses» ettenähtud korras.

(2) Kohtutäitur ja kohtutäituri asendaja esitab Justiitsministeeriumile, krediidiasutusele, maakohtule ja nõudmise korral muule asutusele ametipitseri- ja allkirjanäidise. Allkirjanäidise on kohustatud esitama ka kohtutäituri abi, kui ta teeb seaduses lubatud ametitoiminguid kohtutäituri nimel.

§ 8. Pitsatite hoidmine ja hävitamine

(1) Kohtutäitur peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine. Kohtutäitur vastutab pitsatite kasutamise korra täitmise eest.

(2) Riigivapiga pitsati kaotsimineku korral peab kohtutäitur teatama sellest viivitamata Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile pitsati kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Kohtutäituri ametist vabastamise, tema ametinimetuse või nime muutumise korral või ametipitsati kasutamiskõlbmatuks muutumise korral antakse riigivapiga pitsat üle Justiitsministeeriumile, kes korraldab pitsati kehtetuks tunnistamise ja hävitamise. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.

§ 9. Kohtutäituri ametialane elektronpost

(1) Kohtutäitur võib vastu võtta ja edastada ametitoimingutega seotud dokumente ja kirjavahetust ametialase elektronposti (edaspidi e-post) vahendusel. Kohtutäituri kinnitust vajavad dokumendid peavad olema esitatud digitaalallkirjastatult käesolevas määruses sätestatud korras, kui adressaat ei nõua teisiti.

(2) Kohtutäituri ametialane e-posti aadress avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel ja kohtutäituri poolt vormistatavates dokumentides.

§ 10. Täitedokumentide menetluskorraldus ja andmete avaldamine

(1) Täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta.

(2) Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

(3) Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatavas täitmisteates esitatakse järgmised andmed:
1) kohtutäituri nimi ja büroo andmed;
2) võlgniku nimi ja isikukood või sünniaeg, juriidilise isiku registrikood;
3) sissenõudja nimi;
4) sissenõudja nõude summa koos kohtutäituri täitekulude summaga;
5) vabatahtliku täitmise tähtaeg;
6) hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid;
7) viide võlgniku õigusele ilmuda kohtutäituri vastuvõtule, et saada vajalikku teavet täitemenetluse kohta;
8) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 11. Ametiasutuste teavitamiskohustus

(1) Kohtutäitur teavitab maakohut, kui talle on teatavaks saanud, et kohtus peetava registri andmed on ebaõiged või puudulikud või et äriühingu netovara suurus ei vasta seaduse nõuetele.

(2) Kohtutäitur saadab teate osa võõrandamise kohta äriregistri pidajale kahe päeva jooksul arvates enampakkumisest.

(3) Kohtutäitur saadab teate hooneühistu liikmesuse võõrandamise kohta hooneühistule ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale kahe päeva jooksul arvates enampakkumisest.

(4) Kohtutäitur teavitab Rahvusarhiivi avaliku arhivaali arestimisest ja müügist.

(5) Kohtutäitur teavitab Justiitsministeeriumi kohtulahendist, mis on tehtud kohtutäituri otsuse peale, esitades ministeeriumile kohtulahendi koopia kahe nädala jooksul arvates lahendi jõustumisest.

(6) Kohtutäitur teatab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu (edaspidi ametikogu) juhatusele «Võlaõigusseaduse» § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul arvates nendest teadasaamisest. Kohtutäitur edastab ametikogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates.

2. peatükk
KOHTUTÄITURI AMETITEGEVUSE REGISTREERIMINE, DOKUMENDID JA ASJAAJAMINE

1. jagu
Ametitegevuse registreerimine

§ 12. Ametitoimingute ja -teenuste registreerimise kohustus

(1) Kohtutäitur on kohustatud registreerima kõik enda tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused.

(2) Ametitoimingud registreeritakse elektrooniliselt täitemenetlusregistris. «Kohtutäituri seaduse» § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametitoimingud registreeritakse ametiteenuse registreerimise raamatus käesoleva määruse §-s 13 kehtestatud korras.

§ 13. Ametitegevuse osutamise registreerimine

(1) Igale osutatavale ametiteenusele antakse ametiteenuse registreerimise raamatus üks järjekorranumber.

(2) Iga kalendriaasta alguses uuendab kohtutäitur ametiteenuse registreerimise raamatu numeratsiooni, alustades numbrist 1.

(3) Ametiteenuse osutamise kohta kantakse ametiteenuse registreerimise raamatusse järgmised andmed:
1) ametiteenuse registreerimise järjekorranumber;
2) ametiteenuse osutamise lepingu sõlmimise kuupäev;
3) ametiteenuse saaja andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, aadress ja isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress ja registrikood) ja esindaja olemasolu korral esindaja andmed;
4) ametitoimingu liik «Kohtutäituri seaduse» § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 või ametiteenuse liik «Kohtutäituri seaduse» § 8 lõike 1 kohaselt ning teenuse üldkirjeldus;
5) teenuse osutamise periood;
6) ametiteenuse osutamise lõpetamise kuupäev;
7) kohtutäituri tasu suurus;
8) käibemaksu suurus;
9) kohtutäituri tasu kogusumma;
10) märkused.

(4) Kanne ametiteenuse registreerimise raamatusse ametiteenuse osutamise kohta tehakse ametiteenuse osutamise lepingu sõlmimise päeval.

2. jagu
Dokumentide vastuvõtt

§ 14. Kohtutäituri dokumendid

(1) Kohtutäituri dokumendid on kohtutäituri poolt ametitegevuse raames loodud või saadud dokumendid.

(2) Kohtutäituri dokumentideks loetakse ka kohtutäituri asendaja vastavad dokumendid.

§ 15. Dokumentide vastuvõtmine

(1) Vastu võetud paberdokumendile tehakse viivitamata vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta;
2) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele. Pealdise tegemiseks võib kasutada templit.

(3) Kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Kohtutäitur ei või nõuda isikult paberväljatrükke andmetest või dokumentidest, mis on kohtutäiturile kättesaadavad arvutivõrgu vahendusel ja mille õigsust võib eeldada.

§ 16. Dokumentide elektrooniline esitamine

(1) Isik võib esitada ja kohtutäitur on kohustatud vastu võtma digitaalallkirjaga dokumente.

(2) Digitaalallkirjaga dokument peab olema andmete turvalisuse kaalutlusel lihtteksti-, RTF-, PDF-, JPG- või XML-vormingus ega tohi sisaldada kirja sisu muutvaid linke.

(3) Digitaalallkirjaga e-posti võetakse vastu lihtteksti- või RTF-vormingus ning see ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke).

(4) Digitaalallkirjaga dokumendi saamisest teavitab kohtutäitur või kohtutäituri poolt määratud isik dokumendi saatjat elektroonilise kinnitusega.

(5) Digitaalallkirjaga dokumente salvestatakse ja säilitatakse nagu paberdokumente käesoleva määruse kohaselt, vajadusel tehakse dokumendist väljatrükid. Kohtutäitur kinnitab väljatrüki õigsust oma allkirja ja pitseriga.

(6) Elektroonilise enampakkumise korral, kui see toimub kohtutäituri ametialase e-posti vahendusel, tuleb esitada pakkumine digitaalallkirjastatult käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt. Kohtutäitur edastab igale pakkujale digitaalallkirjaga kinnituse pakkumise vastuvõtmise kohta.

(7) Elektrooniline enampakkumine võib toimuda internetioksjonina avaliku enampakkumissüsteemi vahendusel, kui kasutatav keskkond on üldteada, turvaline ja võimaldab tuvastada enampakkumisosalised ning kontrollida ja edastada dokumente elektrooniliselt turvaliselt käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 17. Täitedokumendi elektrooniline esitamine

(1) Elektrooniline, avalikustatud täitedokument tuleb võtta täitmisele dokumendi füüsilise esitamiseta.

(2) Täitedokument on avalikustatud, kui see on kättesaadav selle teinud organi veebilehel või infosüsteemis, millele kohtutäituril on juurdepääs, või kui pädeva isiku või asutuse poolt digitaalallkirjastatud täitedokument on elektrooniliselt edastatud kohtutäituri ametialasel e-posti aadressil.

(3) Täitedokumenti sisaldav veebileht või infosüsteemikirje peab seaduses ettenähtud juhtudel sisaldama andmeid täitedokumendi jõustumise ja jõustumismärke kohta. Täitedokumendi printimisele ei tohi seada tehnilisi takistusi.

(4) «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 4892 lõike 2 kohaselt täitmisele esitatav ja automatiseeritult infosüsteemi vahendusel loodud maksekäsk ei pea olema allkirjastatud ega varustatud kohtu pitseriga. Vajaduse korral küsib kohtutäitur maksekäsu välja andnud kohtult elektroonilist kinnitust maksekäsu väljaandmise kohta.

(5) Kohtutäitur märgib viite täitedokumendile täitmisavalduse elektroonilisel registreerimisel täitemenetlusregistris.

(6) Kohtutäituril on õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes.

§ 18. Dokumentide registreerimine

(1) Kohtutäiturile esitatud täitmisavaldused ja täitedokumendid registreeritakse elektrooniliselt täitemenetlusregistris käesolevas määruses sätestatud korras.

(2) Kohtutäiturile esitatud kaebus või kahju hüvitamise taotlus registreeritakse kaebuste raamatus, märkides järgmised andmed:
1) kaebuse või taotluse esitamise kuupäev;
2) kaebuse või taotluse esitaja nimi;
3) kaebuse või taotluse sisu lühikirjeldus;
4) kaebuse või taotluse läbivaatamise aeg ja koht;
5) kohtutäituri otsuse kuupäev ja resolutsioon;
6) kaebusele või taotlusele vastamise kuupäev;
7) kaebuse või taotluse vastuse väljasaatmise kuupäev.

(3) Kaebused ja taotlused ning nende kohta tehtud kohtutäituri otsused ja koostatud vastused lisatakse koos vajalike ja oluliste dokumentidega asjaomasesse täitetoimikusse.

(4) Tehnilise võimaluse olemasolul peetakse täitemenetlusregistris käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuste raamatut elektrooniliselt.

3. jagu
Täitetoimik

§ 19. Täitetoimik

(1) Täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel avatakse täitetoimik.

(2) Täitetoimikut peetakse elektrooniliselt täitemenetlusregistris ja paralleelselt paberkandjal käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

(3) Paberkandjal olevasse täitetoimikusse lisatakse sisukord täitetoimikus sisalduvate dokumentide loeteluga. Kui dokument on jäädvustatud täitemenetlusregistris või elektrooniliselt, siis kantakse sisukorda vastav viide elektroonilisel kujul hoitava dokumendi asukoha kohta ning märgitakse dokumendi nimetus ja koostamise või registreerimise kuupäev. Sisukorda peetakse ajalises järjestuses.

(4) Täitetoimiku sisukorda võib pidada ka elektrooniliselt. Elektroonilise sisukorra pidamisele kohaldatakse samu põhimõtteid kui paberkandjal sisukorra pidamisele. Täitemenetluse lõpetamisel lisatakse elektrooniliselt peetava sisukorra väljatrükk paberkandjal olevasse täitetoimikusse. Täitemenetluse kestel peab elektrooniliselt peetava täitetoimiku sisukord olema igal ajal prinditav.

(5) Täitetoimingut kajastav akt tuleb talletada paberkandjal täitetoimikus, kui seda ei ole võimalik jäädvustada täitemenetlusregistris. Digitaalallkirjaga dokument loetakse võrdseks paberkandjal oleva dokumendiga.

(6) Paberkandjal olevasse täitetoimikusse paigutatakse vähemalt järgmised dokumendid:
1) sissenõudja avaldus, kui avalduse esitamine on täitemenetluse alustamiseks ette nähtud seaduses;
2) täitedokument või selle koopia või väljatrükk, mis on nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud elektrooniliselt esitatud täitedokument;
3) teadete leht käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud märgetega;
4) kohtutäituri päringud ja nende vastused, elektrooniliste päringute korral vastuse väljatrükk või märge päringu teostamise ja tulemuse kohta, välja arvatud juhul, kui päringu teostamine ja selle tulemus on jäädvustatud muul taasesitamist võimaldaval viisil;
5) menetlusosaliste kaebused, avaldused ja selgitustaotlused ning nendega seotud kohtutäituri otsused ja vastused;
6) menetlusosaliste kokkulepped;
7) menetluses tehtud kohtulahendid;
8) võlgniku vanne;
9) täiteasjas laekumisi ja väljamakseid kajastav dokument.

(7) Sissenõudja digitaalallkirjaga avalduse kohta märgitakse täitetoimikusse viide dokumendile käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.

(8) Laekumisi ja väljamakseid kajastava dokumendi võib lisada täitetoimikusse menetluse lõpetamisel. Selleks võib olla ka vastav väljatrükk täitemenetlusregistrist või raamatupidamisprogrammist.

(9) Kohtutäitur teeb täitetoimikusse märkeid menetlusosaliste suuliste avalduste ja kokkulepete ning muu olulise info kohta.

§ 20. Dokumentide vormistamine

(1) Kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt peavad olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt. Kohtutäituri poolt koostatavas toimingut kajastavas aktis peab olema märgitud:
1) kohtutäituri nimi ja tööpiirkond;
2) kohtutäituri kontaktandmed;
3) täiteasja (täitetoimiku) number;
4) dokumendi ja akti koostamise kuupäev;
5) kohtutäituri ametialase arvelduskonto number;
6) dokumendi või akti adressaat.

(2) Kohtutäitur kasutab ametitoimingute vormistamisel käesoleva määruse lisades 5–42 olevaid aktivormide tekste. Kohtutäiturid võivad vajaduse korral lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta.

(3) Kui menetlustoimingu kohta ei ole kehtestatud aktivormi, koostab kohtutäitur ise vastava akti.

(4) Akti tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid.

(5) Kohtutäituri koostatud akt peab olema arvutikirjas. Akt võib olla kirjutatud käsitsi, kui ei ole võimalik kasutada printerit, kuid akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe.

(6) Aktis tehtav hilisem parandus peab olema õiendatud. Kohtutäitur märgib õienduses paranduse tegemise aja ja allkirjastab õienduse. Parandus peab jätma ka esialgse teksti loetavaks.

4. jagu
Juurdepääs kohtutäituri dokumentidele

§ 21. Dokumentidega tutvumine

(1) Juurdepääs kohtutäituri dokumentidele on:
1) täitemenetlusosalistel või nende esindajatel nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele;
2) kohtutel nende menetluses olevates kriminaal-, väärteo-, tsiviil- või haldusasjades;
3) uurimisorganitel kohtu määruse alusel;
4) kohtutäituri tegevuse üle järelevalvet teostavatel isikutel.

(2) Kolmandal isikul on õigus juurde pääseda kohtutäituri dokumentidele ainult seaduses sätestatud juhtudel või täitemenetlusosalise nõusolekul.

(3) Täitemenetlusosalisel on õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel. Tutvumise kohta tehakse märge täitetoimikusse.

§ 22. Dokumentide büroost väljaviimine

(1) Täitetoimikuid ning kohtutäiturile esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei tohi kohtutäituri büroost välja viia, välja arvatud juhul, kui dokument on vajalik täitetoimingu läbiviimisel.

(2) Kui dokument osutub vajalikuks dokumentaalseks tõendiks kohtumenetluses või kohtueelses uurimismenetluses, siis väljastatakse dokumendist kohtutäituri kinnitatud ärakiri või nõudmise korral dokumendi originaal. Originaali väljastamisel tehakse täitetoimikusse märge, et originaaldokument on väljastatud kohtumenetluse või kohtueelse uurimismenetluse läbiviimiseks.

§ 23. Menetlusosalise avaldustele ja selgitustaotlustele vastamine

(1) Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada.

(2) Kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid.

(3) Kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

(4) Vastamisest võib loobuda, kui:
1) isikut ei ole võimalik tuvastada;
2) puuduvad isiku kontaktandmed;
3) isikul puudub õigus nõutavat teavet saada;
4) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
5) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust;
6) pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama;
7) pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav;
8) pöördumine on deklaratiivse tähendusega;
9) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

(5) Avaldused ja selgitustaotlused ning neile esitatud vastused lisatakse täitetoimikusse.

§ 24. Õiendi väljastamine

(1) Täitemenetluse läbiviimist puudutava õiendi väljastab kohtutäitur õigustatud isiku nõudel viie tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

(2) Õiendit võib nõuda ja kohtutäitur võib selle esitada posti, faksi või e-posti teel. Õiendi väljastamise kohta tehakse märge täitetoimikusse.

(3) Õiendid võib isikule edastada elektrooniliselt ja saaja nõudel digitaalallkirjastatult.

§ 25. Dokumendi ärakirja kinnitamine

(1) Kohtutäitur kinnitab isiku soovil dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki oma allkirja ja pitseriga. Dokumendi elektroonilise edastamise korral asendab allkirja ja pitserit kohtutäituri digitaalallkiri.

(2) Dokumendi ärakirja või väljatrüki väljastamisel tehakse täitetoimikusse sellekohane märge.

§ 26. Dokumentide tagastamine

(1) Täitedokumendi tagastamisel või üleandmisel jätab kohtutäitur täitetoimikusse dokumendi kinnitatud ärakirja.

(2) Dokumendi tagastamise või üleandmise kohta tehakse täitetoimikusse märge, mis sisaldab kuupäeva ja selle isiku või asutuse nime, kellele dokument üle anti või edastati.

(3) Menetlusosalise nõudel tagastab kohtutäitur menetlusosalise poolt esitatud dokumendi originaali, jättes täitetoimikusse dokumendi kinnitatud ärakirja ja lisades toimikusse märke, et originaaldokument on selle esitajale tagastatud.

3. peatükk
DOKUMENTIDE HOIDMINE, ÜLEANDMINE JA HÄVITAMINE

§ 27. Dokumentide hoidmine

(1) Kohtutäitur on kohustatud ametisoleku ajal korrastama ning säilitama oma ametitegevuse tulemusena loodud ja saadud dokumendid, sealhulgas elektroonilised dokumendid. Elektroonilised dokumendid tuleb salvestada viisil, mis tagab nende säilimise.

(2) Lõpetatud täitetoimikud, kaebuste raamat, arvelduskontoraamat ja muud täitemenetlusega seotud asjaajamise dokumendid antakse hoiule kohtutäituri büroo arhiiviruumi ühe aasta jooksul nende lõpetamise kuupäevast arvates. Kui dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, tuleb sellele vaatamata täita kõiki hoiu- ja ohutusnõudeid, et tagada dokumentide säilimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid võib üle anda mitme kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse või säilitamisluba omavale arhiiviteenust pakkuvale ettevõttele, kes hoiab neid kuni säilitustähtaja möödumiseni.

§ 28. Dokumentide loetelu

Kohtutäitur kehtestab Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määruse nr 308 «Arhiivieeskiri» (edaspidi arhiivieeskiri) kohaselt ja käesoleva määruse sätteid arvestades dokumentide loetelu oma ametitegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks.

§ 29. Dokumentide säilitustähtaeg

(1) Dokumentide säilitamisel tuleb järgida järgmisi tähtaegu:
1) kirjavahetust, mida ei lisata täitetoimikusse, säilitatakse kolm aastat;
2) kaebuste raamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemisest;
3) arvelduskontoraamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemisest või dokumendi lisamisest.

(2) Lõpetatud täitetoimikud säilitatakse vastavalt täitedokumendi liigile järgmiselt:
1) «Täitemenetluse seadustiku» § 2 lõike 1 punktides 1–71, 14, 15, 18, 181, 19, 191, 192, 22 ja 23 nimetatud täitedokumendi alusel menetletud täitetoimikut säilitatakse kümme aastat, välja arvatud punktis 2 nimetatud juhul;
2) «Täitemenetluse seadustiku» § 2 lõike 1 punktides 8–13, 16, 17, 20 ja 21 nimetatud täitedokumendi alusel menetletud täitetoimikut ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud täitedokumentide alusel menetletud täitetoimikut avalik-õiguslikus rahalises nõudes säilitatakse viis aastat.

(3) Täitetoimiku säilitustähtaega arvutatakse menetluse lõpetamisele järgnevast kalendriaastast.

§ 30. Täitedokumendi üleandmine teisele kohtutäiturile

(1) Täitedokumendi üleandmisel teisele kohtutäiturile täitemenetluse jätkamiseks edastab kohtutäitur täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad sissenõudja poolt nimetatud kohtutäiturile.

(2) Dokumendid antakse üle viie tööpäeva jooksul üleandmise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest arvates.

(3) Dokumentide üleandmise kohta koostatakse kahes eksemplaris akt dokumentide loeteluga, millest üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Dokumentide üleandmise kohta tehakse märge täitemenetlusregistrisse ning elektrooniline toimik ja toimikuga seotud elektroonilised dokumendid edastatakse ülevõtvale kohtutäiturile.

(4) Üleandva kohtutäituri poolt avatud täitetoimik selles sisalduvate dokumentidega, sissenõudja avaldusega ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aktiga arhiveeritakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(5) Üleandev kohtutäitur kohustub menetlusosalist teavitama täitedokumendi üleandmisest, kui ei ole alust eeldada, et ta on üleandmisest teadlik.

§ 31. Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamisel

(1) Kohtutäituri ametist vabastamisel annab lahkuv kohtutäitur justiitsministri käskkirja alusel tema menetluses olevad täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, sealhulgas täitetoimikutega seotud elektroonilised dokumendid, üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile või ametisse nimetatavale uuele kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur).

(2) Vajaduse korral annab lahkuv kohtutäitur ülevõtvale kohtutäiturile üle ametialase arvelduskonto. Ametialane arvelduskonto vormistatakse ümber ülevõtva kohtutäituri nimele justiitsministri käskkirja alusel.

(3) Lahkuva kohtutäituri poolt sissenõudjalt nõutud kohtutäituri tasu ettemaks tagastatakse sissenõudjale või antakse koos seotud täitetoimikuga üle ülevõtvale kohtutäiturile viimase nõusolekul ning teavitatakse sellest sissenõudjat. Ettemaksu üleandmisel kohustub ülevõttev kohtutäitur tagastama selle seaduses ettenähtud korras sissenõudjale.

(4) Lahkuva kohtutäituri poolt «Täitemenetluse seadustiku» alusel koostatud täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt sissenõudmisele kuuluv summa hüvitatakse lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel.

(5) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur koostavad kohtutäituri menetluses olevate täitetoimikute, sealhulgas peatatud täitetoimikute ning nendega seotud asjaajamise ja menetluses olevate nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmise ja vastuvõtmise akti. Ülevõttev kohtutäitur edastab akti koopia Justiitsministeeriumile.

(6) Täitetoimikute ja nendega seotud asjaajamise üleandmine toimub vahetult enne kohtutäituri ametist vabastamist.

(7) Vajaduse korral või lahkuva kohtutäituri või ülevõtva kohtutäituri nõudmisel osaleb täitetoimikute ja asjaajamise üleandmisel Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse ametnik. Kohtutäitur peab tagama sissepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja juurdepääsu täitetoimikute ning nendega seotud asjaajamise üleandmiseks vajalikule teabele.

(8) Ülevõttev kohtutäitur on kohustatud teavitama võlgnikku ja sissenõudjat kohtutäituri vahetumisest hiljemalt ühe kuu jooksul üleandmisest arvates. Selleks edastab kohtutäitur neile vastava teate, kasutades kohtutäiturile teadaolevaid kontaktandmeid, ja avaldab vastavasisulise teate ka ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 32. Lõpetatud täitetoimikute üleandmine kohtutäituri ametist vabastamisel

(1) Kohtutäituri ametist lahkumisel on kohtutäitur kohustatud lõpetatud täitetoimikud, mille säilitustähtaeg ei ole möödunud, ja nendega seotud asjaajamise üle andma tegevusluba omavale arhiiviteenust osutavale ettevõttele edasiseks säilitamiseks ning hävitamise korraldamiseks. Kohtutäituri surma või raske haiguse korral teeb seda kohtutäituri asendajaks määratud isik, asendaja puudumisel Justiitsministeerium.

(2) Lahkuva ja ülevõtva kohtutäituri vahelisel kokkuleppel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid edasiseks hoidmiseks üle anda ametis oleva või ametisse asuva kohtutäituri büroosse või kohtutäiturite ühisesse arhiivihoidlasse. Sellisel juhul on ülevõtval kohtutäituril õigus nõuda lahkuvalt täiturilt kompensatsiooni dokumentide hoidmise, hilisema hindamisotsuse taotlemise ja hävitamise eest.

(3) Dokumentide üleandmise akti koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.

(4) Dokumentide üleandmiseks ettevalmistamine ja üleandmine toimub üleandja kulul enne tema ametist vabastamist.

§ 33. Täitetoimiku taastamine

(1) Kaotatud või hävinud täitetoimik tuleb taastada täielikult või osas, mis on vajalik täitemenetluse jätkamiseks või teatud asjaolude tõendamiseks muus menetluses. Kohtutäitur võib täitetoimiku taastada omal algatusel või täitemenetlusosalise nõudel.

(2) Täitetoimiku taastamisel kasutab kohtutäitur säilinud dokumente ja andmeid, sealhulgas elektroonilisi dokumente, enne toimiku kadumist isikutele välja antud dokumente või nende ärakirju ning teisi asjasse puutuvaid materjale.

(3) Vajaduse korral võib kohtutäituri büroosse kutsuda täitetoimingute juures viibinud tunnistajaid ja teisi isikuid ning võtta nendelt seletusi.

§ 34. Dokumentide hävitamine

(1) Dokumentide kohta, mille säilitustähtaeg on möödunud, koostab kohtutäitur või dokumentide hoidja hävitamisakti kavandi ja esitab selle hindamise läbiviimiseks avalikule arhiivile, mille järelevalve alla ta kuulub.

(2) Hävitamiseks eraldamise ettevalmistamine ja hävitamine toimub arhiivieeskirja kohaselt, kohtutäituri või dokumentide hoidja vastutusel ja kulul.

(3) Hävitamisakti koopia edastatakse teadmiseks Justiitsministeeriumile.

4. peatükk
TÄITEMENETLUSREGISTER, ANDMETÖÖTLUS JA ANDMETE VÄLJASTAMISE KORD

1. jagu
Üldsätted

§ 35. Täitemenetlusregister

(1) Täitemenetlusregistrisse kantakse täitemenetluses osalevate isikute andmed, täitetoimingud, täitedokumendid vastavalt käesoleva määruse lisadele 1–4 ja muud käesoleva määrusega sätestatud andmed.

(2) Andmekogu eesmärk on tagada täitemenetluse järjepidevus, menetlusteabe kättesaadavus õigustatud isikutele ja riiklik järelevalve täitemenetluse üle.

§ 36. Täitemenetlusregistri ülesehitus ja sisu

(1) Täitemenetlusregister on Justiitsministeeriumi ühetasandiline elektrooniline andmekogu. Justiitsministeeriumi infosüsteemide ja tööprotsesside talitus (edaspidi talitus) määratleb andmekogu arengusuunad ning koordineerib ja korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi keskus) tööd andmekogu haldamisel.

(2) Täitemenetlusregistri oluline ja lahutamatu osa on tarkvara. Tarkvara on ette nähtud täitemenetlusregistri andmete töötlemiseks. Töötlemine käesoleva määruse tähenduses on andmete sisestamine, muutmine, kopeerimine ja kustutamine.

(3) Tarkvaraga on võimalik ühendada ajutiselt või püsivalt arvutiprogramme, teisi andmekogusid ja andmevahetussüsteeme. Ühendatud arvutiprogrammid, andmekogud ja andmevahetussüsteemid ei ole täitemenetlusregistri lahutamatud osad, vaid nende eesmärk on andmekogu töötlejate ja asutuste töö lihtsustamine. Arvutiprogrammi ühendamisest peab kohtutäitur teavitama keskust.

§ 37. Täitemenetlusregistri töötlejad ja haldur

(1) Täitemenetlusregistri töötlejad on kohtutäitur ja «Kohtutäituri seaduse» alusel määratud kohtutäituri asendaja. Kohtutäituri ja kohtutäituri asendaja vastutuse määrab kindlaks «Kohtutäituri seadus».

(2) Täitemenetlusregistri töötleja on ka:
1) kohtutäituriga töösuhtes olev isik;
2) kohtutäituri juures väljaõppel olev kohtutäitur.

(3) Täitemenetlusregistri haldur on keskus, kes töötleb täitemenetlusregistrit vastavalt oma pädevusele Justiitsministeeriumi korralduste ulatuses.

2. jagu
Andmetöötlus ja töötlemisõiguse andmine

§ 38. Andmetöötluse nõuded

(1) Andmeid töödeldakse täitemenetlusregistris üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, kasutades tarkvara või sellega püsivalt või ajutiselt ühendatud arvutiprogramme.

(2) Töötlemine toimub tarkvara väljatöötaja poolt tarkvara versiooniga kaasa antud, keskuse poolt testitud ning Justiitsministeeriumi poolt kinnitatud ja kohtutäiturile saadetud kasutusjuhendi kohaselt. Nende vigade või häirete eest täitemenetlusregistri töös, mis tulenevad kasutusjuhendi mittejärgimisest, vastutab töötleja, kes ise andmeid töötleb või kelle nimel andmetöötlus toimub. Vigade või parandamise või häirete kõrvaldamise kulud kannab vastutav isik.

(3) Kasutusjuhend saadetakse kohtutäiturile elektrooniliselt kohtutäituri ametialasel e-posti aadressil. Kohtutäitur on kohustatud edastama kasutusjuhendi käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isikutele. Kasutusjuhendi edastamine teistele isikutele Justiitsministeeriumi loata on keelatud.

(4) Andmed sisestatakse täitemenetlusregistrisse kolme tööpäeva jooksul arvates andmete sisestamise aluseks oleva sündmuse toimumisest või menetlustoimingu või -otsuse tegemisest, kui dokumenti ei koostata täitemenetlusregistri abil. Täitemenetlusregistri andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.

§ 39. Andmete töötlemise ulatus ja isikute pädevus

(1) Kohtutäituril, kohtutäituriga töösuhtes oleval isikul ja kohtutäituri juures väljaõppel oleval kohtutäituril on õigus töödelda täitemenetlusregistri andmeid kohtutäituri lõpetatud ja menetluses olevate ning seotud toimikute andmete ulatuses.

(2) Justiitsministeerium ei sekku andmetöötlusse, välja arvatud töötlemisvigade esinemisel nende kõrvaldamiseks või kohtutäituri taotlusel. Justiitsministeerium informeerib kohtutäitureid kontaktisikutest, kelle poole pöörduda e-posti vahendusel. Igasuguse juurdepääsu lubamine täitemenetlusregistrile on Justiitsministeeriumi pädevuses. Talituse pädevuses on teha keskusele ettepanekuid täitemenetlusregistrit haldava keskuse töötaja kohta.

(3) Keskuse pädevuses on:
1) tark- ja riistvaraga seotud probleemide ja vigade lahendamine;
2) infotehnoloogilise ja keskusesisese organisatsioonilise andmeturbe korraldamine ning kohtutäituritele andmeturbealaste soovituste ja info andmine;
3) kasutajajuhendi kontrollimine ja testimine;
4) tarkvara versiooniuuenduste ja uute registriandmeväljade testimine;
5) andmeside ja süsteemi töö tagamine vastavalt Justiitsministeeriumi kehtestatud nõuetele;
6) kasutajatoe organiseerimine;
7) kasutajatunnuste ja salasõnade andmine;
8) andmevahetussüsteemide ja andmekogude tehniline ühendamine täitemenetlusregistriga;
9) talituse korraldusel tarkvaraarenduste või registri muudatuste tellimine või ise nende tegemine;
10) riskide hindamine arvutiprogrammide ühendamisel;
11) talituse informeerimine täitemenetlusregistriga seonduvast;
12) talituse korraldusel erinevate andmetöötlusfunktsioonide täitmine;
13) talitusele nende isikute nimede teatamine, kes keskuses omavad juurdepääsu täitemenetlusregistrile või kellel on oma tööülesannete täitmiseks sellist juurdepääsu vaja.

§ 40. Töötlejatele juurdepääsu andmine

(1) Täitemenetlusregistri töötlemisõiguse üleandmise korraldab keskus, kes annab ja muudab talituse korralduse alusel täitemenetlusregistri kasutajatunnuse ja salasõna ning peatab ja lõpetab nende kasutamise. Salasõna saanud isik on kohustatud esialgse salasõna viivitamata välja vahetama.

(2) Käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud töötlejatele antakse juurdepääsu tagav salasõna kohtutäituri taotluse alusel. Taotlus adresseeritakse talitusele ning peab sisaldama selle isiku nime ja isikukoodi, kellele juurdepääsu taotletakse.

(3) Kohtutäitur on kohustatud talitusele teatama kohtutäituri asendaja või isiku asendus- või töösuhte või väljaõppe lõppemisest vastava suhte või väljaõppe lõppemise kuupäeval.

(4) Salasõna koosneb kaheksast märgist, millest vähemalt kaks peavad olema numbrid. Salasõnad, mida on võimalik seostada töötleja või keskuse teenistuja enda või tema perekonnaliikmete nime, aadressi või muu sellisega, ei ole lubatud. Salasõnana ei tohi kasutada ühesuguseid sümboleid, klaviatuurijärjestuses tähti ega numbriga täiendatud eelmist salasõna. Salasõna ei tohi kõrvalisele isikule kättesaadav olla ning kirjalikult üles märgitud salasõna peab hoidma kasutajatunnusest eraldi. Ühelgi muul viisil ei tohi salasõna üles märkida. Uus salasõna peab erinema eelmisest vähemalt 75% ulatuses.

(5) Salasõna ei tohi olla identne kasutajatunnusega.

§ 41. Salasõna muutmine

(1) Töötleja muudab salasõna iga kahe kuu möödudes. Süsteemitehniliselt tagatakse, et kahe kuu möödumisel salasõna viimasest muutmisest ei ole võimalik senist salasõna kasutada.

(2) Kui töötleja salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, muudab töötleja salasõna ja teavitab keskust. Vastasel juhul võib keskus ette hoiatamata töötleja kasutajaõigused peatada.

(3) Keskus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sündmustest talitust.

§ 42. Salasõna teatavakstegemine ja teise isiku poolt kasutamine

(1) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ja selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud ning salasõna teatavakstegemist loetakse distsiplinaarsüüteoks.

(2) Iga töötleja on kohustatud viivitamata teavitama keskust, kui isikud, kellel puudub selleks luba, kasutavad või üritavad kasutada andmetöötlusseadmeid, näiteks personaalarvutit või monitoriseadmeid.

(3) Keskus registreerib eksimused andmekaitse-eeskirjade vastu ja teavitab eksimustest talitust.

§ 43. Tarkvaraprogrammi ajutine sulgemine

(1) Kui töötleja lahkub töökohalt, on ta kohustatud arvutisüsteemist väljuma nii, et tarkvaraprogrammi avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna. Väljumiseks tuleb kasutada funktsionaalsust Töö lõpp või Logout.

(2) Lühiajalisel töökohalt lahkumisel võib kasutada muid arvutisüsteemi sissepääsupiiranguid.

§ 44. Vastutus andmete töötlemise eest

(1) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja täielikkuse eest ning andmetöötluse nõuetele vastavuse eest vastutab kohtutäitur. Kui andmeid töötleb käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isik, vastutab andmetöötluse eest kohtutäitur, kellega töösuhetes või kelle juures väljaõppel isik on.

(2) Töötlejad on vastavalt oma pädevusele ja nende valduses olevate töövahendite kasutamisel kohustatud järgima «Isikuandmete kaitse seaduse» § 19 lõigete 1 ja 2 nõudeid. Töötleja on ühtlasi kohustatud järgima «Andmekogude seaduse» § 7 lõigete 3, 4 ja 6 nõudeid.

(3) Nende vigade või probleemide tekkimisest, mida kohtutäitur ei ole võimeline iseseisvalt parandama, tuleb viivitamata informeerida keskust. Keskus peab vigadest või probleemidest koos nende võimalike lahendustega informeerima talitust.

§ 45. Töötleja andmekaitsealased kohustused

(1) Töötleja on kohustatud:
1) arvutisüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna nii, et see ei saaks teatavaks kolmandatele isikutele;
2) töökohalt lahkudes väljuma tarkvarast;
3) tegema kõik temast oleneva, et tema töökohast ei sisene arvutivõrku volitamata kasutaja;
4) teatama viivitamata keskusele, kui õigesti sisestatud parool ei võimalda arvutit kasutada;
5) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige käsitlemise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;
6) järgima tarkvaraprogrammi kasutamisjuhendi nõudeid;
7) vältima pädevusevälist andmete arvutisse sisestamist, nende muutmist või kustutamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist või hävimist.

(2) Andmeid või programme, samuti salvestatud või salvestatavat informatsiooni ja ametialast juurdepääsu teistele registritele ei ole lubatud muul kui tööalasel eesmärgil paljundada ega kasutada. Samuti ei võimaldata neile juurdepääsu selleks luba mitteomavatel isikutel.

3. jagu
Andmete väljastamine ja vaatlemisõigus

§ 46. Andmete väljastamine täitemenetlusregistrist

(1) Täitemenetlusregistrist andmeid ei väljastata, kui seadusest, välislepingust või käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(2) Täitemenetlusregistrisse kantud isikul on õigus saada teavet temaga seotud andmete kohta. Justiitsministeeriumil ja kohtutäituril on õigus väljastada andmeid isikule, kellel on selleks õigus seaduse või käesoleva määruse järgi.

(3) Täitemenetlusregistrisse kantud isik võib Justiitsministeeriumile isikukoodi, ees- ja perekonnanime esitamisel saada teavet täiteasja menetleva kohtutäituri nime ja täiteasja numbri kohta.

(4) Täitemenetlusregistrisse kantud isik võib teabe saamiseks esitada kirjaliku taotluse Justiitsministeeriumile.

(5) Taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) teabe taotlemise eesmärk;
3) milliseid andmeid soovitakse.

(6) Võimaluse korral edastatakse taotlejale teave viivitamata. Kui see ei ole võimalik, edastatakse taotletud teave taotleja kontaktaadressil «Avaliku teabe seaduses» sätestatud tähtaegu järgides.

(7) Andmevaldaja võib keelduda väljavõtte tegemisest ja teabe edastamisest, kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 nõuetele, taotluses on esitatud valeandmeid või kui taotlejal ei ole seaduslikku alust andmete saamiseks. Keeldumine tehakse isikule kirjalikult teatavaks hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel taotluse esitamisest arvates.

(8) Täitemenetlusregistrist võib avalikustada statistilisi andmeid.

§ 47. Asutustele vaatlemisõiguse andmise, peatamise ja äravõtmise kord

(1) Vaatlemisõigus antakse asutuse juhi taotluse alusel. Vaatlemisõiguse andmist või sellest keeldumist korraldab talitus.

(2) Asutuse juht esitab juurdepääsu saamiseks kirjaliku taotluse Justiitsministeeriumile. Taotluses märgitakse:
1) taotleva asutuse andmed;
2) vaatlemisõiguse taotlemise eesmärk ja alus;
3) nende isikute nimed ja ametikohad, kellele vaatlemisõigust taotletakse;
4) taotluse ja vaatlemisõiguse asjaolude kohta informatsiooni andva kontaktisiku nimi.

(3) Justiitsministeeriumil on õigus hinnata vaatlemisõiguse taotlemise eesmärgi ja aluse põhjendatust ning vajaduse korral küsida täiendavat informatsiooni.

(4) Vaatlemisõigust tagavad salasõnad ja kasutajatunnused antakse vaid isikutele, kellele vaatlemisõigust taotletakse. Vaatlemisõiguse saanud isikud ei või paroole kolmandatele isikutele edasi anda. Vaatlemisõigust tagav tarkvara paigaldatakse vaid vaatlemisõiguse saanud isikute arvutisse ja seda on keelatud paigaldada mujale.

(5) Asutus on kohustatud viivitamata teatama Justiitsministeeriumi kontaktisikule vaatlemisõigust omanud isikuga töö- või teenistussuhte lõppemisest. Kui asutus vajab jätkuvalt juurdepääsu täitemenetlusregistrile oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tuleb teatada uue isiku andmed, kellele taotletakse juurdepääsu tagamiseks salasõna ja kasutajatunnust.

§ 48. Vaatlemisõiguse kasutamise kord

(1) Vaatlemisõiguse saanud isik on kohustatud kasutama vaatlemisõigust eesmärgipäraselt. Vaatlemisõiguse ulatus sätestatakse käesolevas määruses. Vaatlemisõiguse saanud isik on kohustatud hoidma saladuses täitemenetlusregistrist saadud informatsiooni. Vaatlemisõiguse saanud isik võib anda informatsiooni edasi kolmandatele isikutele vaid juhul, kui see tuleneb informatsiooni vaatlemise eesmärgist, seadusest ja on vajalik vaatlemisõigusega isiku töö- või teenistusülesannete täitmiseks.

(2) Vaatlemisõiguse mitte-eesmärgipärase kasutamise, vaatlemisõigust tagavate salasõnade ja kasutajatunnuste edasiandmise või täitemenetlusregistrist saadud informatsiooni edasiandmise eest võetakse isikult vaatlemisõigus. Asutuse kontaktisik on kohustatud nimetatud sündmustest informeerima Justiitsministeeriumi. Asutuse taotlusel antakse vaatlemisõigus teisele töötajale.

(3) Kui asutuses korduvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud rikkumised, võib Justiitsministeerium võtta asutuselt vaatlemisõigused ja valida sobivama viisi asutuse tööks vajaliku informatsiooni andmiseks.

§ 49. Juurdepääs infosüsteemide andmevahetuskihile

(1) Kohtutäituri taotlusel võib Justiitsministeerium korraldada infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu kohtutäiturile ja käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isikutele eri registritest ja andmekogudest päringute tegemise õiguse andmise.

(2) Juurdepääs antakse eesmärgiga lihtsustada kohtutäituri tööd täitemenetluse läbiviimisel ja täitemenetluse tarbeks info kogumisel.

(3) Kohtutäitur ja kolmas isik on kohustatud järgima seadusega sätestatud turvanõudeid ja kasutama päringu tegemise õigust eesmärgipäraselt.

(4) Juurdepääs võetakse ära:
1) kohtutäiturilt ja käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isikutelt kohtutäituri ametist vabastamisel;
2) käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isikult kohtutäituriga alluvus- või väljaõppesuhte lõppemisel;
3) isikult, kes ei ole kasutanud juurdepääsuõigust eesmärgipäraselt.

(5) Kohtutäitur vastutab käesoleva määruse § 37 lõikes 2 nimetatud isikutele antud juurdepääsuõiguse eesmärgipärase kasutamise eest, arvestades «Kohtutäituri seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud piiranguid.

(6) Kohtutäitur on kohustatud viivitamata informeerima Justiitsministeeriumi käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud sündmuse toimumisest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab käesoleva määruse § 37 lõikes 2 sätestatud isikute kohta sisaldama:
1) isiku ees- ja perekonnanime;
2) isikukoodi;
3) alluvussuhet tõendava dokumendi olemasolul selle dokumendi koopiat.

§ 50. Tööalasel otstarbel kasutamise nõue

Ametialast juurdepääsu teistele andmekogudele või infosüsteemide andmevahetuskihile võib kasutada üksnes tööalasel otstarbel. Juurdepääsu kuritarvitamist loetakse distsiplinaarsüüteoks.

4. jagu
Järelevalve täitemenetlusregistri haldamise ja andmetöötluse üle

§ 51. Järelevalvet teostavad isikud

(1) Järelevalvet täitemenetlusregistri pidamise üle teostavad Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse ametnikud ja andmekaitse järelevalveasutus oma pädevuse piires.

(2) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja terviklikkuse üle teostab järelevalvet Justiitsministeerium käesoleva määruse 7. peatükis sätestatud korras. Järelevalve teostamisel abistab Justiitsministeeriumi keskus.

(3) Talitus teostab järelevalvet keskuse pädevuses olevate ülesannete eesmärgipärase täitmise üle.

§ 52. Järelevalve pädevus

(1) Täitemenetlusregistrisse kantavate andmete õigsuse ja terviklikkuse üle järelevalvet teostaval isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmetega ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada kohtutäiturilt teavet andmete väljastamise, kasutamise ja andmetöötluse kohta.

(2) Täitemenetlusregistri pidamise üle järelevalvet teostaval isikul on õigus siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ja saada kohtutäiturilt teavet andmetöötluse ja kehtestatud korra täitmise kohta.

(3) Kohtutäitur on kohustatud kõrvaldama järelevalvet teostava isiku osutatud puudused määratud tähtpäevaks.

5. peatükk
ELEKTROONILISE ARESTIMISE KORD JA TEHNILISED NÕUDED

§ 53. Elektrooniline arestimissüsteem ja arestimisakt

(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahel loodud infokanal, mille kaudu edastatakse krediidiasutusele elektrooniliselt info võlgniku konto arestimise kohta.

(2) Elektroonilise arestimissüsteemiga liitumiseks sõlmib krediidiasutus Eesti Vabariigiga Justiitsministeeriumi kaudu liitumislepingu. Justiitsministeerium teavitab kohtutäitureid krediidiasutuse liitumisest arestimissüsteemiga kohtutäiturite ametialase e-posti vahendusel.

(3) Elektrooniline arestimisakt on andmete kogum, mis edastatakse krediidiasutusele elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel.

§ 54. Elektroonilise arestimise kord

(1) Kohtutäitur on kohustatud elektroonilise arestimissüsteemiga liitunud krediidiasutusele edastama konto arestimisakte elektrooniliselt täitemenetlusregistri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestimisaktis tuleb märkida mittearestitavad summad viisil, mida arestimissüsteem ei võimalda, esitatakse arestimisakt paberkandjal kuni vastava tehnilise võimaluse loomiseni. Tehnilise võimaluse loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata.

(2) Kohtutäitur võib koostada elektroonilisi arestimisakte tarkvaraga ühendatud arvutiprogrammis eeldusel, et elektrooniline arestimisakt laaditakse täitemenetlusregistrisse. Täitemenetlusregistrisse laaditud elektroonilise arestimisakti andmed peavad olema eristamatud täitemenetlusregistris koostatud elektroonilise arestimisakti andmetest.

(3) Arvutiprogrammis koostatud elektrooniline arestimisakt edastatakse krediidiasutusele pärast selle laadimist täitemenetlusregistrisse.

§ 55. Elektroonilise arestimise tehnilised tingimused

(1) Täitemenetlusregistris või arvutiprogrammis koostatud elektroonilised arestimisaktid koondatakse täitemenetlusregistri automatiseeritud protsessi tulemusena arestimisfaili.

(2) Arestimisfail edastatakse krediidiasutusele igal tööpäeval. Liitumislepingu sõlmimisel lepitakse krediidiasutusega kokku täpne edastamise kellaaeg.

(3) Edastamise kellaaega on võimalik muuta Justiitsministeeriumi ja krediidiasutuse vahelise kokkuleppega. Kokkulepitud või muudetud kellaajast teavitatakse kohtutäitureid vähemalt viis tööpäeva ette.

(4) Enne edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laaditud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele samal tööpäeval. Pärast edastamise kellaaega täitemenetlusregistris koostatud või sinna laaditud elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele järgmisel tööpäeval.

(5) RIK on pärast elektroonilise arestimissüsteemi riketest teadasaamist kohustatud viivitamata sellest teavitama kohtutäitureid ametialase e-posti vahendusel. Rikke tekkimiseni koostatud ja krediidiasutusele edastamata elektroonilised arestimisaktid edastatakse krediidiasutusele pärast rikke kõrvaldamist. Kuni rikete kõrvaldamiseni võib kohtutäitur edastada krediidiasutusele konto arestimisakte paberkandjal.

6. peatükk
AMETIALANE ARVELDUSKONTO

§ 56. Ametialane arvelduskonto

(1) Kohtutäitur on kohustatud avama hiljemalt ametisse asumisele järgneval tööpäeval Finantsinspektsiooni tegevusluba omavas krediidiasutuses vähemalt ühe ametialase arvelduskonto.

(2) Kohtutäitur avab arvelduskonto enda nimel. Arvelduskonto avamisel on kohtutäitur kohustatud märkima konto avamise lepingu lisatingimustes, et:
1) arvelduskonto on avatud kohtutäituri ametialaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu kohtutäituri pärandvara hulka;
2) ametialane arvelduskonto ei kogu intresse;
3) justiitsministri käskkirjaga määratud isikul on järelevalve teostamiseks õigus kontrollida ametialase konto käivet, omamata sekkumisõigust. Justiitsministri käskkirjaga määratud isikul on õigus saada ametialasele kontole elektrooniline juurdepääs, kui krediidiasutus on loonud selleks tehnilise võimaluse, või nõuda krediidiasutuselt selle puudumisel ametialase arvelduskonto väljavõtet.

(3) Kohtutäitur avab vajaduse korral Eesti Panga tegevuslitsentsi omavas krediidiasutuses ametialase väärtpaberikonto. Konto avamisele ja lepingu tingimustele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korda.

(4) Kohtutäituri ametialane arvelduskonto suletakse hiljemalt kohtutäituri ametist lahkumise päeval, välja arvatud käesoleva määruse § 31 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 57. Ametialase arvelduskonto kasutamine

(1) Ametialast arvelduskontot võib kasutada ainult ametitoimingute tegemisel. Ametialase konto andmed märgitakse kõikidesse kohtutäituri poolt koostatud aktidesse. Täitemenetlusest saadud raha (tulem) ning kohtutäituri tasu ja täitekulude ettemaks kantakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

(2) Ametialasele arvelduskontole laekunud kohtutäituri tasu ja täitekulude hüvitise kannab kohtutäitur ametialaselt kontolt kohtutäituri ettevõtluskontole. Ametialasele arvelduskontole laekunud kohtutäituri tasu ja täitekulude ettemaksu võib kanda edasi kohtutäituri ettevõtluskontole.

(3) Ametialasele arvelduskontole laekunud raha ei või kohtutäitur kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega muul otstarbel, kui sissenõudja nõude rahuldamiseks.

(4) Kohtutäitur peab eraldi arvestust ametialasel arvelduskontol seisva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud sissenõudjal või võlgnikul vastu võtmata.

§ 58. Tagatisraha ja enampakkumise tulemi vastuvõtmine

(1) Sularahas tasutud tagatisraha kohta väljastab kohtutäitur maksjale kviitungi ning kohustub tasutud tagatisraha kandma ametialasele arvelduskontole. Sularahas tasutud tagatisraha tagastab kohtutäitur ametialaselt arvelduskontolt tagatisraha maksnud isiku poolt märgitud kontole.

(2) Enampakkumise tulem kantakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui tulem tasutakse sularahas, väljastab kohtutäitur isikule kviitungi ning kohustub tasutud summa kandma ametialasele arvelduskontole hiljemalt järgmisel tööpäeval.

(3) Enampakkumisest saadud tulemi väljamaksmine toimub «Täitemenetluse seadustiku» § 43 lõike 2 kohaselt.

§ 59. Sularaha vastuvõtmine

(1) Sularaha vastuvõtmise korral koostab kohtutäitur kviitungi kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse rahasumma tasunud isikule ja teine hoiustatakse täitetoimikus või eraldi kohtutäituri määratud korras.

(2) Kviitungile märgitakse järgmised andmed:
1) kohtutäituri tööpiirkond, ees- ja perekonnanimi ning büroo aadress;
2) kviitungi väljaandmise kuupäev ja number;
3) raha maksja ees- ja perekonnanimi ning kohustatud isiku ees- ja perekonnanimi, kui maksja ja kohustatud isik ei ole üks ja sama;
4) täiteasja number või muu raha tasumise alus;
5) vastuvõetud summa suurus;
6) raha vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanimi, kui tegemist ei ole kohtutäituri endaga.

(3) Kviitungi allkirjastab sularaha vastuvõtnud isik.

(4) Vastuvõetud sularaha kohta peab kohtutäitur jooksvat arvestust, märkides lisaks käesoleva määruse § 60 lõikes 2 nimetatud andmetele sularaha vastuvõtmise kuupäeva ja kviitungi numbri. Arvestust võib pidada arvelduskontoraamatus.

(5) Kui sularaha kviitungeid hoitakse väljaspool täitetoimikut, tuleb neid säilitada käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul koos arvelduskontoraamatuga.

§ 60. Arvelduskontoraamat

(1) Ametialasel arvelduskontol oleva raha liikumise kohta peab kohtutäitur arvelduskontoraamatut ning registreerib laekumised ja väljamaksed täitemenetlusregistris.

(2) Arvelduskontoraamatusse märgitakse raha laekumise ja ülekande kuupäev, raha maksja ja raha saaja nimi, raha tasumise alus, laekunud summa suurus ja väljamaksete summad, märkides eraldi arvestatud kohtutäituri tasu ja täitekulu suuruse.

(3) Arvelduskontoraamatut tuleb pidada jooksvalt.

(4) Arvelduskontoraamatut võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud andmete säilimine käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide teisendamise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus.

(5) Elektroonilist arvelduskontoraamatut pidav kohtutäitur on kohustatud nõudmisel ja mõistliku aja jooksul esitama järelevalve teostamiseks arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks üldkasutatavas vormingus kogu käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul.

(6) Elektroonilise arvelduskontoraamatuna käsitatakse raamatupidamisprogrammi, kui see kajastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ning võimaldab loodud dokumentide säilitamist muutmatul kujul ja taasesitamist võimaldaval viisil käesoleva määruse kohaselt.

7. peatükk
TÄITEKULUD

§ 61. Täitekulude hüvitamise ulatus

(1) Kohtutäitur peab täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mida saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Kohtutäitur lähtub kulutuste suuruse arvestamisel heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest.

(2) Täitekuludeks ei loeta kohtutäituri büroo majandamise kulusid, nagu näiteks bürooruumide rent, laenumaksed, liisingumaksed, kommunaalkulud, tehniliste seadmete amortisatsioon, töötajate palk ja dokumentide hoidmise kulud.

§ 62. Täitekulude arvestamise alused ja kord

(1) Kohtutäitur peab täitekulude kohta täpset arvestust ning säilitab kuludokumendid.

(2) Täitekulude väljamõistmisel tuleb vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte toimetada. Täitekulude otsuses tuleb esitada kulude loetelu, märkides ära iga erineva kulu summa, viidata võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitada talle kaebamise korda.

§ 63. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamise ülempiir

(1) Kohtutäituril on õigus nõuda sõidu- ja majutuskulude hüvitamist seoses täitetoimingute tegemisega väljaspool kohtutäituri büroo asukohta.

(2) Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(3) Isikliku sõiduauto kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 4 krooni kilomeeter.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui täitetoimingu viis läbi kohtutäituri büroo töötaja või tema juures väljaõppel olev kohtutäitur.

8. peatükk
JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD

§ 64. Järelevalvet teostavad isikud

(1) Järelevalvet kohtutäituri üle teostavad justiitsministri määratud isikud. Justiitsminister võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata ametikogu esindaja, kelle määrab ametikogu juhatus. Järelevalvet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) põhikirja, organite otsuste ja koja kehtestatud hea ametitava täitmise üle teostab koja aukohus.

(2) Järelevalvet teostavatel isikutel on õigus:
1) siseneda kõikidesse kohtutäituri büroo ruumidesse;
2) tutvuda kõigi kohtutäituri büroo töötajate tööga;
3) nõuda kõigi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist;
4) nõuda järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid kolmandatelt isikutelt.

(3) Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud.

(4) Järelevalve teostamine ei tohi oluliselt häirida kohtutäituri büroo tööd klientide teenindamisel.

§ 65. Järelevalve liigid

(1) Järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina ning isiku avalduse või kaebuse alusel.

(2) Esimene korraline järelevalve toimub kohtutäituri teise ametiaasta jooksul. Korralist järelevalvet viiakse läbi Justiitsministeeriumi tööplaaniga kinnitatud järelevalvegraafiku alusel.

(3) Erakorraline kontroll toimub põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et kohtutäituri või kohtutäituri asendaja ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi.

(4) Järelkontroll toimub korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks.

§ 66. Kontrollist teatamine

(1) Korralisest kontrollist teatatakse kohtutäiturile või kohtutäituri asendajale ette vähemalt kaks nädalat enne selle algust.

(2) Erakorralisest ja järelkontrollist ei pea ette teatama.

§ 67. Kohtutäituri kohustused järelevalve korral

(1) Kohtutäitur on kohustatud järelevalve käigus osutama järelevalvet teostavatele isikutele igakülgset abi, andma vajalikku informatsiooni ja nõutud teavet määratud tähtpäevaks.

(2) Kohtutäitur on kohustatud esitama järelevalve käigus kontrollimiseks nõutud dokumendid ja muud ametitegevust kajastavad materjalid ning tagama järelevalve teostamiseks vajaliku juurdepääsu elektroonilistele dokumentidele ja registritele.

(3) Kohtutäitur eraldab vajaduse korral järelevalvet teostavatele isikutele tööks vajaliku ruumi.

(4) Kohtutäituril ei ole kohustust viibida järelevalvet läbi viivate isikutega ühes ruumis ja vastata kohe tekkinud küsimustele. Küsimused, millele kohtutäitur või tema abipersonal ei oska kohe vastata, kirjutatakse üles ja esitatakse kohtutäiturile hiljem vastamiseks kas suuliselt või kirjalikult.

§ 68. Järelevalveakt

(1) Järelevalve käigu ja tulemuste kohta koostatakse järelevalveakt, millele kirjutavad alla järelevalvet teostanud isikud.

(2) Akt esitatakse kohtutäiturile tutvumiseks nelja nädala jooksul järelevalve lõpupäevast arvates. Kohtutäituril on õigus kolme nädala jooksul akti saamise päevast arvates esitada aktis märgitu kohta kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid.

(3) Isiku avalduse või kaebuse alusel läbiviidud kontrolli tulemuste kohta ei koostata järelevalveakti.

§ 69. Järelevalve tulemused

(1) Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kohta teeb järelevalvet teostanud isik kohtutäiturile ettekirjutuse, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuses kohtutäiturile antud juhised ja korraldused puuduste kõrvaldamiseks on kohtutäiturile täitmiseks kohustuslikud.

(2) Ettekirjutuses ei tohi anda kohtutäiturile juhiseid õiguse rakendamiseks ja tõlgendamiseks täitetoimingute tegemisel.

(3) Kui kohtutäitur jätab järelevalvematerjalide alusel tehtud ettekirjutuse täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks.

§ 70. Distsiplinaarmenetluse algatamine järelevalve käigus

Kui järelevalve käigus avastatakse asjaolud, mis annavad alust arvata, et kohtutäitur on jätnud ametikohustused täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt ning tegemist on puudusega, mille kõrvaldamine ei ole võimalik, võib järelevalve teostaja algatada distsiplinaarmenetluse. Muus osas jätkub järelevalve käesolevas määruses sätestatud korras.

9. peatükk
KOHTUTÄITURI AMETIKOHA TÄITMISE KONKURSS

§ 71. Konkursi väljakuulutamine

(1) Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale.

(2) Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium.

(3) Justiitsministeerium teavitab kohtutäitureid ja kohtutäiturieksami sooritanud kohtutäiturikandidaate kohtutäituri ametikoha täitmise konkursist. Teade konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse ka Justiitsministeeriumi veebilehel.

§ 72. Konkursil osalemine

(1) Kohtutäituri ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil võivad osaleda «Kohtutäituri seaduse» §-s 17 sätestatud tingimustele vastavad isikud.

(2) Konkursil osalemiseks esitatakse koja eksamikomisjonile avaldus, milles märgitakse piirkond, kuhu soovitakse kandideerida. Kui konkurss kuulutatakse välja mitmes tööpiirkonnas asuvate kohtutäituri ametikohtade täitmiseks, võib esitada avalduse mitmes tööpiirkonnas kandideerimiseks. Avalduses nimetatakse tööpiirkondade eelistus.

(3) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2) «Kohtutäituri seaduse» § 17 lõikes 1 nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;
3) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
4) elulookirjeldus;
5) kandideerija omakäeline kinnitus, et ta vastab «Kohtutäituri seaduse» §-s 17 sätestatud tingimustele.

(4) Avalduse esitamiseks peab olema aega vähemalt kaks nädalat arvates konkursiteate avaldamisest.

§ 73. Konkursi korraldamine ja konkursil osalejate hindamine

(1) Konkursi viib läbi koja eksamikomisjon.

(2) Konkursi pingerida moodustatakse kohtutäiturieksami hinde alusel.

(3) Kui kohtutäituri ametikoha täitmise konkursil osaleb ametis olev kohtutäitur, võetakse pingerea moodustamisel arvesse kohtutäiturile viimasel korralisel atesteerimisel antud koondhinne. Kui ametis olev kohtutäitur ei ole atesteerimist läbinud, lähtutakse kohtutäiturieksami hindest.

(4) Kui konkursil osaleja ei ole sooritanud enne konkursil osalemist kohtutäiturieksamit, viib koja eksamikomisjon tema hindamiseks läbi kohtutäiturieksami käesoleva määruse 10. peatükis sätestatud korras.

(5) Isikud, kes on töötanud vähemalt ühe aasta vandeadvokaadi, kohtuniku, notari või pankrotihaldurina, pääsevad vestlusele kohtutäiturieksamit sooritamata.

(6) Eksamikomisjon valib vestluse tulemuste põhjal välja parima kohtutäituri kandidaadi. Otsuse tegemisel võib komisjon arvestada konkursil osaleja tööpiirkonna eelistust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 74. Konkursi tulemused

(1) Eksamikomisjon teeb konkursi tulemuste kohta otsuse kahe kuu jooksul arvates konkursil osalemiseks dokumentide esitamise päevast. Otsus saadetakse Justiitsministeeriumile.

(2) Eksamikomisjon teatab konkursi tulemused konkursil osalenutele viivitamata.

(3) Eksamikomisjoni otsuse alusel nimetab justiitsminister kandideerija kohtutäituri ametisse.

10. peatükk
KOHTUTÄITURIEKSAMI VALDKONNAD JA HINDAMISE KORD

§ 75. Eksami osad ja valdkonnad

(1) Eksam toimub kolmes osas: õigusteadmiste test, kaasuste lahendamine (õigusliku arvamuse koostamine) ja vestlus. Kaasused lahendatakse testiga samal päeval.

(2) Õigusteadmiste testi ja kaasuste lahendamisega kontrollitakse kohtutäiturieksamil osaleja erialateadmisi järgmistes valdkondades:
1) tsiviilõiguse üldosa;
2) võlaõigus;
3) asjaõigus, sealhulgas laeva asjaõigus;
4) perekonnaõigus;
5) pärimisõigus;
6) ühinguõigus;
7) tsiviilkohtu- ja täitemenetlusõigus;
8) pankrotiõigus.

§ 76. Hindamise kord

(1) Eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuste lahendusi hinnatakse kuue palli süsteemis järgmiselt:
6 palli – suurepärane
5 palli – väga hea
4 palli – hea
3 palli – rahuldav
2 palli – kasin
1 pall – puudulik.

(2) Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab eksamikomisjon koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Õigusteadmiste testi koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud komisjoniliikmete arvuga.

(3) Iga kaasuse lahendust hindab komisjoniliige eraldi. Iga kaasuse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse koondhinne.

(4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui kahe palli võrra, loetakse testi või kaasuste vastused ühiselt läbi ja hinnatakse enamuse otsuse alusel.

(5) Koondhinded arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

(6) Kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata. Sel juhul loetakse kandidaat konkursi mitteläbinuks. Vestlusele lubatakse üksnes need kandidaadid, kelle õigusteadmiste testi ja kaasuste lahendust on hinnatud vähemalt 3 palliga («rahuldav»).

(7) Vestluse käigus hinnatakse kohtutäiturieksamil osaleja isikuomaduste sobivust kohtutäituri ametikohustuste täitmiseks, lähtudes «Kohtutäituri seaduses» sätestatud kohtutäiturile esitatavatest nõuetest. Vestlusel käsitletakse eksamil osaleja poolt kirjutatud kaasuste lahendusi, et hinnata tema oskust oma mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt väljendada.

(8) Kohtutäiturieksam on sooritatud, kui õigusteadmiste testi koondhinne, iga kaasuse koondhinne ja eksami koondhinne on vähemalt 3 palli ning vestlus on hinnatud arvestatuks.

11. peatükk
TÄIENDUSÕPE

§ 77. Täiendusõppe läbimise kohustus

Kohtutäitur ja kohtutäituri abi on kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe.

§ 78. Täiendusõppe maht ja valdkonnad

(1) Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 40 tundi täiendusõpet. Viieaastase hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 200 tundi täiendusõpet.

(2) Vähemalt 75% iga-aastasest täiendusõppe mahust peab olema õigusalane täiendusõpe. Kuni 25% iga-aastasest täiendusõppe mahust võib olla kohtutäituri tegevusega külgnevates valdkondades.

§ 79. Täiendusõppe läbimise tõendamine

(1) Täiendusõppe nõuetekohase läbimise kinnitamine on aruandepõhine. Kohtutäitur ja kohtutäituri abi on kohustatud eksamikomisjoni määratud päeval esitama eksamikomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.

(2) Eksamikomisjonil on õigus nõuda kohtutäiturilt või kohtutäituri abilt dokumentide, informatsiooni ja muude selliste andmete esitamist, mis võimaldavad eksamikomisjonil kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatud andmete õigsust, vastavust täiendusõppe eesmärgile ja täiendusõppe läbimist käesolevas määrustikus sätestatud mahus ja tingimustel.

12. peatükk
AMETITEGEVUSE STATISTILINE ARUANNE

§ 80. Statistilise aruande esitamise kohustus

Ametikogu esitab justiitsministrile elektrooniliselt kohtutäiturite ametitegevuse statistilise koondaruande aruandeperioodile järgneva esimese kuu jooksul. Aruanne esitatakse poolaasta kohta.

§ 81. Ametitegevuse statistilise aruande sisu

(1) Statistilises aruandes märgitakse järgmiste ametitoimingute arv:
1) vallasasja väljanõudmine;
2) kinnisasja väljaandmine;
3) lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;
4) elatise nõue;
5) hagi tagamine;
6) vallasasja enampakkumine;
7) kinnisasja enampakkumine;
8) dokumentide kättetoimetamine kohtumenetluse seaduste alusel;
9) pärandi inventuur;
10) pärandvara valitsemine;
11) aruandeperioodil alustatud täitemenetlused, tuues eraldi välja avalik-õiguslike nõuete arvu;
12) aruandeperioodil lõpetatud täitemenetlused, tuues eraldi välja avalik-õiguslike nõuete arvu.

(2) Statistilises aruandes märgitakse järgmiste ametiteenuste arv:
1) vallasasja eraenampakkumine;
2) kinnisasja eraenampakkumine;
3) dokumendi kättetoimetamine;
4) õigusnõu andmine;
5) õigusdokumendi koostamine.

13. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 82. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrus nr 58 «Kohtutäiturimäärustik» (RTL 2005, 125, 1984; 2009, 53, 777) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Justiitsministri 25. oktoobri 2001. a määrus nr 70 «Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu» (RTL 2001, 120, 1716) tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

Minister Rein LANG

Kantsler Margus SARAPUU

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 17.12.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-06226.

 

]]>Justiitsministermäärus13255604Lisad 

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 1

Andmed füüsiliste isikute kohta

Täitemenetlusega seotud füüsiliste isikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1) eesnimi;
2) perekonnanimi;
3) vajadusel isanimi;
4) isikukood või sünniaeg;
5) telefon;
6) e-posti aadress;
7) faks;
8) märge isiku surma kohta;
9) aadressid (tänav, haldusüksus, sihtnumber, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
10) pangakontod (konto number, panga nimetus, pangakood, kehtivuse lõpp);
11) varad (vara olek, vara liik, vara nimetus, keelumärke olemasolu, arestimishind, müügihind);
12) vara asukohad (tänav, haldusüksus, sihtnumber, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
13) võlgniku vanne.

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 2

Andmed juriidiliste isikute kohta

Täitemenetlusega seotud juriidiliste isikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1. ärinimi;
2. registrikood;
3. staatus;
4. telefon;
5. faks;
6. e-posti aadress;
7. aadressid (tänav, haldusüksus, sihtnumber, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
8. pangakontod (konto number, panga nimetus, pangakood, kehtivuse lõpp);
9. varad (vara olek, vara liik, vara nimetus, keelumärke olemasolu, arestimishind, müügihind);
10. vara asukohad (tänav, haldusüksus, sihtnumber, aadress, riik, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp);
11. võlgniku vanne.

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 3

Andmed dokumentide kohta

1. Täitemenetlusega seotud loodava dokumendi kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1.1. dokumendi tüüp;
1.2. dokumendi liik;
1.3. dokumendi staatus;
1.4. dokumendi olek;
1.5. dokumendi viit;
1.6. dokumendi seosviit;
1.7. dokumendi registreerija;
1.8. menetlust läbiviiva kohtutäituri nimi;
1.9. dokumendi autor;
1.10. dokumendi eest vastutaja;
1.11. dokumendi loomise kuupäev;
1.12. dokumendile reageerimise kuupäev;
1.13. märkus;
1.14. viide dokumendi asukohale.

2. Täitemenetlusega seotud dokumendi aluseks oleva täitedokumendi kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
2.1. täitedokumendi liik;
2.2. täitedokumendi number;
2.3. täitedokumendi koostamise kuupäev;
2.4. täitedokumendi koostaja;
2.5. täitedokumendi õiguslik alus;
2.6. täitedokumendi saabumise kuupäev;
2.7. täitedokumendi saatja nimi;
2.8. täitedokumendi edasisaatmise kuupäev.

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 4

Andmed täitetoimikus

1. Täitetoimikute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
1.1. täitetoimiku number;
1.2. täitetoimiku seisund;
1.3. täitetoimiku avamise aluseks oleva lahendi liik;
1.4. täitetoimiku avamise kuupäev;
1.5. võlgniku ees- ja perekonnanimi;
1.6. võlgniku aadress;
1.7. kohtutäituri ees- ja perekonnanimi;
1.8. kohtutäituri asendaja ees- ja perekonnanimi;
1.9. täitemenetluse läbiviimise piirkond;
1.10. võlgniku esindaja ees- ja perekonnanimi;
1.11. täitetoimiku ühendamise kuupäev;
1.12. täitetoimiku solidaarseks muutmise kuupäev;
1.13. märge kohtutäituri vahetumise kohta;
1.14. märge viimase sissenõude pööramise kohta.

2. Täitetoimikus sisalduvate nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
2.1. märge/märked nõude/nõuete olemuse kohta (nt perioodiline, rahaline, kohustav);
2.2. nõude olek;
2.3. nõude täitmise tähtaeg;
2.4. nõude suurus;
2.5. rahuldamata nõude suurus;
2.6. sissenõudja.

3. Täitetoimikus sisalduvate toimingute kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
3.1. toimingu sooritamise kuupäev;
3.2. toimingu registreerimise kuupäev;
3.3. toimingu olek;
3.4. toimingu liik;
3.5. toimingu sooritaja ees- ja perekonnanimi;
3.6. toimingu sisu;
3.7. märkus toimingu tegemise kohta.

4. Täitetoimikus sisalduvate saajate kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
4.1. märge saaja kehtivuse kohta;
4.2. saaja nimi või nimetus;
4.3. saaja esindaja;
4.4. saaja kehtivuse lõpp.

5. Ühendatud nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
5.1. ühendatud nõuete kogumi number;
5.2. selgitus nõuete ühinemise kohta;
5.3. ühendatud nõuet sisaldava toimiku number;
5.4. ühendatud nõuet sisaldava toimiku seisund;
5.5. ühendatud nõuet sisaldava toimiku aluseks oleva lahendi liik;
5.6. ühendatud nõuet sisaldava toimiku avamise kuupäev;
5.7. ühendatud nõuet sisaldava toimiku võlgnik;
5.8. ühendatud nõuet sisaldava toimiku kohtutäitur.

6. Solidaarsete nõuete kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
6.1. solidaarsete nõuete kogumi number;
6.2. selgitus nõuete solidaarsuse kohta;
6.3. solidaarset nõuet sisaldava toimiku number;
6.4. solidaarset nõuet sisaldava toimiku seisund;
6.5. solidaarset nõuet sisaldava toimiku aluseks oleva lahendi liik;
6.6. solidaarset nõuet sisaldava toimiku avamise kuupäev;
6.7. solidaarset nõuet sisaldava toimiku võlgnik;
6.8. solidaarset nõuet sisaldava toimiku kohtutäitur.

7. Täitetoimikus sisalduvate dokumentide kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
7.1. dokumendi viit;
7.2. dokumendi seosviit;
7.3. dokumendi olek;
7.4. dokumendi staatus;
7.5. dokumendi liik;
7.6. dokumendi loomise kuupäev;
7.7. dokumendi registreerimise kuupäev;
7.8. dokumendi saabumise kuupäev;
7.9. dokumendi saatmise kuupäev;
7.10. dokumendile reageerimise kuupäev;
7.11. dokumendi aluseks oleva lahendi number;
7.12. dokumendi aluseks oleva lahendi tegemise kuupäev.

8. Täitetoimikus sisalduvate andmete ajaloo kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
8.1. toimiku seisundi muutmise kuupäev;
8.2. toimiku number;
8.3. toimiku uus ja vana seisund;
8.4. võlgniku ees- ja perekonnanimi;
8.5. sissenõudja ees- ja perekonnanimi;
8.6. kohtutäituri ees- ja perekonnanimi;
8.7. kohtutäituri asendaja ees- ja perekonnanimi.

9. Täitemenetluse käigus laekunud ja ülekantud raha kohta kantakse täitemenetlusregistrisse järgmised andmed:
9.1. raha laekumise kuupäev;
9.2. rahasumma suurus;
9.3. raha maksja nimi või nimetus;
9.4. ülekande kuupäev;
9.5. sissenõudjale ülekantava summa suurus;
9.6. laekumisest eraldatud täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu suurus;
9.7. raha saaja nimi või nimetus.

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 5

TÄITMISAVALDUS

TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA

Kohtutäitur ___________________________________________________________

SISSENÕUDJA

___________________________________________________________________________

Nimi

Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

SISSENÕUDJA ESINDAJA

___________________________________________________________________________

Nimi

Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

VÕLGNIK

___________________________________________________________________________

Nimi

Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

VÕLGNIKU ESINDAJA

___________________________________________________________________________

Nimi

Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood

___________________________________________________________________________

Elu- või asukoht

___________________________________________________________________________

Sidevahendid (telefon, faks, e-post)

___________________________________________________________________________

Panga rekvisiidid

___________________________________________________________________________

Muud andmed

Palun pöörata täitmisele "Täitemenetluse seadustiku" § 2 lõike 1 punkti _______ alusel ________________

___________________________________________________________________________

Nõude sisu:

Nõude suurus:

VÕLGNIKU KINNISVARA

Kinnisvara liik

Aadress

......

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 23 lõige 3):

                     ]]>

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku vallasvarale:

                     ]]>

Soovin pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele:

                     ]]>

Avaldusele lisatud dokumendid:

Kuupäev __________________

Avaldaja allkiri _______________________________

Avaldaja andmete muutumisest palun kohe teavitada kohtutäiturit. Mitteteatamise tagajärjel tekkinud arusaamatuste eest kohtutäitur ei vastuta.

Märkused (täidab büroo töötaja):

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 6

TÄITMISTEADE VÕLGNIKULE

Sissenõudja                     nimi                     (isikukood/registrikood) on esitanud    kuupäev    kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitedokumendiks on _______________________________

Võlgnik on                     nimi                     (isikukood/registrikood)

Nõude sisu on _____________________________________

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele.

Kohtutäitur teeb Teile ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on _____ päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates.

Kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik "Täitemenetluse seadustikus" lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku varale) ning nõuab kohtutäituri tasu "Kohtutäituri seaduses" sätestatud täies määras. Täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab võlgnik.

Kõik sissenõutavad summad (sealhulgas täitekulud) tasub võlgnik kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ____________ pangas nr _____________________________. Maksekorraldusse märkida selgitus _______________________________.

Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos täitekuludega _________ krooni. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega _______________ krooni.

Kui võlgnik tasub täitedokumendist tuleneva nõude enne täitmisteate kättetoimetamist otse sissenõudjale, siis tuleb kohtutäiturile esitada tasumist tõendav dokument. Täitedokumendi täitmine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest, kui tasumine toimus pärast sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Seoses täitedokumendiga on võlgnikul õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist, selleks tuleb võlgnikul ühendust võtta kohtutäituri bürooga.

Võlgnikul on kohustus esimesel võimalusel teavitada kohtutäiturit tema ülalpidamisel olevatest isikutest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on «Täitemenetluse seadustiku» §-s 131.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel või kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks "Tsiviilkohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul selle saamisest ja teeb läbivaatamisest arvates kümne päeva jooksul otsuse. Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule.

Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagi rahuldamise korral jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

Täitmisteade toimetatakse kätte "Tsiviilkohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras. Kättetoimetamine on dokumendi üleandmine selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga õigeaegselt tutvuda oma õiguste teostamiseks ja kaitsemiseks. Täitmisteate võib kätte toimetada igal ajal igas kohas, kus isik viibib. Täitmisteate võib kätte toimetada ka esindajale, kes on võlgnikku esindanud eelnenud kohtumenetluses. Täitmisteate võib kätte toimetada ka võlgniku eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. "Tsiviilkohtumenetluse seadustikus" sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale. Alus: «Täitemenetluse seadustiku» §-d 10 ja 24 ning «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» 33. peatükk.

Täiendavad märkused:

Lisad:

Kohtutäitur

 

MAKSEKORRALDUS

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 7

TÄITMISTEATE KÄTTETOIMETAMISE AKT

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgnikule kätte _____________________________.

Täitmisteate kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks.

Võlgnik või võlgniku esindaja kinnitab oma allkirjaga, et on täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kätte saanud ning on teadlik algatatud täitemenetlusest ning õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega.

_______________________

          /nimi ja allkiri/

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Märkused:

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 8

KORDUSTEADE

Esmane täitmisteade edastatud: ______________________

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ___________ krooni (sh käibemaks 20%: ______ krooni) ja kohtutäituri tasu ____________ krooni (sh käibemaks 20%: _______ krooni) ning täitekulud __________ krooni (sh käibemaks 20%: _______).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Täitmisteates märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg oli _______________________ (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 25 lõige 1).

Selgitused:

Täitemenetluse jooksul võib tekkida täiendavaid täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 38 lõige 1). Kõik sissenõutavad summad võib tasuda ühe ülekandega.

Kui olete nõude eelnevalt täitnud, esitage palun kohtutäiturile tasumist tõendav dokument.

Seoses täitedokumendiga võib võlgnik taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 24 lõike 3 punkt 5).

Märkused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Lisad:

Kohtutäitur:

MAKSEKORRALDUS

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 9

KOHTUTÄITURI TASU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS

Võlgniku _____________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________________ ja sissenõudja ______________________ avaldus.

"Kohtutäituri seaduse" (edaspidi KTS) § 21 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 221 lõike 1 kohaselt on kohustatud kohtutäituri tasu maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhul on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus.

KTS § 22 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus saada täitetoimingute tegemise eest lisatasu. KTS § 2511 lõike 1 kohaselt sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist. Kohtutäituri põhitasu määr on kehtestatud rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 242 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

KTS § 23 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutuvad nimetatud tasud sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel. Lisatasud muutuvad sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist.

Kui täitedokument täidetakse enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

Arvestades eeltoodut ning vastavalt "Kohtutäituri seaduse" §-le 21, _________________ otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult/sissenõudjalt ___________________________:

1) täitemenetluse alustamise tasu __________________ krooni, millele lisandub
    käibemaks ________ krooni, kokku __________________ krooni;

2) kohtutäituri põhitasu __________________ krooni, millele lisandub
    käibemaks ________ krooni, kokku __________________ krooni;

3) kohtutäituri lisatasu __________________ krooni, millele lisandub
    käibemaks ________ krooni, kokku __________________ krooni.

Märkused:

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kohtutäiturile võib esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks "Tsiviilkohtumenetluse seadustikus" sätestatud korras. Kui menetlusosaline ei esita tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kaebuse kohtutäituri tasu otsuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul selle saamisest ja teeb läbivaatamisest arvates kümne päeva jooksul otsuse. Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaebuse maakohtule.

Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 10

TÄITEKULU VÄLJAMÕISTMISE OTSUS

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Kohtutäitur ja/või sissenõudja _______________________ on täitemenetluse läbiviimiseks teinud järgmised vajalikud kulutused:

......

Täitekulude väljamõistmise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" §-d 37 ja 38. Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 39).

Kohtutäitur ________________, koostanud täitekulu arvestuse, otsustas võlgnikult _______________ välja mõista täitekulu summas ____________ krooni (sh käibemaks 20%: _____ krooni).

Selgitus:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, mille tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42  "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Otsuse on koostanud kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 11

TÄITETOIMINGUST TEATAMINE

_____________________ (isikukood/registrikood) suhtes on sissenõudja ______________________ avalduse ja __________________________________________ alusel algatatud täitemenetlus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ___________ krooni (sh käibemaks 20%: ______ krooni) ja kohtutäituri tasu ____________ krooni (sh käibemaks 20%: _______ krooni) ning täitekulud ___________ krooni (sh käibemaks 20%: _______).

Käesolevaga teavitab kohtutäitur võlgnikku järgmisest täitetoimingust: __________________ (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § __________).

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 12

JÄRELEPÄRIMINE KREDIIDIASUTUSELE

Palun avaldada pangasaladusena käsitatavaid andmeid täitemenetluses võlgniku konto(de) olemasolu kohta. Kohtutäitur võib krediidiasutuselt nõuda andmeid võlgniku kontode kohta (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 26 lõige 3). Andmete nõudmise eesmärgiks on võlgniku konto arestimine (alus: krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 3).

Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________________________________________ ja sissenõudja _______________________________________________ avaldus.

Võlgniku nimi:

Võlgniku isikukood/registrikood:

Selgitused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 13

VARA KONTOL ARESTIMISE AKT

Võlgniku _________________ ( isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _____________ ja sissenõudja _____________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust __________ krooni (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest _____ krooni (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Krediidiasutuse poolt kuulub arestimisele:

Arestimisele ei kuulu igakuiselt ______ palga alammäära.

"Täitemenetluse seadustiku" §-st 131 tulenevalt ei kuulu täiendavalt arestimisele igakuiselt ____ krooni.

Märkused:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" § 115 ja "Krediidiasutuste seaduse" § 88 lõike 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8.

Konto arestitakse arestimisakti alusel selles märgitud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimist kontole laekuvad summad. Pärast arestimist kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Konto on arestitud, kui krediidiasutus on arestimisakti kätte saanud. Krediidiasutus ei või avada kontot võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

Arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 133 lõige 1). Mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Võlgnik on kohustatud teavitama kohtutäiturit ülalpidamisel olevatest isikutest ja muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, eelkõige info mittearestitava sissetuleku kohta. Mittearestitavate sissetulekute loetelu on «Täitemenetluse seadustiku» §-s 131.

Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates kümne päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 14

KONTO ARESTIMISE AKT HAGI TAGAMISE MÄÄRUSE ALUSEL

Võlgniku __________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja ____________________ avaldus.

Hagi tagamise abinõuna palun võlgniku konto(d) arestida summas _____________ krooni.

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" § 115 ja "Krediidiasutuste seaduse" § 88 lõike 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8.

Märkused:

Konto arestitakse arestimisakti alusel selles märgitud ulatuses. Juhul kui isiku kontol puuduvad kohtumääruse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, siis palun sellest viivitamata teavitada kohtutäiturit.

Aresti seadmisel palun teatada võlgniku arvelduskonto kontojääk.

Kui täitedokumendiga nähakse hagi tagamiseks ette võlgniku konto arestimine, arestib krediidiasutus kohtutäituri poolt edastatud arestimisakti alusel vajaliku summa võlgniku kontol, kuid ei kanna raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 115 lõige 5).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 15

RAHALISE NÕUDE ARESTIMISE AKT

Võlgniku __________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja ___________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: _________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas _________ krooni (sh käibemaks 20%: _____ krooni) (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________ krooni (sh käibemaks 20%: _____ krooni) (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Selgitus:

Käesoleva nõude rahuldamiseni olete kohustatud mitte maksma eespool nimetatud isikule summat, mille olete temale võlgu. See summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 4). Ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 5).

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 16

SISSETULEKU (TÖÖTASU) ARESTIMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _________________ ja sissenõudja ________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Sissetulekust kuulub kinnipidamisele:

Selgitus:

Olete kohustatud kinni pidama summasid Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.

Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 4).

Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 130 lõige 4).

Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast. Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 132).

Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Märkused:

Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 134).

Kui sissetulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 133 lõige 1).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet "Täitemenetluse seadustiku" §-s 131 sätestatud sissetulekutele.

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.

Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: "Karistusseadustiku" § 281).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 17

RIIKLIKUST PENSIONIST KINNIPIDAMISE AKT

Võlgniku ____________________ (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________________ ja sissenõudja ___________________________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: _________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas _________ krooni (sh käibemaks 20%: _____ krooni) (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________ krooni (sh käibemaks 20%: _____ krooni) (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Võlgnetava summa suurus kokku:

Selgitus:

Olete kohustatud kinni pidama summasid võlgniku pensionist kuni nõude rahuldamiseni.

Kinnipeetud summad palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (alus: "Riikliku pensionikindlustuse seaduse" § 47 lõige 6).

Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile väljamaksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast ja arvestades "Riikliku pensionikindlustuse seaduse" § 47 lõikes 3 märgitud piiranguid.

Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 18

KEELUMÄRKE SEADMISE AVALDUS

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus:

Palun kanda käsutamise keelumärge võlgniku nimele registrisse kantud varale, milleks on _________________.

Võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 64 lõige 1).

Kinnisasja arestimiseks keelab kohtutäitur vara käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke viivitamata pärast kinnisasja arestimise akti koostamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 142 lõige 1 ja § 145 lõige 1).

Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

Keelumärke seadmist takistavatest asjaoludest palume viivitamata teatada kohtutäiturile.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Lisad:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 19

VALLASVARA ARESTIMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" §-d 52, 64 ja 74.

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Informatsioon võlgniku suhtes esitatud teiste nõuete kohta:

Asi on eelnevalt arestitud:

]]>

Sissenõudja, kelle kasuks eelnev arestimine toimus:

 

Arestitud vara

Jrk nr

Arestitud vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht

Ühikute arv

Ühiku hind

Summa

 

.........

 

 

 

Arestitud vara väärtus kokku:

 

Arestitud vallasvara hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 74).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada "Täitemenetluse seadustiku" §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva aktiga keelab kohtutäitur vara käsutamise ning registreerimisele kuuluva asja korral esitab registripidajale avalduse registrisse asja käsutamise keelumärke tegemiseks (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 64 lõige 1).

Arestitud vallasvara hoidmine

Kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid. Kui asi jäetakse võlgniku valdusse, tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 71).

Kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse, võib ta asja anda hoiule kolmandale isikule. Vara hoidja määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 72).

Asi antakse hoiule arestimisakti alusel. Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 72).

Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse "Võlaõigusseaduses" hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 72).

Võtsin vastutavale hoiule arestimisaktis märgitud vara, sealhulgas dokumendid. Kinnitan oma allkirjaga, et minule on selgitatud minu õigusi ja kohustusi vara hoidmisel ning olen teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest.

Vara hoidja:

Kolmandate isikute vastuväited arestimisele:

Kui kolmas isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 73 lõige 2).

Muud avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 75 lõige 5).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 20

KINNISASJA ARESTIMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad:

1) kohtutäituri tasust summas__________ krooni (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja ______);

2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _____ krooni (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37).

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" §-d 142, 144 ja 145.

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Manukad, politseiametnik ja kolmas isik:

Kinnisasja üleskirjutamine

Kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta:

Kinnisasja päraldised ja olulised osad:

Kinnisasja hind:

Ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve:

Kinnisasja hindamine ja hinna vaidlustamise kord

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (alus: "Täitemenetluse seadustiku" §-d 74 ja 144).

Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada "Täitemenetluse seadustiku" §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Käsutuskeeld

Käesoleva dokumendiga keelan üleskirjutatud vara käsutamise (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 142 lõige 1). Kohtutäitur edastab viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamtusse (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 145 lõige 1).

Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja. Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 147).

Avaldused ja märkused:

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibis vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole tal õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 75 lõige 5).

Arestimise kehtivus

Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 148).

Kaebamise kord

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 222).

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 21

LAEVA ARESTIMISE AKT

STATEMENT OF SEIZURE OF SHIP

Menetluse aluseks on täitedokument / Proceedings on the basis of enforcement instrument:

Sissenõudja / Claimant:

Võlgnik / Debtor:

Nõude suurus / Amount of claim:

Kohtutäituri täitekulud / Bailiff’s fee / enforcement expenses:

1. Arestitud laeva kirjeldus ja hind / Description and value of the seizured ship:

Laeva nimi / Name of the ship       Eelmine nimi / Formername       Laeva hind / Value

......

Reg nr / Official No.    IMO nr / IMO No.    Kutsung / Call Sign    Kodusadam / Home port

2. Andmed laeva registreerimise kohta / Information on the registration of the ship:

]]>

Kantud laeva kinnistusraamatusse / Registered in the Estonian Ship Register

]]>

Kantud laevapereta prahitud laevade registrisse / Registered in the Estonian Register of Bareboat Charter Ships

]]>

Kantud väikelaevaregistrisse / Registered in the Estonian Register of Small Craft

]]>

Välismaine laev, lipuriigiks on: / Foreign vessel / ship, flag state:

]]>

Registreerimata laev / Unregistered vessel / ship

3. Laeva arestija võtab laevalt ära laeva dokumendid ("Laeva asjaõigusseaduse" § 85 lõige 3) The person who seizes the ship shall remove the ship documents from the ship (§ 85 (3) of the Law of Maritime Property Act).

Laevalt kohtutäituri poolt äravõetud dokumendid / Documents removed from the ship by the bailiff:

Dokumendi nimetus / Name of the document   Nr, väljastusaeg / Number, date of issue

1. Eesti lipudokument, sealhulgas merelaeva liputunnistus / Estonian Paper of Nationality, incl. Certificate of Nationality

2. Mõõtekiri / Tonnage Certificate

3. Klassitunnistus / Certificate of Class

4. Logiraamat / Log-book

5. Munsterroll / Crew List

6. Mere- või sõidukõlblikkuse tunnistus või reisijateveo tunnistus / Trade Certificate or Passenger Certificate

Eesti lipudokumendiks on mere- või siseveelaevatunnistus, laevapilet, väikelaevatunnistus või ajutine liputunnistus / Certificates of sea-going vessels, certificates of inland vessels, ship’s letters, certificates of small crafts and provisional certificates of nationality are Estonian papers of nationality.

Märkused äravõetud dokumentide kohta / Remarks concerning the removed documents:

4. Laeva päraldiste üleskirjutamine / Recording of the ship accessories:

]]>

Akti lisana kirjutati üles laeva päraldised / The list of ship accessories is annexed to the statement of seizure

]]>

Laeva päraldisi ei kirjutatud üles / Ship accessories were not recorded

5. Laeva hoidja: / Ship’s Administrator:

Laeva hoidja määrab kohus. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Hoidja ei või laeva kasutada. / A ship’s administrator is appointed by the court. The administrator is subject to judicial control and is bound by the instructions of the court. The administrator shall not use the ship.

Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse "Võlaõigusseaduses" hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 72). / The liability of a depository provided for in the Law of Obligations Act applies to the liability of a ship’s administrator for the preservation and return of the thing. The claimant is deemed to be the depositor of the property (basis: § 72 of the Code of Enforcement Procedure).

Tsiviilhagi, täitemenetluse, konfiskeerimise, rahatrahvi, rahalise karistuse, varalise karistuse või kohtukulude hüvitamise tagamiseks üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata kasutamise või käsutamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (alus: "Karistusseadustiku" § 308). / Use or disposal, without the authorisation of the entitled person, of property recorded in order to secure a civilaction, execution proceeding, confiscation, fine, pecuniary punishment, fine to the extent of assets or compensation for legal costs, by a person who is responsible for the administration of the property is punishable by a pecuniary punishment or up to one year of imprisonment (basis: § 308 of the Penal Code). Käesolevas aktis ja selle lisas (vt punkt 4) märgitud vara on antud hoiule kohtu poolt nimetatud laeva hoidjale / The property listed in this statement of seizure and in its annex (see clause 4) is deposited with the ship’s administrator appointed by the court.

Hoiule võetud vara kasutamise, võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast vastutusest ja kriminaalkaristusest olen teadlik. / I am aware of the liability and criminal punishment applicable for the use, transfer, concealment or squandering of the property under my administration.

Laeva hoidja nimi ja allkiri / Name and signature of the ship’s administrator ___________________

6. Juuresviibinud isikute märkused: / Remarks of the persons present at the seizure:

.......

]]>

Täiendavad märkused on lisatud aktile / Additional remarks are annexed to the statement

]]>

Rohkem märkusi ei tehtud / No additional remarks

7. Õigused ja kohustused / Rights and obligations

Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibis vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole tal õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 75 lõige 5). / If a debtor or claimant who is present at the seizure of the property has not made any statements or remarks concerning the seized property, he or she has no right to appeal against the incorrect preparation of the statement of seizure or to later rely on the incorrect preparation of the statement of seizure (basis: § 75 (5) of the Code of Enforcement Procedure).

Kui kolmas isik nimetab vara enda omandis olevaks, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 73 lõige 2). / If a third party alleges that the thing subject to seizure is in the ownership of the third party, a notation concerning such objection shall be entered in the statement of seizure. The bailiff shall explain to the third party the right of the party to file an action with the court for the release of the property from seizure (basis: § 73 (2) of the Code of Enforcement Procedure).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217). / A complaint may be filed to the bailiff against a decision made or act performed by the bailiff within ten days as of the day on which the complainant becomes or should have become aware of the decision made or the act performed. A bailiff shall review the complaint against the activities of the bailiff in the presence of the participants in the proceedings within fifteen days and make a decision within ten days after the review. The bailiff shall inform the participants in the proceedings of the time of the review of the complaint. Failure of the participants in the proceedings to be present at the review of the complaint does not constitute an impediment to the review of the complaint (basis: § 217 of the Code of Enforcement Procedure).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218). / A participant in the proceedings may file an appeal against a decision of a bailiff made regarding the complaint to a county court in the jurisdiction of which the bailiff’s office is located within ten days as of the delivery of the decision. An appeal against a decision made or act performed by a bailiff cannot be filed with a court without prior filing of a complaint to the bailiff (basis: § 218 of the Code of Enforcement Procedure).

Kohtutäitur: / Bailiff: ___________________________________
                                              Nimi, allkiri / Name, signature

Juuresviibinud isikud: / Persons who were present:

Nimi / Name

Aadress / Address

Allkiri / Signature

1) Võlgnik: / Debtor:

 

 

2) Sissenõudja: / Claimant:

 

 

3) Manukad / Witnesses / Impartial observer:

 

 

4) Politseiametnik(ud) / Police officer(s):

 

 

5) Kolmandad isikud: / Third persons:

 

 

Kohtutäitur ja juuresviibinud isikud peavad alla kirjutama nii aktile kui ka selle lisadele. Kui akt ja selle lisad ei ole nööri ja reljeefpitsati abil kokku köidetud, tuleb täiendavalt alla kirjutada igale akti ja selle lisade leheküljele. The bailiff and persons in whose presence the ship was seized shall sign both the statement of seizure and the annexes to the statement. If the statement of seizure or its annexes are not bound by string and embossing press, each page of the statement and of its annexes shall be signed separately.

Akti lisad: / Annexes:  

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 22

VARA ENAMPAKKUMISE AKT

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" §-d 78 ja 96.

Enampakkumisel osalevad isikud

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Enampakkumisest osavõtjad (ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, vajadusel volitust tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ning arvelduskonto number):

.........

Tagatisraha ei pea maksma riik, kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank ega ka sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 83 lõige 4).

Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 83 lõige 5).

Enampakkumisel müüdav vara

Jrk nr

Müüdava vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht

Kogus

Alghind

............

Enampakkumise tulemused

Jrk nr

Müüdud vara nimetus ja kogus

Parima pakkumise hind

Ostja nimi ja isikukood/registrikood

.............

Enampakkumisel viibivate isikute vastuväited:

Enampakkumisel kohalviibivad isikud võivad esitada vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta pärast viimase ülepakkumise teatavaks tegemist. Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumisel oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 92).

Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõiked 1 ja 2).

Koheseks tasumiseks eelkirjeldatud korra tähenduses loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõige 3).

Vallasasi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõige 5). Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 98 lõige 1).

Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 156).

Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 223 lõige 1).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Lisad:

Märkused:

Akti koostamise juures viibisid:

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 23

ENAMPAKKUMISE NURJUNUKS KUULUTAMISE AKT

Kohalviibivad isikud

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

_____________ toimunud enampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjus: _______________________

(alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 99 lõike 1 punkt ____).

Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 100 lõiked 1 ja 3).

Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 101 lõiked 1 ja 2).

Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 102 lõiked 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 24

VARA ÜMBERHINDAMISE AKT

Kohalviibivad isikud

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Vara valitseja või järelevaataja

]]>

Aadress

 

Nõude sisu:

Võlgnetava summa suurus kokku:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" § 94, § 100 lõige 5 ja § 101 lõige 4 vallasasjade puhul ning kinnisasjade puhul täiendavalt § 137.

Vara loetelu                            Vara alghind                        Vara hind pärast ümberhindamist

........

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 25

KORDUSENAMPAKKUMISE AKT

Kordusenampakkumisel osalevad isikud

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Manukad, politseiametnikud ja kolmandad isikud:

Kordusenampakkumisest osavõtjad (ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, vajadusel volitust tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev ning arvelduskonto number):

......

Tagatisraha ei pea maksma riik, kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank ega ka sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 83 lõige 5).

Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 83 lõige 5).

Kordusenampakkumisel müüdav vara

Jrk nr

Müüdava vara nimetus, lühikirjeldus ja asukoht

Kogus

Alghind

.........

Kordusenampakkumise tulemused

Jrk nr

Müüdud vara nimetus ja kogus

Parima pakkumise hind

Ostja nimi ja isikukood/registrikood

..........

Avaldused ja märkused:

Ostja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist. Kui ostuhind ületab 200 000 krooni, peab ostja kohe pärast enampakkumise lõppemist tasuma ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõiked 1 ja 2).

Koheseks tasumiseks eelkirjeldatud korra tähenduses loetakse sularahas, maksekaardiga või elektroonilise rahavahendiga maksmist või muu raha kohest laekumist kontrollida võimaldava vahendi abil tasumist. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõige 3).

Asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 93 lõige 5).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 26

KORDUSENAMPAKKUMISE NURJUNUKS KUULUTAMISE AKT

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

______________ toimunud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise põhjus: _______________ (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 99 lõike 1 punkt _______).

Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 101 lõiked 1 ja 2).

Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 102 lõiked 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 27

VARA MÜÜGI AKT

Osapooled:

Võlgnik/müüja:

Nimi:
Isikukood/registrikood:
Aadress:
Sissenõudja:
Aadress:

Ostja:

Nimi:
Isikukood/registrikood:
Aadress:
Volitust tõendav dokument:
Arvelduskonto number:

Omand müüdud asjale tekib asja üleandmisega käesoleva akti alusel. Akti ärakirja alusel toimub omandiõiguse sissekandmine registrisse (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 101 lõiked 6 ja 7; § 137).

Jrk nr

Vara nimetus, kirjeldus ja asukoht

Kogus

Hind

......

Ostja on kohustatud tasuma asja hinna alljärgnevalt:

______________ krooni kohtutäituri ametialasele arvelduskontole nr __________________

______________ krooni müüja arvelduskontole nr ________________________________

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti lisad:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 28

TÄITEDOKUMENDIS MÄRGITUD VALLASASJA SISSENÕUDJALE ÜLEANDMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ____________________ ja sissenõudja ___________________ avaldus.

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Manukad, politseiametnik ja kolmandad isikud:

Täitetoimingu läbiviimise aluseks on "Täitemenetluse seadustiku" § 178.

Üleantavad esemed:

Jrk nr

Eseme nimetus, lühikirjeldus

Arv

Märkused

..........

Võlgniku kohustused

Võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale.

Kui asja ei leita, peab võlgnik teatama kohtutäiturile asja asukoha. Kui võlgnik ei teata asja asukohta, siis taotleb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtult võlgniku trahvimist "Täitemenetluse seadustiku" § 183 sätete kohaselt (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 178).

Juhul kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 181).

Avaldused ja märkused:

Täiendav informatsioon:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibisid:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 29

KINNISASJA VÄLJAANDMISE TÄITMISTEADE

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Nõude sisu:

_______________________ alusel olete kohustatud vabastama kinnisasjad aadressil ____________________________________________________.

Teen Teile ettepaneku ülalnimetatud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on ______________________. Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja sundkorras äravõtmine või võlgniku ja temaga koosolevate inimeste väljatõstmine.

Täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest palun teatada kohtutäiturile viivitamata. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine ________________________.

Võlgniku kohustused:

1. anda kinnisasja valdus üle;

2. muretseda ruum vara paigutamiseks;

3. teatada selle asukoht kohtutäiturile;

4. väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.

Alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 180 lõige 2.

Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja (alus: "Täitemenetluse seadustiku § 180 lõige 4).

Kui võlgnik ei nõua hoiustatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 180 lõige 5).

Kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusesse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 181 lõiked 1 ja 2).

Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik minule pandud kohustuste mittetäitmise tagajärgedest:

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 30

KINNISASJA VALDUSE ÄRAVÕTMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Isik

Kohalviibimine

Võlgnik

]]>

Aadress

 

Sissenõudja

]]>

Aadress

 

Politseiametnik, kolmandad isikud:

Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 180 lõige 3).

Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 180 lõige 4).

Kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus. Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusesse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 181 lõiked 1 ja 2).

Kui võlgnik ei nõua hoiustatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 180 lõige 5).

Väljatõstmise lühikirjeldus:

Väljatõstetav vara

Jrk nr

Eseme nimetus

Kogus

Avaldused ja märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Akti koostamise juures viibinud isikud:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 31

SUNDVÕÕRANDATAVA KINNISASJA VALDUSE ÜLEVÕTMISE AKT

Sundvõõrandamismenetluse läbiviimise aluseks on __________________________________ korraldus.

Sundvõõranditasu ja hüvitis(ed) on makstud kohtutäituri ______________________ ametialasele arvelduskontole __________________________________.

Isik

Kohalviibimine

Sundvõõrandiandja ________________

]]>

Aadress

 

Sundvõõrandiandja ________________

]]>

Aadress

 

Tunnistaja _______________________

]]>

Aadress

 

Tunnistaja _______________________

]]>

Aadress

 

Sundvõõrandatava kinnisasja kirjeldus:

Sundvõõrandisaaja pretensioonid üleantava asja suhtes:

Avaldused ja märkused:

Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise akti kantud pretensioonide alusel taotleda akti koostamisest arvates 10 päeva jooksul sundvõõranditasu vähendamist. Tasu vähendamise aluseks on sundvõõrandiandja süül tekkinud kinnisasja väärtust vähendavad ja sundvõõrandamise eesmärgi saavutamist raskendavad kahjustused, nagu keskkonnareostus, ulatuslikud puurimised, kaevamised ja raiumised (alus: "Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse" § 38 lõige 1).

Sundvõõrandamistasu vähendamise avaldus esitatakse "Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses" sätestatud korras.

Akt saadetakse sundvõõrandiandjale, sundvõõrandisaajale, kohtutäiturile ja maavanemale, sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsusele (alus: "Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse" § 37 lõige 1).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

Sundvõõrandiandja:

Sundvõõrandisaaja:

Tunnistajad:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 32

TÄITEMENETLUSE PEATAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur ________________________________, läbi vaadanud ________________________

____________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________,

leidis:

Juhindudes "Täitemenetluse seadustiku" § 46 lõikest ________________________

otsustas:

Peatada täitemenetlus __________________ peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni.

Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 33

TÄITEMENETLUSE UUENDAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur _______________________________, läbi vaadanud __________________________

_____________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________,

leidis:

Juhindudes "Täitemenetluse seadustiku" § 47 lõikest 2, otsustas kohtutäitur uuendada täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemise tõttu.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 34

TÄITEMENETLUSE LÕPETAMISE OTSUS

Võlgnik:

Sissenõudja:

Kohtutäitur _______________________________, läbi vaadanud ________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________,

leidis:

Juhindudes "Täitemenetluse seadustiku" § 48 punktist      , otsustas kohtutäitur lõpetada täitemenetluse.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 35

KEELUMÄRKE KUSTUTAMISE AVALDUS

Võlgniku _________________________ (isikukood/registrikood), elukoht/asukoht ________________________ vara on aresti alt vabastatud.

Keelumärge on seatud kohtutäituri ____________________ poolt keelumärke seadmise esildisega ______________________.

Täiendav informatsioon:

Olete kohustatud kustutama Teie poolt eespool nimetatud isiku varale seatud keelumärke, kuna täitemenetlus on lõpetatud (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 49 lõige 1) või isiku vara on aresti alt vabastatud.

Keelumärke kustutamisest keeldumise kohta palun saatke kohtutäiturile teade, milles sisaldub täiteasja number ja informatsioon keelumärke kustutamata jätmise põhjuste kohta.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218).

Lisad:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 36

DOKUMENTIDE JA VARA ÜLEANDMISE AKT

Kohtutäitur _____________________________, läbi vaadanud _______________________________ kohtumääruse nr ______________ võlgniku ____________________________ pankroti väljakuulutamise kohta, juhindudes "Täitemenetluse seadustiku" §-st 51 ja pankrotihalduri taotlusest, annab käesoleva aktiga pankrotihaldur ______________________ kontaktandmetega _______________________ üle täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara.

Vara loetelu:

......

Üleantavate dokumentide loetelu:

......

Märkused:

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 37

TEADE TÄITEMENETLUSE KOHTA

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Täiendav info:

Teate väljastamise põhjus:

Teate koostas kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 38

AVALDUS ASENDUSKARISTUSE MÄÄRAMISEKS

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ___________________ ja sissenõudja __________________ avaldus.

Rahatrahvi nõude suurus: _______ krooni. Võlgnik on rahatrahvi tasunud kokku _______ krooni.

Täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud ___________________ ning täitmisteade on kätte toimetatud ____________________.

Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmiseid täitetoiminguid:

......

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

Eeltoodu alusel ja juhindudes "Täitemenetluse seadustiku" § ______ lõikest _____, palun otsustada rahatrahvi jäägi asendamine.

Lugupidamisega

Kohtutäitur:

Lisad:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 39

TAHTEAVALDUSE VÕI DOKUMENDI KÄTTETOIMETAMISE AKT

_________________ (isikukood/registrikood), Teie suhtes on algatatud tahteavalduse või dokumendi kättetoimetamise menetlus. Menetluse algatamise aluseks on ______________ avaldus.

Kättetoimetamiseks antud tahteavalduse või dokumendi nimetus:

Tahteavaldus või dokument toimetati kätte ___________________, aadressil _________________________.

Kinnitan oma allkirjaga, et olen saanud avalduse/dokumendi kätte käesolevas aktis märgitud kuupäeval ja kohas.

_______________________

/nimi ja allkiri/

Kohtutäitur/kättetoimetaja:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 40

KINNIPEETAVA SISSETULEKUST NÕUDE ARESTIMISE AKT

Võlgniku _________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________ ja sissenõudja _______________ avaldus.

Nõude sisu:

Nõude suurus: __________ krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas______________ krooni (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 21 ja  ______) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas _________ krooni (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37), kokku summas ____________ krooni (koos käibemaksuga).

Palun nõude täitmiseks pidada kinni summasid võlgniku sissetulekutest kuni nõude rahuldamiseni. Kinnipeetavad summad palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

"Täitemenetluse seadustiku" § 31 lõike 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kinnipeetava osa arvutab vangla vastavalt "Vangistusseaduse" §-le 44.

Märkused:

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218). 

Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana.

Kohtutäitur

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 41

TEADE OSA VÕÕRANDAMISE KOHTA

Osaühingu nimi ja registrikood, mille osa võõrandati ________________________________________

_______________________________________________________________________________

Võõrandatava osa nimiväärtus ________________________________________________________

Võõrandatava osa omandiliik (ainu-, kaas- või ühisomand) ___________________________________

Omandaja nimi ___________________________________________________________________

Omandaja isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ning välismaa koodi puhul riigi nimi

______________________________________________________________________________


Omandaja elu- või asukoha andmed: riik ja linn või vald ning juhul, kui elu- või asukoht asub väljaspool Eestit,

osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas ____________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________


Omandatava osa nimiväärtus _________________________________________________________

Omandiosa ülemineku aeg ___________________________________________________________

 

Teate koostamise kuupäev:

Koostanud kohtutäitur:

 

Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42
"Kohtutäiturimäärustik"
lisa 42

TEADE HOONEÜHISTU LIIKMESUSE VÕÕRANDAMISE KOHTA

Selle hooneühistu nimi ja registrikood, mille liikmesus võõrandati _______________________________

________________________________________________________________________________

Võõrandatava liikmesuse number ______________________________________________________

Võõrandatava liikmesuse omandiliik (ainu-, kaas- või ühisomand) _____________________________

Kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) ________________________________

Omandaja nimi ___________________________________________________________________

Omandaja isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ning välismaa koodi puhul riigi nimi

______________________________________________________________________________


Omandaja elu- või asukoha andmed: riik ja linn või vald ning juhul, kui elu- või asukoht asub väljaspool Eestit,

osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas ______________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

Omandaja kontaktandmed ____________________________________________________________

(aadress, e-posti aadress, telefoninumber)

Liikmesuse omandi ülemineku aeg ______________________________________________________

Omandatava liikmesuse kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) ________________

Liikmeks saamise aeg _______________________________________________________________

Teate koostamise kuupäev:

Koostanud kohtutäitur:

]]>