Vabariigi Valitsusmäärusalgtekst-terviktekstmõõtühikmõõtmine/mõõdistamineavaldamineavaldatud2009-12-17+02:00208RT I2009-12-28+02:0064438http://www.riigiteataja.ee/akt/132489012010-01-01+02:002012-12-02+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1324890122012-11-30+02:00Maret Mauer339644Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis Määrus kehtestatakse «Mõõteseaduse» § 3 lõike 5 alusel.

]]>1Reguleerimisala1Määrusega kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud (edaspidi kohustuslikud ühikud) ja nende kasutamise viis.2Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatud suurustele.3Mõõtetulemusi ja mõõtühikute abil väljendatud suurusi võib esitada lisaks kohustuslikele mõõtühikutele ka mõõtühikutes, mida käesolev määrus ei sisalda, kuid need peavad olema märgitud sulgudes kohustuslikes mõõtühikutes esitatud väärtuse järel.4Määrusega kehtestamata mõõtühikuid võib kasutada toodetel ja seadmetel, mis on kasutusele võetud enne 1. maid 2004. a, ning nimetatud toodete ja seadmete koostude või osade täiendamisel või asendamisel.5Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata mõõtevahenditele, mis sisalduvad «Mõõteseaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistus.6Määrust ei kohaldata õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses kasutatavatele mõõtühikutele, kui need tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest.7Määruses on mõõtühikutega seotud termineid kasutatud vastavalt standardile EVS 758 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».2SI põhiühikud1SI lähtub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) kehtestatud seitsmest põhiühikust, mille nimetused ja tähised on toodud määruse lisa tabelis 1.2CGPMi kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised (sulgudes on nimetatud määratluse kehtestanud CGPMi järjekorranumber ja toimumise aasta):1meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983);2kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901);3sekund on võrdne 133Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega (13. CGPM, 1967);4amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948);5kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Nimetatud määratlus osutab veele, mille isotoopkoostis on määratletud järgmiste ainehulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta (13. CGPM, 1967 ja 23. CGPM, 2007);6mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C (14. CGPM, 1971). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid;7kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979).3Termodünaamilisest temperatuurist (tähis T), mida väljendatakse kelvinites, saab tuletada Celsiuse temperatuuri (tähis t) kui erinevuse kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K.4Lõikes 3 nimetatud Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut «kraadi Celsiust» (°C), mis võrdub ühikuga «kelvin» (K). Sel juhul on «kraadi Celsiust» erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel.5Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides 13. CGPMi otsuse kohaselt.3SI tuletatud ühikud1SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensiooniavaldise alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga üks.2SI tuletatud ühikutele antud erinimetused ja eritähised on toodud määruse lisa tabelis 2. Lisaks SI põhiühikutele võib ka neid ühikuid kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks lõikes 1 toodud reegli järgi.3Tuletatud ühikuid võib väljendada nii SI põhiühikute kui ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m–1·kg·s–1 või N·m–2·s või Pa·s).4Määruse lisas toodud ühikute kombineerimisel saadakse liitühikud.4Kord- ja osaühikud1Kord- ja osaühikud võivad olla nii detsimaalsed kui ka mittedetsimaalsed.2Detsimaalsed kord- ja osaühikud on ühikute detsimaalkordsed ja -osad, mille arvkordajaks on 10 või selle astmed ning mis moodustatakse määruse lisa tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil.3Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliitetähis kirjutatakse ühikutähise ette ilma tühikuta ja ühikutähise astmenäitaja kehtib ka eesliite kohta.4Eesliiteid ei tohi kasutada kord- või osaühikute ees ja ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide.5Suuruse väärtuse esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuse kümnendosa eraldatakse komaga.6Ühikute jagatisena esitatud tuletatud ühikute detsimaalsete kord- ja osaühikute moodustamisel võib eesliite lisada kas ühiku tähisele murru lugejas või nimetajas või mõlemas nimetatud osas.7Massiühiku (kg) detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale «gramm» ja eesliitetähise lisamisega tähisele «g».8SI detsimaalsed kord- ja osaühikud, millele on antud erinimetused, on toodud määruse lisa tabelis 4. Nimetatud ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid.9SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud on toodud määruse lisa tabelis 5. Nimetatud ühikutest, välja arvatud goon, ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.10Määruse lisa tabelites 4 ja 5 toodud kord- ja osaühikuid võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.11Suurust «aeg» kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.5Lisaühikud1Rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud on:1SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud;2SI ühikutega seotud ühikud, mille kasutusala on piiratud.2SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud on toodud määruse lisa tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused on saadud eksperimentaalselt ega ole SI ühikutes täpselt teada.3Määruse lisa tabelis 6 toodud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.4SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud määruse lisa tabelis 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.6Määruse kehtetuks tunnistamineVabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 120 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis» (RT I 2004, 31, 210) tunnistatakse kehtetuks.7Määruse jõustumineMäärus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.1 EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13);Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/84/EÜ suveaja korra kohta (EÜT L 031, 02.02.2001, lk 21–22). Peaminister Andrus ANSIP ]]> Majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan PARTS ]]> Riigisekretär Heiki LOOT ]]> Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 208 «Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis»
lisa ]]>Tabel 1. SI PÕHIÜHIKUD Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd ]]>Tabel 2. ERINIMETUSTE JA -TÄHISTEGA SI TULETATUD ÜHIKUD Füüsikaline suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes Avaldis SI põhiühikutes Tasanurk radiaan rad   1 rad = 1 m·m–1 Ruuminurk steradiaan sr   1 sr = 1 m2·m–2 Sagedus herts Hz   1 Hz = 1 s–1 Jõud njuuton N   1 N = 1 m·kg·s–2 Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m–2 1 Pa = 1 m–1·kg·s–2 Energia, töö, soojushulk1 džaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s–2 Võimsus2, soojusvoog vatt W J·s–1 1 W = 1 m2·kg·s–3 Elektrilaeng, elektrihulk kulon C   1 C = 1 s·A Elektriline potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj) volt V W·A–1 1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1 Elektriline takistus oom Ω V·A–1 1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2 Elektrijuhtivus siimens S A·V–1 1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2 Elektriline mahtuvus farad F C·V–1 1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2 Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1 Magnetvootihedus (induktsioon) tesla T Wb·m–2 1 T = 1 kg·s–2·A–1 Induktiivsus henri H Wb·A–1 1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2 Valgusvoog luumen lm cd·sr 1 lm = 1 m2·m–2·cd Valgustatus luks lx lm·m–2 1 lx = 1 m–2·cd Radionukliidide aktiivsus bekerell Bq   1 Bq = 1 s–1 Neeldumisdoos, ioniseeriva kiirguse energia, kerma, neeldumisdoosi indeks grei Gy J·kg–1 1 Gy = 1 m2·s–2 Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg–1 1 Sv = 1 m2·s–2 Katalüütiline aktiivsus katal kat   1 kat = 1 mol·s–1 ]]>1 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.2 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Var ei sisaldu CGPMi otsustes.Tabel 3. DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1018 peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 101 detsi d 10–1 senti c 10–2 milli m 10–3 mikro µ 10–6 nano n 10–9 piko p 10–12 femto f 10–15 atto a 10–18 zepto z 10–21 jokto y 10–24 ]]>Tabel 4. ERINIMETUSTEGA SI DETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD Suurus Ühiku nimetus Tähis Väärtus Maht (ruumala) liiter l, L1 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3 Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg Rõhk baar2 bar 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa ]]>1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segamini minna.2 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.Tabel 5. SI ÜHIKUTEST MOODUSTATUD MITTEDETSIMAALSED KORD- JA OSAÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Määratlus Tasanurk täispööre   1 täispööre = 2π rad   goon gon 1 gon = (π/200) rad   kraad ... ° 1° = (π/180) rad   minut ... ' 1' = (1/60)°   sekund ... '' 1'' = (1/60)' Aeg minut min 1 min = 60 s   tund h 1 h = 60 min = 3600 s   ööpäev d 1 d = 24 h =86 400 s ]]>Tabel 6. SI ÜHIKUTEST SÕLTUMATULT MÄÄRATLETUD ÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Määratlus Mass aatommassiühik u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist:
1 u ]]>–27 kg Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V:
1 eV ]]>–19 J ]]>Märkus: Tabelis toodud arvväärtused on võetud CODATA (Committee on Data for Science and Technology) (http://psysics.nist.gov/cuu/Constants/index.html) kehtivast füüsikaliste fundamentaalkonstantide ajakohastatud loetelust. Tabelis toodud väärtused pärinevad aastast 2006.Tabel 7. SI ÜHIKUTEGA SEOTUD PIIRATUD KASUTUSALAGA ÜHIKUD Suurus Nimetus Tähis Väärtus Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m–1

Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala

aar a 1 a = 102 m2 hektar ha 1 ha = 102 a = 104 m2 Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10–28 m2 Pärlite ja vääriskivide mass karaat ct1 1 ct = 2·10–4 kg (Tekstiilikiu) joonmass teks tex 1 tex = 10–6 kg·m–1 Vere ja teiste kehavedelike rõhk millimeetrit elavhõbedasammast mm Hg 1 mm Hg = 133,322 Pa ]]>1 Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata. Majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan PARTS ]]>