Vabariigi Valitsusmäärusterviktekstmaastikukaitsealaeeskiriavaldamineavaldatud2005-02-11+02:00RT I200511488517342005-02-20+02:00312010-04-01+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1329091812010-10-28+03:00migraator158482Peetri jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri2009-01-19+02:00RT I2009748131252682009-02-01+02:002010-03-19+02:00RT I20101370132897332010-04-01+03:00
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

]]>1ÜLDSÄTTED1Peetri jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk1Peetri jõe maastikukaitseala² eesmärk on:1Peetri jõe devoni liivapaljanditega tüüpilise sälkoru ja Eestis ainulaadsete devoni lubjakivi paljandite kaitse;2EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liigi – väike-konnakotka, kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooria liikide hulka, kaitse;3EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide: jõgede ja ojade (3260)³, lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), rusukalletel ja jäärakutel kasvavate metsade (pangametsade) (9180*), lammi-lodumetsade (91E0*) kaitse;4EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide: hariliku hingi, hariliku võldase, jõesilmu, rohe-vesihobu, mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse.2Peetri jõe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.3Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.4Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» punkti 2 alapunktist 290 sisaldab kaitseala Peetri jõe loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.2Kaitseala asukoht1Kaitseala asub Võru maakonnas Mõniste vallas.2Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.3Kaitseala valitsejaKaitseala valitseja on Keskkonnaamet.RT I2009748131252682009-02-01+02:002KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED4Lubatud tegevus1Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Villike sihtkaitsevööndis, kus liikumine on keelatud käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud ajal ja kohas. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Looduskaitseseadusele».2Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Villike sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. septembrini.3Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Peetri jõel.4Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.5Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.6Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning valitsemisega seotud töödel.5Keelatud tegevusKaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:1muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;2koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;3väljastada metsamajandamiskava;4kinnitada metsateatist;5kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;6anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;7anda projekteerimistingimusi;8anda ehitusluba.6Tegevuse kooskõlastamine1Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolseid tingimusi.2Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.3Kui tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.3SIHTKAITSEVÖÖND7Sihtkaitsevööndi kirjeldus1Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.2Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:1Jaanuse sihtkaitsevöönd;2Haukasaare sihtkaitsevöönd;3Mehlakolga sihtkaitsevöönd;4Villike sihtkaitsevöönd.8Keelatud tegevus1Sihtkaitsevööndis on keelatud:1majandustegevus;2loodusvarade kasutamine;3uute ehitiste püstitamine.2Villike sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool teed 1. märtsist 31. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.9Lubatud tegevusKaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:1kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;2tee-ehitus, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;3metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.10Vajalik tegevusJaanuse sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.11Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk1Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.2Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.4PIIRANGUVÖÖND12Piiranguvööndi kirjeldusPeetri jõe piiranguvööndi moodustab kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.13Lubatud tegevus1Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.2Piiranguvööndis on lubatud ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.3Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, välja arvatud Peetri jõel, kus tõkestusrajatiste rajamine ning taastamine on keelatud.14Keelatud tegevusPiiranguvööndis on keelatud:1uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus;2puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;3puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;4maavara ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» §-des 26 ja 62 sätestatud juhtudel valitsejaga kooskõlastatud kohtades;5biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;6uue maaparandussüsteemi rajamine.15Vajalik tegevusPiiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.16Piiranguvööndi kaitse-eesmärkPiiranguvööndi kaitse-eesmärk on Peetri jõe oru, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuuurmaastiku ilme säilitamine.1EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53); EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).2Peetri jõe maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Peetri jõe devoni lubjakivi paljandi ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 «Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis» kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Peetri jõe liivakivikalda baasil.3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).RT I20101370132897332010-04-01+03:00Kaardi koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. aastal koostatud Taheva metskonna puistuplaani (1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.RT I2009748131252682009-02-01+02:00Lisa