Sotsiaalministri 21. mai 2009. a määrust nr 43 «Meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri» (RTL 2009, 44, 609; 94, 1384) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Toetuse andmise eesmärk on tööjõu pakkumise suurendamine ning töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine töötamist toetavate hoolekandemeetmete pakkumise abil.»;
2) paragrahvi 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
«5) lapsehoiuteenus – sotsiaalteenus, mida osutab vastavat kvalifikatsiooni või tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik;»;
3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
«51) laste hooldamisele ja järelevalvele suunatud sotsiaalteenused – teenused, mis toetavad lapsevanemaid laste hooldamisel, kasvatamisel ja järelevalve tagamisel;»;
4) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;»;
5) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
«3) taotleja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;»;
6) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
«6) projekti tegevused algavad hiljemalt 6 kuu jooksul alates taotluse esitamisest ning lõpevad hiljemalt 2013. a 31. detsembriks;»;
7) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 12 lõikes 2 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaoludest või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblike kogukuludega.»;
8) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
9) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
Ǥ 141. Taotluse hindamine
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.
(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
(4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2
esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
1)
projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja
valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt
15 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3)
projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4)
projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 17 punkti;
5)
projekti mõjuulatus – maksimaalselt 24 punkti;
6)
projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 5 punkti.
(5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.
(6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 17 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
(7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek rakendusüksuse osalusel konsensusele jõudmiseks, koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.
(8) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel.
(9) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete hindamistulemuste puhul kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.
(10) Kui § 15 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 141 lõike 9 alusel omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse paremusjärjestuse koostamisel ajaliselt varem esitatud taotlust.»;
10) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.»;
11) paragrahvi § 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse, et juhul kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.»;
12) paragrahvi 20 lõiked 2, 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 5 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
(3) Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 6 kuud enne § 8 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva ning lõppkuupäev mitte hilisem kui 2013. a 31. detsember.
(4) Projekti ettevalmistamise kulud on abikõlblikud, kui need vastavad abikõlblikkuse reeglitele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni.»;
13) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
«(61) Lõike 6 punktis 6 nimetatud mitterahalisest sissemaksest võib vabatahtliku töö tasuta pakkumine moodustada kuni 20% projekti omafinantseeringust aga mitte rohkem kui 60 000 krooni.»;
14) paragrahvi 20 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 20 lõike 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) ostetud asjad ja teenused, kui rohkem kui ühe pakkuja olemasolul puuduvad võrdlevad pakkumused alates 50 000 kroonist (koos käibemaksuta);»;
16) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.»;
17) paragrahvi 21 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
«(10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.»;
18) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
«(101) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.»;
19) paragrahvi 21 lõiked 11 ja 111 sõnastatakse järgmiselt:
«(11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
(111) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.»;
20) lisa 1 vorm A asendatakse lisa 1 vormiga A;
21) lisa 1 vorm C asendatakse lisa 1 vormiga C;
22) lisa 1 vorm D asendatakse lisa 1 vormiga D;
23) lisa 1 vorm E asendatakse lisa 1 vormiga E;
24) lisa 2 asendatakse lisaga 2;
25) lisa 3 vorm A asendatakse lisa 3 vormiga A;
26) lisa 3 vorm B asendatakse lisa 3 vormiga B;
27) lisa 3 vorm D asendatakse lisa 3 vormiga D;
28) lisa 3 vorm E asendatakse lisa 3 vormiga E.
| Minister Hanno PEVKUR |
|
Finantsjuht kantsleri ülesannetes Liis SILD |