Eesti Panga Presidentmäärusalgtekst-terviktekstavaldamineavaldatud2010-07-13+03:005RT I2010-07-16+03:0048304http://www.riigiteataja.ee/akt/133439552011-01-01+02:002012-10-31+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1334395522012-05-31+03:00Marike Võime345462Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 alusel.

]]>1ÜLDSÄTTED1Määruse reguleerimisalaMäärusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning määruse § 3 punktides 1–11 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile esitamise ja punktis 12 nimetatud aruande Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.2Määruse kohaldamineMäärusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus), välja arvatud määruse § 3 punktis 6 nimetatud aruanne, mille peavad esitama ainult need krediidiasutused, kes ei ole krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad.2ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE3AruandedKrediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:1«Ressursside käivete aruanne» koodiga 231 (lisa 1);2«Ressursside jääkide aruanne» koodiga 211 (lisa 2);3«Laenude käivete aruanne» koodiga 232 (lisa 3);4«Laenude jääkide aruanne» koodiga 212 (lisa 4);5«Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne» koodiga 233 (lisa 5);6«Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» koodiga 238 (lisa 6);7«Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne» koodiga 234 (lisa 7);8«Väärtpaberite aruanne» koodiga 213 (lisa 8);9«Väärtpaberikohustuste käivete aruanne» koodiga 247 (lisa 9);10«Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne» koodiga 217 (lisa 10);11«Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne» koodiga 214 (lisa 11);12«Laenujääkide kvartaliaruanne» koodiga 222 (lisa 12).4Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad1Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Paragrahvi 3 punktides 6, 11 ja 12 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Paragrahvi 3 punktis 7 nimetatud aruande aruandeperiood on poolaasta.2Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–11 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, punktides 7 ja 12 nimetatud aruanded esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning punktis 6 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.5Aruannete esitamine1Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määruse nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat» kohaselt.2Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.3Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.6Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine1Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja näidatakse suurtähtedega.2Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja näidatakse suurtähtedega.3Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.3ANDMEVAHETUSE TURVAMINE7Andmevahetuse korraldamine1Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesanne on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.2Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopia aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.3Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.4Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.5Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).6Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.7Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.8Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.8Võtmepaar1Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.2Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.3Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.4Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.5Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.9Võtmete vahetus1Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.2Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.3Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbi viinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.4Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele, tekitatakse uued võtmepaarid ning aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel vahetatakse avalikud võtmed.5Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.10Isikusamasuse tuvastamine aruande esitamisel1Finantsinspektsioon ja Eesti Pank tuvastavad aruande esitaja isikusamasuse iga kord.2Aruande esitaja isikusamasus tuvastatakse aruande esitamisel avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.3Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:1volitatud töötaja nime;2volitatud töötaja sõrmejälje;3aruandekohustuslase nime;4aruande esitamise aja;5aruande koodi.4LISADES KASUTATUD MÕISTED11Kasutatud mõistedMääruse lisades 1–12 kasutatakse mõisteid §-des 12–17 esitatud tähenduses.12Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted1Keskvalitsus hõlmab alljärgnevaid institutsioone:1Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused, sealhulgas Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid;2muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse§ 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;3riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole katavad neid asutanud isikud.2Kohalikuks omavalitsuseks nimetatakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole katavad eelnimetatud isikud.3Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks nimetatakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile:1seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastikurühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;2valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.4Kindlustusandja on kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.5Pensionifond on kogumispensionide seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud lepinguline investeerimisfond.6Muu finantseerimisasutus on krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muu finantseerimisasutus on ka Tagatisfond.7Krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.8Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud on ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus).9Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks nimetatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjat, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.10Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik mittetulundusühingute seaduse § 1 ja sihtasutuste seaduse § 1 kohaselt, välja arvatud sihtasutused, mida nimetatakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.11Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisik on ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle puhul ei ole teada, kas ta on palganud töötajaid.12Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (näiteks Eesti Pank).13Rahaloomeasutused (RA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusala on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitterahaloomeasutustelt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta) ja/või hoiustesse. Muud rahaloomeasutused on näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.14Keskne vastaspool on üksus, mis tegutseb õiguspäraselt ühel või mitmel finantsturul sõlmitud lepingute vahendajana ja on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.15Väärtpaberistaja on ettevõtja, kes on asutatud krediidiasutuste seaduse § 86³⁵ lõikes 1 määratletud ühe või mitme tehingu tegemiseks.13Residentsuse kohta kasutatud mõisted1Residendid on:1Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;2välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;3Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;4Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;5Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;6Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;7Eestis elavad Eesti kodanikud;8Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;9Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;10välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7–9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;11välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;12välisriigis viibivad punktides 7–9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestusest;13kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos selle oluliste osadega).2Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud.14Laenude kohta kasutatud mõisted1Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.2Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.3Repotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.4Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss võlaõigusseaduse § 407 lõigete 1–4 kohaselt.5Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.6Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laenu, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, nimetatakse turuintressimääraga laenuks.7Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (näiteks krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen).8Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustus, mis on krediidiasutuste seaduse §-s 72¹ sätestatud tingimuste kohane.9Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu, sündikaatlaenu või allutatud laenu.10Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.15Hoiuste kohta kasutatud mõisted1Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.2Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud arveldusteks;2hoius on tähtajatu;3hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.3Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.4Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;2hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;3hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;4hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;5lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).5Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;2hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;3hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);4hoiustatud summat võib suurendada;5lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;6hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.6Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:1hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;2hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;3hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;4hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult teatud investeeringute väärtuse muutusest;5lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda trahvisanktsioonid.7Muu hoius on hoius, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, üleöö-, tähtajalist, säästu- või investeerimishoiust.8Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.16Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted1Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.2Allutatud võlainstrument on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui kohustus on krediidiasutuste seaduse §-s 72¹ sätestatud tingimuste kohane.3Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.4Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.5Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.6Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.7Rahaturuinstrument on väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaber.8Fondi osak (investeerimisfondi osak/rahaturufondi osak) on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast.9Erastamisväärtpaber on erastamisseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide sarnased väärtpaberid.10Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.11Hübriidvõlainstrument on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.17Osaluste kohta kasutatud mõisted1Tütarettevõtja on emaettevõtja kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:1omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;2kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;3suudab määrata või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või4suudab määrata tegevjuhtkonna ja avaldada olulist mõju kõrgema juhtorgani koosolekute otsustele.2Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:1esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;2osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;3olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;4investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;5tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.5RAKENDUSSÄTTED18Määruse kehtetuks tunnistamineTunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrus nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» (RTL 2007, 61, 1105; 2009, 54, 798).19Määruse jõustumineMäärus jõustub 1. jaanuaril 2011 ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2011 või hiljem. President Andres LIPSTOK ]]> Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 1 ]]>Ressursside käivete aruanne1. Aruande valdkond1.1. Aruandeperioodil krediidiasutuse kaasatud hoiuste (v.a nõudmiseni hoiused) ja saadud laenude (edaspidi ressurss) lepingulised summad ning kreeditkäive.1.2. Aruandeperioodil kliendi algatatud varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende ressursside lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1ressursi liik2ressursi rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6tähtaeg7lepinguline ressursi summa8ressursi käive9ressursi aastaintressimäär10intressimäära tüüp11rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad12hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg1Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Repotehing 9 Sündikaatlaen 17 Muu saadud laen 13 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 ]]>Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi «Arvelduskrediit» all näidatakse ka üleöölaenud.2Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Peakontorilt saadud vahendid 5 Keskpankade hoiused 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma «Peakontorilt saadud vahendid» kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide koostatavas aruandes ja seda kasutatakse filiaalide bilansis omakapitalikirjel «Peakontor» näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on euro ja tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>6Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel.Lepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni).7Lepinguline ressursi summaSiin näidatakse lepingus fikseeritud kaasatud/kaasatava ressursi summa, kui see on lepingu sõlmimise hetkel teada (nt tähtajaliste hoiuste puhul).Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada ainult esimese (sisse)makse summa, näidatakse siin ainult esimene (sisse)makse, hilisemate (sisse)maksete korral on lepinguliseks ressursi summaks 0 (null).Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada summa, mis plaanitakse kindlaksmääratud tähtajaks koguda, näidatakse siin kogu eeldatavalt laekuv summa.Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mis klient on algatanud, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline ressursi summa.Lepinguline ressursi summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.8Ressursi käiveSiin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo korral (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Kui klient algatas varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuse, kuid täiendavat rahavoogu ei toimunud, märgitakse ressursi käibeks 0 (null).Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.9Ressursi aastaintressimäärRessursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt).Kui lepingu sõlmimisel ei ole lõplik aastaintressimäär teada (või see kujuneb mitme komponendi koostoimel, millest mõned on teada ja mõned mitte), näidatakse teadaolev ehk garanteeritud intressimäär (nt investeerimishoiuse puhul).Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Repotehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.10Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüüp on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem enam muuta.Intressimäära tüüp on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.11Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».12Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid Kuni 3 kuud 3 Üle 3 kuu 47 ]]>Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Investeerimishoius» ja «Muu hoius» puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursiliikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).Ressursi liikide «Üleööhoius», «Repotehing», «Arvelduskrediit», «Sündikaatlaen», «Muu saadud laen», «Sihtotstarbeline laenuressurss» ja «Allutatud laen» puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 2 ]]>Ressursside jääkide aruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate hoiuste ja laenude (edaspidi ressurss) jäägid aruandeperioodi lõpus.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende ressursside bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1ressursi liik2ressursi rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6tähtaeg7ressursi bilansiline jääk8ressursi lepinguline jääk9tekkepõhine intress10ressursi aastaintressimäär11intressimäära tüüp12rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad13hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg1Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Repotehing 9 Sündikaatlaen 17 Muu saadud laen 5 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 ]]>Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a sündikaatlaenud, allutatud laenud ja sihtotstarbeline laenuressurss.2Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Peakontorilt saadud vahendid 5 Keskpankade hoiused 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma «Peakontorilt saadud vahendid» kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide koostatavas aruandes filiaalide bilansis omakapitalikirjel «Peakontor» näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on euro ja tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>6Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingumuudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni).Kui kaasatud ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni.7Ressursi bilansiline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.8Ressursi lepinguline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.9Tekkepõhine intressSiin näidatakse aruandereal näidatud ressursiga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.10Ressursi aastaintressimäärRessursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100).Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt).Ressursi puhul, mille lõplik aastaintressimäär selgub alles lepingu lõppemisel, näidatakse aastaintressimäärana teadaolev ehk garanteeritud intressimäär. Repotehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud intressimäär.11Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüüp on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta.Intressimäära tüüp on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.12Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljelKliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».13Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid Kuni 3 kuud 3 Üle 3 kuu 47 ]]>Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Investeerimishoius» ja «Muu hoius» puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursiliikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).Ressursi liikide «Üleööhoius», «Muu nõudmiseni hoius», «Repotehing», «Sündikaatlaen», «Muu saadud laen», «Sihtotstarbeline laenuressurss» ja «Allutatud laen» puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 3 ]]>Laenude käivete aruanne1. Aruande valdkond1.1. Aruandeperioodil krediidiasutuse väljastatud laenude ja paigutatud hoiuste (edaspidi laenud) lepingulised summad ja deebetkäive. Siia ei kuulu bilansi varakirjel «Raha ja nõuded keskpankadele» kajastatavad nõudmiseni hoiused (üleööhoiused ja muud kõrge likviidsusega (kuni 3 kuud) tähtajalised hoiused kuuluvad kajastamisele) teistes krediidiasutustes ja kõik keskpankadesse paigutatud hoiused.1.2. Varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine), mis klient on algatanud aruandeperioodil. Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel, ja muudatused arvelduskrediidi ning krediitkaardilaenu lepingutes.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende laenude lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1laenu liik2laenu rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6tähtaeg7majandussektor8laenu tagatis9lepinguline laenu summa10laenu käive11laenu aastaintressimäär12intressimäära tüüp13rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad14laenu eesmärk15tarbijakrediidi kulukuse määr16esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg17laenude arv18laenu suurus1Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepotehing 7 Sündikaatlaen 12 Muu laen 3 Muu nõue 4 ]]>Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muu hulgas kõik riigi tagatud õppelaenud.Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all.Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepotehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused).2Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on euro ja laenu tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>6Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni).7Majandussektori identifikaatoridLaen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi.8Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses.9Lepinguline laenu summaSiin näidatakse lepingus fikseeritud väljastatud/väljastatava laenu summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse lepinguline laenu summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepinguliseks laenu summaks 0 (null). Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse samuti lepinguliseks laenu summaks 0 (null).Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mis klient on algatanud, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline laenu summa.Laenu lepinguline summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.10Laenu käiveSiin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude deebetkäive, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käibena näidatakse aruandeperioodi kõigi pangapäevade arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käivete summa. Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral, kui täiendavat rahavoogu ei toimunud, märgitakse laenu käibeks 0 (null).Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.11Laenu aastaintressimäärLaenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenu jäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtiv intressimäär.Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral näidatakse laenu aastaintressimäärana nimetatud muudatuste järgselt aruandeperioodi lõpus kehtiv aastaintressimäär.Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Pöördrepotehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.Arvelduskrediidi puhul on aastaintressimääraks 0 (null).12Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüüp on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks «Ujuv».13Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».14Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk.Laenu eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole võimalik eristada konkreetset eesmärki.Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist.Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7–12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Laenu eesmärki «Muu» kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.15Tarbijakrediidi kulukuse määrSiin näidatakse kliendi liigi «Eraisik» laenude kulukuse määr võlaõigusseaduse § 406 lõike 4 alusel rahandusministri kehtestatud korra kohaselt. Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi «Muu nõue» puhul on kulukuse määraks 0 (null).16Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Siin näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on periood pärast laenulepingu sõlmimist või muutmist, mille jooksul püsib intressimäär muutumatuna.Näiteks, kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär on 6 kuu EURIBOR + 2% ja esimest korda vaadatakse intressimäär üle 6 kuu pärast, on esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg 6 kuud.Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud intressimäära kasutamise tähtaeg.Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemik laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära esimese võimaliku ümbervaatamise kuupäevani.Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemik laenulepingu muutmisest kuni intressimäära järgmise võimaliku muutumise hetkeni.Intressitüübi «Fikseeritud» puhul näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks laenu lepinguline tähtaeg.Kui tegemist on eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate väljamaksetega, siis märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null).17Laenude arvSiin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea kümnendas veerus «Laenu käive». Laenude arv näidatakse tükkides.18Laenu suurus Kuni 250 000 eurot 3 250 000–1 000 000 eurot 4 Üle 1 000 000 euro 2 ]]>Siin näidatakse, kas aruanderea üheksandas veerus «Laenu lepinguline summa» summeeritud laenu(de) suurus eraldi võetuna on kuni 250 000 eurot (k.a), 250 000–1 000 000 eurot või üle 1 000 000 euro. Eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate hilisemate väljamaksete ning arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse laenu suuruse identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 4 ]]>Laenude jääkide aruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate laenude ja hoiuste (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu jäägid.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende laenude bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1laenu liik2laenu rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6tähtaeg7majandussektor8laenu tagatis9laenu bilansiline jääk10laenu lepinguline jääk11tekkepõhine intress12laenu aastaintressimäär13intressimäära tüüp14rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad15juriidilisest isikust klient16laenu eesmärk17laenu klass18laenude arv1Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Sündikaatlaen 12 Pöördrepotehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 ]]>Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muu hulgas kõik riigi tagatud õppelaenud.Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all.Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepotehingud (nt üleööhoiused, hoiused keskpankades ja finantseerimisasutustes).2Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on euro ja laenu tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>6Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa.Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse kuupäevast laenulepingu lõpuni).Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse tähtajaks endiselt laenu lepinguline tähtaeg, st tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist.7Majandussektori identifikaatoridLaen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi.8Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses.9Laenu bilansiline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.10Laenu lepinguline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.11Tekkepõhine intressSiin näidatakse aruandereal näidatud laenuga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks laekumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.12Laenu aastaintressimäärLaenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni.Pöördrepotehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.Krediitkaardilaenu puhul näidatakse lepingulise aastaintressimäärana laenule aruandekuupäeval tegelikult kohaldatav intressimäär.Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse aastaintressimääraks 0 (null).13Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüüp on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks «Ujuv».14Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».15Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 ]]>Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient määratletakse ainult kliendi liikide «Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing» ja «Muu äriühing» puhul.Juriidilisest isikust suurklient on juriidiline isik, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui:1bilansi maht – 3 650 000 eurot;2aasta netokäive – 7 300 000 eurot;3aasta keskmine töötajate arv – 50 inimest.Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori «Muu klient» all.16Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetset eesmärki võimalik eristada. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7–12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Laenu eesmärki «Muu» kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.17Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 ]]>Laenu klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» lisa «Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord» kohaselt.18Laenude arvSiin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea üheksandas ja kümnendas veerus «Laenu bilansiline jääk» ja «Laenu lepinguline jääk». Laenude arv näidatakse tükkides. Kui ühel aruandereal on summeeritud aruandeperioodi lõpus 0-jäägiga, kuid tasumata tekkepõhiste intresside jäägiga laenud, siis selliseid laene laenude arvu määramisel arvesse ei võeta. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 5 ]]>Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne1. Aruande valdkond1.1. Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad tähtajaks tasumata laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpus.1.2. Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad allahinnatud laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpus.Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole tähtajaks laekunud (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda individuaalne ja üldine allahindlus.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude võlgnetav laenusumma, võlgnetav intressisumma, laenu jääk ja allahindluse summa, mille identifikaatorid langevad kokku.Gruppide lõikes hinnatud mitteolulise maksumusega homogeenseid laene võib grupeerida ja käsitelda ühise laenuliigina.Üldine allahindlus esitatakse ühe reana iga erineva laenu rühma lõikes.3. Aruanderea struktuur1laenu liik2laenu rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6tähtaeg7majandussektor8laenu tagatis9laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood10võlgnetav laenusumma11võlgnetav intress12laenu jääk13allahindlus14laenu eesmärk15laenu klass1Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Sündikaatlaen 12 Pöördrepotehing 7 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 ]]>Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud, pöördrepotehingud ega võlainstrumendid (nt hoiused).Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 0 (null).2Laenu rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel. Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin finantsvarade rühm, kuhu liigituvad üldise allahindluse objektiks olevad laenud.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on euro ja laenu tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin valuuta, milles allahindlus on tehtud.4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Laenude üldise allahindluse puhul ja kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null).6Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Siin näidatakse laenu lepinguline tähtaeg. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni).Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse tähtaja identifikaatoriks 0 (null).Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse tähtajaks endiselt laenu lepinguline tähtaeg, st tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist.7Majandussektori identifikaatoridLaen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Hüpoteegiga tagatud võlainstrumentide puhul on majandussektoriks L «Kinnisvaraalane tegevus».Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusala järgi.Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X.8Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses.Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagatise identifikaatoriks «Tagatiseta».9Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 ]]>Laenu tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga.Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi «Tähtaeg ei ole saabunud» kasutakse laenude puhul, mis on ainult allahinnatud.Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad tähtajast möödunud maksimaalse perioodi identifikaatoriga.Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem.Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriks 0 (null).10Võlgnetav laenusummaSiin näidatakse tähtajaks tasumata laenu summa või osa sellest, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata ilma tekkepõhise intressita.Võlgnetav laenusumma näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetavaks laenusummaks 0 (null).11Võlgnetav intressSiin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna kahe komakohani.Siin ei näidata intressi, mille arvestust peetakse bilansiväliselt.Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetava intressi summaks 0 (null).12Laenu jääkSiin näidatakse tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Laenu jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.Laenude üldise allahindluse puhul on laenu jäägi summaks 0 (null).13AllahindlusSiin näidatakse summa, mille ulatuses laen, laenu osa või laenu rühm on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on allahindluse summaks 0 (null).14Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetset eesmärki võimalik eristada. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7–12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Laenu eesmärki «Muu» kasutatakse laenude üldise allahindluse puhul ja siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.15Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 ]]>Laenu klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» lisa «Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord» kohaselt.Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu klassi identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 6 ]]>Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne1. Aruande valdkond1.1. Aruandeperioodi jooksul krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuded.1.2. Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete laekumine aruandeperioodi jooksul.1.3. Krediidiasutuse bilansist välja kantud nõuete bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandeperioodi jooksul.Siia ei kuulu bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõuded ja viivised.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1nõude liik2nõude rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6majandussektor7nõude tagatis8eesmärk9nõude mahakandmine bilansist10nõude laekumine11nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine1Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepotehing 7 Sündikaatlaen 12 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 ]]>Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel.Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muu hulgas ka riigi tagatud õppelaenud.Muud õppelaenud kajastatakse nõude liigi «Muu laen» all.Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused).2Laenu rühma identifikaatorid Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles nõue on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib nõude tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui nõude lepinguline valuuta on euro ja tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse nõude aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>6Majandussektori identifikaatoridNõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi.7Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses.8Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse kliendi eesmärk rahaliste vahendite kasutamisel, mille tagajärjel nõue tekkis. Eesmärki «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel oli rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetset eesmärki võimalik eristada. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määramisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7–12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Eesmärki «Muu» kasutatakse ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.9Nõude mahakandmine bilansistSiin näidatakse nõuete summa, mis aruandeperioodil bilansist maha kanti. Maha kantud summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.10Nõude laekumineSiin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mis aruandeperioodil laekus. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.11Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamineSiin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetati. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult sellisel juhul, kui bilansiväline arvestus lõpetati vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea veeru «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» summana näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus lõpetati, näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 7 ]]>Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse poolt kaasatud hoiuste ning antud laenude aruandeperioodi lõpu jäägid. Aruande valdkonda ei kuulu eelnimetatud kohustused ja nõuded keskpangale, keskvalitsusele ja teistele krediidiasutustele ning finantseerimisasutustesse paigutatud hoiused.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende hoiuste või laenude jäägid ja kirjete arv, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1kirje liik2klient3hoiuse või laenu jääk4maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi)5maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi)6kirjete arv1Kirje liigi identifikaatorid Nõudmiseni hoius 3 Muu hoius 4 Laen 2 ]]>Kirje liigi «Nõudmiseni hoius» all näidatakse ka üleööhoiused.2Kliendi identifikaatorid Kohalik omavalitsus 2 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 ]]>3Hoiuse või laenu jääkKaasatud hoiuste jäägid näidatakse lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jäägid näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani.Antud laenude jäägid näidatakse lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jäägid näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) eurodes ümardatuna kahe komakohani.4Maakonna või linna kood (liigitatuna krediidiasutuse või tema filiaali asukoha järgi)Siin lähtutakse hoiuste ja laenude regionaalsel liigitamisel sellest, millises regioonis krediidiasutusvõi tema allüksus, millesse raha on hoiustatud või mis on laenu andnud, asub. Laenu- või hoiustamislepingu sõlmimisel elektrooniliste kanalite vahendusel näidatakse maakonna või linna kood kliendi elukoha või registreerimiskoha järgi.Maakonna või linna kodeerimisel kasutatakse järgmist nimekirja: Tallinn 1 Kohtla-Järve 13 Narva 15 Pärnu 18 Sillamäe 21 Tartu 24 Valgamaa 33 Viljandimaa 35 Võrumaa 38 Jõgevamaa 41 Saaremaa 45 Ida-Virumaa 48 Järvamaa 51 Põlvamaa 54 Pärnumaa 56 Lääne-Virumaa 59 Raplamaa 61 Tartumaa 64 Läänemaa 69 Harjumaa 71 Hiiumaa 73 Määratlemata 99 Mitteresident 0 ]]>5Maakonna või linna kood (liigitatuna kliendi registreerimis- või elukoha järgi)Siin jaotatakse hoiused ja laenud vastavalt sellele, kus juriidilisest isikust klient on registreeritud või milline on füüsilisest isikust kliendi puhul krediidiasutusele teatatud elukoht. Maakonna või linna kodeerimisel tuleb lähtuda eelnevas punktis toodud põhimõttest.Juhul kui laenu- või hoiustamisleping on sõlmitud krediidiasutuse elektroonilist kanalit kasutades ning mingil põhjusel ei ole kliendi kodukontorit (näiteks deebet- või krediitkaardi kätteandmise kontor) võimalik määratleda, näidatakse kliendi asukohana krediidiasutuse peakontori asukoht.6Kirjete arvSiin näidatakse aruanderea kolmandas veerus «Hoiuse või laenu jääk» summeeritud hoiuste või laenude arv. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 8 ]]>Väärtpaberite aruanne1. Aruande valdkond1.1. Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate omakapitali-, võla- ja tuletisinstrumentide (edaspidi väärtpaberid) aruandeperioodi lõpu jäägid.1.2. Väärtpaberite eest tehtud ettemaksete jäägid aruandeperioodi lõpus.1.3. Bilansist eemaldatud väärtpaberitega seotud tekkepõhiste intressi- ja dividendinõuete jäägid aruandeperioodi lõpus.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende väärtpaberite jääk, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress/dividendid ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku.Amortiseeritava võlainstrumendi puhul esitatakse võlainstrument eri ridadel võlainstrumendi eri osade erinevate järelejäänud tähtaegade järgi. Võlainstrumenti tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga.Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti, intressi- ja dividendinõuete puhul aga väärtpaber, millega nõuded on seotud.3. Aruanderea struktuur1väärtpaberi liik2väärtpaberi rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5väärtpaberi emitent6noteering7tähtaeg8majandussektor9kogus10väärtpaberi jääk11nimiväärtus12väärtus turuhinnas13tekkepõhine intress/dividendid14tootlus15eritingimus16rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad17väärtpaberi klass18väärtpaberi tagatis19ISIN-kood20järelejäänud tähtaeg21väärtpaberi kupongi tüüp22kupong1Väärtpaberi liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 8 Muu võlainstrument 1 Sidusettevõtja aktsia ja osa 3 Tütarettevõtja aktsia ja osa 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Tuletisinstrument 10 Rahaturufondi osak 11 ]]>2Väärtpaberi rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjates 7 Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus 8 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaber bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodValuuta kood näidatakse väärtpaberi nimiväärtuse alusel, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas.Tuletisinstrumendi puhul on aruande valuutaks euro.4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisinstrumendi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Siin näidatakse krediidiasutusele kuuluva väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisinstrumendi puhul on emitendiks tehingu teine pool. Väärtpaberi emitenti «Eraisik» kasutatakse ainult väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument» puhul.6Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 ]]>Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisinstrument, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks «Noteeritud». Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on identifikaatoriks 0 (null).7Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Väärtpaberite, millel ei ole tähtaega (nt aktsiad, osad ja osakud) ning väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tähtajaks «Tähtajata».8Majandussektori identifikaatoridVäärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks
mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Hüpoteegiga tagatud võlainstrumentide puhul on majandussektoriks L «Kinnisvaraalane tegevus».Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X.9KogusSiin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga.10Väärtpaberi jääkSiin näidatakse identifikaatorile vastava väärtpaberi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressi või väljakuulutatud dividendideta. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi jäägiks 0 (null).11NimiväärtusSiin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite nimiväärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null).12Väärtus turuhinnasSiin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Noteeritud väärtpaberite turuväärtuse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate/osade puhul tuleb õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate/osade suhe. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null).13Tekkepõhine intress/dividendidSiin näidatakse võlainstrumentide tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks laekumata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev) või omakapitaliinstrumentide väljakuulutatud dividendid. Intress ja dividendid näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Diskontoga või preemiaga soetatud võlainstrumentide puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemaksete puhul on tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu selle kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga.14Tootlus (yield)Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole väärtpaberi soetamise hetkel fikseeritud (nt aktsia, osa), näidatakse krediidiasutuse oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liigi «Erastamisväärtpaber» (v.a õiglases väärtuses mõõdetavad), «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on tootluseks 0 (null).15Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud võlainstrument 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 ]]>Eritingimuse «Repo» all näidatakse väärtpaberid, mis on repotehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse «Tagatis» all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks «Eritingimusteta».16Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».17Väärtpaberi klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 ]]>Väärtpaberi klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» lisa «Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord» kohaselt. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument» ning intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null).18Väärtpaberi tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liigi «Tuletisinstrument», väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tagatiseks 0 (null).19ISIN-koodSiin näidatakse aruandereal märgitud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberite liigi «Tuletisinstrument» puhul ISIN-koodiks XX.20Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Väärtpaberite, millel ei ole tähtaega (nt aktsiad, osad ja osakud) ning väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on järelejäänud tähtajaks «Tähtajata».21Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Siin näidatakse võlainstrumentide kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi tüübiks «Fikseeritud». Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null).22KupongSiin näidatakse võlainstrumentide kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100).Kui kupongi suurust korrigeeritakse perioodiliselt, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus.Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 9 ]]>Väärtpaberikohustuste käivete aruanne1. Aruande valdkond1.1. Aruandeperioodil krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, v.a tuletisinstrumendid (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi kreeditkäive.1.2. Aruandeperioodil aruandva krediidiasutuse varasematel aruandeperioodidel emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine).2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1väärtpaberikohustuse liik2väärtpaberikohustuse rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad7emitent8ISIN-kood9noteering10tähtaeg11intress12kogus13nimiväärtus14väärtpaberikohustuse käive1Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Hübriidvõlainstrument 8 Muu väärtpaber 6 ]]>Siin näidatakse väärtpaber, milles tekkis krediidiasutuse väärtpaberikohustus. Väärtpaberikohustuse liigi «Muu võlainstrument» all näidatakse muu hulgas aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid ega hübriidvõlainstrumendid.2Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles väärtpaberikohustus on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib väärtpaberikohustuse tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on euro ja tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse väärtpaberikohustuse aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel.6Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».7Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Siin näidatakse emitent, kelle emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel tekkis väärtpaberikohustus. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberite puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null).8ISIN-koodSiin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX.9Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 ]]>Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks «Noteeritud». Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) näidatakse noteeringuks «Ei ole noteeritud».10Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni selle lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlainstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepinguline kestus.Lepingu muudatuse korral (nt lepingu pikendamine) arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni).11AastaintressimäärSiin näidatakse aruandereal märgitud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).12KogusSiin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus «Väärtpaberikohustuse käive». Kogus näidatakse tükkides. Varasematel aruandeperioodidel krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral võetakse koguse määramisel aluseks muudetavates lepingutes fikseeritud võlainstrumentide arv.13NimiväärtusSiin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta.14Väärtpaberikohustuse käiveSiin näidatakse rahavoo toimumisel väärtpaberikohustuse kreeditkäive aruandeperioodil. Varasematel perioodidel krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral, kui ei toimunud täiendavat rahavoogu, märgitakse väärtpaberikohustuse käibeks 0 (null).Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 10 ]]>Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne1. Aruande valdkond1.1. Krediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi lõpu jäägid.1.2. Bilansist eemaldatud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega seotud tekkepõhise intressikohustuse aruandeperioodi lõpu jäägid.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.Intressikohustuse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, millega kohustus on seotud.3. Aruanderea struktuur1väärtpaberikohustuse liik2väärtpaberikohustuse rühm3aruande valuuta kood4riigi kood5klient6rahaloomeasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad7väärtpaberi emitent8ISIN-kood9noteering10tähtaeg11aastaintressimäär12kogus13nimiväärtus14väärtpaberikohustuse jääk15tekkepõhine intress1Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Tuletisinstrument 5 Hübriidvõlainstrument 8 Muu väärtpaber 6 ]]>Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liigi «Muu võlainstrument» all näidatakse muu hulgas aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid ega hübriidvõlainstrumendid.2Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus 5 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel.3Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles väärtpaberikohustus on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib väärtpaberikohustuse tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on euro ja tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse väärtpaberikohustuse aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF). Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» puhul on aruande valuutaks euro.4Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood.Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.5Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null).6Rahaloomeasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomeasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 ]]>Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» puhul kliendi kuuluvus rahaloomeasutuste (RA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendi liigi «Muu finantseerimisasutus» puhul seda, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel.Kliendi liigi «Keskpank» puhul märgitakse RA identifikaatoriks «Muud rahaloomeasutused».7Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Siin näidatakse emitent, kelle emiteeritud väärtpaberites tekkis krediidiasutusel väärtpaberikohustus. Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null).8ISIN-koodSiin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» puhul ISIN-koodiks XX.9Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 ]]>Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisinstrument ja intressikohustus) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks «Noteeritud». Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid ja intressikohustus) on noteeringuks «Ei ole noteeritud».10Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni lepingu lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlainstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul, pöördrepotehingute ja nendega sarnaste tehingute, nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms, lepinguline kestus.Intressikohustuse puhul märgitakse tähtajaks «Tähtajata».11AastaintressimäärSiin näidatakse aruandereal märgitud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberikohustuste teiste liikide ja intressikohustuse puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).12KogusSiin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus «Väärtpaberikohustuse jääk». Kogus näidatakse tükkides.Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» ja intressikohustuse puhul märgitakse koguseks 0 (null).13NimiväärtusSiin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta.Väärtpaberikohustuse liigi «Tuletisinstrument» ja intressikohustuse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null).14Väärtpaberikohustuse jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Intressikohustuse puhul märgitakse väärtpaberikohustuse jäägiks 0 (null).15Tekkepõhine intressSiin näidatakse aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 11 ]]>Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse bilansis kajastatava immateriaalse vara ja materiaalse põhivara (edaspidi põhivara) jäägid, aruandeperioodil soetatud ja müüdud põhivara, tehtud kulutused põhivara parenduseks, põhivara ümberhindlus, põhivara kulum ning põhivara turuväärtus. Andmed esitatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni.2. Aruande struktuur1Kirje liik2Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpus3Soetatud põhivara soetusmaksumuses4Müüdud põhivara jääkmaksumuses5Kulutused põhivara parenduseks6Põhivara ümberhindlus7Põhivara kulum8Jääkmaksumus aruandekvartali lõpus9Turuväärtus1Kirje liigi identifikaatorid Kirje nimetus Identifikaator Immateriaalne vara 700     Asutamiskulud 701     Firmaväärtus 702     Arendusväljaminekud 703     Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 713     Muu immateriaalne vara 704 Materiaalne põhivara 705         sh põhivara välismaal 714     Maa ja ehitised 706         sh maa ja ehitised oma vajaduseks 707     Arvutid 709     Autod 710     Ettemaksed materiaalse põhivara eest 711 Muu materiaalne põhivara 712 ]]>2Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpusSiin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartalile eelneva kvartali lõpus bilansilises jääkmaksumuses. Vastavat liiki põhivara puudumisel märgitakse väärtuseks 0 (null).3Soetatud põhivara soetusmaksumusesSiin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse soetatud põhivara soetusmaksumuses. Kui aruandekvartali jooksul ei soetatud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null).Kui aruandeperioodil soetatud põhivara soetamiseks tehti eelneval aruandeperioodil ettemakse, tuleb topeltarvestuse vältimiseks ettemakse summa näidata aruanderea antud positsioonil miinusmärgiga ja soetatud vara vastaval kirjel koguväärtuses.4Müüdud põhivara jääkmaksumusesSiin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse müüdud põhivara jääkväärtuses. Kui aruandekvartali jooksul ei müüdud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null).5Kulutused põhivara parenduseksSiin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse tehtud põhivara maksumust suurendavad parendused, remont ja hooldus, kui need on kooskõlas materiaalse põhivara mõiste ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidega. Kui aruandekvartali jooksul ei tehtud kulutusi põhivara parendamiseks, märgitakse väärtuseks 0 (null).6Põhivara ümberhindlusSiin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse tehtud põhivara ümberhindlus. Põhivara allahindlus näidatakse negatiivse väärtusena ja üleshindlus positiivse väärtusena. Kui aruandekvartali jooksul põhivara ümber ei hinnatud, märgitakse väärtuseks 0 (null).7Põhivara kulumSiin näidatakse aruandekvartali jooksul põhivaralt arvestatud kulum. Põhivara puhul, mida ei amortiseerita, märgitakse väärtuseks 0 (null).8Jääkmaksumus aruandekvartali lõpusSiin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartali lõpus bilansilises jääkmaksumuses (Jääkmaksumus aruandekvartali lõpus = Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpus + Soetatud põhivara soetusmaksumuses – Müüdud põhivara jääkmaksumuses + Kulutused põhivara parenduseks + Põhivara ümberhindlus – Põhivara kulum). Kui aruandekvartali lõpus puudus krediidiasutusel mingit liiki põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null).9TuruväärtusSiin näidatakse krediidiasutuse põhivara väärtus, millega oleks võimalik põhivara turul realiseerida. Täidetakse üks kord aastas aruandes, mille aruandeperioodi lõpp langeb kokku aruandeaasta lõpuga. Aruannetes, mille aruandeperioodi lõpp ei lange kokku aruandeaasta lõpuga, märgitakse väärtuseks 0 (null). Samuti märgitakse väärtuseks 0 (null), kui põhivaral puudub turuväärtus. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. a määruse nr 5 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus»
lisa 12 ]]>Laenujääkide kvartaliaruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate laenude ja hoiuste (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu jäägid.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende laenude lepingulised jäägid, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1laenu liik2aruande valuuta kood3riigi kood4klient5lepinguline tähtaeg6järelejäänud tähtaeg7intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood8laenu lepinguline jääk9intressimäära tüüp1Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Sündikaatlaen 12 Allutatud laen 6 Pöördrepotehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 ]]>Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muu hulgas kõik riigi tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepotehingud (nt üleööhoiused, hoiused keskpankades ja finantseerimisasutustes).2Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on euro ja laenu tagasimaksmise summa on seotud euro ja mõne muu valuuta (nt CHF) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul CHF).3Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.4Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>5Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa.Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse kuupäevast laenulepingu lõpuni).6Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 20 aastat 52 20 kuni 30 aastat 53 Üle 30 aasta 54 ]]>Identifikaator määratakse aruandeperioodi lõpust laenulepingu lõpptähtajani järelejäänud ajavahemiku alusel.7Intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodi identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25 ]]>Siin näidatakse ajavahemikku aruandeperioodist järgmise intressimäära ülevaatamise tähtajani.Näiteks, kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär vaadatakse üle iga 6 kuu tagant ja viimati muudeti intressimäära eelmisel kuul, on intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood 5 kuud ehk järgmine kord vaadatakse selle laenu intressimäär üle 5 kuu pärast.Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel on intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani.Ujuva intressimäära kasutamisel näidatakse intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodina ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära järgmise võimaliku ülevaatamise kuupäevani.Intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodi identifikaatoriks märgitakse 0 (null) kõigi fikseeritud intressimääraga laenude ja nende ujuva intressimääraga laenude puhul, mille lepinguline lõpptähtaeg on möödunud või mille krediidiasutus on ühepoolselt lõpetanud.8Laenu lepinguline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna kahe komakohani.9Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüüp on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sealhulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks «Ujuv».