§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse õpilase põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi kool) vastuvõtmise tingimused ja kord ning õpilase koolist väljaarvamise kord.

(2) Õpilase erakooli vastuvõtmisele ja erakoolist väljaarvamisele kohaldatakse «Erakooliseaduse» § 6 lõike 1 punkti 9 ja § 12.

(3) Käesolevat määrust kohaldatakse õpilase erivajadusega õpilaste klassi vastuvõtmisel ning sealt väljaarvamisel niivõrd, kuivõrd haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimustes ja korras ei ole sätestatud teisiti.

§ 2. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamine

(1) Käesolevas määruses reguleerimata küsimustes kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli pidaja või pidaja volitusel kooli direktor, arvestades «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» §-s 27 sätestatut.

(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.

(3) Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

§ 3. Õpilase kooli vastuvõtmine

(1) Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
4) gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
5) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud dokumendid ühest koolist teise üleminekul.

(2) Sisseastuja või vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(3) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

(4) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võetakse isik vastu vastava kohtuotsuse või -määruse alusel ning lõikes 1 nimetatud taotlust ei esitata.

(5) Koolikohustusliku kinnipeetava puhul, kes kannab vanglas vangistust, ja vahistatu puhul, kes on olnud vahistuses vähemalt ühe kuu, lõikes 1 nimetatud taotlust ei esitata ning ta kantakse vanglas hariduse omandamist korraldava kooli õpilaste nimekirja.

(6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel väljastab kool, kus isik õppis enne vanglasse vastuvõtmist või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, vanglas hariduse omandamist korraldavale koolile või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile vastava taotluse alusel lõikes 1 nimetatud dokumendid viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(7) Õpilane, kes välisriigis viibimise tõttu, sealhulgas vanemaga välislähetuses kaasas viibides, või muul kooli poolt mõjuvaks loetud põhjusel ei saa täita gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ettenähtud ajal või viisil, võib kokkuleppel kooliga täita vastuvõtutingimused üldisest korrast erineval ajal või viisil. Tingimuste täitmise aja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem hiljemalt 30. juuniks.

§ 4. Õpilase koolist väljaarvamine

(1) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) väljavõtte õpilase tervisekaardist;
3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
4) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

(2) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 5. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;
4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.

(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

§ 6. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 7. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

(2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

VÕRDLUSTABEL