Keskkonnaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-08-30+03:00 42 RT I 2010-09-03 2010 62451 13355369 2010-09-06+03:00 2013-05-09+03:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 13355369 4 2024-01-17 Maret Mauer 346110 Taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine Määrus kehtestatakse « » § 120⁷ lõike 2 alusel ja kooskõlas §-ga 120⁸ ning Euroopa Komisjoni 10. detsembri 2008. a otsusega K(2008) 7847 «Riigiabi nr N 373/2008 – Regionaalabi – taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks – Eesti». 1 ÜLDSÄTTED 1 Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 120⁵ kohaste riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud ja tulevikus saadavate taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmise ning kaugküttevõrkude parendamise toetamiseks suunatud finantsvahendite kasutamise tingimused ja kord. 2 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on taastuvate energiaallikate osakaalu kasv energiabilansis ning energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähendamine. 3 Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1 roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine §-s 5 nimetatud toetatavasse tegevusse; 2 toetus on rahaline abi, mida antakse Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahenditest; 3 projekti rahastamise leping on kokkulepe, mis sõlmitakse toetuse saaja ja sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahenditest elluviidava projekti rahastamiseks; 4 abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva määrusega ja projekti rahastamise lepingus sätestatud nõuetega ning arvestades Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatud põhimõtteid; 5 alginvesteering on investeering materiaalsesse varasse seoses uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute toodete lisamisega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega; 6 suurettevõtja on ettevõtja, kellel on 250 või rohkem töötajat või kelle ettevõtte aastakäive ületab 50 mln eurot või aastabilanss 43 mln eurot; 7 väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus – ELT L 214, 9.08.2008, lk 3), lisas I; 8 omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks; 9 projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tööde kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 10 rahastamiskava on toetuse kasutamise prognoos aastate lõikes, mida toetuse saaja on kohustatud täitma ja esitama kavas nimetatud ajaks väljamakse taotlused; 11 kaugküttepiirkond on «Kaugkütteseaduse» § 5 alusel kehtestatud maa-ala; 12 kaugkütte süsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised. 4 Toetuse rakendaja Rohelise investeerimisskeemi rakendaja on sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2 TOETUSE ANDMISE ALUSED 5 Toetatav tegevus 1 Määruse raames toetatav tegevus on: 1 taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamine koos tootmisseadmete võrguühenduseks vajaliku infrastruktuuriga; 2 taastuvenergiale üleminek katlamajade taastuvenergiaallikate kasutamiseks ümberehitamise kaudu; 3 energiasääst kaugküttevõrgu parendamise ja rekonstrueerimise kaudu, sealhulgas vajalike täiendavate ühenduste rajamine. 2 Määruse raames ei toetata: 1 suurema kui 2 MW installeeritud summaarse elektrivõimsusega elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist või rekonstrueerimist asukohaga väljaspool Eesti saari; 2 suurema kui 4 MW installeeritud summaarse võimsusega kaugkütte katlamaja rajamist või rekonstrueerimist; 3 suurinvesteeringuid (projekt kogueelarvega üle 50 miljoni euro). 3 Toetust antakse voorupõhiselt. 6 Riigiabi 1 Määruse raames antav toetus on riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 ning «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes. 2 Riigiabi andmisel lähtutakse regionaalabi suunistest aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13) ja Eesti regionaalabi kaardist aastateks 2007–2013 (N 466/2006 – Eesti, Regionaalabi kaart 1.1.2007–31.12.2013, ELT C 286, 23.11.2006, lk 6) ning Euroopa Komisjoni 10. detsembri 2008. a otsusest K(2008) 7847 «Riigiabi nr N 373/2008 – Regionaalabi – taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks – Eesti». 7 Projekti elluviimise periood 1 Projekti elluviimise periood on ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. 2 Projekti algus ei või olla varasem kui taotluste rahuldamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 30. september 2013. a. 8 Abikõlblikud kulud 1 Abikõlblikud kulud on projekti alginvesteeringud, mis tehakse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vahetult §-s 5 nimetatud tegevuse käigus projekti elluviimise perioodil. Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 3 raames olemasoleva infrastruktuuri renoveerimist loetakse alginvesteeringuks juhul, kui soojusenergia kaod langevad renoveerimise tulemusena vähemalt 10% ulatuses sisestatud soojusenergiast. 2 Projekti raames seadmete liisimise kulud on abikõlblikud, kui liisinguleping sisaldab klauslit, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale. 3 Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 raames toetatakse ainult tõhusat koostootmist ja tootmist vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. mai 2007. a määruses nr 30 «Tõhusa koostootmise nõuded» sätestatule. 4 Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti elluviimise perioodil. 5 Abikõlblikud ei ole kulud, mis ei ole loetud käesolevas paragrahvis abikõlblikuks. 6 Lisaks lõikes 5 nimetatud kuludele ei ole abikõlblikud käibemaks ja kulud maa ostmiseks. 9 Toetuse ja omafinantseeringu suurus 1 Projekti minimaalne toetuse suurus on 500 000 (viissada tuhat) krooni (31 955,82 eurot). 2 Toetust võib taotleda järgmiselt 1 kuni 50 (viiskümmend) miljonit krooni (3 195 582,43 eurot) § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse jaoks; 2 kuni 20 (kakskümmend) miljonit krooni (1 278 232,97 eurot) § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse jaoks; 3 kuni 20 (kakskümmend) miljonit krooni (1 278 232,97 eurot) § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse jaoks. 3 Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise ja projekti finantsilise jätkusuutlikkuse. 4 Toetuse maksimaalne määr on 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalne määr on 50% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud suurettevõtja taotletud toetus projektile asukohaga Tallinnas ja Harjumaal, kus toetuse maksimaalne määr on 40% ning omafinantseeringu minimaalne määr 60% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud 40%lise toetuse piir kehtib ka ettevõttele, millest rohkem kui 25% kuulub suurettevõtja(te)le. 5 Projekti omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad toetuse taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad isikud esitama garantiikirja. 6 Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudest abiskeemidest saadud tagastamatut abi. 7 Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisriikide finantsvahenditest, ei tohi projektile eraldatud kogu riigiabi osakaal kokku ületada § 6 lõikes 2 nimetatud dokumentides sätestatud osakaalu. 8 Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse projekti rahastamise lepingus. 3 TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 10 Taotlejale esitatavad nõuded 1 Taotlejaks võib olla järgmine juriidiline isik, kes osutab kaugkütteteenust projektiga seotud kaugküttepiirkonnas või müüb soojusenergiat projektiga seotud kaugküttepiirkonda: 1 kohalik omavalitsus; 2 mittetulundusühing; 3 äriühing; 4 sihtasutus. 2 Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1 taotleja on maksevõimeline; 2 taotleja on majanduslikult jätkusuutlik; 3 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud finantsvahendid; 4 taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi finantsvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed tähtajaks ja ettenähtud summas; 5 taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi finantsvahenditest raha saanud; 6 projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi finantsvahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe; 7 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused; 8 residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis; 9 taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud; 10 taotleja on täitnud kõik kohustused riiklike maksude osas; 11 projekti raames rajatav infrastruktuur peab kuuluma taotlejale, taotlejat täies mahus omavale kohaliku omavalitsuse üksusele või on taotlejal taotluse esitamise tähtajaks sõlmitud leping rekonstrueeritava infrastruktuuri omandamiseks. 11 Taotlusele esitatavad nõuded 1 Taotleja peab taotluse esitama korrektselt täidetud taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid (edaspidi taotlus). Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul KIKi veebilehel www.kik.ee. 2 Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe projekti teostamiseks ühe taotluse iga kaugkütte süsteemi kohta. 3 Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja, lisades esindusõiguse aluseks oleva dokumendi. 4 Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1 taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus §-s 2 nimetatud eesmärgiga; 2 toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav §-s 7 sätestatud projekti elluviimise perioodil; 3 taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkidega ning vastama käesolevas määruses nõutavale omafinantseeringu määrale; 4 taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5 taotlusest peab selguma kulude abikõlblikkus. 5 Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmist: 1 projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut tõendavad dokumendid; 2 «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» mõistes otsustaja seisukoht keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta. Keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega, kui «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus» sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks; 3 eelmise majandusaasta aruanne ning kui aruande auditeerimine on seadusest tulenevalt kohustuslik, ka audiitori järeldusotsuse; 4 äriühingu jooksva majandusaasta kasumi prognoosi; 5 äriühingu rahavoogude aruanne ja bilanss, mis ei ole taotluse esitamise päeval vanemad kui kaks kuud; 6 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7 dokumendid, mis tõendavad projekti tegevustega seotud kinnisasja või maatüki kasutusõigust ning infrastruktuuri omandiõigust projekti elluviimise perioodil ning viie aasta jooksul pärast selle lõppemist; 8 eelprojekt ja projekteerimistingimused. Olemasolu korral põhiprojekt; 9 teostatavusuuringu § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse korral; 10 tasuvusuuringu § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud täiendavate ühenduste rajamise korral; 11 keskkonnakoormuse vähenemise kalkulatsioon vastavalt keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määrusele nr 94 «Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod»; 12 kadude vähenemise kalkulatsioon, sealhulgas kadude vähenemisega seotud kütuse kokkuhoid ja võrku antava soojushulga vähenemine § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse korral; 13 taotleja viimase kolme aasta jooksul avaliku sektori projektipõhiselt saadud toetuste loetelu ning taotleja arendatud sarnaste projektide loetelu; 14 taotluse eelarvet põhjendavad dokumendid; 15 kui tööde teostaja või teenuse osutaja on valitud, siis valikut põhjendavad dokumendid vastavalt «Riigihangete seaduses» sätestatule; 16 projektiga seotud kaugküttepiirkonda soojaenergia müügiks sõlmitud lepingud või muud dokumendid juhul, kui taotleja ei osuta ise projektiga seotud kaugküttepiirkonnas kaugkütteteenust; 17 elektri tootmise korral võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused; 18 kohaliku omavalitsuse otsus kaugküttepiirkonna määramise kohta vastavalt «Kaugkütteseaduse» §-le 5. 6 KIKil on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. 4 TAOTLUSTE MENETLEMINE 12 Taotluse esitamine 1 Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt täidetud taotluse. 2 Taotlusvooru kuulutab välja KIK. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. 3 Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab keskkonnaminister. 4 Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks. 5 Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata. 6 Taotlus saadetakse KIKi posti teel, tuuakse KIKi käsipostiga või saadetakse e-postiga digiallkirjastatult KIKi nimetatud aadressile väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti- või tabelformaadis. 13 Taotluse menetlemine KIKis Taotluse menetlemine KIKis koosneb: 1 taotluse registreerimisest; 2 taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest; 3 taotluste hindamisest; 4 taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisest või projekti rahastamise lepingu sõlmimisest. 14 Taotleja ja taotluse hindamine 1 Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 esitatud nõuetele. 2 Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks kui: 1 taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja vormis ning vastab §-s 11 esitatud nõuetele; 2 toetust taotletakse käesolevas määruses sätestatud toetatavale tegevusele; 3 taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4 taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 30. septembril 2013; 5 taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering; 6 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik. 3 Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2 taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4 taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele. 4 Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva arvestusega, et taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui § 16 lõikes 1 sätestatud tähtaeg. 5 Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning toimetab selle taotlejale kätte lihtkirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt. 6 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 15 esitatud hindamiskriteeriumide alusel KIKi kehtestatud korras. 7 Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, milles sisalduvate taotluste rahuldamine toimub keskkonnaministri kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtudes. 15 Taotluse hindamise kriteeriumid 1 Hinnatakse projekti reaalset teostatavust ning kavandatava tehnoloogia rakendatavust ja töökindlust. 2 Üldised hindamiskriteeriumid on järgmised: 1 toetuse saaja panus projekti. Mida suurem on omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest, seda rohkem punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: Punktide summa = [(omafinantseeringu osakaal) × 20] – 10 Kokku 0–10 punkti; 2 projekti mõju regionaalarengule. Eelistatakse alasid, kus elanike keskmine sissetulek on väike. Punktide arv arvutatakse järgmist valemit kasutades: 100 × (E[taotleja] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus]) : (E[hinnatud taotlustest kõrgeim tulemus] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus]). – regionaalarengu eelistuskriteerium E arvutatakse järgmiselt: E = 1 : tulumaks taotleja kohaliku omavalitsuse üksuses elaniku kohta 3 Arvutuse aluseks võetakse tulumaksu andmed kaks aastat enne taotluse esitamise tähtaega. Näitaja määramisel kasutatakse Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud andmeid ja Statistikaameti andmeid. Parim taotlus saab 100 punkti. 4 Spetsiifilised hindamiskriteeriumid on järgmised: 1 projekt aitab kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele; 2 projekt aitab kaasa energiavarustuskindluse tagamisele Eestis. 5 Keskkonnakoormuse vähendamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (ärahoitud keskkonnakoormus : projekti toetussumma) on suurim. Kuna tarbimata jäetud kogus toorainet (kütust) tähendab oluliselt väiksemat keskkonnakoormust kui teise tooraineliigiga asendamine, korrutatakse võrdluspildi saamiseks kokkuhoiuprojektide korral (kus üht kütuseliiki ei asendata teisega) CO₂ heitkogus kahega. Keskkonnakoormuse all mõistetakse CO₂ heitkogust aastas. 6 Elektri ja soojuse koostootmise juures arvutatakse täiendav tinglik ärahoitud CO₂ heitkogus järgmist valemit kasutades: kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,088 kg CO₂/kWh. 7 Energiavarustuskindluse tagamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (energiavarustuskindluse tõus) : (projekti toetussumma) on suurim. Energiavarustuskindluse tõus arvutatakse järgmist valemit kasutades: aastas vähem tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur – aastas täiendavalt tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur. 8 Kütuste energiasisalduse määramisel juhindutakse üldjuhul direktiivi 2006/32/EÜ II lisa andmetest. 9 Elektri ja soojuse koostootmise juures arvutatakse täiendav tinglik vähem tarbitud fossiilse tahkekütuse kogus järgmist valemit kasutades: kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,227 kg põlevkivi/kWh. 10 Varustuskindluse tegurite tabel on esitatud määruse lisas. 11 Spetsiifiliste kriteeriumide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: 80 × projekti keskkonnakoormuse suhtarv : parima projekti keskkonnakoormuse suhtarv + 20 × projekti energia varustuskindluse suhtarv : parima projekti energia varustuskindluse suhtarv. 12 Lõplik pingerida arvutatakse järgmist valemit kasutades: üldiste kriteeriumide punktide summa : 2 × 0,4 + spetsiifiliste kriteeriumide tulemus × 0,6. 13 Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. 16 Taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmise otsus 1 Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. 2 Hindamise tulemusena kõrgema punktiarvu saanud taotluste esitajatele tehakse ettepanek projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks lähtuvalt taotlusvooru rahastamise mahust. 3 Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks teeb KIK taotlejale viivitamata teatavaks tähitud kirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt. 4 Toetuse saaja sõlmib 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti rahastamise lepingu sõlmimise ettepaneku kättesaamist KIK-ga projekti rahastamise lepingu. Poolte kokkuleppel on tähtaega võimalik pikendada. 5 KIK teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1 taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2 projekti ei hinnata vastavalt § 15 lõikele 1 reaalselt teostatavaks või rakendatavaks; 3 taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. 6 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 toetuse taotleja andmed; 4 otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5 taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6 otsuse vaidlustamise kord. 7 KIK edastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale viivitamata, toimetades selle taotlejale kätte tähitud kirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt. 5 TOETUSE KASUTAMINE 17 Projekti rahastamise leping 1 Toetuse kasutamiseks sõlmivad toetuse saaja ja KIK projekti rahastamise lepingu. 2 Projekti rahastamise lepingus märgitakse vähemalt: 1 lepingupooled ja nende andmed; 2 projekti nimetus; 3 erisused võrreldes projekti taotluses nimetatud tegevuse või eelarvega; 4 toetuse summa, abikõlblikud kulud ja projekti elluviimise periood; 5 projekti rahastamiskava aastate lõikes; 6 toetuse maksimaalne summa ning selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest; 7 poolte õigused ja kohustused; 8 projekti tegevuse ja eelarve muutmine lepingut muutmata; 9 asjaolu, et toetus on regionaalabi toetuse saajale või projekti tulemi lõppkasusaajale; 10 hangete tegemise reeglid, kui toetuse saaja pole kohustatud täitma «Riigihangete seadust»; 11 vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 12 järelevalve tingimused ja kord; 13 toetuse andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 14 toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 15 toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 16 lepingu muutmise tingimused; 17 lepingu lõppemine ja ülesütlemine; 18 vaidluste lahendamise kord; 19 teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 20 muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ning järelevalve kohaseks teostamiseks. Minister Jaanus TAMKIVI Kantsler Rita ANNUS Lisa Varustuskindluse tegurite tabel