Vabariigi Valimiskomisjon määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-09-17+03:00 21 RT I 2010-09-29+03:00 2010 70 529 13360025 2011-01-01+02:00 2012-11-10+02:00 2012-11-07 maarus_1_10.02.2010.xsd 13360025 4 2012-11-07+02:00 Maret Mauer 346383 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel Määrus kehtestatakse « » (edaspidi seadus) § 15 lõike 4 punkti 6 alusel. 1 1. ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord. 2 Valimisjaoskonnad 1 Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades. 2 Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel. 3 Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. 4 Valla- või linnavalitsus võib täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 määratud valmisjaoskonnale määrata valimisjaoskonna, mille jaoskonnakomisjon korraldab eelhääletamist ainult kinnipidamiskohas või valija asukohas. 5 Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. 7 Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal. 3 Jaoskonnakomisjon 1 Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon. 2 Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus. 3 Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine, teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. 4 Hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis ning Vabariigi Valimiskomisjonis Hääletamistulemused maakonnas, Tallinnas ja Tartu linnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon. Hääletamistulemused valimisringkondades ning üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon. 2 HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE 5 Nõuded hääletamisruumile 1 Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse hääletamisruumis, mille valla- või linnavalitsus on määranud vastavalt seaduse § 8 lõikele 2, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi. 2 Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. Samal eelhääletamise päeval ei või valimisjaoskonnas korraldada hääletamist mitmes erinevas hääletamisruumis. 3 Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile. 4 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. 5 Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. 6 Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. 7 Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. 8 Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja erakondade kandidaatide üleriigilised nimekirjad. 6 Kord hääletamisruumis 1 Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 2 Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. 7 Nõuded hääletamiskabiinile 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgelt loetav ning seda ei ole võimalik kustutada. 3 Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. 4 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja välja ei panda. 5 Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 8 Nõuded hääletamiskastile 1 Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamiskaste. 2 Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks. 3 Hääletamiskasti ei kaunistata. 9 Hääletamiskasti pitseerimine 1 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust. 2 Hääletamiskast suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommidega, mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et turvaplomme rikkumata ei ole võimalik kasti avada. 3 Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 4 Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 10 Hääletamiskasti kasutamine 1 Valimisjaoskond kasutab järgmisi hääletamiskaste: 1 eelhääletamise kast; 2 valimispäeval hääletamise kast; 3 kodus hääletamise kast. 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav valimisjaoskond kasutab lisaks hääletamiskasti, kuhu: 1 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud; 2 asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud. 11 Hääletamissedel 1 Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid. 2 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele. 3 Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. 4 Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Riigikogu valimine» ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. 5 Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 12 Valijakaart Valijakaardile kantakse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud andmed, valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress. 13 Valijate nimekiri 1 Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja. 2 Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt üheteistkümnendaks päevaks enne valimispäeva. 3 Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast. 4 Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri; 2 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri. 5 Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten. 6 Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtri. 14 Valijate nimekirja koostamine 1 Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilist valijate nimekirja. 2 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1 ees- ja perekonnanimi; 2 isikukood; 3 elukoha aadress. 3 Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta. 4 Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 5 Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. 6 Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedeli andmise järjekorras. 15 Valijate nimekirja allakirjutamine 1 Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. 3 Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. 4 Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten. 16 Valijate nimekirja avalikkus 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib valijate nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil. 3 Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid. 17 Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas 1 Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. 2 Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. 3 Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel. 4 Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale. 5 Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas. 6 Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja. 18 Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas 1 Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja. 2 Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui: 1 valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; 2 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. 3 Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. 4 Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile. 5 Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest viivitamata jaoskonnakomisjoni. 6 Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1 valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 2 märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 7 Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkustelahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 8 Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega. 9 Valija võib vastavalt seaduse § 25 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning sellest teavitatakse viivitamata jaoskonnakomisjoni. 19 Kandidaatide nimekirjad 1 Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend. 2 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjade ja erakonna kandidaatide üleriigiliste nimekirjade jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. 3 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. 4 Teiste valimisringkondade kandidaatide koondnimekirju hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda. 5 Erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et need oleksid nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijaile. 6 Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. 7 Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 20 Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine 1 Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastavatele jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse. 2 Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten. 3 Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust. 21 Muud valimisdokumendid ja pitsatid Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, turvaplommid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui jaoskonnas algab eelhääletamine. Valimiskomisjoni pitsati ja turvaplommide hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees. 22 Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Vabariigi Valimiskomisjonile esialgsed valijate elektroonilised nimekirjad kahekümnendal päeval enne valimispäeva ja uuendatud andmetega nimekirjad hiljemalt 11. päeval enne valimispäeva. 2 Elektroonilise hääletamise süsteem valmistatakse hääletamiseks ette, sealhulgas sisestatakse iga valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja valijate elektroonilised nimekirjad hiljemalt 11. päeval enne valimispäeva. 3 Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Vabariigi Valimiskomisjonile valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valimiskomisjon sisestab need elektroonilise hääletamise süsteemi vähemalt üks kord päevas. 4 Vabariigi Valimiskomisjon on elektroonilise hääletamise süsteemi privaatvõtme haldur. 5 Enne elektroonilise hääletamise algust luuakse elektroonilise hääletamise süsteemile võtmepaar. Võtme üks osa salastab valija arvutist edastatava hääle, teine osa, mis on vajalik häälte avamiseks valimispäeval pärast hääletamise lõppu, jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Võtmehalduse protseduuride sooritamiseks peab kohal olema üle poole komisjoni liikmetest. 3 HÄÄLETAMINE 23 Hääletamise üldeeskiri 1 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis ning see on kehtiv. 2 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 3 Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit. 4 Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 6 Valija täidab hääletamissedeli ise. 7 Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 8 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 9 Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. 10 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. 11 Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge «tagastatud» ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 12 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 13 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. 14 Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele. 4 EELHÄÄLETAMINE 24 Eelhääletamise üldeeskiri 1 Eelhääletamine toimub: 1 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2 kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00. 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks. 3 Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. 4 Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel. 25 Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis 1 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 23 ettenähtud korras. 3 Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 26 Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel 1 Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ning eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 2 Hääletamiskasti ava pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number kirjutatakse üles. 3 Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda. 4 Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. 5 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud. 6 Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid. 27 Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis 1 Valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 23 lõigetes 1, 3, 5–11, § 25 lõikes 1 ja §-s 26 sätestatut järgides. 2 Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 3 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. 4 Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis. 6 Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 43 lõikes 7 sätestatud korras. 7 Välimisele ümbrikule kantavad andmed võib trükkida valimiste infosüsteemist. 8 Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 28 Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas, sealhulgas haiglas või hooldekodus. 2 Asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas. 3 Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus. 4 Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. 5 Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. 29 Eelhääletamine valija asukohas 1 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. 2 Hääletamine korraldatakse käesoleva korra § 23 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 26 ning § 27 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatut järgides. 30 Elektrooniline hääletamine 1 Valija saab kümnendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva hääletada elektrooniliselt veebilehel www.valimised.ee. Valija hääletab ise. 2 Valija tõendab oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel. 3 Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse veebilehel valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. 4 Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab, ning kinnitab hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga. 5 Valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta. 6 Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1 hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktis 2 ettenähtud ajal; 2 hääletades hääletamissedeliga käesoleva määruse § 25, § 27, § 29, § 31 või § 32 ettenähtud korras. 7 Elektrooniliselt antud häält valimispäeval muuta ei saa. 31 Eelhääletamine kinnipidamiskohas 1 Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel. 2 Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või linna- või vallavalitsuse poolt määratud kinnipidamiskohas hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva. 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 23 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 26 ning § 27 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides. 4 Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «K» ja hääletamise kuupäeva. 5 Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 34, 35 ja 36 ettenähtud toimingud. 32 Välisriigis elava valija hääletamine Eestis 1 Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist. 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja. 3 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 4 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva määruse § 23 lõigetes 3, 6–11 ja § 27 lõikes 5 ettenähtut järgides. 5 Valija paneb täidetud sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. 6 Välimisele ümbrikule kantavad andmed võib trükkida valimiste infosüsteemist. 7 Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 33 Hääletamine laeval 1 Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks. 2 Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja. 3 Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. 4 Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse «vald/linn» laeva nimi. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten. 6 Laeval korraldab hääletamist kapten seaduses ja käesoleva määruse § 23 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning § 27 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeva kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 7 Pärast hääletamise lõppemist kustutab kapten kasutamata jäänud hääletamissedelid sedeli nurga äralõikamisega. Valijate nimekirjad, hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud hääletamissedelid ja ümbrikud saadab kapten Vabariigi Valimiskomisjonile. 8 Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva määruse § 34, § 35 ja § 36 vastavates sätetes ettenähtud toimingud. 34 Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega 1 Pärast hääletamiskasti avamist käesoleva määruse § 35 lõikes 1 ettenähtud korras pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. 2 Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 3 Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord Riigikogu valimistel» § 9 lõigetes 4–6 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. 4 Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. 35 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele 1 Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri 3 Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. 4 Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 5 Oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. 36 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine 1 Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja ega valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse kui valija: 1 ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja; 2 on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda; 3 on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. 3 Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «V» valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 4 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 26 lõikes 2 ettenähtud korras. 5 Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada. 6 Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile. 7 Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata. 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse § 55 lõike 1 kohaselt. 37 Elektrooniliselt antud häälte arvestamine 1 Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält. 2 Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab Vabariigi Valimiskomisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. 3 Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «E» valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 4 Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon. 5 Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon. 6 Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatis koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole. 5 HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL 38 Valimispäeval hääletamise üldeeskiri 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 2 Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. 3 Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus. 39 Hääletamine hääletamisruumis 1 Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 23 ettenähtud korras. 2 Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirjas on: 1 valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta; 2 märge väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamise kohta; 3 märge elektroonilise hääletamise kohta. 40 Kodus hääletamise taotluse esitamine 1 Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. 2 Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. 3 Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijale, kes viibib selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hooldekodus. 4 Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. 5 Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. 6 Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile. 7 Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. 41 Kodus hääletamise korraldamine 1 Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. 2 Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». 3 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 23 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. 4 Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti. 6 Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus». 7 Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. 8 Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast kella 20.00. 6 HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 42 Eelhääletamisel antud häälte lugemine 1 Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti eelhääletamisel antud häälte lugemiseks valimispäeval mitte enne kella 19.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget. 2 Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi asuvas ruumis. 3 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neis olevaid sedeleid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi löömiseni. 4 Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused sisestatakse koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile. 5 Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00. 6 Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00. 43 Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 1 Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. 2 Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. 3 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 4 Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste «E», «V» ning «hääletas kodus» alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Hääletamisest osavõtnute arv ning valijate arv edastatakse viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli. 5 Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse selle turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. 6 Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka. 7 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. 8 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3 millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 9 Äralõigatud nurgaga hääletamissedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 10 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. 11 Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 44 sätestatust. 44 Hääletamistulemuste protokolli koostamine 1 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. 2 Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1 lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2 lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15); 3 lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga; 4 lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arv; 5 lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6 lahtri «D» täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva; 7 lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8 lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9 lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastides olevate hääletamissedelite arv; 10 lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11 lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 12 lahtrisse «J» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv. 13 lahtrisse «K» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv; 14 lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15 lahtrisse «M» kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv; 16 lahtrisse «N» kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel; 17 protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse; 18 kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 19 lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv; 20 protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0». 3 Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1 lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga; 2 lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga; 3 lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga; 4 lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summa; 5 erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust; 6 lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga. 4 Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi. 5 Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. 45 Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis 1 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1 hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2 kehtetud hääletamissedelid; 3 valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4 valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid; 5 valijate tagastatud kasutamata hääletamissedelid. 2 Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutavad alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees. 3 Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile: 1 hääletamissedelid; 2 valijate nimekirjad; 3 jaoskonnakomisjoni pitsati; 4 eelhääletamise tulemuste kokkuvõtte; 5 hääletamistulemuste protokolli; 6 kasutamata ümbrikud; 7 arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti; 8 komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused; 9 komisjonile esitatud avaldused. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid annab üle jaoskonnakomisjoni esimees vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 46 Elektrooniliselt antud häälte lugemine 1 Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00. 2 Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. 3 Hääletamistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, käesoleva määruse § 42 lõikes 6 sätestatud piiranguid arvestades. 4 Enne häälte lugemist tühistab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva määruse § 37 lõikes 6 nimetatud tühistamise teatise alusel elektroonilised hääled. 5 Enne elektrooniliste häälte avamist eraldatakse elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. 6 Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled. 7 Vabariigi Valimiskomisjon teeb iga valimisringkonna kohta kindlaks: 1 elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2 kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3 tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4 kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu. 8 Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00. 47 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine 1 Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni määratud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval mitte enne kella 19.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid. 2 Maakonna valimiskomisjon avab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud ning paneb hääletamissedelite välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 3 Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva määruse § 43 lõigetes 8–10 ettenähtut. 4 Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 44 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad valijad». 5 Hääletamistulemused sisestatakse koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. 6 Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00. 48 Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis 1 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks: 1 valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2 hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3 hääletamiskastides olnud sedelite arvu; 4 kehtetute hääletamissedelite arvu; 5 kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. 2 Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. 3 Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel. Hääletamissedelite ülelugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimispäevale järgneval päeval kell 12.00. Hääletamissedelite ülelugemise aeg ja koht avaldatakse Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. 4 Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. 5 Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 44 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. 49 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis 1 Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks: 1 valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2 hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3 hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4 kehtetute hääletamissedelite arvu; 5 kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. 2 Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 44 sätestatust. 3 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. 7 VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE* 50 Valimistulemuste kindlakstegemine 1 Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. 2 Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. 3 Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. 4 Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. 5 Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. 6 Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. 7 Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. 8 Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. 9 Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 10 Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult. 51 Valimistulemuste protokoll 1 Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. 2 Protokolli osa «Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaatide jaotamine» täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal vastava valimisringkonna kehtivate häälte arv; 2 «Mandaate» – lahtrisse kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas; 3 «Lihtkvoot» – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 50 lõikele 1; 4 «5% lihtkvoodist» arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 50 lõikele 7; 5 «10% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 50 lõikele 3; 6 «75% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 50 lõikele 3. 3 Protokolli osa «Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamine» täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 2 «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid; 3 «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 4 «Valituks osutumine» – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva määruse § 50 lõige 2), märgistatakse lahter ristiga. 4 Protokolli osa «Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamine» täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 «Erakond» – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi; 2 «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv; 3 «Kvoote» – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike punkt 2); 4 «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 5 «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest kogunud erakondade kandidaadid, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist; 6 «Hääli kandidaadil» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 7 «Valituks osutumine» – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ristiga (käesoleva määruse § 50 lõige 3); 5 Protokolli osa «Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamine» täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud kehtivate häälte arv; 2 «5% kehtivatest häältest» – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 50 lõikele 4; 3 «Erakond» – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv (protokolli lahter «hääli» – käesoleva lõike punkt 4) on vähemalt viis protsenti kogu riigis antud kehtivatest häältest (protokolli lahter «5% kehtivatest häältest» – käesoleva lõike punkt 2); 4 «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv; 5 «Võrdlusarv», «Erakond», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Hääli kandidaadil», «Protsent lihtkvoodist», «Valituks osutumine» – lahtrite täitmisel lähtutakse käesoleva määruse § 50 lõigetest 4–9. 6 Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. 52 Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valimisringkonna, maakonna, Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. 53 Kordushääletamine 1 Lähtudes seaduse § 73 lõikest 2, ei kohaldata kordushääletamisel seaduse §-des 40–45, 47 ja 8. peatükis ettenähtut ega rakendata käesolevas määruses eelhääletamise, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis ja valija asukohas toimuva eelhääletamise, elektroonilise hääletamise, kinnipidamiskohas hääletamise, välisriigis hääletamise ja laeval hääletamise kohta sätestatut. 2 Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval seaduse §-s 39 või 46 sätestatud korras. 54 Valimistulemuste kindlakstegemine kordushääletamise korral Kui tulenevalt seaduse § 73 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas kordushääletamine, teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. 55 Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine 1 Maakonna valimiskomisjon säilitab eelhääletamise tulemuste kokkuvõtted, hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. 2 Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, valijate nimekirjad, pitsatid, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. 3 Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib: 1 valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 2 avaldused ja kaebused. 4 Valijate nimekirju ning hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. 5 Vabariigi Valimiskomisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled ning Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete halduses oleva elektroonilise hääletamise süsteemi salastamise võtme. 8 LÕPPSÄTTED 56 Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valimiskomisjoni 8. novembri 2006. a määrus nr 12 «Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel» (RTL 2006, 81, 1509) tunnistatakse kehtetuks. 57 Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL * Näide