Vabariigi Valitsuse 16.09.2010 korraldus nr 363 lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

Alla kirjutatud 22. septembril 2010. a Pariisis, jõustus 22. septembril 2010. a.

Eesti Vabariik
   ja
Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi agentuur),
   mis asutati 30. mail 1975 Pariisis allakirjutamiseks avatud konventsiooniga (edaspidi konventsioon), (edaspidi lepinguosalised),

VÕTTES ARVESSE Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelist Euroopa koostööriigi kokkulepet (edaspidi kokkulepe), millele kirjutasid 10. novembril 2009 Tallinnas alla Euroopa Kosmoseagentuuri õigusasjade ja välissuhete direktor hr Peter Hulsroj ning majandus- ja kommunikatsiooniminister hr Juhan Parts, ja eelkõige selle artiklit 14.1, mis sätestab: „Kokkulepe jõustub pärast allakirjutamist ja kooskõlas Eesti Vabariigi õiguskorraga heakskiitmist siis, kui Eesti Vabariik on alla kirjutanud artiklis 7 nimetatud ja I lisas kirjeldatud PECSi lepingule; see ei kehti II lisa osades A ja B sätestatud eeskirjade kohta, mida kohaldatakse kohe pärast kokkuleppele allakirjutamist. PECSi lepingu allkirjastamine toimub hiljemalt üks aasta pärast kokkuleppele allakirjutamist, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. Juhul kui lepingule ei ole alla kirjutatud eespool nimetatud tähtaja jooksul, on kokkulepe tühine.”

VÕTTES ARVESSE, et Eesti Riigikogu ratifitseeris kokkuleppe kooskõlas Eesti Vabariigi õiguskorraga 14. aprillil 2010,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

1. Lepingu eesmärk on määrata kokkuleppe alusel ja selles sätestatud tingimustel kindlaks Eesti Vabariigi poolt Euroopa koostööriikide kavasse (PECS) tehtavate osamaksete tingimused, et võimaldada Eesti Vabariigil kasutada kõiki kokkuleppes Euroopa koostööriigile tagatud õigusi eeldusel, et täidetud on eespool nimetatud artiklis 14.1 esitatud muud nõuded.

2. Eesti Vabariigi poolt PECSi tehtavate osamaksete tingimused on järgmised:
   i) 2. lisas määratakse finantsraamistik Eesti Vabariigi osalemiseks PECSi tegevustes, mille sisu on käsitletud 1. lisas;
   ii) osamakse PECSi tegevuskulude katmiseks tasutakse finantsraamistikus ja 2. lisas ettenähtud rahastamismehhanismi kohaselt.

3. PECSi lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

4. Eesti Vabariik ja agentuur võivad PECSi lepingut muuta vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppe kohaselt võib PECSi lepingut muuta ja ajakohastada kokkuleppe viieaastase perioodi jooksul kord aastas. Muud kui lisadesse tehtavad muudatused jõustuvad lepinguosaliste allakirjutamise kuupäeval. Ainult lisadesse tehakse muudatused kooskõlas lisade tingimustega.

5. PECSi leping kehtib sama kaua kui kokkulepe.

6. PECSi leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised kirjutavad sellele alla.

Koostatud 22. septembril 2010 Pariisis
inglise keeles kahes eksemplaris. Allakirjutajad võivad teha ka prantsus- ja saksakeelse tõlke, kuid neid ei käsitata tõlgendamiseks usaldusväärsena.

1. lisa
Eesti Vabariigi tegevuste loetelu

Tegevused, milles Eesti Vabariik PECSi alusel osaleb ja mille kooskõla kokkuleppega on 2010. aastal heaks kiitnud agentuuri programminõukogud ja komiteed ning PECSi komitee, on järgmised.

A. Kosmoseteadus

GAIA – Kiirgusjoontega tähtede klassifitseerimine GAIA kataloogis. I faas

Eesmärk:

Suurendada Tartu Observatooriumi panust Gaia missiooni maapealsesse tugivaatlusesse enne Gaia missiooni ja Gaia missiooni kestel.

Kirjeldus:

Gaia andmete töötlemine, mille alusel saadakse missiooni lõpptulemus, toimub ESA ja Euroopa astronoomide koostöös. Astronoomide tegevust koordineerib Gaia andmetöötluse ja analüüsikonsortsium (DPAC), mis moodustati 2006. aastal. Alates sellest ajast on Tartu Observatoorium osalenud DPACi CU8 tegevustes ja tähe parameetrite laiendatud mõõdiku (Extended Stellar Parametrizer – ESP) ülesannete täitmisel.

Projekti eesmärk on suurendada Tartu Observatooriumi panust Gaia missiooni maapealse tugivaatluse vallas enne missiooni ja missiooni kestel. Koostöö on kavandatud ESP grupi ja Belgia Kuningliku Observatooriumiga (PI Yves Fremat) ning see sisaldab keemiliselt pekuliaarsete tähtede spektraalandmete ettevalmistamist ning algoritmide valimist ja testimist, et klassifitseerida tähti, mille spektris esinevad kiirgusjooned. Kuigi peamine algoritmide klassifikatsioon peab valmima enne Gaia starti, tuleb seetõttu, et on tehtud otsus määrata kindlaks vaadeldavate tähtede põhiparameetrid, teha lisapingutusi kogu Gaia tööperioodi jooksul. Nende ülesannete täitmine toimub kolme tööpaketina ning täitjateks on kaks täiskohaga vanemteadurit ja 2–3 (osalise tööajaga) doktoranti või muud teaduskraadiga üliõpilast.

Kolm tööpaketti on järgmised:
Tööpakett 1: Algoritmid ja Java koodid kiirgusjoontega tähtede (ELS) eristamiseks Gaia andmemassiivis ja nende klassifitseerimiseks.
Tööpakett 2: Kiirgusjoontega tähtede optimaalne valim ajaliste muutuste jälgimiseks Gaia sinise ja punase fotomeetri (BP ja RP) kalibreeringutes.
Tööpakett 3: Pekuliaarsete standardsete tähtede maapealsed spektrid enne ja pärast Gaia starti.

B. Maapinna kaugseire

1. Kasvuhoonegaaside arvestuse kvaliteedi parandamine Eestis

Eesmärk:

Täiustada maapinna kaugseire andmete kogumise ja töötlemise meetodeid, et kasutada neid CO₂ neeldumise mudeldamiseks Eestis.

Kirjeldus:

Eesti Riigikontroll juhtis 2009. aasta novembris tähelepanu asjaolule, et Eestil puudub süstemaatiline ja usaldusväärne kasvuhoonegaaside arvestus. Seejuures rõhutati, et maakasutuse muutusest ja metsandusest põhjustatud CO₂ neeldumise arvutamise metoodika on kaheldav.

Praeguse hinnangu kohaselt neeldub loodusesse umbes 30% CO₂ heitkogusest, kuid seda veavaruga (nii emissioonide kui ka neeldumise osas on see väga suur). ÜRO on märkinud, et Eesti ei ole kasvuhoonegaaside arvestuse parandamiseks välja töötanud riigispetsiifilist (TIER 2) metoodikat.

Projekti eesmärk on täiustada maapinna kaugseire andmete kogumise ja töötlemise meetodeid, et kasutada neid CO₂ absorbeerumise mudeldamiseks Eestis. Ehkki CO₂ absorbeerumise mudeldamine võib oleneda riigi eripärast (või loodustingimustest), saab maapinna kaugseire andmete ettevalmistamise ja töötlemise metoodikat rakendada palju laiemas riikide rühmas. AS Regio pidas juba eeluuringute ajal nõu Eesti juhtivteadlastega, kes tegelevad kliimamuutuste probleemidega. Ollakse üksmeelel, et kasvuhoonegaaside emiteerimis- ja neeldumisvõime operatiivne seire on Eestis kehval järjel. Samuti on teadlased märkinud, et kasvuhoonegaaside arvestust on põhimõtteliselt võimalik teha palju täpsemini, varustades seeläbi riiki teadusuuringust tuleneva oskusteabega. Projekt keskendub kasvuhoonegaaside sidumisvõime arvutamisele satelliitpiltide põhjal, mitte emissiooni hindamisele satelliidilt maapinna skaneerimisega saadud andmete alusel (mis on palju keerulisem ja vajab esmalt täiendavat alusuuringut). Kasvuhoonegaaside sidumisvõimet saab arvutada biomassi juurdekasvu alusel, kasutades multispektraalsete ja SAR-piltide (radarsatelliitide) analüüsi. Satelliidilt maapinna skaneerimise tehnika täiustamiseks tuleb teha välitöid ja koguda andmeid kohapeal. See aitab täiustada ja kontrollida kasvuhoonegaaside sidumisvõime arvutamiseks kasutatud algoritme. Projekt viiakse ellu koostöös eriala tunnustatud teadlastega Tartu Ülikoolist ja Tartu Observatooriumist.

2. Optilise radiomeetria rakendusteenused veekeskkonna jälgimiseks (ORAQUA)

Eesmärk:

Luua veekeskkonna optiliste parameetrite testimiseks Põhjamaade testimiskeskus, kus oleks võimalik kaugseire rakendusi testida.

Kirjeldus:

Projekti eesmärk on Põhjamaade veekeskkonna optiliste parameetrite testimiskeskuse loomine veepinna kaugseire rakenduste jaoks. Teenused hõlmavad kogu maapinna mõõtmiseks vajaliku ahela toetamist alates mõõteseadiste arendamisest kuni kvaliteedikontrolli ja satelliidi andmete kontrolli tagamiseni.

Kolm tööpaketti:
1) Satelliidi andmete valideerimiseks vajaliku spektroradiomeetrite karakteriseerimise ja kalibreerimise optilise baaslabori moodustamine.
2) Piltide analüüsimine kohalike algoritmidepaikapidavuse hindamiseks ja parandamiseks.
3) Sellise multispektraalse mahu hajumismõõdiku (Multispectral Volume Scattering Meter – MVSM) arendamine, mis mõõdab looduslike vete ja veekeskkondade mahu hajumisfunktsiooni hemisfäärilise nurga ulatuses kuni 12 kitsa nähtava spektri ribani.

Projekt põhineb nende Tartu Observatooriumi teadlaste pädevusel, kes tegelevad satelliidilt maapinna skaneerimisega ja koordineerivad projekti; koostöösse on kaasatud kaks Eesti väikeettevõtet:
   – Hohenheide on spetsialiseerunud aparaatide (fotodetektorid) konstrueerimisele ja karakteriseerimisele, kasutades laserkiirgust ja skaneerimistehnikat;
   – Interspectrum on tuntud optiliste ja FTIR spektroskoopia aparaatide arendaja ja tootja.

3. Sadama süvendamise keskkonnaseire

Eesmärk:

Täiustada süvendustööde käigus vette sattunud ainete kindlaksmääramise metoodikat ja arendada asjakohast tarkvara.

Kirjeldus:

Üheks peamiseks ülesandeks, mille Euroopa Meresadamate Organisatsioon (ESPO) on püstitanud oma keskkonnatavade lepingus (ESPO, 2003), on meresadamate jätkusuutlik areng. Kaugseire on sadamate keskkonnatingimuste mõistmise ja parandamise võtmeküsimuseks. ESA kogutavad maapinna kaugseire kõrgresolutsiooniga andmed on üheks võimaluseks see ülesanne lahendada. Süvendamistööd rannikuvetes mõjutavad vee kvaliteeti, suurendades heljumi kontsentratsioone. Täpne teave heljumi levimise kohta on oluline, et hinnata süvendustööde keskkonnamõjusid ja võtta ennetavaid meetmeid vee kvaliteedi langemise korral alla lubatud taset.

Projekti peamine ülesanne on süvendustööde ajal veesamba tekitatud heljumi seire metoodika täiustamine ja tarkvara arendamine. Seire tarkvara põhineb GISil ning sisendi muutujad saadakse maapinna kaugseire andmetest ja asukohaspetsiifilistest 3D numbrilise mudeldamise süsteemidest.

C. Inimese kosmoselend, mikrogravitatsioon ja uuringud

1. Holteri seade südame löögisageduse ja vereringe parameetrite seireks Maal ja kosmoses

Eesmärk:

Uurida sellise portatiivse Holteri südame löögisageduse ja vereringe mõõtmise seadme rakendatavust, mis registreeriks ööpäeva jooksul patsiendi EKG (elektrokardiogrammi) signaali sünkroonselt pulsilaine signaaliga perifeersetel arteritel.

Kirjeldus:

Projekti lõppeesmärk on arendada portatiivset Holteri südame löögisageduse ja vereringe mõõtmise seadet nii, et see registreeriks ööpäeva jooksul patsiendi EKG (elektrokardiogrammi) signaali sünkroonselt pulsilaine signaaliga perifeersetel arteritel. Registreerimine toimub patsiendi igapäevaste tegevuste ajal ilma teda oluliselt häirimata.

NASA integreeritud inimuuringute programm (Human Integrated Research Program) tõi 2007. aastal välja, et kardiovaskulaarne väärtalitus, ortostaatiline intolerantsus, südame tõsise arütmia esinemine, südame atroofia, kahanenud aeroobne suutlikkus, regulaarsete füüsiliste harjutuste toime ja kosmosekiirgus on kosmoselendude riskid kardiovaskulaarsele süsteemile.

Selleks et vähendada kardiovaskulaarseid riske, mis võivad ennekõike esineda kauakestvatel kosmosemissioonidel, on vaja teha faktiline uuring. Seni ei ole vääramatut eksperimentaalset tõestust, mis toetaks autonoomse või vaskulaarse väärtalituse olulist esinemist, südame düsrütmiat või asümptomaatiliste kardiovaskulaarsete haiguste ilmnemist.

Kardiovaskulaarne süsteem muutub kosmoselennul oluliselt erinevate mikrogravitatsiooniliste tingimuste tõttu. Muutused toimuvad nii lennuaegses südame löögisageduses ja arteriaalses vererõhus kui ka autonoomses arteriaalse vererõhu kontrollis. Peamised hemodünaamika parameetrid, südame pumpamisfunktsioon ja aju arteriaalne vereringlus jäävad kosmoselendude ajal ilmselt stabiilseks; siiski on regulaarselt täheldatud muutusi perifeerses vereringes seoses vere ümberjaotumisega ja hüpovoleemiaga mikrogravitatsioonis – niinimetatud vedeliku nihkega. Kardiovaskulaarne dekonditsioneerumine on avaldunud alaneva kiirenduse taluvuse ja ortostaatilise stabiilsuse vähenemises lennujärgsel perioodil, mis võib mõjutada astronaudi funktsioone järgneval kosmoselennul ning ühtlasi piirata astronaudi võimet väljuda hädaolukorras maandunud kosmoseaparaadist ilma kõrvalise abita. Lisaks lennujärgse ortostaatilise intolerantsuse probleemile on jälgitud astronautide südame rütmihäireid kosmoselennu kestel ja pärast lendu. Astronautidele on surma põhjustava arütmia võimalikuks riskiks pidev südamevatsakeste tahhükardia või vatsakeste fibrilleerimine, millega kaasnev mittepidev vatsakeste tahhükardia võib põhjustada minestamist.

Lennueelsed, -aegsed ja -järgsed uuringud peavad näitama, et kosmoses tekkivad muutused inimkeha toimimises on taanduvad. Teiseks tahame, et astronautidel oleks kosmoses mugav ning et saaksime olla kindlad selles, et nad on võimelised täitma oma tähtsaid kohustusi igal kosmosemissioonil. Kolmandaks on seda tüüpi uuringutel oluline tähendus ka inimestele Maal – iga uuring, mis annab alusteadmisi selle kohta, kuidas kardiovaskulaarne süsteem töötab, võib meid aidata igapäevaelus lahendada paljusid kardiovaskulaarseid probleeme.

2. Myotoni seadme arendamine pindmiste skeletilihaste toonuse ja biomehaaniliste omaduste meditsiiniliseks mõõtmiseks

Eesmärk:

Myotoni seadme kasutuselevõtt ja integreerimine lihaste diagnostikaks kosmosesektoris, astronautide lihaste omaduste ja seisukorra hindamiseks lennueelse, -aegse ja -järgse seire eesmärgil. Seade võimaldab arvestada astronaudi lihaste arengut, atrofeerumise progresseerumist ja lennuaegse treeningu tõhusust.

Kirjeldus:

Lihaste ja luustiku vaheline funktsionaalne seos on hästi teada. Skeletiluud ja -lihased on pideva mehaanilise pinge all. Võib eeldada, et skeletilihaste toonuse muutused (CNS lihase sõltumatu passiivne pinge – EMG vaikus) mõjutavad skeletiluude mehaanilise stressi tingimusi, mis omakorda mõjutavad skeletiluude ainevahetusprotsesse. Kosmoses veedetud aja jooksul ilmnevad osteoporoosi sümptomid. Praegu puuduvad andmed astronaudi lihaste toonuses toimuvate muutuste kohta kosmoselennu kestel. Võib püstitada hüpoteesi, et pikaajalisel kosmoses viibimisel ilmnevad märkimisväärsed negatiivsed muutused lihaste toonuses, mis võib kaasa tuua ainevahetusprotsesside olulise aeglustumise, mis omakorda põhjustab osteoporoosi. Müomeetria AS on välja töötanud müomeetrilise meetodi ja Myotoni seadme pindmiste skeletilihaste toonuse ja biomehaaniliste omaduste mõõtmiseks in vivo, mis on tõestanud oma kasulikkust rehabiliteerimise, töötervishoiu, kliinilise meditsiini ja teadusuuringute alal. On võimalik välja töötada Myotoni seadme eriversioon, mis on töökindel ja sobib astronaudi lihastoonuse kehavälisteks ja pikaajalisteks mõõtmisteks gravitatsiooni ja kosmose keskkonnas.

3. Taime üksikute müosiinide rolli uurimine gravitropismis

Eesmärk:

Paremini mõista taime üksikute müosiinide rolli gravitropismis.

Kirjeldus:

E. Truve laboratoorium Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonnas uurib taime üksikute müosiinide funktsioone. Üldiselt on müosiinide funktsioonid hästi kindlaks tehtud – molekulaarsed liigutajanärvid liiguvad piki aktiinikiude (näiteks inimese lihased liiguvad müosiinide lihasfunktsiooni tõttu). Arabidopsise taimemudelis on vähemalt 17 müosiinigeeni.

Projekt püüab lahendada järgmist teaduslikku küsimust: miks 17, mitte ainult üks? Mis on nende 17 erineva taimemüosiini individuaalsed funktsioonid? Projekt püüab vastata neile küsimustele, kasutades selleks ümberpööratud geneetilist lähenemisviisi. Töö tegijal on laboratooriumis mitmeid müosiinide ühe-, kahe-, kolme- ja neljakordseid knock-oute, mis jagatakse fenotüüpidesse, kasutades eri lähenemisviise ja meetodeid. Muu hulgas on teada, et müosiinid vahendavad ka taime liikumisi gravitropismiga kohanemisel (s.o taime pöörduv või kasvav liikumine vastuseks gravitatsioonile). Praegu pole aga teada, millised müosiinid eraldi võetult selle eest vastutavad. Võimalus jälgida mutantide fenotüüpe samal ajal normaalse gravitatsiooni ja nullgravitatsiooni tingimustes oleks teaduslikult väga huvitav ja väljakutset pakkuv. Projekti hüpotees on järgmine: mõnda knock-out fenotüüpi, jälgituna normaalse gravitatsiooni tingimustes, mikrogravitatsioon ei mõjuta (s.o gravitropism ei ole nende fenotüüpide avaldumiseks kriitiline). Selle käigus võidakse avastada alamhulk Arabidopsise tsütoskeletist sõltuvaid väärarenguid, mis ei olene mitte üksnes müosiinidest, vaid neid müosiine võivad samal ajal mõjutada või kontrollida tavalised gravitatsioonijõud.

Projekti lõppeesmärk on paremini mõista taime üksikute müosiinide bioloogilist rolli.

Vaatamata sellele, et Eestil on Euroopa koostööriigi staatus, on ESA pakutavad võimalused nimetatud teemal avatud siiski eeskätt ESA liikmesriikidele, kes osalevad Euroopa loodus- ja füüsikateaduste programmis ja taotlustes rahvusvahelise kosmosejaama (ELIPS) kasutamiseks. Kui aga võtta arvesse Eesti teadusasutuste võimalikku kaasamist ESA eluteaduse programmidesse ja nendega seotud tegevustesse, koostööd teiste taimefüsioloogidega (ESA liikmesriikidest), muutub osalemine ükskõik millistes ESA teemarühmades eelkõige strateegiliseks otsuseks. Seepärast on Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakond innukalt otsimas sellele spetsiifilisele teemale sobivaid partnereid ja on valmis nendega ühendust võtma paari järgneva kuu jooksul.

D. Satelliitside

DVB-S2/RCS laiendatud sünkroniseerimine SDR platvormil

Eesmärk:

Arendada ja katsetada nüüdisaegset satelliitside modemit, toetades DVB/S2 ja DVB/RCS lainekujusid ja inkorporeerides sünkroniseerimise täiustamiseks Modesat PilotSyncTM tehnoloogiat.

Kirjeldus:

Vajalikku funktsionaalsust arendatakse peamiselt Modesat FPGA modemi põhimälus. Modesat FPGA põhimälu integreeritakse emuleeringu keskkonda ja realiseeritakse DVB-S2/RCS süsteemidel baseeruvad õigsuse kontrolli ja jõudluse hindamise rakendusstsenaariumid. Tagasiühildust koos pärandsüsteemidega hinnatakse, kuid see ei ole piirav tegur. Töö sisaldab simulatsioone, samuti tegelikku laboratoorset tõestamist, kaasates prototüüp-riistvara, tulemuseks on modemi sünkronisatsiooni jõudluse täielik iseloomustus.

Modesat Communications on teinud satelliitside valdkonnas suurel hulgal projekteerimis- ja simulatsioonitöid. Sellele vaatamata on äritegevuse keskmes olnud lühilaine raadiotooted ning satelliitside tooted ei ole veel elujõulise kommertstootena täielikult välja arendatud. Ehkki mikrolaine raadiotoodetega on tehnilisi sarnasusi, on ka olulisi erinevusi kanalite karakteristikas, signaali degradeerumistes ja seadmete hinna elementides, mille tulemuseks on mitmesugused modemi konstruktsiooni piirangud. Selle teadus- ja arendusprojekti eesmärk on arendada täielikult välja satelliitside modem ja iseloomustada selle toimimist reaalses keskkonnas. Lõpptulemuseks peaks olema valmis modemitoode täielikult dokumenteeritud toimimiskarakteristikutega, kaasa arvatud stsenaariumide identifitseerimine, mille puhul saavutatakse maksimaalne toimimine.

Satelliitlevi jaoks on praegune oskustase määratud DVB-S2 standardiga. Sellele vaatamata takistavad standardi pakutavate võimaluste täielikku kasutamist praegused sünkroniseerimistehnoloogiate rakendused, mis ei ole küllalt jõulised degradatsioonide kanaliseerimiseks, eriti koos standardis spetsifitseeritud kõrgema järjestusega modulatsiooni skeemidega (16 ja 32AAPSK). PilotSyncTM tehnoloogialt loodetakse selles valdkonnas olulisi eeliseid ja võimalust saada kogu standardi pakutav tulu. PilotSyncTM kasutamine tagab ka kõrgema järgu modulatsiooni skeemide signaali mürataseme kuni 6 detsibelli madalamalt kui ilma selle piloottoonita, laiendades operatsioonikanalite tingimuste ulatust enne madalama järgu modulatsioonile lülitamist (mis teistpidi vähendab võimalikku läbilaskevõimet). See tunnus parandab adaptiivkodeerimise ja modulatsiooni (Adaptive Coding and Modulation, ACM) operatsiooni režiimi toimimist, tulemuseks on üldise keskmise läbilaskevõime suurenemine 20% võrra või enam.

Satelliidile tagasipöördelingi standard on määratud DVB-RCS abil, mis varustab MF-TDMA skeemi. Samuti, varustatuna mitmete tootjate poolt mõningase koostalitusvõime astmega, standard ikka veel kujuneb, ning paljud tootjad kasutavad parema tulemuse saavutamiseks omanikuseisundit. Selles olukorras eeliseid, mida pakuvad PilotSyncTM jõuline sünkronisatsioon DVB-RCS-is ja teise tagasipöörde lingi kanali skeemid, uuritakse ja kvantifitseeritakse täies ulatuses. Lisaks sellele hinnatakse PilotSyncTM-i kasutamise eeliseid mobiilse satelliitside stsenaariumides olukordades, kui sideterminaliks on kas maa-, mere-, õhu- või käsimobiil. Samuti tuleb silmas pidada rakendusstsenaariume, mis kasutavad lairibasidet (nt maa vaatluse andmeid) LEO satelliitidelt, mis liiguvad maapinnal fikseeritud punktide suhtes kiiresti.

E. Tööstuspoliitika

1. Kõrge täpsustasemega reflektori paneel

Eesmärk:

Töötada välja uue konstruktsiooniga reflektori paneel, mis toimib paremini võrreldes DSA1 ja DSA2ga.

Kirjeldus:

Lähtudes New Norcia antenni loomise kogemusest, on Cerberose antenni reflektori paneelidele esitatavad täpsuse nõuded rangemad, et saavutada Ka-Bandis soovitud toimimine. Ajapiirangute tõttu valiti tol ajal lähenemisviis, mis jätab konstruktsiooni muudatused minimaalseteks võrreldes New Norcia paneelidega. Ainukeseks konstruktsiooni muudatuseks oli isolatsiooni lisamine paneeli tagaküljele, et vähendada paneeli läbiva soojuse gradienti, mis omakorda piirab paneeli soojuskoormuste tõttu. Samuti sobib see lähenemisviis Cerberose puhul, kriitiliseks võivad kujuneda järgmised aspektid:
   – Reflektori pinna täpsus sobib Cerberosele marginaalselt, karmima soojuskeskkonna korral aga enam ei sobi.
   – Isolatsiooni lisaraskuse tõttu paremus, mis saavutati soojuslikus käitumises, kompenseeriti osaliselt Cerberose suurema gravitatsioonilise deformatsiooniga.
   – Isolatsioonimaterjali pikaajaline stabiilsus, kulutused uuendamise korral.
   – Valitud lähenemisviis vähendab vaid ühe panustaja osa kogu pinna täpses eelarves. Sellest erineva lähenemisviisiga, näiteks paneeli materjalide, tootmise tehnoloogia või konstruktsiooni muutmine, võib lõpptulemusena vähendada rohkem panustajaid.
   – Samuti loodetakse, et koos uuema võimalikuks saanud tootmistehnoloogiaga saab kõrgstabiilseid paneele toota mõistlikuma hinnaga.

Seega on ettepanek arendada uut reflektori paneeli konstruktsiooni, eesmärgiga parendada tuleviku DSA reflektori paneelide suutlikkust, seotud järgmiste töödega:
   – juba hinnatud olemasoleva projekti spetsifikatsiooni läbivaatamine ja konsolideerimine,
   – tehnoloogia läbivaatamine ja kompromissi leidmine paneeli konstruktsioonis,
   – esindusliku reflektoripaneeli üksikasjalik projekteerimine,
   – prototüübi valmistamine,
   – prototüübi testimine.

2. Kiirguse ja temperatuuri põhjustatud iooniliselt elektroaktiivsete polümeersete materjalide kahjustused MEMSi seadmetel kosmoses (EAP4SPACE). I Etapp

Eesmärk:

Uurida kosmose äärmuslike tingimuste mõju süsinik-(polümeer)-ioonilis-vedelik (CIL) elektroaktiivsetele polümeersetele (EAP) materjalidele.

Kirjeldus:

Polümeersed MEMSi sensorid ja käivitajad on äärmiselt tundlikud kosmoseaparaadi mõõtmete ja massi vähenemisele ilma oma funktsionaalsust ohverdamata. Karmi ja kauge kosmosekeskkonna tõttu osutub oluliseks töökindlus ja kvaliteet, mis takistavad MEMS-il etendamast kosmoserakendustes senisest suuremat rolli.

Projekti I etapi eesmärk on uurida iooniliste EAP materjalide ja neid sisaldavate seadmete töökindlust. Materjalid on vastuvõtlikud ioniseerivale ja mitte-ioniseerivale kiirgusele. Plaanis on uurida jääklaengute ning mehaanilisi ja elektromehaanilisi mõjusid radiotsoonile ning temperatuuri mõju (järsk külmumine, ülesoojenemine ja ülekuumenemine).

Kui I etapp on edukas, jätkuks projekt järgmiste eesmärkidega:
     • materjalide täiustamine (esimese faasi tulemuste põhjal),
     • numbriliste mudelite arendamine, lähtudes degradatsiooni efektidest,
     • iooniliste EAP materjalide töökindla testimise ja hindamise süsteemi ning kosmoseaparaadi seadmete aruka juhtimisahela prototüübi arendamine.

3. Elektrilised kahekihilised kondensaatorid kosmoserakendusteks. I faas

Eesmärk:

Arendada projekti käigus elektrilisi kahekihilisi kondensaatoreid (EDLC), mis oleksid 30–50% võrra paremate näitajatega (mahtuvus ja võimsus) kui olemasolevad kommertsialiseeritavad EDLCd.

Elektrilisi kahekihilisi kondensaatoreid konstrueeritakse erinevatele kosmoserakendustele.

Kirjeldus:

Elektriliste kahekihiliste kondensaatorite seadmete arendamine, kasutades karbiidist eraldatud süsiniku nanopoorse struktuurse modifikatsiooni patenteeritud meetodeid, ja optimeeritud elektroodide tootmine eespool nimetatud materjalidest. Materjali saab optimeerida parameetriteni 100F/cm3 ja 110F/g.

I etapi lõpus arendatakse suure energiatihedusega kondensaatori kontrollelemente ja lõpuks toodetakse viis EDLC eelprototüüpi, mida katsetatakse eri temperatuurides ja levitatakse.

Kolmeaastase projekti tulemusena karbiidist eraldatud süsinik elektrilised kahekihilised kondensaatorid komplekteeritakse ja paigaldatakse kosmoserakenduste jaoks töötava kondensaatori prototüübi pinudesse. Peale projekti lõppemist arendab Skeleton Technologies oma kompetentsi kõrgetasemelise toodangu tootmiseks kooskõlas turu nõudlusega.

Eesmärk saavutatakse koostöös ettevõtte EADS Astrium/SSTL-ga.

4. Eesti osalus Euroopa üliõpilaste Kuu satelliidi (ESMO) projektis

Eesmärk:

Ette valmistada ja teostada valmistamise, integreerimise ja katsetamise operatsioonid (AIT/OPS) Euroopa üliõpilaste Kuu satelliidi (ESMO) projekti raames.

Kirjeldus:

Tartu Ülikool kui SSTL Surrey alltöövõtja on välja valitud, et teha ESMO raames töid, mis on seotud ESMO valmistamise, integreerimise ja testimisega. Asjakohaste tööde tegemisel tuleb rangelt järgida ECSSi standardeid ja ESMO spetsifikatsioone.

2. lisa
Rahandussätted

1. Finantsraamistik

Eesti Vabariik tasub agentuuri viieaastase perioodi jooksul PECSi osamakse summas 5 000 000 eurot, lähtudes 2001. aasta majandustingimustest (mt). Eesti Vabariigi PECSi osamakse põhitingimused on määratud kokkuleppes. Kokkuleppe 1. lisa jaos II.4 kirjeldatud ja allpool nimetatud peamisi rahandustingimusi on täiendatud järgmiste sätetega:
    (a) Eesti Vabariigi osamakse tuleb tasuda kooskõlas agentuuri eeskirjade ja menetlustega, mida täiendavad käesoleva lisa sätted;
    (b) Olenemata agentuuri rahanduseeskirjadest kantakse majandusaastal kulutamata jäänud summa edasi järgmisesse aastasse.
    (c) Agentuur vajab kava juhtimise kuludeks vahendeid ning kajastab neid oma aruannetes kooskõlas kehtivate eeskirjade ja menetlustega. Selleks maksab Eesti Vabariik käesolevas hartas nimetatud iga-aastasest osamaksest fikseeritud määra 7%, mida suurendatakse igal aastal, et katta kõik PECSi viieaastasel perioodil Eesti Vabariigi tehtud kulutused.
    (d) Aastamakseid korrigeeritakse, võttes arvesse majandustingimuste muutusi, kooskõlas agentuuri eeskirjade ja menetlustega.
    (e) PECSi iga viieaastase perioodi lõppedes kasutatakse Eesti Vabariigi maksete seda osa, mis ei ole broneeritud konkreetse ülesande täitmiseks, nende tegevuste rahastamiseks, mis PECSi kohaselt on kavandatud täitmiseks järgneval viiel aastal, välja arvatud juhul, kui Eesti Vabariik nõuab teisiti.
    (f) Kokkuleppe lõpetamise korral võib Eesti Vabariik anda iga Eesti Vabariigi osamakse, mida PECSis ei ole eraldatud kindlaks eesmärgiks, üle agentuuri teiste selliste tegevuste rahastamiseks, milles Eesti osaleb siis, kui ta saab liikmesriigiks või assotsieerunud liikmeks, kuid neid võib kasutada ka muul viisil, mille otsustab Eesti Vabariik.

2. Kulude kavandatav jaotus nende tegevuste põhikategooriate järgi, milles Eesti Vabariik PECSi alusel osaleb

a) Kosmoseteadus: 6% kasutatavast eelarvest;
b) Maa kaugseire: 38% kasutatavast eelarvest;
c) inimese kosmoselend, mikrogravitatsioon ja uuringud: 18% kasutatavast eelarvest;
d) satelliitside: 8% kasutatavast eelarvest;
e) kosmosetehnoloogia: 17% kasutatavast eelarvest;
f) haridus: 6% kasutatavast eelarvest;
g) halduskulud: 7% kasutatavast eelarvest.

3. Soovituslik maksegraafik

Soovituslik maksegraafik perioodiks 2010–2014 (eurodes):

4. Muutmise eritingimus

Käesolevat lisa võib kooskõlas kokkuleppega muuta ja ajakohastada kokkuleppe viieaastase perioodi jooksul kord aastas. Lepinguosalised teevad lisasse muudatusi kirjade vahetamise teel.

Plan for European Cooperating State (PECS)
Charter

The Republic of Estonia,
and
the European Space Agency (hereinafter referred to as “the Agency”) established by the Convention opened for signature in Paris on 30 May 1975 (hereinafter referred to as “the Convention”),
(hereinafter referred to as the “Parties”),

HAVING REGARD to the European Cooperating State Agreement between the Republic of Estonia and the European Space Agency signed in Tallinn on 10 November 2009 by Mr. Peter Hulsroj, ESA’s Director of Legal Affairs and External Relations, and by Mr. Juhan Parts, Minister of Economic Affairs and Communications, (hereinafter referred to as the “ECS Agreement”), and in particular its Article 14.1 which states that: “The present Agreement, after signature by the Parties and its approval in accordance with the legal order of the Republic of Estonia, shall enter into force upon subscription by the Republic of Estonia of the PECS Charter referred to in Article 7 and detailed in Appendix I, except for the rules contained in Appendix II A and B which shall be applicable upon signature. This subscription of the PECS Charter shall be made at the latest one year after the signature of the present Agreement unless the Parties have agreed another time limit.  In the event the said subscription has not occurred within the above time limit, the present Agreement shall be null and void.”

HAVING REGARD to the ratification of the ECS Agreement by Estonian Parliament at 14^th April 2010 in accordance with the legal order of the Republic of Estonia,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:

1. The purpose of the present PECS Charter is, within the frame and pursuant to the terms of the ECS Agreement, to define the terms and conditions of the financial contribution of the Republic of Estonia to the Plan for European Cooperating States (PECS) thus, subject to the fulfilment of the other conditions outlined in the above mentioned Article 14.1, allowing the Republic of Estonia to enjoy the benefits of all the rights granted to it as an European Cooperating State in the ECS Agreement.

2. The proposed terms and conditions of the financial contribution of the Republic of Estonia to the PECS are the following:
i) a financial envelope defined in Annex 2 shall be allocated to the PECS, whose content with regard to the Republic of Estonia is defined in Annex 1;
ii) a contribution shall be paid within this financial envelope and according to the funding mechanism set out in Annex 2, to cover the costs of executing the PECS.

3. The Annexes to this PECS Charter shall form an integral part of the present Charter.

4. The Republic of Estonia and the Agency may revise the provisions of this PECS Charter by mutual agreement. Pursuant to the terms of the ECS Agreement, the present PECS Charter may be revised and updated once every year during the 5-year period of the ECS Agreement. Amendments, except for those made exclusively to the Annexes, shall take effect on the date of their signature by the Parties. Amendments made exclusively to the Annexes shall be made in accordance with the terms of these Annexes.

5. The present PECS Charter shall remain in force as long as the ECS Agreement remains in force.

6. The present PECS Charter shall enter into force on the date of its signature by the Parties.

In two originals in the English language. The signatories may also establish translations hereof in the French and German languages, which shall not, however, be considered as authoritative for the purposes of interpretation.

Annex 1
List of the activities Republic of Estonia

The activities accepted to be undertaken by the Republic of Estonia under the PECS decided in the year 2010 which, pursuant to the terms of the ECS Agreement, have been approved by the Agency’s Programmes Boards and Committees and the PECS Committee, are the following

A. Space Science

GAIA – Emission Line Star Classification in the GAIA Catalogue. Phase I

B. Earth Observation

1. Improving the quality of greenhouse gas inventory in Estonia

2. Services based on optical radiometry applications for aquatic environment (ORAQUA)

3. Environmental monitoring of harbour dredging

C. Human Spaceflight, Microgravity and Exploration

1. Heart rate and blood circulation Holter device for continuous monitoring of cardiovascular parameter on Earth and in the space

2. Development of a Myoton device for medical measurements of superficial skeletal muscle tone and biomechanical properties

3. Study of the role of individual plant myosins in gravitropism

D. Communication Satellite

Enhanced synchronization for DVB-S2/RCS on SDR platform

E. Industrial Policy

1. High Accuracy Reflector Panel

2. Radiation and Temperature Induced Damage of Ionic Electroactive Polymer Materials for MEMS Devices in Space (EAP4SPACE). Phase I

3. Electric Double Layer Capacitors for Space Applications. Phase I

4. Estonian participation in the European Student moon Orbiter (ESMO)

Annex 2
Financial Provisions

1. Financial envelope

The Republic of Estonia shall provide the Agency, over a period of five years (five), with a financial envelope amounting to 5 000 000 € (five million euro) at 2001 economic conditions (e.c.) as its contribution to the PECS. The general conditions governing the financial contribution of the Republic of Estonia to the PECS are defined in the ECS Agreement. The main financial conditions outlined in the Appendix 1, paragraph II.4 of the ECS Agreement and recalled hereunder are complemented by the following provisions:

2. Indicative breakdown of costs according to general categories of activities to be undertaken by the Republic of Estoniaunder the PECS

Space Science: 6% of the available budget

Earth Observation: 38% of the available budget

Human Spaceflight, Microgravity and Exploration: 18% of the available budget
   a) Satellite Communication: 8% of the available budget
   b) Space Technology: 17% of the available budget
   c) Education: 6%
   d) Administrative costs: 7% of the available budget

3. Indicative schedule of payment

The indicative schedule of payment for the period 2010-20014 in EURO is shown below:

4. Revision clause

The present Annex may, pursuant to the terms of the ECS Agreement, be revised and updated once every year during the 5-year period of the ECS Agreement. Amendments made to the present Annex shall be made by an exchange of letters between the Parties.