Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (RT I 2007, 11, 56; 2009, 40, 270) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:»;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 32 sõnastatakse järgmiselt:
«32) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu, toitlustuskulu ja reisikindlustus;»;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Kui töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, peab ta projekti elluviimise ajal täitma tööajatabelit vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud korrale. Kui töötaja teeb projekti heaks tööd võlaõigusliku lepingu alusel ja muud tööd samas asutuses töölepingu alusel, on projekti raames täidetavate ülesannete lisandumise tõenduseks üleandmise-vastuvõtmise akt või tööajatabel.»;
5) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
«6) ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui pangakonto on projektis vajalik.»;
6) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 ning 4–18 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 32 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel. Analüüs, selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhindade suurused ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.»;
8) paragrahvi 32 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 33 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Kindlasummaliste maksete alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul koostada või tellida kindlasummaliste maksete arvestamise metoodika.
(5) Metoodika peab olema erapooletu ja põhjendatud ning võimaldama kindlasummaliste maksete kehtestamist tegelike kulude alusel. Metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.»;
10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Kui võlaõiguslikus lepingus on kokku lepitud päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulu hüvitamine või nimetatud kulusid hüvitatakse projektis osalevatele teistele isikutele, loetakse päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulud abikõlblikeks vastavalt lõikes 2 sätestatule.»;
11) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.»;
12) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
«§ 61. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksude abikõlblikkus
Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksud on abikõlblikud.»;
13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
«(71) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» meetme «Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine» projektidele.»;
14) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
«§ 91. Kinnisasja sundvõõranditasu abikõlblikkus
Kinnisasja sundvõõrandamisel on sundvõõranditasu abikõlblik «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» alusel ja korras arvestatud suuruses.»;
15) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus, peab toetuse saaja koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama.»;
16) paragrahvi 11 lõiked 5–8 sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Rakendusüksus nõuab toetuse tagasi lõikes 4 nimetatud olulise puhastulu summast projekti toetuse määra ulatuses hiljemalt projekti vara kasuliku eluea lõpuks, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeval.
(6) Kui projekti tulusid ei ole võimalik enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnata, tuleb puhastulu, mis on saadud projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
(7) Toetuse saaja peab lõike 6 kohase projekti tulude üle arvestust ja teavitab viivitamata puhastulu saamisest kirjalikult rakendusüksust.
(8) Rakendusüksus nõuab toetuse tagasi lõike 6 kohase puhastulu summast projekti toetuse määra ulatuses hiljemalt viienda aasta lõpuks projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeval.»;
17) paragrahvi 11 lõige 83 sõnastatakse järgmiselt:
«(83) Projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumised, mis ei täida lõikes 82 sätestatud tingimusi, loetakse tuluks ja nende võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid projekti abikõlblikkuse perioodi lõpus.»;
18) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Liisingulepingu alusel väljamakstav toetus on abikõlblik, kui liisinguandja on «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus.»;
20) paragrahvi 15 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
«2) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, välja arvatud faktooringarve käsitlustasu, pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud, kui projekti raames kasutatakse eraldi pangakontot või nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 44 rakendamisel;»;
21) paragrahvi 15 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
«11) kinnisasja ostuhind või sundvõõranditasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Meetme tingimustes võib keskkonnakaitsemeetmete puhul lubada kõrgemat protsendimäära, välja arvatud Ühtekuuluvusfondi poolt toetatavate projektide raames.»;
22) paragrahvi 15 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:
«13) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-des 32, 33, 4, 5 ja 8 ning käesolevas paragrahvis nimetatud kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 6 nimetatud erandid.»;
23) paragrahvi 16 senine sõnastus loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
«(2) Käesoleva määruse § 61, § 8 lõiget 71, § 91 ning § 13 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.
(3) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 6–8 kohaldatakse alates 25. juunist 2010. a tagasiulatuvalt.
(4) Käesoleva määruse § 15 punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. a tagasiulatuvalt.»;
24) määruse lisa 1 § 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.»;
25) määruse lisa 1 § 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Kui töötaja täidab asutuses ainult projektiga seotud tööülesandeid, võib tema töötasudega seotud kulud otse projekti kuludesse kanda.»;
26) määruse lisa 1 § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Tööajatabel on vajalik töötajate tehtud tööde ja nende täitmiseks reaalselt kulunud tööaja dokumenteerimiseks, kui projektis osalev töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka struktuuritoetuse väliseid ülesandeid. Tööajatabelite abil saab projekti administratsioon arvestada projekti personalikulusid ja esitada need nõudmisel vajalike tõendusmaterjalidena.»;
27) määruse lisa 2 § 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
«(6) Toetuse saaja või partneri heaks töölepingu, ametisse nimetamise käskkirja või võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku vabatahtlik töö või tasuta lisatööülesannete täitmine ei ole abikõlblik.»
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Rahandusminister Jürgen LIGI |
| Riigisekretär Heiki LOOT |