<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><oigusakt xmlns="Juurakt" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="tyviseadus_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/tyviseadus_1_10.02.2010.xsd"><metaandmed><valjaandja>Riigikogu</valjaandja><dokumentLiik>seadus</dokumentLiik><tekstiliik>algtekst</tekstiliik><dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp><dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus><vastuvoetud><aktikuupaev>2010-09-29+03:00</aktikuupaev></vastuvoetud><avaldamismarge><RTosa>RT I</RTosa><avaldamineKuupaev>2010-10-19+03:00</avaldamineKuupaev><RTnr>77</RTnr><RTartikkel>589</RTartikkel><aktViide>http://www.riigiteataja.ee/akt/13364139</aktViide></avaldamismarge><kehtivus><kehtivuseAlgus>2011-01-01+02:00</kehtivuseAlgus></kehtivus><skeemiNimi>tyviseadus_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi><globaalID>13364139</globaalID><metaandmedVersioon>1</metaandmedVersioon><metaandmedVersioonKuupaev>2010-10-27+03:00</metaandmedVersioonKuupaev><metaandmedVersioonPohjustaja>migraator</metaandmedVersioonPohjustaja><terviktekstiGrupiID>346639</terviktekstiGrupiID></metaandmed><aktinimi><nimi><pealkiri>Äriseadustiku muutmise seadus</pealkiri></nimi></aktinimi><sisu><sisuTekst><HTMLKonteiner><![CDATA[<table summary="VP otsuse andmed" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td align="center" width="39%">
          Välja kuulutatud <br/>Vabariigi Presidendi 14. oktoobri 2010. a 
          otsusega nr 736
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    
    <p>
      <b>§ 1. Äriseadustikus</b> (RT I 1995, 26–28, 355; 2010, 
      38, 231) tehakse järgmised muudatused:
    </p>
    <p>
      <b>1)</b> paragrahvi 32<sup>1</sup> lõike 4 teine lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>2)</b> paragrahvi 53 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «4) osakapitali tehakse asutamisel ja osakapitali suurendamisel üksnes 
      rahalisi sissemakseid ning need on asutamise korral laekunud 
      registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja terrorismi rahastamise 
      tõkestamise seaduse § 15 lõikes 4<sup>1</sup> 
      nimetatud kontole, välja arvatud juhul, kui osaühingu asutamiseks on 
      valitud käesoleva seadustiku §-s 140<sup>1</sup> 
      sätestatud asutamisviis;»;
    </p>
    <p>
      <b>3)</b> paragrahvi 62 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
    </p>
    <p>
      <b>4)</b> paragrahvi 62 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(7) Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja 
      nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu ning osaühingu osanikud ja 
      välismaa äriühingu filiaali juhataja, kellel puudub Eesti 
      rahvastikuregistris registreeritud aadress ja kellele ei ole väljastatud 
      Eesti isikutunnistust, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja 
      elektronposti aadressi ning teatavad viivitamata nende muutumisest. Sama 
      kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole 
      füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja 
      sihtasutuste registrisse.»;
    </p>
    <p>
      <b>5)</b> paragrahv 63<sup>1</sup> muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «<b>§ 63<sup>1</sup>. Dokumentide kättesaamiseks pädev isik</b>
    </p>
    <p>
      (1) Ettevõtja, muu hulgas välismaa äriühingu filiaal, võib lisaks oma 
      aadressile esitada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millel 
      saab sellele isikule kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja 
      ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Kolmandate isikute suhtes kehtib 
      nimetatud isiku õigus võtta ettevõtja nimel vastu ettevõtja 
      menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi vastavalt 
      käesoleva seadustiku § 34 lõikes 2 sätestatule.
    </p>
    <p>
      (2) Kui vähemalt poolte osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liikmete 
      elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna 
      liikmesriigis või Šveitsis, peab osaühing või aktsiaselts nimetama 
      käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isiku.»;
    </p>
    <p>
      <b>6)</b> paragrahvi 65 täiendatakse punktiga 4<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «4<sup>1</sup>) asutamine sissemakset tegemata;»;
    </p>
    <p>
      <b>7)</b> paragrahvi 138 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud 
      põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on 
      notariaalselt kinnitatud.»;
    </p>
    <p>
      <b>8)</b> paragrahvi 139 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «7) reservkapitali moodustamine ja suurus;»;
    </p>
    <p>
      <b>9)</b> paragrahvi 140 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad 
      «varasemat tähtpäeva» sõnaga «teisiti»;
    </p>
    <p>
      <b>10)</b> paragrahvi 140 lõike 2 teine lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>11)</b> seadustikku täiendatakse §-ga 140<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «<b>§ 140<sup>1</sup>. Asutamine sissemakseid tegemata</b>
    </p>
    <p>
      (1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, 
      võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu 
      asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud 
      osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.
    </p>
    <p>
      (2) Kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 
      kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu 
      ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui 
      osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
    </p>
    <p>
      (3) Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib käesoleva paragrahvi 
      lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
    </p>
    <p>
      (4) Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või 
      osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing 
      teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma 
      osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.
    </p>
    <p>
      (5) Osakapitali sissemakse tegemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku 
      §-s 140, §-des 142–143, § 144 lõikes 2 ning § 520 lõigetes 2, 4 ja 5 
      sätestatut.
    </p>
    <p>
      (6) Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti 
      kokkulepe, millega osanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti 
      kolmanda isiku suhtes.»;
    </p>
    <p>
      <b>12)</b> paragrahvi 143 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(1) Mitterahalise sissemakse korral hindab sissemakse eseme väärtuse 
      piisavust mitterahalise sissemakse tegemiseks kohustatud osaniku osa 
      nimiväärtusele osaühingu juhatus.»;
    </p>
    <p>
      <b>13)</b> paragrahvi 143 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(3) Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise 
      sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu 
      kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole 
      osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse 
      hindamist käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse 
      osas kontrollima vandeaudiitor. Vandeaudiitori vastutusele kohaldatakse 
      vastavalt aktsiaseltsi mitterahalise sissemakse hindamise ja 
      vandeaudiitori vastutuse kohta sätestatut.»;
    </p>
    <p>
      <b>14)</b> paragrahvi 143 lõige 3<sup>1</sup> tunnistatakse 
      kehtetuks;
    </p>
    <p>
      <b>15)</b> paragrahvi 143 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud 
      kahju eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt sissemakse 
      tegemiseks kohustatud isikuga.»;
    </p>
    <p>
      <b>16)</b> paragrahvi 143 lõikes 5 asendatakse sõna «Kahe» sõnaga «Ühe»;
    </p>
    <p>
      <b>17)</b> paragrahvi 143 lõike 6 teine lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>18)</b> paragrahv 143<sup>1</sup> tunnistatakse kehtetuks;
    </p>
    <p>
      <b>19)</b> paragrahvi 144 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad 
      «ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed»;
    </p>
    <p>
      <b>20)</b> paragrahvi 144 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu 
      «sissemaksmise kohta» sõnadega «kui asutamislepingu kohaselt tuleb 
      sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist»;
    </p>
    <p>
      <b>21)</b> paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «3<sup>1</sup>) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja 
      aadressid ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja 
      registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62;»;
    </p>
    <p>
      <b>22)</b> paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «4<sup>1</sup>) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud 
      nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine 
      asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;»;
    </p>
    <p>
      <b>23)</b> paragrahvi 144 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «6) mitterahalise sissemaksega tasumisel – kui asutamislepingu kohaselt 
      tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, 
      sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle 
      kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa 
      nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud 
      juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse 
      piisavuse hindamise kontrollimise kohta;»;
    </p>
    <p>
      <b>24)</b> paragrahvi 144 lõike 1 punkt 6<sup>1</sup> tunnistatakse 
      kehtetuks;
    </p>
    <p>
      <b>25)</b> paragrahvi 144 lõike 2 esimene lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>26)</b> paragrahvi 144 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(3) Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse 
      liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab 
      alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse 
      kohaselt õigus olla juhatuse liige. Juhatuse liikme äriregistrisse 
      kandmise avalduses tuleb ära näidata ametiaja lõpukuupäev, kui põhikirja 
      kohaselt tuleb juhatuse liige ametisse nimetada tähtajaliselt. 
      Kiirmenetluses asutamise korral kinnitab juhatuse liige õigust seaduse 
      kohaselt juhatuse liikmeks olla ka osaühingu äriregistrisse kandmise 
      avalduses. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult 
      ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik 
      ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.»;
    </p>
    <p>
      <b>27)</b> paragrahvi 145 tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse 
      punktiga 3<sup>1</sup>:
    </p>
    <p>
      «3<sup>1</sup>) asutamine sissemakset tegemata;»;
    </p>
    <p>
      <b>28)</b> paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(2) Käesoleva paragrahvi esimese lõike punktis 3<sup>1</sup> 
      nimetatud kande kustutamiseks esitatavale avaldusele tuleb juurde lisada:<br/>1) 
      panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta;<br/>2) mitterahalise 
      sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule üleandmise leping ning 
      juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja 
      selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 
      3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise 
      sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta.»;
    </p>
    <p>
      <b>29)</b> paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 1<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(1<sup>1</sup>) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kahju 
      hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei 
      saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti 
      väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes 
      pankrotihaldur.»;
    </p>
    <p>
      <b>30)</b> paragrahvi 146 lõigetes 3 ja 4 muudetakse tekstiosa «1. ja 
      2. lõikes» tekstiosaga «1., 1<sup>1</sup>. ja 
      2. lõikes»;
    </p>
    <p>
      <b>31)</b> paragrahvi 148 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid 
      koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.»;
    </p>
    <p>
      <b>32)</b> paragrahvi 149 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(3) Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes 
      täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on 
      vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. 
      Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes 
      sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel 
      ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud 
      tingimuseta tehtud tehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib osanik 
      esimeses lauses sätestatud isikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku 
      andmist.»;
    </p>
    <p>
      <b>33)</b> paragrahvi 152 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(1) Osanik võib võõrandada osa oma osast.»;
    </p>
    <p>
      <b>34)</b> paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(2) Osa osalisele võõrandamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku 
      §-s 149 sätestatut.»;
    </p>
    <p>
      <b>35)</b> paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(4) Osa jagamisel jäävad osa koormanud õigused kehtima. Kui õiguste 
      endisel kujul kehtima jäämine ei ole võimalik, jäävad osa jagamisel osa 
      koormanud õigused kehtima vastavalt puudutatud osaliste notariaalselt 
      tõestatud kokkuleppele.»;
    </p>
    <p>
      <b>36)</b> paragrahvi 153 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kui» 
      sõnadega «seaduses või»;
    </p>
    <p>
      <b>37)</b> paragrahvi 156 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «Osaniku tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, 
      osanikule ei tagastata.»;
    </p>
    <p>
      <b>38)</b> paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises 
      sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(4) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul osa omandanud 
      osanik ei tasu osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, 
      vastutab tema poolt osaühingule tasumata sissemakse eest osaühingu ees 
      solidaarselt ka isik, kes kaotas osa või osa nimiväärtuse suurendamise.
    </p>
    <p>
      (5) Kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul ei võõranda 
      osaühing osa teistele osanikele või kolmandatele isikutele, vastutavad 
      puuduoleva sissemakse eest teised osanikud solidaarselt. Osanike 
      omavahelistes suhetes vastutavad osanikud vastavalt oma osade 
      nimiväärtustele.»;
    </p>
    <p>
      <b>39)</b> paragrahvi 160 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(2) Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei 
      või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.»;
    </p>
    <p>
      <b>40)</b> paragrahvi 165 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või mitme»;
    </p>
    <p>
      <b>41)</b> paragrahvi 170 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(3) Osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle 
      esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 
      dokumendiga tõendatud.»;
    </p>
    <p>
      <b>42)</b> paragrahvi 171 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(6) Kui osanike koosolekul ei ole esindatud käesoleva seadustiku § 170 
      2. lõikes nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu 
      otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue 
      koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud 
      häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku 
      kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva 
      pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast 
      esimest koosolekut.»;
    </p>
    <p>
      <b>43)</b> paragrahvi 172 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna 
      «aadressil» sõnadega «või elektronposti aadressil»;
    </p>
    <p>
      <b>44)</b> paragrahvi 172 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises 
      sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(4) Kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud 
      endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse 
      osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadetuks kõigile osa ühiselt 
      omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile 
      osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui osaühing teab 
      või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike 
      nimekirja kantud, tuleb teade saata kõigile osanikele.
    </p>
    <p>
      (5) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul on teade saadetud 
      kõigile osanikele ja koosolekul osaleb ainult üks isikutest, kellele osa 
      ühiselt kuulub, eeldatakse, et kohal oleval osanikul on õigus esindada 
      teisi ühisosanikke. See ei kehti, kui otsus võetakse vastu koosolekut 
      kokku kutsumata.»;
    </p>
    <p>
      <b>45)</b> paragrahvi 173 lõike 2 esimene lause muudetakse ja 
      sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu 
      kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates 
      tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha 
      kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.»;
    </p>
    <p>
      <b>46)</b> paragrahvi 173 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud osanike kirjalikku 
      taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on 
      hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.»;
    </p>
    <p>
      <b>47)</b> paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust sõltumata võib osanik 
      hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja 
      tagasikutsumisel.»;
    </p>
    <p>
      <b>48)</b> paragrahvi 177<sup>1</sup> lõike 1 esimest lauset 
      täiendatakse pärast sõnu «koosoleku kokkukutsumise» sõnadega «või otsuse 
      tegemise»;
    </p>
    <p>
      <b>49)</b> paragrahvi 180 lõike 2 neljas lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>50)</b> paragrahvi 184 lõike 2 esimene lause muudetakse ja 
      sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(2) Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole 
      tähtaega ette nähtud.»;
    </p>
    <p>
      <b>51)</b> paragrahvi 184 lõike 2 teine lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>52)</b> paragrahvi 189 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(1) Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu 
      põhikirjas.»;
    </p>
    <p>
      <b>53)</b> paragrahvi 194 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «Osakapitali suurendamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 140, 
      §-des 141–143, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes 
      sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.»;
    </p>
    <p>
      <b>54)</b> paragrahvi 199<sup>2</sup> lõike 4 teine lause jäetakse välja;
    </p>
    <p>
      <b>55)</b> paragrahvi 249 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse 
      järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse 
      kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati 
      mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse 
      väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja 
      ülekursi.»;
    </p>
    <p>
      <b>56)</b> paragrahvi 308 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
    </p>
    <p>
      <b>57)</b> paragrahvi 506 täiendatakse lõikega 4<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(4<sup>1</sup>) Enne 2011. aasta 1. jaanuari asutatud osaühingute 
      reservkapitali suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 
      punkti 7, § 156 lõike 3, § 160 lõike 2 ja § 199<sup>2</sup> 
      lõike 4 sätteid enne 2011. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis»;
    </p>
    <p>
      <b>58)</b> paragrahvi 506 täiendatakse lõikega 5<sup>1</sup> 
      järgmises sõnastuses:
    </p>
    <p>
      «(5<sup>1</sup>) Enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud juhatuse 
      liikme ametiajale kohaldatakse käesoleva seadustiku § 184 lõike 2 
      sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis.»;
    </p>
    <p>
      <b>59)</b> paragrahvi 520 lõikes 4 asendatakse sõna «pangakonto» sõnaga 
      «konto»;
    </p>
    <p>
      <b>60)</b> paragrahvi 520 lõige 4<sup>1</sup> muudetakse ja 
      sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(4<sup>1</sup>) Kiirmenetluses tehakse äriühingu asutamisel 
      rahaline sissemakse registripidaja deposiitkontole või rahapesu ja 
      terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4<sup>1</sup>. lõikes 
      nimetatud kontole. Sissemakse tegemisel kasutatakse käesoleva paragrahvi 
      1. lõikes nimetatud ärinime, täiendit ja numbrit. Kui sissemakse tehakse 
      registripidaja deposiitkontole, taotleb äriühing hiljemalt ühe aasta 
      jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma 
      kontole krediidiasutuses, tähtaja ületamise korral jääb sissemakse 
      riigituludesse. Sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul pärast 
      korrektse taotluse esitamist.»;
    </p>
    <p>
      <b>61)</b> paragrahvi 520 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
    </p>
    <p>
      «(5) Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse 
      kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti 
      rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15 4<sup>1</sup>. lõikes 
      nimetatud kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. Samuti 
      tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja 
      deposiitkontole või asutatava äriühingu nimele avatud kontole tasutud 
      osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, 
      või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole 
      on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. Kohus teeb määruse 
      asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või 
      enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatuses 
      käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. 
      Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, 
      kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul 
      alates sisse- või enammakse tegemisest.»;
    </p>
    <p>
      <b>62)</b> paragrahvi 520 lõike 5<sup>1</sup> esimeses ja teises 
      lauses asendatakse sõna «pangakonto» sõnaga «konto» vastavas käändes;
    </p>
    <p>
      <b>63)</b> paragrahvi 520 lõikes 5<sup>2</sup> asendatakse sõna 
      «pangakonto» sõnaga «konto».
    </p>
    <p>
      <b>§ 2. Seaduse jõustumine</b>
    </p>
    <p>
      Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b>Riigikogu esimees Ene ERGMA</b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>]]></HTMLKonteiner></sisuTekst></sisu></oigusakt>