Välisministeeriumi teadaanne välislepingu ajutise kohaldamise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Tõlge inglise keelest

EESTI VABARIIGI VALITSUS (edaspidi Eesti)
ja
ŠVEITSI LIIDUNÕUKOGU (edaspidi Šveits),

edaspidi koos pooled,

   • ARVESTADES Šveitsi solidaarsust Euroopa Liidu (EL) püüdlustega vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Liidus;

   • OLLES VÕTNUD KOHUSTUSE vähendada veelgi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Euroopa Liidus ja Eestis;

   • TUGINEDES poolte edukale koostööle Eesti üleminekuprotsessis, mille tulemuseks oli Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, ning laienenud Euroopa Liidule mõeldud Šveitsi toetuse raames;

   • JAGADES JA EDENDADES demokraatia, õigusriigi ja poliitilise pluralismi põhiväärtusi;

   • AUSTADES JA KAITSTES inimõigusi, inimväärikust ja põhivabadusi;

   • VIIDATES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidele;

   • VÕTTES ARVESSE poolte sõbralikke suhteid;

   • SOOVIDES neid suhteid ja poolte viljakat koostööd veelgi tugevdada;

   • VIIDATES Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelisele Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks ning rändealaseks koostööks mõeldud Šveitsi toetust käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile, mis kirjutati alla 30. juunil 2022 kogusummas 1 302 000 000 (üks miljard kolmsada kaks miljonit) Šveitsi franki, mis eraldatakse Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele koostööks ühtekuuluvuse ja rände valdkonnas (edaspidi Šveitsi teine toetus);

   • ARVESTADES koostööd rände valdkonnas kuni 200 000 000 (kahesaja miljoni) Šveitsi frangi suuruse Šveitsi teise toetuse raames;

   • PIDADES SILMAS koostööd ühtekuuluvusvaldkonnas kuni 1 102 000 000 (ühe miljardi ühesaja kahe miljoni) Šveitsi frangi suuruse Šveitsi teise toetuse raames,

lepivad kokku järgmises.

Artikkel 1. Mõisted

Raamkokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

toetus – maksimaalne tagastamatu rahaline toetus, mille Šveits raamkokkuleppe alusel Eestile annab;

raamkokkuleppe lisa 1 – Eesti ja Šveitsi kokku lepitud toetuse temaatiline ja geograafiline jaotus ning erireeglid, samuti kohustuste ja ülesannete jagamine vastavalt Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise ja toetusmeetmetega seotud üksustele;

vastastikuse mõistmise memorandum – Euroopa Liidu ja Šveitsi vaheline Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks ning rändealaseks koostööks mõeldud Šveitsi toetust käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, mis kirjutati alla 30. juunil 2022 kogusummas 1 302 000 000 (üks miljard kolmsada kaks miljonit) Šveitsi franki, mis eraldatakse Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele koostööks ühtekuuluvuse ja rände valdkonnas;

riiklik koordineerimisüksus – Eesti riiklik avalik-õiguslik üksus, mis on määratud tegutsema Eesti nimel Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamisel;

programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset igakülgset üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib kaasneda poliitiline dialoog;

projekt – toetuse abil ellu viidavate tegevuste terviklik jada, mille eesmärk on saavutada kokkulepitud eesmärgid ja tulemused ning mis ei ole programmi osa;

regulatsioon – Šveitsi välja antud regulatsioon, milles käsitletakse ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse rakendamist ning mis sisaldab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamise üldeeskirju ja -menetlust;

toetusmeede – üldmõiste, mis tähendab konkreetset projekti, programmi või tehnilist abi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames;

toetusmeetme leping – poolte ja vajaduse korral täiendavate lepingupoolte kokkulepe toetusmeetme rakendamise kohta;

Eesti-Šveitsi koostööprogramm – kahepoolne programm raamkokkuleppe rakendamiseks;

tehniline abi – osa koostööprogrammi raames antavast toetusest toetusmeetmete ettevalmistamiseks ning koostööprogrammi tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks.

Artikkel 2. Õigusraamistik

1. Ühtekuuluvusvaldkonnas antava Šveitsi teise toetuse rakendamise õigusraamistiku moodustab raamkokkulepe koos järgmiste dokumentidega:
   a) regulatsioon ja selle hilisemad muudatused;
   b) toetusmeetme lepingud või muud poolte kokkulepped, mis tulenevad raamkokkuleppest, ja
   c) mis tahes tegevuskorrad või suunised, mille Šveits on vastu võtnud pärast Eestiga konsulteerimist.

2. Kui nende dokumentide vahel esineb vastuolusid/lahknevusi, kohaldatakse eespool märgitud tähtsuse järjekorda.

Artikkel 3. Eesmärgid ja põhimõtted

1. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi üldeesmärk on aidata kaasa majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele Euroopa Liidus ja Eestis, tuginedes Šveitsi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kahepoolsetele suhetele ning neid veelgi tugevdades.

2. Pooled valivad toetusmeetmed, mis aitavad kaasa üldeesmärgi saavutamisele ja mis (välja arvatud tehnilise abi puhul) edendavad vähemalt üht Šveitsi teise toetuse viiest eesmärgist, mis on:
   a) majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi edendamine, (noorte) töötuse vähendamine;
   b) rände haldamine ja lõimumise toetamine. Avaliku ohutuse ja julgeoleku suurendamine;
   c) keskkonna ja kliima kaitsmine;
   d) sotsiaalsüsteemide tugevdamine;
   e) kodanikuosalus ja läbipaistvus.

3. Toetusmeetmed, välja arvatud tehniline abi, määratakse vähemalt ühele regulatsioonis sätestatud temaatilisele koostöövaldkonnale, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled seavad toetusele temaatilise prioriteedi. Seepärast lepivad pooled omavahel kokku piiratud arvus teemavaldkondades, mis saavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames raamkokkuleppe lisa 1 alusel toetust.

4. Pooled soosivad partnerlussuhteid ning eksperditeadmiste vahetamist Eesti ja Šveitsi osalejate vahel.

5. Toetusmeetmete puhul arvestatakse sotsiaalset kaasatust ja tagatakse keskkonnasäästlikkus.

6. Kõiki Eesti-Šveitsi koostööprogrammi meetmeid rakendatakse kooskõlas raamkokkuleppe lisas 1 ja regulatsioonis sätestatud eesmärkide, põhimõtete, strateegiliste suundade ning geograafilise ja temaatilise rõhuasetusega.

Artikkel 4. Finantsraamistik

1. Šveits annab Eestile toetust kuni 26 000 000 (kakskümmend kuus miljonit) Šveitsi franki, pidades silmas kokkulepitud teemavaldkondi ja geograafilist jaotust ning lähtudes raamkokkuleppe lisas 1 määratud soovituslikust jaotusest.

2. Lõikes 1 nimetatud toetus ei sisalda Šveitsi kulutusi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi juhtimiskuludele ega Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi ühtekuuluvusvahendite fondile. Viimane on Šveitsi hallatav fond, mille eesmärk on muuta Šveitsi eksperditeadmised kättesaadavaks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele, tagada toetusmeetmete kvaliteet ja jätkusuutlikkus, tugevdada kahepoolseid suhteid ning edendada Eesti ja Šveitsi partnerlussuhteid.

3. Toetusmeetmetest hüvitatavate kulude rahastamiskõlblikkuse periood, mis on määratud kindlaks regulatsiooni 6. peatükis, lõpeb 3. detsembril 2029 (kaasa arvatud). Selle kuupäevani kasutamata jäänud vahendeid Eesti enam kasutada ei saa.

4. Toetust tuleks Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames, välja arvatud Šveitsi juhtimiskuludeks ning Šveitsi eksperditeadmiste ja partnerlusfondi katteks reserveeritud summad, anda tagastamatute toetuste või soodustingimustel eraldatavate rahaliste vahenditena, näiteks krediidiliinidena, tagatisskeemidena, omakapitali ja võlakohustuste osalusena ning laenudena.

5. Toetusest makstavad vahendid ei tohi ületada 60% toetusmeetmest hüvitatavatest rahastamiskõlblikest kuludest, välja arvatud:
   a) projektid või programmid, mis saavad riiklikelt, piirkondlikelt või kohalikelt asutustelt eelarveeraldistena lisarahastust ning mille puhul ei või toetusest makstavad vahendid ületada 85% rahastamiskõlblikest kogukuludest;
   b) valitsusväliste organisatsioonide rakendatavad projektid või programmid, mida võib rahastada rohkem kui 60% ulatuses või täielikult toetuse arvelt;
   c) tehniline abi, mida võib rahastada rohkem kui 60% ulatuses või täielikult toetuse arvelt;
   d) toetusmeetmed krediidiliinidena, tagatisskeemidena, omakapitali ja võlakohustuste osalusena ning erasektorile antavate laenudena, mida võib rahastada rohkem kui 60% ulatuses või isegi täielikult toetuse arvelt.

6. Eesti tagab kohaldatavate riigiabi ja riigihangete eeskirjade järgimise.

Artikkel 5. Toetusmeetmete põhimõtted

1. Toetusmeetmeid rakendatakse kooskõlas artiklis 2 sätestatud õigusraamistikuga.

2. Eesti vastutab selliste toetusmeetmete väljatöötamise eest, mis on
   a) asjakohased ja kooskõlas riiklike prioriteetidega;
   b) tuvastatud vajaduste täitmisel tulemuslikud;
   c) rakendamisel teostatavad ja tõhusad;
   d) eeldatavasti mõjusad;
   e) mõeldud jätkusuutliku kasu loomiseks.

3. Eesti hoidub muust struktuuri- ja/või ühtekuuluvusfondist, näiteks Euroopa fondidest, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist või Norra finantsmehhanismist, toetatava toetusmeetme mis tahes osa dubleerimisest ja/või kattumisest.

4. Iga toetusmeetme kiidab kõigepealt heaks Eesti ja seejärel Šveits.

5. Iga toetusmeetme suhtes kohaldatakse toetusmeetme lepingut.

6. Pooled peavad toetusmeetmete ja toetuse seiret, hindamist ja auditeerimist väga tähtsaks. Pool jagab viivitamata kasulikku teavet, mida soovib teine pool. Pooled tagavad Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tulemusliku koordineerimise ja seire.

7. Šveitsil või tema nimel tegutsema määratud kolmandal isikul on õigus vaadelda, seirata, kontrollida, auditeerida ja hinnata toetusmeetmete rakendamisega seotud tegevusi ja menetlust, kui Šveits seda vajalikuks peab. Eesti esitab kogu teabe ja dokumentatsiooni ning annab abi, mida võidakse nõuda või mis on tarvilik, et Šveits saaks seda õigust kasutada.

8. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi tulemusliku rakendamise tagamiseks peavad artiklis 6 nimetatud pädevad asutused aastakoosolekuid. Koosolekute eesmärk on vaadata läbi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames tehtud edusamme, leppida kokku vajalikes rakendatavates meetmetes ja luua foorum kahepoolset huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks.

Artikkel 6. Pädevad asutused

1. Eesti on volitanud riiklikku avalik-õiguslikku üksust tegutsema Eesti nimel riikliku koordineerimisüksusena (vt raamkokkuleppe lisa 1). Riiklikul koordineerimisüksusel lasub üldine vastutus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eesmärkide saavutamise ning selle rakendamise eest kooskõlas raamkokkuleppega.

2. Šveits on volitanud oma Välisministeeriumi, mis tegutseb Šveitsi Arengu- ja Koostööameti (SDC) kaudu, ning Majandus, Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis tegutseb Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi (SECO) kaudu, esindama Šveitsi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rakendamisel. Toetusmeetmed jagatakse kas Šveitsi Arengu- ja Koostööametile või Riiklikule Majandusasjade Sekretariaadile nende asjakohaste pädevusvaldkondade järgi.

Artikkel 7. Vastutus

Šveitsi vastutus Eesti-Šveitsi koostööprogrammi eest piirdub vahendite eraldamisega kooskõlas asjakohaste toetusmeetme lepingutega. Šveits ei võta praegu ega tulevikus vastutust Eesti, toetusmeetmega seotud ühegi avalik-õigusliku või eraõigusliku üksuse ega ühegi kolmanda isiku ees.

Artikkel 8. Ühine huvi

Poolte ühine huvi on ennetada korruptsiooni ja võidelda korruptsiooni vastu, mis ohustab head valitsemistava ja arenguks vajalike ressursside nõuetekohast kasutamist ning seab ohtu ka hindadel ja kvaliteedil põhineva ausa ja avatud konkurentsi hankemenetluses. Seepärast lepivad pooled kokku oma jõupingutuste ühendamises võitluses korruptsiooni vastu ning kinnitavad eelkõige, et mis tahes isikule suunatud otsest või kaudset sooduspakkumist, kingitust, makset, tasu või muud hüve, mille eesmärk on saada raamkokkuleppe alusel või selle täitmise perioodil mingi volitus või leping, käsitatakse ebaseadusliku toimingu või korruptiivse tegevusena. Iga selline toiming on piisav põhjus raamkokkuleppe ja asjakohase toetusmeetme lepingu lõpetamiseks, hanke või selle tulemusel sõlmitud lepingu tühistamiseks või kohaldatava õigusega ettenähtud muu proportsionaalse parandusmeetme võtmiseks. Pooled teavitavad teineteist viivitamata ebaseadusliku toimingu või korruptiivse tegevuse põhjendatud kahtlusest.

Artikkel 9. Muudatused

1. Kõik raamkokkuleppe muudatused sõlmitakse poolte omavahelisel kokkuleppel kirjalikult.

2. Olenemata lõikest 1 võib raamkokkuleppe lisa 1 muuta artiklis 6 nimetatud pädevate asutuste omavahelisel kokkuleppel nendevahelise kirjavahetuse teel.

Artikkel 10. Lõppsätted

1. Raamkokkuleppe lisa 1 on raamkokkuleppe lahutamatu osa.

2. Raamkokkulepe jõustub kuupäeval, mil saadakse kätte viimane kirjalik teade, mis kinnitab mõlema poole asjakohase heakskiitmismenetluse lõpuleviimist. Kokkulepet kohaldatakse kuupäevani, mil saadakse kätte viimane kirjalik teade, mis kinnitab, et mõlemad pooled on täitnud kõik oma kohustused. Olenemata eeltoodust kohaldavad pooled raamkokkulepet ja selle lisa 1 ajutiselt alates kuupäevast, mil mõlemad pooled raamkokkuleppele alla kirjutavad.

3. Kõik vaidlused, mis võivad tuleneda raamkokkuleppe kohaldamisest, lahendatakse diplomaatiliste läbirääkimiste käigus.

4. Pool võib raamkokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Enne sellise otsuse tegemist peavad pooled nõu lõpetamise põhjuste üle.

5. Raamkokkuleppe lõpetamise korral jäävad selle sätted enne raamkokkuleppe lõpetamist sõlmitud asjakohaste toetusmeetme lepingute suhtes kehtima. Pooled teevad otsuse lõpetamise muude tagajärgede kohta omavahelisel kokkuleppel.

Alla kirjutatud 21. novembril 2022 Tallinnas kahes ingliskeelses originaaleksemplaris.