Keskkonnaministermäärusalgtekst-terviktekstavaldamineavaldatud2002-11-22+02:0065RTL2002-12-03+02:001331948http://www.riigiteataja.ee/akt/2228062003-01-01+02:002004-09-29+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd22280612010-10-28+03:00migraator155768Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid1 Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387) § 4 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse sulfaattselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid.

§ 2. Üldsätted

(1) Saasteaine heitkogus (M) määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult.

(2) Arvutuslikult määratud saasteainete heitkogused tuleb korrigeerida vastavalt otsese mõõtmise andmetele, v.a raskmetallide heitkogused tsemendi tootmisel.

§ 3. Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine

(1) Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused grammides ühe tunni kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

B – agregaadi tootlikkus, tonni tselluloosi tunnis;

qi – i-nda saasteaine eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta.

(2) Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete eriheitmed on esitatud määruse lisades 1 ja 2.

(3) Lisas 1 esitatud näitajaid kasutatakse okaspuidu ja lehtpuidu lisandiga okaspuidu keetmisel järgmiste tingimuste juures:
1) tselluloosi saagis keetmise järel on 46–52%;
2) keeduleelise sulfiidsus on 22–33%.

(4) Lisas 2 esitatud tolmu eriheitmetes ei ole püüdeseadmete tööd arvestatud. Püüdeseadmete arvesse võtmisel arvutatakse tolmu heitkogus järgmist valemit kasutades:

B – agregaadi tootlikkus, tonni tselluloosi tunnis;

q – tolmu eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta;

n – püüdeseadme efektiivsus (puhastusaste), %.

§ 3. Tsemendi tootmisel välisõhku eralduva tolmu heitkoguse määramine

(1) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduva tolmu heitkogus kilogrammides ühe tunni kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

v – saasteallikast väljuva gaasi maht, m3/h;

C – tolmu sisaldus väljuvas gaasis g/m3, mis määratakse otsese mõõtmisega. Kui tolmu sisalduse määramiseks otsest mõõtmist tehtud ei ole, võib kasutada selle määruse lisas 3 antud eriheitmeid.

(2) Tsemendi tootmisel punktsaasteallikast välisõhku eralduva tolmu heitkogus tonnides ühe aasta kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

v – saasteallikast väljuva gaasi maht, m3/h;

C –  tolmu sisaldus väljuvas gaasis, g/m3;

t – saasteallikast tolmu eraldumise aeg, tundi aastas.

(3) Kui on teada tolmu eriheide toodangu ühiku kohta, siis arvutatakse välisõhku eralduva tolmu heitkogus ajaühiku (tunni või aasta) kohta kasutades järgmist valemit:

N – toodang ajaühikus;

q – tolmu eriheide toodangu ühiku kohta.

§ 4. Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide heitkoguste määramine

(1) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide heitkogused arvutatakse järgmist valemit kasutades:

N – klinkri toodang ajaühikus;

q – raskmetalli eriheide grammides ühe tonni klinkri kohta.

(2) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide eriheitmed on esitatud määruse lisas 4. Kui püüdeseadme efektiivsus erineb tabelis esitatud efektiivsusest, leitakse raskmetalli eriheide interpoleerimise teel.

§ 5. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

(2) Pärast selle määruse jõustumist ehitus- ja keskkonnaloa saanud käitisele määratakse saasteainete heitkogused, v.a raskmetallide heitkogused tsemendi tootmisel, ainult otsese mõõtmise alusel.
1 Määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu direktiive 84/360/EMÜ (EÜT L 188, 16.07.1984, lk 20), 96/61/EÜ (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26).

Minister Heiki KRANICH

Kantsler Sulev VARE

Keskkonnaministri 22. novembri 2002. a määruse nr 65 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 1

SAASTEAINETE ERIHEITMED SULFAATTSELLULOOSI TOOTMISEL

Seade

Tehnoloogia-
protsess

Saasteaine eriheide (q), g/tonni tselluloosi kohta

Väävel-
vesinik 		Merkap-
taanid 		Dimetüül-
sulfiid 		Dimetüül-
disulfiid 		Väävel-
dioksiid 		Tolm
Tärpentiin-
kondensaator 		Keetmine lõpp-
puhumiseta 		4,7 443,7 300,4 120,0 – –
Soojuse
utiliseerimis-
seade 		Väljapuhumine
täisrõhu juures 		19,0 900,0 400,2 240,4 – –
Väljapuhumis-
reservuaar 		  1,0 10,0 50,0 10,0 – –
Aurutamis-
osakonna kondensatsiooni-seade 		  23,0 15,3 12,0 10,0 – –
Sulfaatseebi lagundamis-
seade 		  36,0 – – – – –
Rektifitseerimis-kolonn Tallõli
destilleerimine 		2,04 1,0 0,1 0,2 – –
Rektifitseerimis-seade Tärpentini rektifitseerimine atmosfäärirõhu juures – 9,0 1,7 0,015 – –
  Tärpentini rektifitseerimine vaakumis – 0,1 0,15 0,41 – –
Sulapaak   56,5 – – – – 4500,0

Keskkonnaministri 22. novembri 2002. a määruse nr 65 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 2

SAASTEAINETE ERIHEITMED SOODAREGENEREERIMISKATELDEST SULFAATTSELLULOOSI TOOTMISEL

Soodaregene-
reerimiskatel

Keeduleelise sulfiidsus, %

Saasteaine eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta

Väävelvesinik Merkaptaanid Vääveldioksiid Tolm

Ilma kaskaadaurutita

30–33 72 0,0 10 100 54 720
25–28 72 0,0 5800 46 800
20–23 72 0,0 3000 39 600

Kaskaadauruti kasutamise korral

30–33 5850 390 6900 48 360
25–28 3600 255 3200 40 560
20–23 900 0,0 1300 31 200

Keskkonnaministri 22. novembri 2002. a määruse nr 65 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 3

TOLMU SISALDUS TSEMENDI TOOTMISEL VÄLJUVATES GAASIDES

Tootmis-
osakond

Saasteallikas (seade)

Saasteallikast väljuva gaasi maht, m3 ühe kg toodangu kohta Väljuva gaasi temperatuur, oC Tolmu sisaldus väljuvas
gaasis 1), g/m 3

Tooraine

osakond

Lõugpurusti

0,07 18 13

Hammerpurusti

0,1 118 20

Ümberlaadimissõlmed

0,4 18 20

Klinkri-
põletus-
osakond

Pöördahjud märgtootmisel

5,0 300 50

Pöördahjud kuivtootmisel

3,0 290 40

Klinkri jahutaja

«Volga 35», «Volga 50», «Volga 75»,  «Zementanlagen-bau» 1,5 200 20
«Folax», «Fuller» 2,9 185 25
õhu kahekordse sisseimemisega 1,9 170 20

Klinkrilint

0,6 50 10

Kütuse (põlevkivi, koks) linttransportöör

  18  

Põlevkiviveskid

  100 400

Tsemendi jahvatus-
osakond

Avatud tsükliga tsemendiveskid

0,46 110 600

Separaatortsemendiveskid

0,92 90 700

Tsemendipakkimismasinad

0,66 50 10

Silod

Klinkri 0,3 98 15
Tsemendi 0,5 28 80

1) Püüdeseadmete tööd ei ole arvestatud.

Keskkonnaministri 22. novembri 2002. a määruse nr 65  «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 4

RASKMETALLIDE ERIHEITMED TSEMENDI TOOTMISEL

Raskmetall

Eriheide q, grammides ühe tonni klinkri kohta

Püüdeseadme efektiivsus n, %

n = 96 n = 99
Elavhõbe (Hg) 0,014 0,004
Kaadmium (Cd) 0,650 0,040
Plii (Pb) 12,500 0,780
Tsink (Zn) 2,880 0,180
Vask (Cu) 0,430 0,030
Nikkel (Ni) 0,050 0,003
]]>