§ 1. Üldsätted

(1)  Määrus reguleerib ravimite väljakirjutamist selleks õigust omavate isikute poolt ja ravimite väljastamist apteekidest retsepti või tellimislehe alusel ning kehtestab retsepti vormi.

(2) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse retseptide vormistamisele veterinaarravimite väljakirjutamisel veterinaararsti poolt niivõrd, kuivõrd see pole reguleeritud põllumajandusministri 9. mai 2001. a määrusega nr 32 «Ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord» (RTL 2001, 62, 856; 2002, 41, 575), arvestades veterinaarravimite väljakirjutamise erisusi, ning apteegist ravimite väljastamisele veterinaarretsepti alusel. Veterinaarretsepti vorm on kehtestatud nimetatud põllumajandusministri määrusega.

(3) Ühele retseptile võib kirjutada ja ühe retsepti alusel võib väljastada ainult ühe ravimi.

§ 2. Ravimite väljakirjutamine

(1) Retsepte ja tellimislehti võib välja kirjutada Ravimiametis registreeritud ravimitele, ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks apteegis ning «Ravimiseaduse» § 7 lõikes 6 ettenähtud juhul Ravimiametis registreerimata ravimitele. Kui ravimi väljakirjutamisõigust omav isik kirjutab retsepti välja Ravimiametis registreerimata ravimile, peab ta retseptiga kaasa andma taotluse ravimi ühekordse impordi- ja kasutamisloa saamiseks.

(2) Ravimeid võivad meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid ja hambaarstid nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks.

(3) Hambaarstil on õigus välja kirjutada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid, märkides retseptile oma ametinimetuse:
1) ravimid hammaste, igemete ja suulimaskesta lokaalseks raviks;
2) antibakteriaalsed ravimid (ATC kood J01);
3) mittesteroidsed põletikuvastased ained (ATC kood M01A);
4) antihistamiinsed ained (ATC kood R06);
5) etüülalkohol;
6) teised ravimid, mille Ravimiametis registreerimisel kinnitatud näidustuseks on hammaste või suu haigused.

(4) Ravimeid soodustusega väljastamiseks võivad välja kirjutada «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 41 lõikes 2 nimetatud isikud ning ainult Eesti Haigekassas (edaspidi haigekassa) kindlustatud isikutele.

(5) Ravim kirjutatakse välja vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega. Kannete tegemisel lähtutakse sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» (RTL 2002, 59, 891) kehtestatud korrast.

(6) Ühele retseptile võib kirjutada ravimit koguses, mis on vajalik kuni kahekuulise ravi jaoks, kui ravimi väljastamisele ei kehti sotsiaalministri 4. novembri 1997. a määrusega nr 39 «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine» (RTL 1997, 192/193, 1010; 1998, 362/363, 1536; 1999, 66, 860; 2002, 108, 1608) alusel kehtestatud koguselised piirangud.

(7) Retsepti ravimi kahe- või kolmekordseks väljastamiseks (edaspidi korduvretsept) võib kirjutada ainult juhul, kui ravimi väljakirjutaja on vastavat ravimit selle saaja ravis varem edukalt kasutanud, ning rasestumisvastaste preparaatide määramisel.

(8) Korduvretseptile peab kirjutama ravimit soodustusega väljastamiseks koguses, mis on vajalik kahekuulise ravi jaoks.

(9) Korduvretsepti ravimi kahekordseks väljastamiseks väljakirjutamisel täidab ravimi väljakirjutaja korduvretsepti kaks eksemplari ja eemaldab täitmata jäetud kolmanda lehe.

(10) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, uinutitele ja rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele ning ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud.

(11) Retsepti väljakirjutanud isik vastutab retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest ning kinnitab seda oma allkirja ja isikliku pitsatiga (igal retsepti lehel eraldi).

§ 3. Retseptide liigid, vorminõuded ja kehtivus

(1) Retseptide liigid on retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks, korduvretsept ja narkootilise ravimi retsept.

(2) Retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm. Trükitud rohelisel paberil rohelise värviga, ühekordne. Vasakus ülanurgas plangi nime all on musta värvi üheksakohaline numeratsioon. Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis.

(3) Korduvretsept on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm, kolmeleheline. Trükitud rohelisele isekopeeruvale paberile rohelise värviga. Vasakus ülanurgas plangi nime all on musta värvi täht (esimesel eksemplaril A, teisel B ja kolmandal C) ja üheksakohaline number (kõikidel eksemplaridel ühesugune). Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. Retsept liimitakse ülevalt.

(4) Narkootilise ravimi retsept on originaalsuuruses mõõdus 127×158 mm, kolmeleheline. Retsepti originaal ja üks koopia jäävad apteegile, üks koopia tervishoiuteenuse osutajale. Trükitud punasele isekopeeruvale paberile rohelise värviga. Vasakus ülanurgas plangi nime all on musta värvi üheksakohaline number (originaalil ja koopial ühesugune). Vasakus servas on 80-mm vahega köiteaugud. Plangi servades on turvajoonis. Retsept liimitakse ülevalt.

(5) Mittenarkootilise ravimi retsept on kehtiv kaks kuud, narkootilise ravimi retsept 14 päeva ja korduvretsept kuus kuud pärast väljakirjutamist, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.

§ 4. Ravimi väljakirjutamisel retseptile kantavad andmed

(1) Retseptile, v.a veterinaarretseptile, tuleb märkida järgmised andmed:
1) patsiendi nimi, isikukood ja elukoha aadress;
2) patsiendi vanus aastates (alla 3-aastastel lastel aastates ja kuudes);
3) valmisravimi korral ravimvorm, ravimpreparaadi või toimeaine nimetus, toimeaine sisaldus ja ravimi koguhulk;
4) ekstemporaalselt valmistatavate ravimite korral ravimi täielik koostis, koostisainete sisaldus ja ravimi koguhulk ning pöördumine apteegi poole ravimi valmistamiseks ja väljastamiseks;
5) ravimi kasutamisjuhend (ühekordne annus, manustamisviis, kasutamissagedus ja kasutamiskestus);
6) retsepti väljakirjutaja nimi (trükitähtedega, trükituna või pitsatina), registreerimisnumber (selle puudumisel arsti kood), telefon ja allkiri;
7) retsepti väljakirjutamise kuupäev ja retsepti kehtivusaeg;
8) retsepti väljakirjutaja töökoht (tervishoiuteenuse osutaja nimi), tegevuskoha aadress, registrikood (äriühingu äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku kood) või isikukood (äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtjal).

(2) Ravimi soodustusega väljastamiseks peab retseptil lisaks lõikes 1 sätestatule olema näidatud:
1) ravimi väljakirjutamise aluseks oleva diagnoosi kolme- või neljakohaline kood vastavalt Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioonile (RHK-10),
2) soodustuse määr (100%, 90%, 75%, 50% või täishind) vastavalt kehtivale haigekassa ravimite loetelule;
3) töövõimetuspensioni olemasolu tulenevalt «Riikliku pensionikindlustuse seadusest» (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375).

(3) Retseptile tuleb ravimi koguhulk märkida, et see võimaldaks valida patsiendile sobivaimat originaalpakendi suurust või selle kordset, järgmiselt:
1) toimeaine täpse sisaldusena ravimis ja väljastatavate ühikute (tabletid, kapslid, suposiidid jm) koguarvuna, või
2) ühekordse annuse, annustamise sageduse ja ravi kestusena (päevades).

(4) Ravimi väljakirjutaja võib retseptil kasutada ravimpreparaadi nimetust, kui peab põhjendatuks, et patsient vajab just nimetatud ravimpreparaati ning on seda retseptil kinnitanud, märkides retsepti lahtrisse 7 «mitte asendada». Muudel juhtudel kirjutatakse ravim välja, kasutades selleks ravimis sisalduva toimeaine nimetust. Ravimi väljakirjutaja peab patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest.

(5) Pöördumine apteegi poole ravimi valmistamiseks ja väljastamiseks kirjutatakse retseptil ladina keeles. Toimeained ja abiained kirjutatakse ladina või eesti keeles. Retseptil võib lühendeid kasutada ainult ladinakeelsete mõistete korral.

(6) Andmed patsiendi kohta ja ravimi kasutamisjuhend tuleb kirjutada eesti keeles. Ravimi kasutamisjuhend võib vajadusel olla täiendavalt kirjutatud ka muus patsiendile arusaadavas keeles. Ravimite kasutamisjuhendis tuleb kasutada patsiendile arusaadavaid väljendeid, eeskätt vedelate ravimvormide (annus näidatakse tilkades või lusikatäites) ja pindmiste ravimvormide korral (selgitus nii ühekordse annuse kui ravimiga kaetava pinna suuruse kohta).

Narkootilise ravimi retseptil peab ravimi väljakirjutaja omakäeliselt kirjutama ravimi kasutamisjuhendi.

(7) Kõik arvud peavad retseptil olema kirjutatud araabia numbritega.

(8) Kui ravimi kogus märgitakse retseptil muudes ühikutes kui grammides, tuleb arvu taha märkida mõõtühik.

(9) Kui ravimi väljakirjutaja kasutab teadlikult teistsugust annustamisskeemi või manustamisviisi, kui on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõttes, tuleb retseptile soovitud annuse või manustamisviisi järele märkida «!!».

(10) Korduvretsepti kõik eksemplarid peavad sisaldama identseid andmeid ja on kehtivad iseseisvateks ostudeks.

§ 5. Retseptide vormistamine

(1) Retsepte võib vormistada ainult nummerdatud retseptiplankidele, mille vormid on toodud määruse lisades 1 kuni 3.

(2) Retsept täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse.

(3) Retsepti täitmisel arvuti ja printeri abil tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
1) kogu nõutud teave peab olema paigutatud selleks retseptil ette nähtud lahtritesse;
2) retseptile ei tohi kanda teisi kui § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ega kasutada lühendeid;
3) tarkvaras tuleb kasutada ja välja trükkida ravimite toimeainete nimetused või ravimpreparaatide nimetused ainult täielikul kujul;
4) tarkvaras tuleb kasutada ja välja trükkida ravimvorm, toimeaine sisaldus ja ravimi koguhulk kujul, mis on identsed ravimi müügiloal toodud andmetega;
5) ravimi annustamise osas tuleb kirjutada ühekordne annus numbrina (nt -30 mg-) ja kasutamissagedus sõnadena (nt -kaks korda ööpäevas-) ning märkida vajalik ravimi koguhulk numbritena sulgudes (nt -(90 tabl)-);
6) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et ravimi nimetuse valikul või sisestamiseks kuvatakse esimesena ravimi toimeaine nimetus ja seejärel ravimpreparaatide nimetused tähestikulises järjekorras või vastavalt rakendatavatele soodusmääradele;
7) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara ei tohi sisaldada mingeid viiteid ega linke kindla ravimpreparaadi eelistamiseks;
8) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et tarkvaraga töötamise ajal oleks välistatud ravimi reklaam või muul viisil ravimi väljakirjutaja mõjutamine.

(4) Retsept kinnitatakse ravimi väljakirjutaja allkirjaga ning väljakirjutaja nime ja koodi kajastava pitsati jäljendiga kõigil retsepti eksemplaridel.

§ 6. Elanikele jaemüügiapteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib elanikele jaemüügiapteegist väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti ja veterinaarretsepti alusel.

(2) Narkootilisi ravimeid on elanikele jaemüügiapteekidest lubatud väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, arvestades selle juures § 2 lõikes 6 viidatud korras ravimite väljastamisele kehtestatud koguselisi piiranguid.

(3) Ekstemporaalselt valmistatavate ravimite koosseisu kuuluvate ainete väljastamine eraldi on keelatud. Retseptile ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks ei tohi välja kirjutada ning apteegis ekstemporaalselt valmistatud ravimite koosseisu ei tohi kuuluda:
1) antibiootikumid;
2) anaboolsed ained ja suguhormoonid;
3) glükokortikosteroidid.

(4) Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni 150 g. Kui retseptile ei ole märgitud etüülalkoholi kontsentratsiooni, tuleb see väljastada 70%-lisena. Kui alkohol on mõeldud kompressiks, peab apteek tegema ka lahjenduse.

(5) Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja teavitama ravimi saajat retseptil märgitud ravimi koguhulga alusel temale sobivatest sama toimeainet sisaldavatest ravimitest ja nende hindadest.

(6) Kui välja on kirjutatud Ravimiametis registreeritud retseptiravim, mis apteegis hetkel puudub, peab apteek ravimi hankima mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui ravimi müügiloa hoidja kinnitab, et see ravimpreparaat ei ole Eestis saadaval. Viimasel juhul peab apteek sellest informeerima retsepti väljakirjutajat ning seejärel teavitama lahendusest retsepti esitajat. Konsulteerides ravimi väljakirjutajaga ja viimase nõusolekul võib asendada väljakirjutatud ravimpreparaadi käesoleva paragrahvi punktis 5 toodud tingimustel.

(7) Väljakirjutatud valmisravimi koguhulga erinemisel tootja originaalpakendite suurusest tuleb väljastada lähima suurusega originaalpakend. Pakendi jagamine on lubatud ainult selliste ravimvormide korral, kus jagamisel säilivad esmase pakendi (blister, ribapakend, tuub, ampull, viaal) kõigil osadel ravimi nimetus, müügiloa hoidja nimi, toimeaine sisaldus, partii number ja viimane kõlblikkusaeg ning ravimiga antakse kaasa pakendi infoleht.

(8) Kui retsept on välja kirjutatud ravimile, mis ei ole Ravimiametis registreeritud ja millele on lisatud arsti taotlus Ravimiametile registreerimata ravimi erandkorras impordiks, tuleb apteegil edastada taotlus Ravimiametile. Juhul kui Ravimiamet on teinud otsuse registreerimata ravimi impordi õigustatuse kohta, tuleb apteegil esitada asjakohane järelepärimine Eestis ravimite hulgimüügiõigust omavatele isikutele ja hankida ravim mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui ravimitootja teatab, et seda ravimpreparaati ei saa Eestisse tarnida. Viimasel juhul peab apteek sellest teavitama retsepti väljakirjutajat ning teavitama lahendusest retsepti esitajat. Apteek võib ravimi väljastada, kui on eelnevalt kontrollinud, kas arsti taotlusel ja retseptil on märgitud sama isik.

(9) Kui välja on kirjutatud ravimi toimeaine nimetus või kui väljastatava ravimi nimetus või kogus pakendis erineb väljakirjutatust, märgitakse retseptile ja retseptiarvestusse tegelikult väljastatud ravimpreparaadi nimetus ja kogus.

(10) Ravimi väljastamise ajal kannab väljastaja retseptile, v.a veterinaarretseptile järgmised andmed:
1) väljastatud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine sisaldus ja kogus pakendis;
2) väljastatud ravimi pakendi hind, väljastatud pakendite arv ja ravimi hind kokku;
3) ravimi saaja poolt makstud hinnaosa;
4) soodustusega ravimi väljastamisel soodustuse summa;
5) ravimi väljastamise kuupäev ja väljastaja allkiri.

(11) Teised retseptil nõutud andmed tuleb retseptile kanda hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ravimi väljastamisest.

(12) Ravimi kasutamist käsitlev tekst kantakse kas väljastatava ravimi originaalpakendile või pakendi külge kinnitatavale lehele. Kleebise kasutamisel ei tohi see varjata olulist teavet. Ravimi väljastamisel tuleb patsienti suuliselt teavitada ravimi õigest ja ohutust tarvitamisest. Tähelepanu tuleb juhtida ravimi õigele säilitamisele ning pakendil olevatele muudele märkustele.

(13) Kui retseptil ei ole kõiki nõutud andmeid, sellel on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb võtta hoiule apteeki. Selliseid retsepte tuleb apteegis hoida teistest retseptidest eraldi.

(14) Lõike 13 alusel apteegis hoiule võetud retsepti korral peab sellest kohe telefonitsi teavitama ravimi väljakirjutajat ning lahendusest teavitama retsepti esitajat.

(15) Kahtlusel retsepti õigsuses on ravimi väljastaja kohustatud võtma ühendust ravimi väljakirjutanud isikuga, edasi lükkama ravimi väljastamise ja säilitama retsepti apteegis kuni asjaolude selgumiseni. Võltsitud retseptist tuleb viivitamata teatada Ravimiametile.

(16) Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimit väljakirjutanud isikuga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaolude suhtes, tuleb ravimi väljastajal kanda vastav teave retsepti pöördele ja kinnitada see oma allkirjaga. Narkootilise ja psühhotroopse ravimi väljastatavat kogust ei tohi ravimi väljastaja suurendada.

(17) Ravimi ostjale antakse kviitung tema poolt makstud hinna ja soodustuse summa kohta.

(18) Retseptiravimite väljastamine peab apteegis kajastuma retseptiarvestuses vastavalt sotsiaalministri 21. juuni 2002. a määrusele nr 85 «Ravimite arvestuse ja aruandluse kord apteekides» (RTL 2002, 79, 1222). Soodustingimustel väljastatud ravimite arvestusele ja aruandlusele võib kooskõlas ravikindlustuse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatuga haigekassa ja ravimi jaemüüjaga sõlmitavas lepingus ette näha täiendavad tingimused ja korra.

§ 7. Teistele isikutele apteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib jaemüügiapteegist ja veterinaarapteegist väljastada tervishoiuteenuse osutajatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale ning teistele ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele, isikutele, kellel on õigusaktist tulenevalt õigus retseptiravimite hankimiseks, ja isikutele, kellel on Ravimiameti eriluba.

(2) Juriidilistele isikutele, mis ei ole tervishoiuteenuse osutajad, võib väljastada ainult käsimüügiravimeid.

(3) Retseptiravimid väljastatakse tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga. Iga tellimislehe alusel vormistatakse eraldi saatedokument. Käsimüügiravimid väljastatakse saatedokumendiga.

(4) Haiglaapteegist võib tervishoiuteenuse osutajale väljastada käsimüügi- ja retseptiravimeid tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga.

(5) Apteegist võib käsimüügi- ja retseptiravimeid väljastada apteegi allasutusele, teisele apteegile, hulgimüügiettevõttele ja tootmisettevõttele saatedokumendiga.

§ 8. Tellimislehtede ja saatedokumentide vormistamine

(1) Tellimislehed ja saatedokumendid täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse.

(2) Tellimisleht peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ravimeid telliva juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, telefon, veterinaararstil nimi, aadress, telefon ja tegevusloa number; haiglaapteegist tellimisel haigla osakonna nimi;
2) apteegi nimi ja aadress (v.a kui haigla tellib oma apteegist);
3) tellimislehe koostamise kuupäev;
4) iga ravimi kohta ravimi nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, ravimi koguhulk;
5) ravimite väljakirjutamisõigust omava isiku nimi, ametinimetus, allkiri ja isikliku pitsati jäljend; haigla oma haiglaapteegist tellides tellimuse koostaja nimi; õigusaktidest tuleneva retseptiravimite hankimise õiguse omamisel tellimisõigust omava isiku nimi, ametinimetus ja allkiri.

(3) Narkootilise ravimi tellimisleht, v.a veterinaararsti poolt koostatud, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele sisaldama tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud narkootiliste ravimite käitlemise eest vastutava isiku nime ja allkirja.

(4) Saatedokumendil peavad olema järgmised andmed:
1) apteegi nimi;
2) apteegi aadress ja telefoninumber, v.a väljastamisel apteegist allasutusele või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;
3) tellimislehe kuupäev, kui ravim väljastatakse tellimislehe alusel;
4) saaja nimi;
5) saaja aadress, v.a väljastamisel apteegist allasutusele või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;
6) saatedokumendi koostamise kuupäev;
7) iga ravimi kohta ravimi nimetus, ravimvorm, toimeaine(te) sisaldus, kogus pakendis, pakendite koguarv;
8) partii number ning ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka, kui ravimeid väljastatakse edasimüügiks;
9) väljastushind;
10) väljastaja ja vastuvõtja nimed.

(5) Saatedokumendid peavad olema koostatud vähemalt kahes eksemplaris ning kinnitatud väljastaja ja vastuvõtja allkirjade ning väljastamise ja vastuvõtmise kuupäevaga mõlemal eksemplaril. Üks eksemplar jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. Haiglaapteegist sama haigla osakonnale väljastamisel võib saatedokument olla ühes eksemplaris, mida säilitatakse haiglaapteegis.

(6) Saatedokumendina võib kasutada tellimislehte, kui viimasele on jäetud kohad lõikes 4 loetletud andmete kandmiseks.

§ 9. Retseptiplankide, tellimislehtede ja saatedokumentide säilitamine ja arvestus

(1) Retseptiplanke jaotab tervishoiuteenuse osutajatele tasu eest haigekassa piirkondlik osakond, dokumenteerides retseptiplankide numbrid ja pidades arvestust väljaantud retseptiplankide üle.

(2) Retseptiplankide andmisel ravimite väljakirjutamisõigust omavate isikute käsutusse peab tervishoiuteenuse osutaja üles märkima isiku nime ning talle väljastatud retseptiplankide numbrid ning sellest teatama haigekassale viimase päringul.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja peab retseptiplankide jaotust kajastavat arvestust säilitama viis aastat.

(4) Retseptiplanke ei tohi säilitada allkirjastatult ja retsepti väljakirjutaja isikliku pitsati jäljendiga. Kasutamata retseptiplanke ei tohi edasi anda teisele isikule. Retseptiplankide säilitamisel tuleb välistada nende sattumine teise isiku kätte. Retseptiplankide vargusest ja kadumisest tuleb viivitamatult teatada Ravimiametile.

(5) Väljastamise aluseks olevat retsepti eksemplari, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, välja arvatud lõikes 7 nimetatud juhtudel, tellimislehti ja saatedokumente peab pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras kaks aastat. Narkootilise ravimi retsepti originaali, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, narkootilise ravimi tellimislehte ja saatedokumenti peab pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras viis aastat.

(6) Narkootilise ravimi väljakirjutamise järgselt tuleb ravimi väljakirjutajale jäävad narkootilise ravimi retseptide koopiad säilitada selle välja kirjutanud arsti töökohas (tervishoiuteenuse osutaja juures) väljakirjutamiskuupäevade järjekorras viis aastat.

(7) Soodustingimustel väljastatud ravimi retsepte tuleb pärast ravimi väljastamist säilitada apteegis väljastamiskuupäevade järjekorras kuni üleandmiseni haigekassale.

(8) Haigekassa säilitab talle üle antud soodustingimustel väljastatud ravimi retsepte kolm aastat. Vajadusel väljastab haigekassa apteegi kirjalikul nõudmisel viimase poolt haigekassale edastatud retseptist kinnitatud koopia.

(9) Haigekassa vastab viie tööpäeva jooksul Ravimiameti päringule apteegist soodustusega väljastatud ravimite kohta viimase kuue kuu jooksul. Vastuses esitatakse kõik apteegist Haigekassale edastatud retseptile kantud andmed, v.a patsiendi nimi ja isikukood.

(10) Ravimiameti päringule lisaandmete saamiseks vastavad Eesti Haigekassa või piirkondlikud haigekassad ühe kuu jooksul.

§ 10. Rakendussätted

(1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

(2) Alates 1. jaanuarist 2003. a võib ravimeid välja kirjutada ainult käesoleva korra alusel kehtestatud retseptiplankidele, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(3) Enne 1. jaanuari 2003. a välja kirjutatud retseptiravimeid võib apteegist väljastada kuni retseptile märgitud kehtivusaja lõpuni.

(4) Kuni 1. jaanuarini 2004. a võib narkootilisi ravimeid välja kirjutada ka sotsiaalministri 9. juuni 1997. a määrusega nr 24 «Retseptide, töövõimetuslehtede ja haigekassa liikmekaardi arve vormide kinnitamine» (RTL 1997, 118, 708; 1999, 30, 380; 2002, 28, 395) kinnitatud narkootilise ravimi retseptiplankidele ning nendel retseptidel välja kirjutatud narkootilisi ravimeid võib apteegist väljastada kuni retseptile märgitud kehtivusaja lõpuni.

(5) Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 15. augusti 1994. a määrus nr 51 «Ravimite väljakirjutamise ja väljastamise korra muutmine» (RTL 1997, 25, 152; 118, 708; 192/193, 1010; 2002, 28, 395).

(6) Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 9. juuni 1997. a määrus nr 24 «Retseptide, töövõimetuslehtede ja haigekassa liikmekaardi arve vormide kinnitamine».

Retsept ravimi ühekordseks väljastamiseks

Korduvretsept

Narkootilise ravimi retsept