Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376) § 20 lõike 1 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. Z. (sünd 15.01.1957) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos «Kodakondsuse seaduse» § 6 ja § 35 lõike 2 alusel menetlusse 3. mail 2001. a.

Menetluse käigus tuvastati, et A. Z-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest.

21. mail 1973. a mõistis Tallinna Linna Keskrajooni Rahvakohus A. Z. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 88 lõike 2 punkti 1 alusel ning karistas teda 1-aastase vabadusekaotusega.

27. märtsil 1974. a mõistis Tallinna Linna Lenini Rajooni Rahvakohus A. Z. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 88 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi, 3-aastase katseajaga.

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 31. mai 2002. a kirjaga nr 15.2-20/20115 A. Z-d teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid.

A. Z. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust.

Nimetatud normis väljendub selgelt seadusandja tahe eristada kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga.

Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on aga määrav kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega.

Seega vastab A. Z. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest.

3. OTSUS

Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust A. Z-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest.

4. VAIDLUSTAMINE

«Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. Z-le teatavaks.

Õiend

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.