1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise aluseid.

(2) Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Euroopa Liidu kodanik

Euroopa Liidu kodanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks (edaspidi perekonnaliige ) käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes ei ole Eesti kodanik ja kes on:
1) Euroopa Liidu kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa );
2) Euroopa Liidu kodaniku alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps või lapselaps;
3) Euroopa Liidu kodaniku või tema abikaasa ülalpeetav vanem või vanavanem;
4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetamata isik, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või elab temaga koos ja kellel on temaga ühine majapidamine.

2. peatükk
EESTIS VIIBIMINE

§ 4. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimine

(1) Euroopa Liidu kodanik võib Eestis viibida elamisloata:
1) kuni kolm kuud Eestisse sisenemise päevast arvates, sealhulgas kui ta töötab Eestis või tegeleb Eestis ettevõtlusega;
2) kui ta töötab teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid elab Eestis ja pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas;
3) töötab Eestis hooajatöölisena;
4) kuni kuus kuud tööotsimise eesmärgil, kui ta on tööotsimise registreerinud tööturuteenuse seaduses (RT I 2000, 57, 370; 2001, 59, 359; 2002, 61, 375) sätestatud korras.

(2) Perekonnaliikmel on õigus Eestis viibida koos Euroopa Liidu kodanikuga, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Eestis viibimiseks peab perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, olema elamisluba või viisa. Viisat ei pea olema perekonnaliikmel:
1) kellele on antud Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba;
2) kes on selle riigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud viisanõudest loobumise kokkuleppe või kelle puhul on Eesti viisanõudest ühepoolselt loobunud.

§ 5. Elamisluba

(1) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestamata juhtudel peab Euroopa Liidu kodanikul ja tema perekonnaliikmel olema Eestis viibimiseks elamisluba.

(2) Elamisluba antakse Euroopa Liidu kodanikule:
1) töötamiseks;
2) ettevõtlusega tegelemiseks;
3) õppimiseks;
4) piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral, mis võimaldab temal ja tema perekonnaliikmel Eestis ära elada;
5) pikaajaliseks Eestis viibimiseks.

(3) Perekonnaliikmele antakse elamisluba Euroopa Liidu kodaniku juurde elama asumiseks.

§ 6. Elamisloa andmise tingimused

(1) Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele antakse elamisluba järgmistel tingimustel:
1) tal on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab temal ja tema perekonnaliikmel Eestis ära elada. Legaalse sissetulekuna käsitatakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni, stipendiumi, elatist ning legaalse sissetulekuga perekonnaliikmelt saadavat ülalpidamist;
2) tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivusajal;
3) tal on Eestis tegelik elukoht;
4) ta vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ja tema suhtes ei esine elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(2) Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige peavad registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375) sätestatud korras elamisloa saamise päevast arvates ühe kuu jooksul.

§ 7. Elamisluba töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks

(1) Elamisluba töötamiseks antakse Euroopa Liidu kodanikule, kes peab töötamise registreerima Tööturuametis elamisloa saamise päevast arvates ühe kuu jooksul.

(2) Elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks antakse Euroopa Liidu kodanikule äriühingus osalemiseks või tegevuseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) sätestatud korras.

(3) Elamisluba töötamiseks või ettevõtlusega tegelemiseks antakse viieks aastaks.

(4) Elamisluba töötamiseks või ettevõtlusega tegelemiseks pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku taotluse alusel viieks aastaks korraga, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja elamisloa andmise tingimused on täidetud ning elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

§ 8. Elamisluba õppimiseks

(1) Elamisluba õppimiseks antakse Euroopa Liidu kodanikule põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppimiseks, nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel osalemiseks, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus- või uurimistöö tegemiseks või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks (edaspidi õppimine).

(2) Elamisluba õppimiseks taotledes esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis kinnitab Euroopa Liidu kodaniku õppima asumist ning millest nähtub eriala, kursuse või teadus- või uurimistöö või praktika nimetus ja eeldatav kestus.

(3) Elamisluba õppimiseks antakse Euroopa Liidu kodanikule õpiajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

(4) Elamisluba õppimiseks pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku taotluse alusel kuni üheks aastaks korraga, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja elamisloa andmise tingimused on täidetud ning elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

§ 9. Elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral

(1) Elamisluba antakse Euroopa Liidu kodanikule, kelle legaalne sissetulek võimaldab temal ja tema perekonnaliikmel Eestis ära elada.

(2) Elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral antakse viieks aastaks.

(3) Elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku taotluse alusel viieks aastaks korraga, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja elamisloa andmise tingimused on täidetud ning elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

§ 10. Perekonnaliikme elamisluba

(1) Perekonnaliikmele antakse elamisluba elama asumiseks Euroopa Liidu kodaniku juurde, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

(2) Kui Euroopa Liidu kodanikul on elamisluba õppimiseks, antakse elamisluba elama asumiseks Euroopa Liidu kodaniku juurde ainult abikaasale ja Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetavale lapsele.

(3) Abikaasal ja Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetaval lapsel on õigus elamisloa kehtivusajal õppida, töötada ja tegeleda ettevõtlusega.

(4) Abikaasa ja Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav laps peavad registreerima Eestis töötamise Tööturuametis.

(5) Perekonnaliikmele antakse sama kehtivusajaga elamisluba kui Euroopa Liidu kodanikule, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Liidu kodaniku elamisloa kehtivusaja lõppemiseni.

(6) Perekonnaliikme elamisluba pikendatakse, kui pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku elamisluba ning kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud, elamisloa andmise tingimused on täidetud ja elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevad asjaolud puuduvad.

(7) Perekonnaliikme elamisluba pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku elamisloa kehtivusajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks korraga.

§ 11. Elamisluba pikaajaliselt Eestis viibimiseks

(1) Elamisluba pikaajaliselt Eestis viibimiseks antakse Euroopa Liidu kodanikule, kes:
1) on töötamise või ettevõtlusega tegelemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka ja Eestis töötanud või ettevõtlusega tegelenud vähemalt viimased kaksteist kuud ning Eestis püsivalt viibinud vähemalt viimased kolm aastat järjest;
2) on Eestis püsivalt viibinud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või ettevõtlusega tegelemise püsiva töövõimetuse tõttu;
3) on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu;
4) on Eestis töötanud või ettevõtlusega tegelenud vähemalt kolm aastat järjest ja on asunud tööle teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kuid elab Eestis ja pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.

(2) Elamisluba pikaajaliselt Eestis viibimiseks antakse viieks aastaks.

(3) Perekonnaliikmele antakse viieaastase kehtivusajaga elamisluba järgmistel juhtudel:
1) kui Euroopa Liidu kodanikule antakse elamisluba käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel;
2) kui Euroopa Liidu kodanik suri enne vanaduspensioniikka jõudmist ja oli surma päevaks Eestis püsivalt viibinud vähemalt viimased kaks aastat järjest;
3) kui Euroopa Liidu kodanik suri enne vanaduspensioniikka jõudmist tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud elamisluba pikendatakse isiku taotluse alusel viieks aastaks korraga.

(5) Euroopa Liidu kodanik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel taotleda elamisluba vastavate asjaolude ilmnemise päevast arvates kahe aasta jooksul.

§ 12. Elamisloa andmisest ja elamisloa pikendamisest keeldumine

Elamisluba ei anta ega pikendata Euroopa Liidu kodanikule ja perekonnaliikmele, kes ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist.

§ 13. Elamisloa kehtivusaja lõppemine

Elamisloa kehtivusaeg lõpeb:
1) elamisloas märgitud tähtaja saabumisel;
2) elamisloa omajale Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
3) elamisloa omaja surma või tema surnuks tunnistamise korral.

§ 14. Elamisloa kehtetuks tunnistamine

(1) Elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
1) elamisloa omaja sooviavalduse alusel;
2) kui elamisloa andmise alus on ära langenud või kui elamisloa andmise tingimused ei ole täidetud;
3) kui elamisloa omaja viibib väljaspool Eestit kokku üle 183 päeva aasta jooksul ega ole oma Eestist eemalviibimist Kodakondsus- ja Migratsiooniametis registreerinud;
4) kui ilmneb elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(2) Perekonnaliikme elamisluba tunnistatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudele kehtetuks ka siis, kui:
1) Euroopa Liidu kodaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks;
2) lõpeb Euroopa Liidu kodaniku elamisloa kehtivusaeg ja käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 15. Elamisloa andmine

(1) Elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

(2) Elamisluba taotlev Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige on kohustatud elamisloa taotluse esitamiseks ilmuma Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse.

(3) Elamisloa pikendamise vormikohase taotluse (edaspidi taotlus) esitab elamisloa pikendamist taotlev Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige Kodakondsus- ja Migratsiooniametile vähemalt kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppemist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega ei ennistata, kui Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele antud elamisloa kehtivusaeg on lõppenud.

(5) Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra, elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa vormi ja käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 16. Kontrolli teostamine

(1) Euroopa Liidu kodanikul ja tema perekonnaliikmel on kohustus tõendada Eestis viibimise seaduslikku alust, kui seda nõuab politseiametnik, piirivalveametnik või kodakondsus- ja migratsiooniametnik.

(2) Käesoleva seaduse nõuete täitmise tagamiseks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras teha Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele järgmisi ettekirjutusi:
1) Eestis viibimise seadustamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407; 2002, 53, 336; 61, 375) sätestatud korras;
2) Eestis töötamise registreerimiseks;
3) Eestis elukoha registreerimiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohaldada sunniraha ülemmääraga 10 000 krooni.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Seaduse kohaldamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku suhtes

Käesolevat seadust kohaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku suhtes.

§ 18. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 15 ¹ järgmises sõnastuses:

« 15¹) Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel väljaantud elamisluba;».

§ 19. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519) täiendatakse 15¹. jaoga järgmises sõnastuses:

«15¹. jagu
Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud

§ 171¹. Elamisloa taotluse ja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine

Elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 171². Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Eesti välisesinduse juhil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtudes vähendada isiku tasutava riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-s 171¹ sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
2) millise toimingu tegemiseks taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.»

§ 20. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516) § 11 ¹ täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Eestisse saabuval Euroopa Liidu kodanikul peab olema kehtiv isikut tõendav dokument, mis on välja antud Euroopa Liidu liikmesriigis.

(5) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, peab Eestisse saabudes olema kehtiv, Eesti poolt tunnustatud ja rahvusvahelistele nõuetele vastav isikut tõendav dokument ning Eesti viisa või Eesti elamisluba või Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba.»

§ 21. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Euroopa Liidu kodaniku ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise aluseid reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.»;

2) paragrahvi 6 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «Euroopa Liidu,» ja «Norra, Islandi, Šveitsi»;

3) paragrahvi 12 lõikest 7 jäetakse välja sõnad «Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ja» ning sõnad «nende kodanike» asendatakse sõnaga «tema».

§ 22. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 1 täiendatakse lõikega 1 ¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Euroopa Liidu kodaniku ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku ning nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatakse käesolevat seadust Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud ulatuses.»

§ 23. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisel.