<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><oigusakt xmlns="Juurakt" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="maarus_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/maarus_1_10.02.2010.xsd"><metaandmed><valjaandja>Vabariigi Valitsus</valjaandja><dokumentLiik>määrus</dokumentLiik><tekstiliik>algtekst-terviktekst</tekstiliik><marksona>laevandus</marksona><marksona>ohutus</marksona><marksona>kord</marksona><dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp><dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus><vastuvoetud><aktikuupaev>2002-12-17+02:00</aktikuupaev><aktiNr>407</aktiNr></vastuvoetud><avaldamismarge><RTosa>RT I</RTosa><avaldamineKuupaev>2002-12-27+02:00</avaldamineKuupaev><RTnr>107</RTnr><RTartikkel>641</RTartikkel><aktViide>http://www.riigiteataja.ee/akt/230785</aktViide></avaldamismarge><kehtivus><kehtivuseAlgus>2003-01-01+02:00</kehtivuseAlgus><kehtivuseLopp>2004-04-24+03:00</kehtivuseLopp></kehtivus><skeemiNimi>maarus_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi><globaalID>230785</globaalID><metaandmedVersioon>1</metaandmedVersioon><metaandmedVersioonKuupaev>2010-10-28+03:00</metaandmedVersioonKuupaev><metaandmedVersioonPohjustaja>migraator</metaandmedVersioonPohjustaja><terviktekstiGrupiID>155896</terviktekstiGrupiID></metaandmed><aktinimi><nimi><pealkiri>Väikelaevadele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord</pealkiri></nimi></aktinimi><sisu><sisuTekst><HTMLKonteiner><![CDATA[<p>
      Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 
      375; 63, 387) § 35 lõike 7 ja «Toote ohutuse seaduse» (RT I 1998, 40, 
      613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) § 3 
      lõike 1<sup>1</sup> alusel.
    </p>
    <p align="center">
      1. peatükk<br/>ÜLDSÄTTED
    </p>
    <p>
      <b>§ 1. Reguleerimisala</b>
    </p>
    <p>
      (1) Käesolevas määruses sätestatud kvaliteedi ja ohutusnõudeid (edaspidi <i>
ohutusnõuded</i>) kohaldatakse väikelaevadele, osaliselt valmis 
      väikelaevadele ja eraldi turule lastavatele ja paigaldatavatele 
      järgmistele komponentidele:<br/>1) süütesüsteemide kaitstud varustus 
      statsionaarsele ja rippmootorile;<br/>2) käivitusseadme kaitsevahendid 
      rippmootorile;<br/>3) rooliratas, ülekandemehhanismid ja rooliajamid;<br/>
4) kütusetankid ja -voolikud;<br/>5) luugid ja pardailluminaatorid.
    </p>
    <p>
      (2) Käesolevas määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata:<br/>
1) kanuudele, gondlitele, vesijalgratastele, purjelaudadele, tiiburlaevadele 
      ja jettidele;<br/>2) isiklikuks tarbeks valmistatud laevadele eeldusel, 
      et neid ei turustata Eestis 5 aasta jooksul pärast valmistamist;<br/>
3) majandustegevuseks või kutsetööks kasutatavatele väikelaevadele;<br/>
4) sportlikel eesmärkidel kasutatavatele väikelaevadele;<br/>5) 
      ajaloolistele originaalväikelaevadele ja nende koopiatele, mis on 
      valmistatud enne 1950. aastat ning on laevaehitaja poolt vastavalt 
      märgistatud.
    </p>
    <p>
      (3) Kui käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävatele toodetele kehtestab 
      nõudeid ka mõni teine õigusakt, kohaldatakse sellise toote osas ka 
      teises õigusaktis sätestatud nõudeid.
    </p>
    <p>
      (4) Käesolevas määruses kasutatakse «Toote nõuetele vastavuse tõendamise 
      seaduses» (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) kasutatud mõisteid, 
      käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
    </p>
    <p>
      (5) Teavitatud asutus käesoleva määruse tähenduses on tunnustatud 
      asutus, kes teostab käesoleva määruse kohaseid vastavushindamise 
      protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse «Toote nõuetele vastavuse 
      tõendamise seaduses» tunnustatud asutuse kohta sätestatut.
    </p>
    <p>
      (6) Tootja volitatud esindaja käesoleva määruse tähenduses on isik, 
      kelle tegevuskoht on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigi 
      territooriumil ja keda tootja on kirjalikult volitanud täitma «Toote 
      nõuetele vastavuse tõendamise seaduses» ja käesolevas määruses 
      sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.
    </p>
    <p>
      <b>§ 2. Turule laskmine ja kasutusele võtmine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Turule laskmine käesoleva määruse tähenduses on tegevus, millega 
      toode tehakse Eestis või Euroopa liikmesriigi territooriumil 
      esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutamiseks.
    </p>
    <p>
      (2) Arvestades «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» §-s 3 
      sätestatut, võib käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud toote turule 
      lasta ja kasutusele võtta, kui:<br/>1) see vastab käesoleva määruse 
      nõuetele;<br/>2) selle ettenähtud otstarbel kasutamisel ja 
      nõuetekohasel paigaldamisel, ehitamisel ning hooldamisel on tagatud 
      inimese elu ja tervise ning vara ja keskkonna ohutus;<br/>3) nendele 
      nõuetele vastavus on käesoleva määruse kohaselt hinnatud ja tõendatud.

    </p>
    <p>
      (3) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud toodet, mis ei vasta käesoleva 
      määruse nõuetele või mille nõuetele vastavus pole käesoleva määruse 
      nõuete kohaselt hinnatud ja tõendatud, võib esitleda messidel, 
      näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel 
      tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, mille kohaselt 
      toode ei vasta nõuetele ja seda ei tohi turule lasta ega kasutusele 
      võtta enne, kui see on nõuetele vastavaks muudetud.
    </p>
    <p>
      (4) Kui § 1 lõikes 1 nimetatud toote valmistamise puhul on järgitud 
      harmoneeritud standardit, mille kohta on avaldatud teade Euroopa Liidu 
      Ametlikus Teatajas ja see on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu 
      liikmesriigi standardina, eeldatakse, et sellist standardit järgiv toode 
      vastab käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele.

    </p>
    <p>
      <b>§ 3. Väikelaevade kategooriad</b><br/>Väikelaevad jaotatakse 
      ettenähtud kasutusotstarbe järgi järgmistesse kategooriatesse:<br/>
1) A-kategooria – avamere- ja ookeanisõiduks ehitatud väikelaevad, mida võib 
      kasutada ka tuule tugevusega üle 8 palli ning laine kõrgusega üle 
      4 meetri;<br/>2) B-kategooria – meresõiduks ehitatud väikelaevad, 
      kasutamiseks tuule tugevusega kuni 8 palli ja laine kõrgusega kuni 
      4 meetrit;<br/>3) C-kategooria – rannasõiduks, kaasa arvatud sõiduks 
      suurtel lahtedel, järvedel ja jõesuudmetel, ehitatud väikelaevad, 
      kasutamiseks tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 
      2 meetrit;<br/>4) D-kategooria – kaitstud vetel sõiduks ehitatud 
      väikelaevad, kasutamiseks tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine 
      kõrgusega kuni 0,5 meetrit.
    </p>
    <p align="center">
      2. peatükk<br/>OLULISED OHUTUSNÕUDED
    </p>
    <p>
      <b>§ 4. Üldnõuded</b>
    </p>
    <p>
      Iga kategooria väikelaev peab olema projekteeritud ja ehitatud taluma 
      §-s 3 nimetatud püstuvuse ja ujuvuse parameetreid ning vastama muudele 
      käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.
    </p>
    <p>
      <b>§ 5. Laevakere identifitseerimine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Laevakere peab olema varustatud kere identifitseerimise koodiga (HIN 
      kood), mis sisaldab järgmist teavet:*<br/>1) väikelaeva ehitaja 
      (edaspidi <i>tootja</i>) kood;<br/>2) väikelaeva valmistamise maa;<br/>
3) projekti- ja seerianumber;<br/>4) valmistamise kuu ja aasta;<br/>5) 
      baasmudeli ehitusaasta.
    </p>
    <p>
      (2) Andmed, mis peavad olema tootja poolt paigaldataval plaadil, 
      sätestab «Meresõiduohutuse seaduse» § 35 lõige 2.

    </p>
    <p>
      <font size="-1">* Harmoneeritud standardid sisaldavad täpsemat 
      kirjeldust kerele kantava informatsiooni osas.</font>
    </p>
    <p>
      <b>§ 6. Muud nõuded</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaev peab sõltuvalt kategooriast olema projekteeritud nii, et 
      inimese üle parda kukkumise võimalus oleks minimaalne ja üle parda 
      kukkunud inimest oleks lihtne laevale võtta.
    </p>
    <p>
      (2) Väikelaeva juhile peab väikelaeva juhtimisel olema tagatud hea 
      nähtavus 360°.
    </p>
    <p>
      (3) Liiklemiseks merel peab väikelaev olema varustatud 
      navigatsioonituledega vastavalt laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta 
      rahvusvahelise eeskirja nõuetele ja liiklemiseks sisevetel vastavalt 
      laevatatavatel sisevetel liiklemise korrale.
    </p>
    <p>
      (4) Väikelaev peab olema varustatud kasutusjuhendiga. Kasutusjuhendis 
      tuleb kajastada tulekahju ja uppumise riske ning see peab sisaldama 
      andmeid ehitaja ja ehitaja poolt ettenähtud maksimaalse lubatud koormuse 
      kohta.
    </p>
    <p align="center">
      3. peatükk<br/>EHITUSNÕUDED NING NÕUDED MASINARUUMILE, 
      SEADMETELE JA GAASISÜSTEEMILE
    </p>
    <p>
      <b>§ 7. Väikelaevade ehitusnõuded</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaeva ehitusmaterjalide valik ning konstruktsioon peavad tagama 
      küllaldase tugevuse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikelaeva 
      kategooriale ja laevaehitaja poolt lubatud maksimaalsele koormusele ning 
      mootorite lubatud maksimaalsele võimsusele.
    </p>
    <p>
      (2) Väikelaeval peab olema küllaldane püstuvus ja vabaparras sõltuvalt 
      §-s 3 nimetatud kategooriast ja laevaehitaja poolt lubatud maksimaalsest 
      koormusest väikelaeva pardal.
    </p>
    <p>
      (3) Väikelaeval peab olema tagatud küllaldane ujuvus maksimaalse lubatud 
      koormuse puhul sõltuvalt väikelaeva kategooriate tingimustest. Mitme 
      kerega väikelaevad peavad olema ehitatud nii, et nad säilitavad ujuvuse 
      kiil ülespidi asendis. Kogupikkusega alla 6 meetri paatide täitumisel 
      veega peab olema ehituslikult tagatud nende uppumatus.
    </p>
    <p>
      (4) Laevaehitaja poolt lubatud maksimaalne koormus kilogrammides (kütus, 
      vesi, proviant, mitmesugused seadmed ja inimesed) määratakse lähtuvalt 
      väikelaeva kategooriast (püstuvus, ujuvus, vabaparras).
    </p>
    <p>
      (5) Avad väikelaeva keres, tekil ja tekiehitistes ei tohi ohustada 
      väikelaeva ujuvust ning peavad olema suletud asendis ilmastikukindlad.

    </p>
    <p>
      (6) Aknad, illuminaatorid, uksed ja luugid peavad taluma võimalikku 
      veesurvet ja tekil liikuvate inimeste kaalu.
    </p>
    <p>
      (7) Väikelaeva keres allpool veeliini vee võtmiseks või väljapumpamiseks 
      ettenähtud avad peavad olema varustatud kiirestisuletavate 
      sulgemisseadmetega.
    </p>
    <p>
      (8) Väikelaev peab olema ehitatud nii, et selle uppumise võimalus on 
      viidud minimaalseks, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata:<br/>
1) kokpiti isetühjenemisele või muule võimalusele vee eemaldamiseks;<br/>
2) ventilatsiooniavade sulgemise võimalustele;<br/>3) vee eemaldamise 
      võimalusele pumpade või muude vahenditega.
    </p>
    <p>
      (9) Kõik § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud väikelaevad peavad olema 
      varustatud ühe või enama päästeparve kinnituskohaga.
    </p>
    <p>
      (10) Kõik magamiskohtadega väikelaevad kogupikkusega 12 või enam meetrit 
      peavad olema varustatud töökorras varuväljapääsudega laeva ümbermineku 
      või tulekahju puhuks.
    </p>
    <p>
      (11) Kõik väikelaevad, sõltumata nende kategooriast ja tehnilistest 
      omadustest, peavad olema varustatud pollari või muu seadme 
      monteerimiseks ühe või enama tugevdatud kohaga, et tagada ohutu ankrusse 
      jäämine, sildumine ja pukseerimine.
    </p>
    <p>
      <b>§ 8. Nõuded masinaruumile ja seadmetele</b>
    </p>
    <p>
      (1) Laevaehitaja poolt väikelaevale lubatud jõuajami maksimaalne võimsus 
      peab olema fikseeritud väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatus ja 
      ehitaja plaadil (kW) ning peab vastama väikelaeva mõõtmetele ja 
      konstruktsioonile.
    </p>
    <p>
      (2) Väikelaeva statsionaarne jõuajam peab asetsema meeskonnaruumidest 
      isoleeritud ruumis ja olema monteeritud nii, et tulekahju, toksilise 
      suitsu, kuumuse, müra ja vibratsiooni levik meeskonnaruumidesse oleks 
      minimaalne.
    </p>
    <p>
      (3) Masinaruum ja seadmed, mis vajavad perioodilist kontrolli ja/või 
      teenindust, peavad olema kergesti ligipääsetavad.
    </p>
    <p>
      (4) Masinaruumi isolatsioonimaterjal peab olema mittesüttiv.
    </p>
    <p>
      (5) Masinaruum peab olema ventileeritav. Vee sissetung masinaruumi läbi 
      ventilatsioonisüsteemi peab olema välistatud.
    </p>
    <p>
      (6) Jõuajami liikuvad või kuumad osad, mis võivad vigastada inimesi, 
      peavad olema varjatud ning kaitstud kattega või ümbritsetud 
      torukaitsetega.
    </p>
    <p>
      (7) Rippmootoriga väikelaevadel peab olema mootoril seade, mis välistab 
      käivitamisel sõukruvi pöörlemise, välja arvatud juhul, kui:<br/>
1) mootori tõukejõud on vähem kui 500 N;<br/>2) mootoril on 
      ahendusklapp, mis mootori käivitamisel vähendab mootori tõukejõu alla 
      500 N.
    </p>
    <p>
      (8) Väikelaeva kütusesüsteem peab olema ehitatud ja seadistatud nii, et 
      oleks viidud minimaalseks plahvatus- ja tulekahjuoht.
    </p>
    <p>
      (9) Kütusetankid, -torustik ja -voolikud peavad olema kaitstud või 
      eraldatud soojusallikatest. Kütusetankide materjal ja ehitusmeetod 
      peavad vastama nende mahutavusele ja kütuse liigile. Kütusetankid peavad 
      olema ventileeritavad.
    </p>
    <p>
      (10) Vedelkütusele süttimispunktiga alla 55 °C ettenähtud tankid ei tohi 
      olla laevakere osad ja peavad olema:<br/>1) eraldatud masinaruumist ja 
      meeskonnaruumidest;<br/>2) eemal teistest süttimisallikatest.
    </p>
    <p>
      (11) Väikelaeva elektrisüsteem peab olema projekteeritud ja paigaldatud 
      nii, et oleks tagatud väikelaeva nõuetekohane kasutamine ning viidud 
      minimaalseks tulekahju- ja elektrilöögioht.
    </p>
    <p>
      (12) Vooluringides peab olema tagatud automaatne väljalülitus 
      ülekoormuse või lühise tekkimise korral, välja arvatud masina 
      käivitamise vooluring, mis peab saama toite otse akudelt.
    </p>
    <p>
      (13) Akud peavad asuma eraldatud ventileeritavas akuruumis – 
      konteineris, vältimaks gaaside ohtlikku kogunemist ja plahvatusohtu. 
      Mitteventileeritava ruumi korral tuleb kasutada hooldevabasid 
      geelakusid. Akud peavad olema kinnitatud ja kaitstud vee eest.
    </p>
    <p>
      (14) Väikelaeva rooliseade peab olema projekteeritud, ehitatud ja 
      seadistatud nii, et väikelaeva juhtimine oleks tagatud igasugustes 
      ilmastikutingimustes.
    </p>
    <p>
      (15) Jahil ja ühe pardale monteeritud jõuajamiga väikelaeval peab 
      ülekandega juhtimissüsteemiga (hüdrauliline, liigend, tross, kett jne) 
      rooliseadme puhul olema avariirooliseade vähendatud kiirusel roolimiseks.

    </p>
    <p>
      <b>§ 9. Nõuded gaasisüsteemile</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaeval kasutatavad vedelgaasiseadmed ja -süsteem peavad olema 
      projekteeritud ning paigaldatud nii, et oleks välditud gaasileke ja 
      plahvatusoht ning oleks tagatud võimalus lekete avastamiseks. 
      Gaasisüsteemis kasutatavad materjalid ja koostisosad peavad vastama 
      gaasimajanduses esitatavatele nõuetele, pidama vastu survele ning mitte 
      reostama merekeskkonda.
    </p>
    <p>
      (2) Gaasiseade peab olema varustatud leegi kustutamise seadmega, mis 
      toimib kõikidele põletitele. Igat gaasi tarbivat seadet varustatakse 
      gaasiga eraldi harust ja iga seade peab olema eraldi suletav. 
      Ventilatsioon peab olema küllaldane vältimaks gaasilekkest ja 
      põlemisproduktidest tekkivat ohtu.
    </p>
    <p>
      (3) Statsionaarse gaasisüsteemiga varustatud väikelaeval peab olema 
      kõikide gaasiballoonide paigutamiseks ainult väljast kasutatav 
      konteiner, millest pihkuv gaas eralduks atmosfääri ning mis oleks 
      eraldatud meeskonnaruumidest. Statsionaarne gaasisüsteem peab olema 
      pärast monteerimist kontrollitud.
    </p>
    <p align="center">
      4. peatükk<br/>TULEOHUTUSNÕUDED NING MEREKESKKONNA REOSTUSE VÄLTIMINE

    </p>
    <p>
      <b>§ 10. Tuleohutusnõuded väikelaevadele</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaeva projekteerimisel ja seadistamisel tuleb järgida 
      tuleohutusnõudeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumidele, kus 
      kasutatakse lahtist tuld, kuumust eraldavatele piirkondadele, pea- ja 
      abijõuseadmetele, kütuse ja õli ülevalgumisele, katmata kütuse- ja 
      õlitorustikule. Vältida tuleb elektrijuhtmete paigutamist masinaruumis 
      kuumust eraldavate pindade lähedusse.
    </p>
    <p>
      (2) Väikelaev peab olema varustatud tuletõrjevahenditega sõltuvalt 
      tuleohtlikkusest. Bensiinimootoriga masinaruum peab olema varustatud 
      väljastpoolt masinaruumi töölerakendatava tulekustutussüsteemiga või 
      andurite baasil toimiva automaatse süsteemiga. Kantavad tulekustutid 
      peavad olema ettenähtud kohtadel ning üks väikelaeva juhtimise kohal 
      juhi käeulatuses.
    </p>
    <p>
      <b>§ 11. Merekeskkonna reostuse vältimine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaev peab olema ehitatud nii, et oleks välditud reostavate 
      ainete (kütus, õli jne) sattumine vette. Väikelaeva statsionaarse 
      mootori all peab olema õli ja kütuse kogumise vann.
    </p>
    <p>
      (2) Tualettruumiga väikelaeval peab olema reoveetank või võimalus 
      kasutada ajutist, vastavate torustike, ventiilide ja otsakutega 
      varustatud reoveetanki reovete äraandmiseks sadamas või laskmiseks parda 
      taha. Parda taha väljuval reoveetorul peab olema plommitav sulgur.
    </p>
    <p>
      (3) Statsionaarse tualetita väikelaevas peab olema koht teisaldatava 
      tualeti paigaldamiseks ja kasutamiseks.
    </p>
    <p align="center">
      5. peatükk<br/>VÄIKELAEVA NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE 
      KORD
    </p>
    <p align="center">
      <b>1. jagu</b><br/><b>Üldsätted</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 12. Nõuetele vastavuse tõendamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud toote nõuetele vastavust tõendab 
      tootja või tema volitatud esindaja poolt koostatud vastavusdeklaratsioon 
      ja ettenähtud juhtudel vastavusmärk.
    </p>
    <p>
      (2) Vastavusmärk tõendab, et väikelaev ja § 1 lõike 1 punktides 1 kuni 5 
      nimetatud komponent vastab kõigile käesoleva määruse asjakohastele 
      nõuetele ning et selle toote osas on järgitud käesoleva määruse kohaseid 
      vastavushindamise protseduure.
    </p>
    <p>
      (3) Vastavusmärki ei kanta osaliselt valmis väikelaevale selle turule 
      laskmisel, kui selle tootja või tema volitatud esindaja deklareerivad, 
      et see osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud teiste poolt lõpuni 
      ehitamiseks.
    </p>
    <p>
      <b>§ 13. Vastavusdeklaratsioon</b>
    </p>
    <p>
      (1) Vastavusdeklaratsioon peab:<br/>1) olema kaasas väikelaevaga ja see 
      peab olema lisatud väikelaeva kasutusjuhendisse;<br/>2) olema kaasas 
      § 1 lõike 1 punktides 1 kuni 5 nimetatud komponentidega.
    </p>
    <p>
      (2) Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama:<br/>1) tootja või tootja 
      volitatud esindaja nime ja aadressi;<br/>2) väikelaeva või komponendi 
      kirjeldust;<br/>3) viiteid asjakohastele kasutatud harmoneeritud 
      standarditele või viiteid muule tehnilisele kirjeldusele, millega 
      vastavust deklareeritakse;<br/>4) juhul kui asjakohane, siis viite 
      teavitatud asutuse poolt väljastatud tüübihindamissertifikaadile;<br/>
5) juhul kui asjakohane, siis teavitatud asutuse nime ja aadressi;<br/>6) 
      isiku, kellel on volitus allkirjastada vastavusdeklaratsioon tootja või 
      tootja volitatud esindaja eest, andmeid.
    </p>
    <p>
      (3) Osaliselt valmis väikelaeva ehitaja või tema volitatud esindaja 
      vastavusdeklaratsioon peab sisaldama:<br/>1) ehitaja nime ja aadressi;<br/>
      2) volitatud esindaja nime ja aadressi, või kui asjakohane, siis isiku, 
      kes vastutab turule laskmise eest, nime ja aadressi;<br/>3) osaliselt 
      valmis väikelaeva kirjeldust;<br/>4) kinnitust, et osaliselt valmis 
      väikelaev on ette nähtud valmis ehitamiseks kellegi teise poolt ning et 
      selle valmiduse astme juures vastab väikelaev käesoleva määruse nõuetele.

    </p>
    <p>
      (4) Paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1 kuni 5 nimetatud komponentide 
      tootja või tema volitatud esindaja või isiku, kes vastutab komponendi 
      turule laskmise eest, vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmist:<br/>
1) ehitaja nime ja aadressi;<br/>2) volitatud esindaja nime ja aadressi või kui 
      asjakohane, siis isiku, kes vastutab turule laskmise eest, nime ja 
      aadressi;<br/>3) komponendi kirjeldust;<br/>4) kinnitust, et komponent 
      vastab asjakohastele nõuetele.
    </p>
    <p>
      (5) Vastavusdeklaratsioon peab:<br/>1) olema väikelaevaga kaasas ja 
      lisatud väikelaeva kasutusjuhendisse;<br/>2) olema kaasas § 1 lõike 
      1 punktides 1 kuni 5 nimetatud komponentidega.
    </p>
    <p>
      <b>§ 14. Vastavusmärk</b>
    </p>
    <p>
      (1) Väikelaev ja § 1 lõike 1 punktides 1 kuni 5 nimetatud komponent, mis 
      vastab käesoleva määruse nõuetele, varustatakse turule laskmiseks 
      vastavusmärgiga.
    </p>
    <p>
      (2) Vastavusmärgi paigaldamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 
      12. detsembri 2000. a määrust nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja 
      paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635), arvestades käesolevast 
      määrusest tulenevaid erisusi.
    </p>
    <p>
      (3) Kui vastavushindamise protseduurides osales teavitatud asutus, peab 
      vastavusmärgi juurde lisama teavitatud asutuse registreeringunumbri.
    </p>
    <p>
      (4) Kui tootele, millele kantakse vastavusmärk, esitab nõudeid mõni 
      teine õigusakt, siis tõendatakse vastavusmärgi paigaldamisega, et toode 
      vastab kõigile sellele tootele kehtestatud nõuetele.
    </p>
    <p>
      <b>§ 15. Tehniline dokumentatsioon</b>
    </p>
    <p>
      (1) Käesoleva peatüki jagudes 2, 4, 5, 6 ja 8 nimetatud tehniline 
      dokumentatsioon peab sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid või meetmeid, 
      mida tootja on kasutanud tagamaks komponendi või väikelaeva vastavust 
      neile esitatavatele asjakohastele nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama arusaamist toote 
      projekteerimisest, valmistamisest ja tööpõhimõtetest. Tehniline 
      dokumentatsioon peab võimaldama toote käesoleva määruse nõuetele 
      vastavuse hindamist.
    </p>
    <p>
      (3) Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama:<br/>1) tüübikirjeldust;<br/>
2) projekteerimis-, valmistamis- ja koostisosade ning muu taolise 
      detailjooniseid ja skeeme;<br/>3) jooniste ja skeemide ning toote 
      tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikke kirjeldusi ja selgitusi;<br/>
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt 
      valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis 
      kirjeldust muudest meetmetest, mida on rakendatud nõuetele vastavuse 
      saavutamiseks;<br/>5) arvutusi ja katseid;<br/>6) arvutuste tulemusi ja 
      katsete protokolle (tugevusarvutused, püstuvuse arvutused ja katsete 
      tulemused, ujuvuse arvutused ja katsete tulemused, maksimaalselt lubatud 
      mootorite võimsuse arvutused ja katsete tulemused).
    </p>
    <p>
      <b>§ 16. Vastavushindamise protseduurid</b>
    </p>
    <p>
      (1) Enne § 1 lõikes 1 nimetatud toodete valmistamist ja turule laskmist 
      peab laevaehitaja või tema volitatud esindaja lähtuvalt väikelaeva 
      kategooriast (A, B, C ja D) rakendama vastavaid vastavushindamise 
      protseduure.
    </p>
    <p>
      (2) A- ja B-kategooria väikelaevade puhul tuleb teha järgmised 
      vastavushindamise protseduurid:<br/>1) väikelaeva, kere pikkus 2,5 kuni 
      12 meetrit, puhul: moodul Aa;<br/>2) väikelaeva, kere pikkus 12 kuni 
      24 meetrit, puhul: moodul B mooduliga C või üks järgmistest: B+D, B+F, G 
      või H.
    </p>
    <p>
      (3) C-kategooria väikelaevade, kere pikkus 2,5 kuni 12 meetrit, puhul 
      tuleb teha järgmised vastavushindamise protseduurid:<br/>1) kui § 7 
      lõigete 2 ja 3 täitmiseks on rakendatud harmoneeritud standardeid: 
      moodul A;<br/>2) kui § 7 lõigete 2 ja 3 täitmiseks ei ole rakendatud 
      harmoneeritud standardeid: moodul Aa.
    </p>
    <p>
      (4) C-kategooria väikelaevade, kere pikkus 12 kuni 24 meetrit, puhul 
      tuleb järgida moodulit B koos mooduliga C või ühte järgmistest: B+D, 
      B+F, G või H.
    </p>
    <p>
      (5) D-kategooria väikelaeva, kere pikkus 2,5 kuni 24 meetrit, puhul 
      tuleb järgida moodulit A.
    </p>
    <p>
      (6) Paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1 kuni 5 nimetatud komponentide puhul 
      tuleb järgida ühte järgmistest: B+C, B+C, B+F, G või H.

    </p>
    <p align="center">
      <b>2. jagu</b><br/><b>Moodul A ehk sisene tootmiskontroll</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 17. Moodul A ehk sisene tootmiskontroll</b>
    </p>
    <p>
      (1) Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema 
      volitatud esindaja hindab ja tõendab, et kõnealune toode vastab 
      käesoleva määruse nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja peab toote nõuetele vastavuse 
      tõendamiseks varustama toote vastavusmärgiga ning koostama 
      vastavusdeklaratsiooni.
    </p>
    <p>
      (3) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks 
      valmistamisprotsessiga toote vastavuse tehnilises dokumentatsioonis 
      toodud andmetele ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

    </p>
    <p>
      <b>§ 18. Tehniline dokumentatsioon</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tootja volitatud esindaja või isik, kes lasi kõnealuse 
      toote turule, peab säilitama tehnilist dokumentatsiooni vähemalt 
      10 aastat pärast viimase toote valmistamist. Tootja või tema volitatud 
      esindaja peab hoidma vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise 
      dokumentatsiooniga.
    </p>
    <p>
      (3) Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama toote nõuetele vastavust 
      hinnata. See peab niivõrd, kui see on asjakohane, sisaldama toote 
      projekti, valmistamise ja kasutamise põhimõtteid.
    </p>
    <p align="center">
      <b>3. jagu</b><br/><b>Moodul Aa ehk sisene tootmiskontroll koos katsetega</b>

    </p>
    <p>
      <b>§ 19. Moodul Aa</b>
    </p>
    <p>
      (1) Moodul Aa ehk sisene tootmiskontroll koos katsetega koosneb §-des 17 
      ja 18 sätestatust, arvestades käesolevast jaost tulenevate täiendavate 
      nõuetega.
    </p>
    <p>
      (2) Tootmise käigus varustab tootja teavitatud asutuse vastutusel toote 
      teavitatud asutuse registreeringunumbriga.
    </p>
    <p>
      <b>§ 20. Katsed</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja teeb või laseb teha ühel või mitmel tootenäidisel ühe või 
      enam järgmistest katsetest, ekvivalentsetest arvutustest või kontrollist:<br/>
1) püstuvuse kontroll (katse), arvestades § 7 lõikes 2 sätestatud nõudeid;<br/>
2) ujuvust iseloomustavate andmete kontroll (katse), arvestades § 7 lõikes 3 
      sätestatud nõudeid.
    </p>
    <p>
      (2) Neid katseid, arvutusi või kontrolle tehakse teavitatud asutuse 
      kaasamisel.
    </p>
    <p align="center">
      <b>4. jagu</b><br/><b>Moodul B ehk tüübihindamine</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 21. Moodul B ehk tüübihindamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud asutus hindab ja 
      tõendab, et toodangu näidis vastab käesoleva määruse asjakohastele 
      nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele teavitatud 
      asutusele taotluse tüübihindamise teostamiseks. Nimetatud taotlus peab 
      sisaldama:<br/>1) tootja nime ja aadressi ja kui taotluse esitab tootja 
      volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;<br/>2) kirjalikku 
      deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele 
      teisele teavitatud asutusele;<br/>3) paragrahvis 15 sätestatud tehnilist 
      dokumentatsiooni.
    </p>
    <p>
      (3) Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutusele kavandatava 
      toodangu näidise (edaspidi <i>tüüp</i>). Kui katsetuste 
      programm eeldab rohkem näidiseid, võib teavitatud asutus nõuda 
      täiendavaid näidiseid.
    </p>
    <p>
      (4) Tüüp võib esindada mitmeid toote versioone, niivõrd kui erinevused 
      ei mõjuta ohutuse taset ja teisi toote tööpõhimõtteid.

    </p>
    <p>
      <b>§ 22. Teavitatud asutuse kohustused</b>
    </p>
    <p>
      Teavitatud asutus vastavalt «Toote nõuetele vastavuse tõendamise 
      seadusele»:<br/>1) hindab tehnilist dokumentatsiooni, kontrollib, 
      kas tüüp on valmistatud sellega kooskõlas, samuti teeb kindlaks osad, 
      mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt, ning osad, 
      mille projekteerimisel ei ole järgitud harmoneeritud standardeid;<br/>
2) kui harmoneeritud standardeid ei ole rakendatud, teeb või laseb teha 
      vajalikud kontrollid ja katsed kontrollimaks, kas rakendatud meetmed 
      tagavad käesoleva määruse nõuetele vastavuse;<br/>3) 
      kui on rakendatud harmoneeritud standardeid, teeb või laseb teha 
      vajalikud kontrollid ja katsed kontrollimaks, kas standardeid on õigesti 
      rakendatud;<br/>4) lepib tootjaga kokku koha, kus vajalikud katsed ja 
      kontrollid tehakse.
    </p>
    <p>
      <b>§ 23. Tüübihindamissertifikaat</b>
    </p>
    <p>
      (1) Kui tüüp vastab käesoleva määruse nõuetele, väljastab teavitatud 
      asutus tüübihindamissertifikaadi.
    </p>
    <p>
      (2) Tüübihindamissertifikaat peab sisaldama tootja nime ja aadressi, 
      kontrollide ja katsete järeldused, sertifikaadi kehtivuse tingimused ja 
      tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid.
    </p>
    <p>
      (3) Tüübihindamissertifikaadile tuleb lisada asjakohased osad 
      tehnilisest dokumentatsioonist ning selle koopiat säilitab teavitatud 
      asutus.
    </p>
    <p>
      (4) Kui teavitatud asutus ei väljasta tüübihindamissertifikaati, peab ta 
      seda põhjendama.
    </p>
    <p>
      <b>§ 24. Tüübihindamissertifikaadi muutmine</b>
    </p>
    <p>
      Tüübihindamist taotlenud isik teatab teavitatud asutusele, kes säilitab 
      tüübihindamissertifikaati puudutavat tehnilist dokumentatsiooni, kõigist 
      heakskiidetud tüübile tehtud muudatustest. Kui need muudatused võivad 
      mõjutada toote vastavust käesoleva määruse nõuetele või ettenähtud 
      kasutustingimusi, siis tuleb neile muudatustele saada eelnev heakskiit. 
      Heakskiit antakse täiendusena esialgsele tüübihindamissertifikaadile.

    </p>
    <p>
      <b>§ 25. Dokumentide hoidmine ja teavitamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi 
      tüübihindamissertifikaatide väljastamisest keeldumisest, kehtetuks 
      tunnistamisest ning täiendavatest heakskiitudest.
    </p>
    <p>
      (2) Teistel teavitatud asutustel on õigus saada koopiaid 
      tüübihindamissertifikaatidest ja nende täiendavatest heakskiitudest. 
      Tüübihindamissertifikaadi lisad peavad olema teistele teavitatud 
      asutustele kättesaadavad.
    </p>
    <p>
      (3) Tootja, tema volitatud esindaja või isik, kes laseb toote turule, 
      peab koos tehnilise dokumentatsiooniga hoidma tüübihindamissertifikaadi 
      koopiaid ja nende täiendavaid heakskiite kümme aastat viimase toote 
      valmistamisest arvates.
    </p>
    <p align="center">
      <b>5. jagu</b><br/><b>Moodul C ehk tüübivastavus</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 26. Moodul C ehk tüübivastavus</b>
    </p>
    <p>
      Tüübivastavus on menetlus, mille käigus tootja või tema volitatud 
      esindaja hindab ja tõendab, et antud toode vastab 
      tüübihindamissertifikaadile ja käesoleva määruse nõuetele.

    </p>
    <p>
      <b>§ 27. Tootja ülesanded</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid kindlustamaks, et 
      valmistamisprotsess tagab toote vastavuse tüübihindamissertifikaadile ja 
      käesoleva määruse nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja varustab iga toote vastavusmärgiga ja koostab 
      vastavusdeklaratsiooni.
    </p>
    <p>
      <b>§ 28. Dokumentide hoidmine</b>
    </p>
    <p>
      Tootja, tema volitatud esindaja või isik, kes laseb toote turule, peab 
      hoidma vastavusdeklaratsiooni koopiat 10 aastat viimase toote 
      valmistamisest arvates.
    </p>
    <p align="center">
      <b>6. jagu</b><br/><b>Moodul D ehk tootmise kvaliteedi tagamine</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 29. Moodul D ehk tootmise kvaliteedi tagamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootmise kvaliteedi tagamine on menetlus, mille käigus lõikes 3 
      sätestatud nõuet arvestav tootja hindab ja tõendab, et toode vastab 
      tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse 
      nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab vastavusdeklaratsiooni ja 
      kinnitab tootele vastavusmärgi. Vastavusmärgile peab lisama järelevalvet 
      teostava teavitatud asutuse registreeringunumbri.
    </p>
    <p>
      (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii 
      toote valmistamisel, lõppkontrollil kui katsetamistel ja alluma 
      teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
    </p>
    <p>
      <b>§ 30. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja esitab taotluse kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks teavitatud 
      asutusele.
    </p>
    <p>
      (2) Taotlus peab sisaldama:<br/>1) kõik vajalikud andmed kavandatavast 
      tootest;<br/>2) kvaliteedisüsteemi puudutava dokumentatsiooni;<br/>3) 
      heakskiidetud tüübi tehnilise dokumentatsiooni ja koopia 
      tüübihindamissertifikaadist.
    </p>
    <p>
      (3) Kvaliteedisüsteem peab tagama toote vastavuse 
      tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse 
      nõuetele.
    </p>
    <p>
      (4) Kõik tootja poolt kasutatud elemendid, nõuded ja korraldused peavad 
      olema dokumenteeritud, süstematiseeritud ja järjekorras, kirjalikult 
      kantud juhenditesse, protseduuridesse ja instruktsioonidesse.
    </p>
    <p>
      (5) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kooskõlastatud 
      esitamist kvaliteedi programmides, plaanides, käsiraamatutes ja 
      dokumentides.
    </p>
    <p>
      (6) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab sisaldama üksikasjalist ja 
      adekvaatset kirjeldust:<br/>1) kvaliteedi eesmärkidest ja 
      organisatsioonilisest struktuurist, vastutusest ja juhtimisest seoses 
      toote kvaliteediga;<br/>2) tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi 
      tagamise tehnikast, protsessidest ja süstemaatilistest toimingutest, 
      milliseid tuleb kasutada;<br/>3) katsetest ja testidest, milliseid 
      kasutatakse enne tootmist, tootmises ja pärast tootmist, samuti 
      sagedust, millega neid tuleb teostada;<br/>4) kvaliteedi dokumentidest 
      nagu inspektsioonide raportid ja katsete tulemused, töötajate 
      kvalifikatsioon jne;<br/>5) määratud järelevalve teostamisest toote 
      kvaliteedi üle ja kvaliteedisüsteemi efektiivsest toimimisest.
    </p>
    <p>
      <b>§ 31. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel</b>

    </p>
    <p>
      (1) Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi ja teeb kindlaks, kas 
      see vastab §-s 30 sätestatud nõuetele. Kui kvaliteedisüsteemiga 
      kohaldatakse asjakohaseid harmoneeritud standardeid, eeldatakse, et see 
      vastab § 30 nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel 
      on kogemusi vastava tootmistehnoloogiaga.
    </p>
    <p>
      (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik tootmiskohtadesse.
    </p>
    <p>
      (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma 
      hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud hinnang.
    </p>
    <p>
      <b>§ 32. Kvaliteedisüsteemi täitmine ja muutmine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid 
      kohustusi ja hoiab kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see oleks 
      piisav ja efektiivne.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi 
      heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist planeeritavatest 
      kvaliteedisüsteemi muudatustest.
    </p>
    <p>
      (3) Teavitatud asutus hindab planeeritavaid muudatusi ja otsustab, kas 
      muudetud kvaliteedisüsteem vastab §-s 30 sätestatud nõuetele või on 
      vajalik sooritada uus hindamine. Teavitatud asutus esitab selle kohta 
      tootjale teate, milles sisaldub hinnangu põhjendus ja järeldusotsus.

    </p>
    <p>
      <b>§ 33. Kvaliteedisüsteemi järelevalve</b>
    </p>
    <p>
      (1) Kvaliteedisüsteemi järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab 
      heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil 
      juurdepääsu valmistamis-, kontrolli-, katsetus- ja ladustamiskohtadele. 
      Samuti peab tootja varustama teavitatud asutust kogu vajaliku 
      informatsiooniga, eriti järgmisega:<br/>1) kvaliteedisüsteemi 
      dokumentatsioon;<br/>2) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste 
      aruanded, katsete, kalibreerimiste ja asjaomase personali 
      kvalifikatsiooni puudutavad andmed.
    </p>
    <p>
      (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud 
      kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi 
      perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli esitab teavitatud asutus 
      tootjale sellekohase aruande.
    </p>
    <p>
      (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste 
      kontrollkäikude käigus võib teavitatud asutus, tegemaks kindlaks 
      kvaliteedisüsteemi korrektset toimimist, teha katseid või lasta need 
      teha. Teavitatud asutus esitab pärast erakorralist kontrolli tootjale 
      kontrolli aruande ja kui tehti katseid, siis ka katsete protokollid.
    </p>
    <p>
      <b>§ 34. Dokumentide hoidmine ja teavitamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase toote valmistamisest 
      järgmised dokumendid:<br/>1) kvaliteedisüsteemi puudutavad 
      dokumendid;<br/>2) kvaliteedisüsteemi tehtud muudatusi puudutavad 
      dokumendid;<br/>3) teavitatud asutuse otsused ja teated.
    </p>
    <p>
      (2) Teavitatud asutus annab teistele teavitatud asutustele asjakohast 
      teavet kvaliteedisüsteemide heakskiitmise ja nende tühistamise kohta.

    </p>
    <p align="center">
      <b>7. jagu</b><br/><b>Moodul F ehk toote tõendamine</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 35. Moodul F ehk toote tõendamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Toote tõendamine on menetlus, mille käigus tootja või tema volitatud 
      esindaja kontrollib ja kinnitab, et tooted, mille suhtes kohaldatakse 
      lõikes 4 sätestatut, vastab tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud 
      tüübile ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

    </p>
    <p>
      (2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et 
      tootmisprotsess tagab toote vastavuse tüübihindamissertifikaadis 
      kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

    </p>
    <p>
      (3) Tootja või tema volitatud esindaja peab toote varustama 
      vastavusmärgiga ja koostama vastavusdeklaratsiooni.
    </p>
    <p>
      (4) Kontrollimaks toote vastavust nõuetele teeb teavitatud asutus 
      asjakohased kontrollid ja katsed tootja valikul kas kontrollides ja 
      katsetades igat toodet või kasutades statistilist meetodit.
    </p>
    <p>
      (5) Tootja või tema volitatud esindaja hoiab vastavusdeklaratsiooni 
      koopiat kümme aastat, alates viimase toote valmistamisest.
    </p>
    <p>
      <b>§ 36. Hindamine igat toodet katsetades</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tõendamaks, et toode vastab tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud 
      tüübile ja käesoleva määruse nõuetele, tuleb igat toodet eraldi hinnata 
      ja teha harmoneeritud standardite kohased katsed või muud samaväärsed 
      katsed.
    </p>
    <p>
      (2) Teavitatud asutus kinnitab või laseb kinnitada igale heakskiidetud 
      tootele oma registreeringunumbri ja koostab kirjaliku aruande teostatud 
      katsete kohta.
    </p>
    <p>
      (3) Tootja või tema volitatud esindaja peavad tagama, et nad on 
      võimelised nõudmise korral esitama teavitatud asutuse 
      vastavussertifikaate.
    </p>
    <p>
      <b>§ 37. Statistiline meetod</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja esitab oma tooted homogeensete partiidena ja võtab 
      tarvitusele kõik võimalikud meetmed tagamaks tootmisprotsessiga iga 
      toote homogeensuse.
    </p>
    <p>
      (2) Kõik tooted tuleb esitada tõendamiseks homogeensete partiidena. 
      Igast partiist võetakse juhuslik näidis. Näidist hinnatakse eraldi ja 
      sellega tehakse asjakohased harmoneeritud standardite kohased katsed või 
      muud asjakohased samaväärsed katsed. Hinnangu ja katsetustulemuste 
      baasil tehakse kindlaks, kas toodangu partii vastab käesoleva määruse 
      nõuetele või mitte.
    </p>
    <p>
      (3) Statistilise kontrollimise protseduur peab sisaldama järgmisi 
      elemente:<br/>1) rakendatav statistiline meetod;<br/>2) proovivõtu plaan 
      koos seda iseloomustavate näitajatega.
    </p>
    <p>
      (4) Nõuetele vastavaks tunnistatud partiide puhul laseb teavitatud 
      asutus kinnitada või kinnitab igale tootele oma registreeringunumbri ja 
      koostab aruande teostatud katsete kohta. Kõik partiisse kuuluvad tooted 
      võib lasta turule, välja arvatud need näidised, mis ei vastanud nõuetele.

    </p>
    <p>
      (5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud partiide puhul rakendab 
      teavitatud asutus vajalikke meetmeid takistamaks selle partii turule 
      laskmist. Kui partiisid tunnistatakse mittevastavaks sageli, võib 
      teavitatud asutus peatada statistilise meetodi kasutamise.
    </p>
    <p>
      (6) Tootja või tema volitatud esindaja võib tootmisprotsessi käigus 
      kinnitada teavitatud asutuse registreeringunumbri toodangule.
    </p>
    <p align="center">
      <b>8. jagu</b><br/><b>Moodul G ehk toote ühiku tõendamine</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 38. Moodul G ehk toote ühiku tõendamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Toote ühiku tõendamine on menetlus, mille käigus tootja tagab ja 
      kinnitab, et toode, mille kohta on väljastatud lõikes 4 nimetatud 
      sertifikaat, vastab käesoleva määruse nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja kinnitab tootele vastavusmärgi ja 
      koostab vastavusdeklaratsiooni.
    </p>
    <p>
      (3) Tegemaks kindlaks toote nõuetele vastavuse hindab teavitatud asutus 
      toodet ja teostab vajalikud harmoneeritud standardite kohased katsed või 
      samaväärsed katsed.
    </p>
    <p>
      (4) Teavitatud asutus kinnitab või laseb kinnitada oma 
      registreeringunumbri heakskiidetud tootele ja koostab 
      vastavussertifikaadi.
    </p>
    <p>
      (5) Tehnilise dokumentatsiooni eesmärk on võimaldada toote valmistamist 
      vastavalt kvaliteedinõuetele ja teha tootmise operatsioonid arusaadavaks.

    </p>
    <p align="center">
      <b>9. jagu</b><br/><b>Moodul H ehk täielik kvaliteedi tagamine</b>
    </p>
    <p>
      <b>§ 39. Moodul H ehk täielik kvaliteedi tagamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Täielik kvaliteedi tagamine on menetlus, mille käigus tootja, kes 
      täidab lõikes 3 sätestatud nõudeid hindab ja tõendab, et kõnealused 
      tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku 
      vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale tootele vastavusmärgi. 
      Vastavusmärgile tuleb lisada kvaliteedisüsteemi järelevalvet teinud 
      teavitatud asutuse registreeringunumber.
    </p>
    <p>
      (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii 
      toote valmistamisel, lõppkontrollil kui katsetamistel ja alluma 
      teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
    </p>
    <p>
      <b>§ 40. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja esitab taotluse kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks teavitatud 
      asutusele. Taotlus peab sisaldama:<br/>1) kõik vajalikud andmed 
      kavandatava toote kohta;<br/>2) kvaliteedisüsteemi puudutavat 
      dokumentatsiooni;<br/>3) heakskiidetud tüübi tehnilist dokumentatsiooni 
      ja koopiat tüübihindamissertifikaadist.
    </p>
    <p>
      (2) Kvaliteedisüsteem peab tagama toote vastavuse 
      tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse 
      nõuetele.
    </p>
    <p>
      (3) Kõik tootja poolt kasutatud elemendid, nõuded ja korraldused peavad 
      olema dokumenteeritud, süstematiseeritud ja järjekorras, kirjalikult 
      kantud juhenditesse, protseduuridesse ja instruktsioonidesse. 
      Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab tagama lihtsa arusaamise 
      kvaliteedi tagamisviisidest ja protseduuridest, nagu kvaliteedi 
      programmid, plaanid, käsiraamatud ja dokumendid.
    </p>
    <p>
      (4) Kvaliteedisüsteem peab sisaldama kirjeldust järgmistest asjaoludest:<br/>
1) kvaliteedi eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur, projekteerimise ning 
      toote kvaliteedi juhtijad ja vastutus;<br/>2) tehniliste jooniste 
      spetsifikatsioonid, sealhulgas rakendatud standardid, ja kui 
      harmoneeritud standardeid ei rakendata täielikult, siis rakendatud 
      meetmed, mis tagavad toote vastavuse käesoleva määruse nõuetele;<br/>
3) jooniste ja projekteerimise protsessis kasutatavate süstemaatiliste 
      toimingute kontrollimised, olenevalt projekteerimise kategooriast;<br/>4) 
      tootmise vastavus tehnilisele dokumentatsioonile, kvaliteedi kontroll ja 
      kvaliteedi tehniline kindlustamine, kasutatavad protsessid ja 
      süstemaatilised toimingud;<br/>5) enne tootmist, tootmise jooksul ja 
      pärast tootmist kasutatavad kontrollid ja katsetused, nende sagedus;<br/>
6) kvaliteedi dokumendid nagu inspektsioonide raportid, katsetuste ja 
      mõõtmiste tulemused, personali kvalifikatsiooni aruanded jne;<br/>
7) vahendid projekteerimise, toote kvaliteedi, kvaliteedisüsteemi efektiivseks 
      kontrolliks.
    </p>
    <p>
      <b>§ 41. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel</b>

    </p>
    <p>
      (1) Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi ja teeb kindlaks, kas 
      see vastab §-s 40 sätestatud nõuetele. Kui kvaliteedisüsteemiga 
      kohaldatakse harmoneeritud standardit (EN 29001), eeldatakse, et see 
      vastab § 40 nõuetele.
    </p>
    <p>
      (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel 
      on kogemusi vastava tootmistehnoloogiaga.
    </p>
    <p>
      (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik tootmiskohtadesse.
    </p>
    <p>
      (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma 
      hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud hinnang.
    </p>
    <p>
      <b>§ 42. Kvaliteedisüsteemi täitmine ja muutmine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid 
      kohustusi ja hoiab kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see oleks 
      piisav ja efektiivne.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi 
      heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist planeeritavatest 
      kvaliteedisüsteemi muudatustest.
    </p>
    <p>
      (3) Teavitatud asutus hindab planeeritavaid muudatusi ja otsustab, kas 
      muudetud kvaliteedisüsteem vastab §-s 40 sätestatud nõuetele või on 
      vajalik sooritada uus hindamine. Teavitatud asutus esitab selle kohta 
      tootjale teate, milles sisaldub hinnangu põhjendus ja järeldusotsus.

    </p>
    <p>
      <b>§ 43. Kvaliteedisüsteemi järelevalve</b>
    </p>
    <p>
      (1) Kvaliteedisüsteemi järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab 
      heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.
    </p>
    <p>
      (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil 
      juurdepääsu valmistamis-, kontrolli-, katsetus- ja ladustamiskohtadele. 
      Samuti peab tootja varustama teavitatud asutust kogu vajaliku 
      informatsiooniga, eriti järgmisega:<br/>1) kvaliteedisüsteemi 
      dokumentatsioon;<br/>2) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste 
      aruanded, katsete, kalibreerimiste ja asjaomase personali 
      kvalifikatsiooni puudutavad andmed.
    </p>
    <p>
      (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud 
      kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi 
      perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli esitab teavitatud asutus 
      tootjale sellekohase aruande.
    </p>
    <p>
      (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste 
      kontrollkäikude käigus võib teavitatud asutus, tegemaks kindlaks 
      kvaliteedisüsteemi korrektset toimimist, teha katseid või lasta need 
      teha. Teavitatud asutus esitab pärast erakorralist kontrolli tootjale 
      kontrolli aruande ja kui tehti katseid, siis ka katsete protokollid.
    </p>
    <p>
      <b>§ 44. Dokumentide hoidmine ja teavitamine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase toote valmistamisest 
      arvates järgmised dokumendid:<br/>1) kvaliteedisüsteemi puudutavad 
      dokumendid;<br/>2) kvaliteedisüsteemi tehtud muudatusi puudutavad 
      dokumendid;<br/>3) teavitatud asutuse otsused ja teated.
    </p>
    <p>
      (2) Teavitatud asutus annab teistele teavitatud asutustele asjakohast 
      teavet kvaliteedisüsteemide heakskiitmise ja nende tühistamise kohta.

    </p>
    <p align="center">
      6. peatükk<br/>RAKENDUSSÄTTED
    </p>
    <p>
      <b>§ 45. «Haldusmenetluse seaduse» kohaldamine</b>
    </p>
    <p>
      Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse 
      seadust» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) «Meresõiduohutuse 
      seaduses» ja «Toote ohutuse seaduses» sätestatud erisustega.

    </p>
    <p>
      <b>§ 46. Määruse kehtetuks tunnistamine</b>
    </p>
    <p>
      Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1998. a määrus nr 298 «Väikelaevade 
      kvaliteedinõuded» (RT I 1998, 118–120, 1896) tunnistatakse kehtetuks.

    </p>
    <p>
      <b>§ 47. Määruse jõustumine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
    </p>
    <p>
      (2) Käesolevas määruses sätestatud vastavusmärgi paigaldamise kohustus 
      ja § 1 lõige 6 ning § 2 lõige 1 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa 
      Liiduga, ühinemise hetkest.
    </p>
    <p>
      <font size="-1"><sup>1</sup> 94/25/EC (EÜT L 164, 30/06/1994)</font>
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b><font size="-1">Peaminister Siim KALLAS</font></b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    <p>
      
    </p>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b><font size="-1">Majandus-<br/>ja kommunikatsiooniminister Liina 
          TÕNISSON</font></b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    <p>
      
    </p>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b><font size="-1">Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN</font></b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>]]></HTMLKonteiner></sisuTekst></sisu></oigusakt>