1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolevad väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ja väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuste vormid on kehtestatud, et tagada väikelaevajuhtide kvalifikatsioonikategooriatele vastav väljaõpe ja ohutu veeliiklus.

§ 2. Väikelaevade liigitus

Väikelaevad liigitatakse järgmiselt:
1) paat on põhiliselt aerude või mootoriga käitatav tekita või osaliselt tekiga kaetud väikelaev ja ei ole isetühjenduv;
2) kaater on mootoriga käitatav, osaliselt või täielikult tekiga kaetud ja tekiehitisega väikelaev;
3) purjejaht on põhiliselt purjedega käitatav väikelaev;
4) väikelaeva, mida ei saa klassifitseerida otseselt paadi, kaatri või jahina, klassifitseeritakse käesoleva määruse mõistes erikonstruktsiooniga väikelaevana (hõljukid jt) ning selle väikelaeva juhi väljaõppe nõuded kehtestatakse analoogselt sellise väikelaeva juhi väljaõppe nõuetele, mis kõige enam sobib selle väikelaeva omadustega.

§ 3. Väikelaevajuhtide kvalifikatsioonikategooriad

(1) Tulenevalt väikelaeva liigist, suurusest, mootori võimsusest ja sõidupiirkonnast kehtestatakse väikelaevajuhtidele järgmised kvalifikatsioonikategooriad:
1) paadijuht;
2) kaatrijuht (kaatri kogupikkus kuni 12 meetrit või kuni 24 meetrit);
3) roolimees;
4) kipper;
5) jahtkapten.

(2) Vahivanem on väikelaevajuhi tunnistust omav ja väikelaevajuhi poolt määratud isik, kes juhib sõidus olevat väikelaeva siis, kui väikelaevajuht puhkab või ei tegele otseselt väikelaeva juhtimisega.

(3) Meresidevahendit (ULL raadiojaama, vähemalt klass F) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab vähemalt piiranguga raadiooperaatori tunnistust.

(4) Väikelaevajuhi tunnistust omav isik võib töötada palgalise väikelaevajuhina väikelaeval kogupikkusega kuni 24 meetrit.

(5) Mootoriga käitatava väikelaeva juhiks võib vastavalt sõidupiirkonnale olla ka mere- või siseveelaeva laevajuhi diplomiga kutseline laevajuht.

(6) Vastavalt sooritatud eksamitele saavad vastava kvalifikatsioonikategooria väikelaevajuhid sõidupiirkonnas:
1) meri;
2) laevatatavad siseveed;
3) meri ja laevatatavad siseveed.

(7) Kõik kutselised laevajuhid võivad taotleda paadijuhi tunnistust (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed), esitades selleks avalduse ja vastavalt mere- või siseveelaeva laevajuhi diplomi koopia.

2. peatükk
VÄIKELAEVAJUHI ETTEVALMISTUS

§ 4. Väikelaevajuhi ettevalmistuse korraldamine

(1) Väikelaevajuhi tunnistuse taotlemiseks vajaliku teoreetilise ettevalmistuse võib omandada kursustel või iseseisvalt. Väikelaevajuhi praktilised oskused tuleb omandada §-des 18, 19, 20, 21 ja 22 toodud mahus juhendaja käe all. Roolimehe, kipri ja jahtkapteni praktiliste oskuste omandamist kinnitab stažööri arvestusraamat purjetajatele. Jahijuhi stažööri arvestusraamatu vorm purjetajatele on toodud lisas 6. Juhendajaks võib olla vähemalt taotletavale kategooriale võrdse kvalifikatsioonikategooriaga tunnistuse omanik.

(2) Väikelaevajuhtide väljaõppe kursusi korraldavad tunnustatud juriidilised või füüsilised isikud seadusega kehtestatud korras. Kursuste õppekava koostab kursuste korraldaja (näidates ära kvalifikatsioonikategooriad) ning see kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. Sõidupraktika korraldab kursuste korraldaja.

(3) Väikelaevajuhtide ettevalmistus toimub eraldi mere ja laevatatavate sisevete jaoks.

(4) Purjetajate ettevalmistus võib toimuda Eesti Jahtklubide Liidu poolt ettevalmistatud ühtsete õppekavade järgi.

(5) Jetisõitjate ettevalmistus võib toimuda Eesti Jeti ja Mootorkelgu Liidu poolt ettevalmistatud ühtsete õppekavade järgi.

(6) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud õppekavad on väikelaevajuhtide ettevalmistuse minimaalsetele nõuetele vastavad õppekavad ning need kooskõlastatakse Veeteede Ametiga.

§ 5. Eksamite sooritamine

(1) Teooria- ja praktikaeksami vastuvõtmiseks moodustab eksamikomisjoni kursusi korraldav isik, kooskõlastades eksamikomisjoni koosseisu Veeteede Ametiga. Eksamikomisjoni esimeheks on Veeteede Ameti poolt määratud isik. Eksamikomisjoni liikmeteks võivad olla kutselised laevajuhid või väikelaevajuhid, kellel on vähemalt taotletavale kategooriale vastav tunnistus. Eksamikomisjon on pädev, kui kohal on komisjoni esimees ja 2 komisjoni liiget. Eksamikomisjoni protokollid vormistab komisjoni sekretär ja edastab need Veeteede Ametile. Kursuste korraldaja ja erialaliidu kokkuleppel võib eksamikomisjoni moodustada erialaliitu juhtiv organ.

(2) Teooriaeksami sooritamisele järgneb praktikaeksam. Praktikaeksamit kaatrijuhile kaatri pikkusega kuni 12 meetrit võib sooritada kaatriga 6–12 meetrit, kaatrijuhile kaatri pikkusega kuni 24 meetrit võib sooritada kaatriga 18–24 meetrit. Korduseksameid teooria ja praktika osas võib sooritada mitte varem kui ühe kuu möödumisel eelmisest eksamist.

(3) Praktikaeksam tuleb sooritada hiljemalt ühe aasta jooksul pärast teooriaeksami sooritamist, vastasel korral tuleb teooriaeksam sooritada uuesti.

§ 6. Väikelaevajuhi tunnistus

Väikelaevajuhi tunnistuste vormid on toodud lisades 1, 2, 3, 4 ja 5.

§ 7. Väikelaevajuhi tunnistuse väljastamine

(1) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Veeteede Amet kursust korraldanud isiku esildise alusel, millele on lisatud kehtiv arstitõend (paadi- ja kaatrijuhid, purjetajad) ja tõend praktika sooritamise kohta (purjetajad).

(2) Väikelaevajuhi tunnistuse duplikaadi väljastab Veeteede Amet taotleja avalduse ja eksamiprotokollide alusel.

(3) Väikelaevajuhi tunnistust võib taotleda isik, kelle tervislik seisund vastab B kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

3. peatükk
VÄIKELAEVAJUHI KVALIFIKATSIOONIKATEGOORIA ANDMINE

§ 8. Paadijuhi kvalifikatsiooni andmine

(1) Paadijuhi kvalifikatsiooni võib anda vähemalt 15-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami paadijuhi õppekava ulatuses, omandanud praktilised oskused ja sooritanud praktikaeksami.

(2) Paadijuht (sõidupiirkond meri) võib iseseisvalt juhtida paati kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW ja kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, sõidupiirkonnaga kuni 5 miili kaldast.

(3) Paadijuht (sõidupiirkond laevatatavad siseveed) võib iseseisvalt juhtida paati kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW ja kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, laevatatavatel järvedel ja jõgedel kuni 9 kilomeetrit kaldast.

(4) Paadijuht võib juhtida vahivanemana kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW ookeanil ja ookeaniga vahetult ühendatud meredel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel, Valgel merel, Mustal merel, Punasel merel ja Vahemerel aga piiranguteta.

§ 9. Kaatrijuhi kvalifikatsiooni andmine

(1) Kaatrijuhi kvalifikatsiooni võib anda vähemalt 18-aastasele isikule, kes on sooritanud teooriaeksami kaatrijuhi õppekava ulatuses, omandanud praktilised oskused ja sooritanud praktikaeksami.

(2) Kaatrijuhi (sõidupiirkond meri) tunnistust võib taotleda ka isik, kellel on vähemalt vahitüürimehe diplom, esitades selleks avalduse ja merediplomi koopia või kaatrijuhi tunnistust (sõidupiirkond laevatatavad siseveed) võib taotleda ka isik, kellel on vähemalt sisevete kapten-mehaaniku abi diplom, esitades selleks avalduse ja siseveelaeva laevajuhi diplomi koopia.

(3) Kaatrijuht (sõidupiirkond meri) võib iseseisvalt juhtida paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit või kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW ookeanil ja ookeaniga vahetult ühendatud meredel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel, Valgel merel, Mustal merel, Punasel merel ja Vahemerel aga piiranguteta.

(4) Kaatrijuht (sõidupiirkond laevatatavad siseveed) võib iseseisvalt juhtida paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit või kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, laevatatavatel järvedel ja jõgedel aga piiranguteta.

§ 10. Roolimehe kvalifikatsiooni andmine

(1) Roolimehe kvalifikatsiooni võib anda vähemalt 15-aastasele isikule, kes on purjetanud ühe navigatsioonihooaja jooksul vähemalt 200 meremiili ja sooritanud teooriaeksami roolimehe õppekava ulatuses.

(2) Roolimees (sõidupiirkond meri) võib iseseisvalt juhtida jahti (svertpaati) purjepinnaga kuni 75 m² ja paati kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, sõidupiirkonnaga kuni 5 miili kaldast.

(3) Roolimees (laevatatavad siseveed) võib iseseisvalt juhtida jahti (svertpaati) purjepinnaga kuni 75 m², paati kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW, laevatatavatel järvedel ja jõgedel kuni 9 kilomeetrit kaldast.

(4) Roolimees võib purjetada vahivanemana jahtidel purjepinnaga kuni 150 m² või juhtida vahivanemana kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootorite koguvõimsusega kuni 750 kW ookeanil ja ookeaniga vahetult ühendatud meredel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel, Valgel merel, Mustal merel, Punasel merel ja Vahemerel aga piiranguteta.

§ 11. Kipri kvalifikatsiooni andmine

(1) Kipri kvalifikatsiooni võib anda vähemalt 18-aastasele isikule, kes on purjetanud vähemalt 2 navigatsioonihooaega roolimehena, sooritanud teooriaeksami kipri õppekava ulatuses, peale teooriaeksami sooritamist purjetanud avamerel 2 või vähema navigatsioonihooaja jooksul vähemalt 600 meremiili, sellest vähemalt 200 meremiili jahtkapteni juhendamisel vahivanemana.

(2) Kipper (sõidupiirkond meri) võib iseseisvalt juhtida jahti purjepinnaga kuni 150 m², paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW ookeanil ja ookeaniga vahetult ühendatud meredel kuni 30 miili kaldast, Läänemerel, Valgel merel, Mustal merel, Punasel merel ja Vahemerel aga piiranguteta.

(3) Kipper (sõidupiirkond laevatatavad siseveed) võib iseseisvalt juhtida jahti purjepinnaga kuni 150 m², paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 12 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, laevatatavatel järvedel ja jõgedel aga piiranguteta.

(4) Kipper võib purjetada vahivanemana: jahtidel kogupikkusega kuni 24 meetrit, purjepinna piiranguteta ja kaatritel kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW.

§ 12. Jahtkapteni kvalifikatsiooni andmine

(1) Jahtkapteni kvalifikatsiooni võib anda vähemalt 18-aastasele isikule, kes on purjetanud vähemalt 2 navigatsioonihooaega kiprina, läbinud vähemalt 2 navigatsioonihooaja jooksul 1000 meremiili, sellest vähemalt 300 meremiili jahtkapteni juhendamisel vahivanemana ja sooritanud teooriaeksami jahtkapteni õppekava ulatuses.

(2) Jahtkapteni nimetuse võib anda ka isikule, kellel on vähemalt vahitüürimehe või siseveelaeva laevajuhi diplom ja kes on 2 navigatsioonihooaja jooksul purjetanud vähemalt 500 meremiili (avalduse, mere- või siseveelaeva laevajuhi diplomi koopia ja stažööriraamatu alusel).

(3) Jahtkapten (sõidupiirkond meri) võib iseseisvalt juhtida jahti, paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, purjepinna ja sõidupiirkonna piiranguteta.

(4) Jahtkapten (sõidupiirkond laevatatavad siseveed) võib iseseisvalt juhtida jahti, paati ja kaatrit kogupikkusega kuni 24 meetrit, mootori koguvõimsusega kuni 750 kW, purjepinna ja sõidupiirkonna piiranguteta laevatatavatel järvedel ja jõgedel.

4. peatükk
NÕUDED VÄIKELAEVAJUHI TEOREETILISTELE TEADMISTELE JA PRAKTILISTELE OSKUSTELE

§ 13. Nõuded paadijuhi teoreetilistele teadmistele

(1) Paadijuht (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab teadma:
1) kuidas määrata kursse ja parandada neid, läbisõidetud teed;
2) kuidas määrata esemete nähtavuse kaugust, väikelaeva kiirust;
3) navigatsioonilisi asukoha määramise viise peilimisega, GPS aparatuuriga;
4) kuidas kasutada orienteerumiseks toodreid, poisid ja kaldamärke, tulede nähtavuse kaugust ning sügavusi;
5) kuidas kasutada merekaarte ja käsiraamatuid;
6) poide ja kaldamärkide tulede iseloome;
7) laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja nõudeid, sadama eeskirju;
8) hädasignaale ja nende kasutamise korda;
9) rahvusvahelise signaalkoodi tähtsamaid ühelipulisi signaale;
10) väikelaeva ehitust ja selle osade nimetusi;
11) väikelaeva peamõõtude – kreeni ja differendi määranguid;
12) diiselmootori süsteeme, hooldust;
13) bensiinimootori süsteeme, hooldust;
14) kütuseid, määrdeõlisid, määrdeid;
15) nõudeid väikelaeva, mootori ja ülekande hooldusele;
16) väikelaeva elektrisüsteemi;
17) kuidas juhtida paati erineva tuule ja lainetusega, sõitu madalas vees;
18) kuidas paadiga silduda, sillast lahkuda, ankrusse jääda, ankrust lahkuda;
19) kuidas päästa üle parda kukkunut;
20) kuidas pääseda madalikult, likvideerida lekki, pukseerida avaristi;
21) kuidas teha meremehesõlmi;
22) ohutuse nõudeid sõidul, ankrul, manööverdamisel, sadamas, vahiteenistuses;
23) tuleohutuse nõudeid väikelaevas;
24) nõudeid tulekustutusvahenditele;
25) kuidas vältida keskkonnareostust sadamas ja merel;
26) väikelaevale vajalikku varustust;
27) väikelaevale vajalikku päästevarustust;
28) temperatuuri ja maapinna reljeefi mõju tuule tekkimisele, tsükloneid ja antitsükloneid, tuule liikumise suundi tsüklonis ja antitsüklonis;
29) kohalikke märke ilma ennustamiseks;
30) kuidas saada ilmateateid;
31) enesepääste võtteid, käitumist vees, hüpotermiat;
32) tundma kehtivaid mereohutuse alaseid õigusakte.

(2) Laevatatavatel sisevetel peab paadijuht täiendavalt tundma:
1) jõelootsindust;
2) laevatatavatel sisevetel liiklemise korda.

(3) Laevatatavatel sisevetel ei pea paadijuht teadma laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja nõudeid.

§ 14. Nõuded kaatrijuhi teoreetilistele teadmistele

Kaatrijuht (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks § 13 nõuetele teadma:
1) navigatsioonilisi asukoha määramise viise nurkade ja kauguste abil;
2) navigeerimise iseärasusi udus, kitsustes, tormis, hoovuste arvestamist;
3) kuidas kasutada raadio- ja elektronavigatsiooniseadmeid koha, kursi, kiiruse, kauguse ja läbitud tee määramiseks (radar, GPS, ULL jt);
4) kuidas planeerida marsruuti;
5) teoreetilise joonise elemente;
6) käikuvust (takistuste liigid);
7) kaatri püstuvuse ja uppumatuse dokumentatsiooni;
8) rahvusvahelise signaalkoodi tähtsamaid ühelipulisi ja mitmelipulisi signaale;
9) kaatri mereomadusi, trimmi ja püstuvust;
10) kaatril asuvaid seadmeid ja süsteeme;
11) jõuseadme tööpõhimõtet; õli-, kütuse-, määrde- ja jahutussüsteeme, nõutavat hooldust;
12) laevaõnnetuste vormistamise korda;
13) päästmist ja sellest tulenevaid nõudeid;
14) ohutuse nõudeid kütte-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasi-, kambüüsi ja WC süsteemidele;
15) ohutuse nõudeid kaatri seadmete kasutamisel;
16) ilmakaardi tingmärke, ilmakaardi lugemist;
17) enesepäästevõtteid;
18) esmaabi andmise võtteid;
19) nõudeid toiduainete ja joogivee hoidmisele;
20) mereside eeskirju;
21) mereõiguse algteadmisi (MOS, laeva lipp ja nendest tulenevad õigused ja kohustused, merede õiguslik režiim, rannariigi seaduste laienemine välisriigi alustele, päästmine ja sellest tulenevad nõuded);
22) vahiteenistuse korraldamist;
23) rahvusvahelise reisi vormistamise korda.

§ 15. Nõuded roolimehe teoreetilistele teadmistele

Roolimees (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks § 13 nõuetele teadma:
1) jahi, taglastuse ja purjede nimetusi (osade nimetused);
2) purjede seadmist vastavalt tuule suunale ja jahi kursile;
3) purjede hooldamist, nõudeid ja tingimusi purjede remondiks;
4) jahile vajalikku varustust;
5) jahiga sildumist ja sillast lahkumist purjede abil sõltuvalt tuule suunast kai suhtes;
6) manöövreid uppuja päästmiseks purjede all liikuva jahiga.

§ 16. Nõuded kipri teoreetilistele teadmistele

Kipper (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks §-de 13, 14 ja 15 nõuetele teadma:
1) tuuldejooksu nurka;
2) spordilaevade lippude kandmise korda;
3) purjesid (põhi-, lisa- ja tormipurjed), purjestuse ja veealuse osa külgtakistuse keset;
4) purjestuse tasakaalu, tsentreerimise võtteid, rehvimist;
5) otste pleissimist, traat- ja trosstaglase otsikute surveühendusi;
6) ilma ja tuule prognoosimist ilmakaardi abil ja kohalike tunnuste järgi;
7) kuidas suurendada purje aerodünaamilist üleslüket.

§ 17. Nõuded jahtkapteni teoreetilistele teadmistele

Jahtkapten (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks §-de 13, 14, 15 ja 16 nõuetele teadma:
1) tuule käitumist madal- ja kõrgrõhu alas, erinevate õhumasside tüüpe ja nende eraldusjoonte tegevust;
2) elektroonilise ilmateate saamise võimalusi, meteoroloogilisi mõõteriistu;
3) astronoomia põhimõisteid;
4) lihtsamaid haigusdiagnoosi võtteid, tundma ravimeid.

§ 18. Nõuded paadijuhi praktilistele oskustele

(1) Paadijuht (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab oskama:
1) teha kaarditööd;
2) määrata navigatsiooniliselt asukohta;
3) määrata esemete, tulede nähtavuse kaugust;
4) eristada toodreid, poisid, kaldamärke kuju, värvi ja tulede iseloomu järgi;
5) eristada märkide ja tulede järgi erinevaid laevu; toimida vastavalt laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja nõuetele;
6) eristada ja kasutada rahvusvahelisi hädasignaale;
7) juhtida paati erineva tuule ja lainetusega;
8) jääda ankrusse, poile; tulla kai äärde või teise laeva poordi; lahkuda sealt;
9) manöövrit «mees üle parda»;
10) pukseerida teist väikelaeva;
11) teha sõlmi ja pleisse;
12) kasutada pääste- ja tulekustutusvahendeid;
13) anda meditsiinilist esmaabi;
14) kasutada ja hooldada mootorit.

(2) Laevatatavatel sisevetel peab paadijuht täiendavalt oskama eristada märkide ja tulede järgi erinevaid laevu, toimida vastavalt laevatatavatel sisevetel liiklemise korrale.

§ 19. Nõuded kaatrijuhi praktilistele oskustele

Kaatrijuht (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks § 18 nõuetele oskama:
1) juhtida väikelaeva hoovustes, kitsustes, madalas vees, udus ja tormis;
2) määrata eri viisidel väikelaeva asukohta, kurssi ja kiirust, kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid;
3) kasutada elektroonilisi kaarte (vajalik väljaõppe lühikursus);
4) kasutada väikelaeva püstuvuse ja uppumatuse dokumentatsiooni;
5) kasutada kaatri seadmeid ja süsteeme;
6) kasutada ja hooldada jõuseadet;
7) kasutada ilmaprognoosi tegemisel meteoroloogilist kaarti;
8) kasutada ULL meresidevahendeid (vajalik väljaõpe – piirangutega raadiooperaatori tunnistus);
9) kasutada NAVTEX aparatuuri;
10) pidada ULL raadiosidet inglise keeles (vähemalt IMO standardväljendite mahus);
11) vormistada reisidokumente tollis ja piirivalves.

§ 20. Nõuded roolimehe praktilistele oskustele

Roolimees (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks § 18 nõuetele oskama:
1) taageldada jahti, trimmida taglast;
2) tõsta ja koristada purjesid;
3) trimmida purjesid;
4) tuulte erinevate suundadega silduda ja lahkuda kai äärest purjede all liikuva jahiga;
5) manöövreid uppuja päästmiseks purjede all liikuva jahiga.

§ 21. Nõuded kipri praktilistele oskustele

Kipper (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks §-de 18, 19 ja 20 nõuetele oskama:
1) kasutada erinevaid tüüpe purjesid, trimmida neid, rehvida purjesid;
2) tasakaalustada purjestust, tsentreerida jahti.

§ 22. Nõuded jahtkapteni praktilistele oskustele

Jahtkapten (sõidupiirkond meri või laevatatavad siseveed) peab lisaks §-de 18, 19, 20 ja 21 nõuetele oskama:
1) kasutada rahvusvaheliselt tuntud navigatsiooniteatmikke ja tabeleid;
2) kasutada sekstanti, mõõta selle abil nurki;
3) osutada meditsiinilist esmaabi ja hooldada haigeid hädaolukorras.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 23. Väikelaevajuhi tunnistuse väljavahetamine

(1) Eesti Vabariigis ja endises Eesti NSV-s kuni 31. detsembrini 1998. a välja antud väikelaevajuhi tunnistused kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2005. a ja hiljem vahetamisele ei kuulu.

(2) Lõikes 1 nimetatud tunnistused tuleb viivitamata vahetada, kui taotletakse:
1) üle 12 meetri pikkuse väikelaeva juhtimist;
2) väikelaeva juhina rahvusvaheliste reiside sooritamist.

(3) Lõikes 1 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse paadijuhi tunnistus. Kaatrijuhi tunnistuse saamiseks tuleb sooritada teooriaeksam §-s 14 toodud mahus ja praktikaeksam §-s 19 toodud mahus § 5 lõikes 1 nimetatud eksamikomisjonile.

(4) Eesti Vabariigis välja antud ja vahetamisele kuuluvad roolimehe, kipri ning jahtkapteni tunnistused vahetatakse samanimeliste tunnistuste vastu.

(5) Veeteede Ameti poolt välja antud paadijuhi ja roolimehe tunnistused tuleb viivitamata vahetada ainult juhul, kui taotletakse rahvusvaheliste reiside sooritamist.

§ 24. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

JAHIJUHI STAŽÖÖRI ARVESTUSRAAMAT