§ 1. Reguleerimisala

Määruses kehtestatakse aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise ning aretuseks sobivaks tunnistatud aretuslooma ja aretusmaterjali kasutamise alused.

§ 2. Isaslooma aretuseks sobivaks tunnistamine ja aretuseks sobivaks tunnistatud isaslooma aretuses kasutamine

(1) Aretuseks sobivaks tunnistamise eesmärgil valib aretusühing testimiseks välja aretusprogrammi nõuete kohase isaslooma.

(2) Aretuseks sobivaks tunnistamise eesmärgil testimiseks valitud isasloom kantakse tõuraamatusse või aretusregistrisse ja talle antakse number tõuraamatus või aretusregistris. Isaslooma põlvnemine peab olema tõendatud geneetilise ekspertiisiga.

(3) Isaslooma testib ja teeb otsuse tema aretuseks sobivuse kohta aretusühing enda kehtestatud aretuslooma aretuseks sobivaks tunnistamise korra kohaselt.

(4) Isaslooma testimisel testitakse nii looma kui ka tema järglasi. Testimistulemuste, funktsionaalsete tunnuste ja põlvnemisindeksi põhjal teeb aretusühing otsuse isaslooma aretuseks sobivuse kohta ning edaspidise aretuses kasutamise kohta.

§ 3. Emaslooma aretuseks sobivaks tunnistamine ja aretuseks sobivaks tunnistatud emaslooma aretuses kasutamine

(1) Embrüote ja munarakkude saamiseks tunnistab emaslooma aretuseks sobivaks aretusühing enda kehtestatud aretuslooma aretuseks sobivaks tunnistamise korra kohaselt.

(2) Aretuseks sobivaks tunnistatud emaslooma aretuses kasutamise korral lähtub aretusühing vastava tõu aretusprogrammis kehtestatud nõuetest.

§ 4. Aretusmaterjali sobivaks tunnistamine

Aretuslooma aretuseks sobivaks tunnistamisega tunnistatakse aretuseks sobivaks ka sellelt aretusloomalt kogutud aretusmaterjal.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

¹ 87/328/EMÜ (EÜT L 167, 26. 06. 1987, lk. 54), 90/118/EMÜ (EÜT L 71, 17. 03. 1990, lk 34), 90/119/EMÜ (EÜT L 71, 17. 03. 1990, lk 36), 90/257/EMÜ (EÜT L 145, 08. 06. 1990, lk 38)