I OSA

TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED PLAHVATUSOHUTSOONI SEADMELE, KAITSESÜSTEEMILE JA TARVIKULE, SEADMETE LIIGITUSE MÄÄRAMINE NING NÕUDED VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMISELE

1. peatükk
LIIGITAMINE SEADMERÜHMADESSE JA KATEGOORIATESSE

1. jagu
Liigitamine seadmerühmadesse

§1.  Liigitamine seadmerühmadesse

(1) I seadmerühma liigitatakse plahvatusohutsooni seadmed (edaspidi seade), mis on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ning nende kaevanduste maapealsetes paigaldistes, kus esineb kaevandusgaasi või süttivtolmu oht.

(2) II seadmerühma liigitatakse seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks lõikes 1 nimetamata piirkondades, mis on ohustatud plahvatusohtliku keskkonna poolt.

(3) Kui seade või kaitsesüsteem on projekteeritud kasutamiseks kindlat liiki plahvatusohtlikus keskkonnas, peab seade või kaitsesüsteem kandma vastavat märgistust.

2. jagu
I seadmerühma kuuluvate seadmete liigitamine

§2.  I seadmerühma M1 kategooria seadmed

(1) I seadmerühma M1 kategooria hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud ja vajadusel varustatud täiendavate erikaitsemeetmetega, toimimaks vastavalt tootja poolt kehtestatud tööparameetritele, ning mis tagavad väga kõrge kaitsetaseme.

(2) M1 kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ning nende kaevanduste maapealsetes paigaldistes, kus esineb kaevandusgaasi või süttivtolmu oht.

(3) M1 kategooria seadmed peavad plahvatusohtlikus keskkonnas säilitama oma funktsionaalsuse ka seadmega seotud harvade rikete korral ning neid iseloomustatakse olenevalt kaitsemeetmetest järgmiselt:
1) ühe kaitsemeetme rikke korral tagab vähemalt teine sõltumatu meede vajaliku kaitsetaseme või
2) vajalik ohutustase on tagatud kahe teineteisest sõltumatu rikke esinemisel.

(4) M1 kategooria seadmed peavad täiendavalt vastama §-s 41 toodud nõuetele.

§3.  I seadmerühma M2 kategooria seadmed

(1) I seadmerühma M2 kategooria hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud toimimaks vastavalt tootja poolt kehtestatud tööparameetritele ning mis tagavad kõrge kaitsetaseme.

(2) M2 kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks kaevanduste maa-alustes osades ning nende kaevanduste maapealsetes paigaldistes, kus võib esineda kaevandusgaasi või süttivtolmu oht.

(3) M2 kategooria seadmete energiaga varustamine peab plahvatusohtliku keskkonna olemasolu korral katkema.

(4) M2 kategooria seadmete kaitsemeetmed peavad tagama vajaliku kaitsetaseme normaalses tööolukorras ning ka raskemates töötingimustes, mis tulenevad peamiselt jämedast käsitsemisest ning keskkonnatingimuste muutumisest.

(5) M2 kategooria seadmed peavad täiendavalt vastama §-s 42 toodud nõuetele.

3. jagu
II seadmerühma kuuluvate seadmete liigitamine

§4.  II seadmerühma 1 kategooria seadmed

(1) II seadmerühma 1 kategooria hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud toimimaks vastavalt tootja poolt kehtestatud tööparameetritele ning mis tagavad väga kõrge kaitsetaseme.

(2) 1 kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks piirkondades, kus gaasi, auru või udu ja õhu või tolmu ja õhu segust esile kutsutud plahvatusohtlik keskkond esineb pidevalt, pikka aega või lühiajaliselt.

(3) 1 kategooria seadmed peavad tagama vajaliku kaitsetaseme ka seadmega seotud harvade rikete korral ning neid iseloomustatakse olenevalt kaitsemeetmetest järgmiselt:
1) ühe kaitsemeetme rikke korral tagab vähemalt teine sõltumatu meede vajaliku kaitsetaseme või
2) vajalik kaitsetase on tagatud kahe teineteisest sõltumatu rikke esinemisel.

(4) 1 kategooria seadmed peavad täiendavalt vastama §-des 43–44 toodud nõuetele.

§5.  II seadmerühma 2 kategooria seadmed

(1) II seadmerühma 2 kategooria hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud toimimaks vastavalt tootja poolt kehtestatud tööparameetritele ning mis tagavad kõrge kaitsetaseme.

(2) 2 kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks piirkondades, kus gaasi, auru, udu või tolmu ja õhu segust esile kutsutud plahvatusohtlik keskkond võib esineda harva.

(3) 2 kategooria seadmete kaitsemeetmed peavad tagama vajaliku kaitsetaseme ka sageli esinevate häiringute või seadmerikete korral, mille esinemist võib eeldada.

(4) 2 kategooria seadmed peavad täiendavalt vastama §-des 45–46 toodud nõuetele.

§6.  II seadmerühma 3 kategooria seadmed

(1) II seadmerühma 3 kategooria hõlmab seadmeid, mis on projekteeritud toimimaks vastavalt tootja poolt kehtestatud tööparameetritele ning mis tagavad tavalise ohutustaseme.

(2) 3 kategooria seadmed on mõeldud kasutamiseks piirkondades, kus gaasi, auru, udu või tolmu ja õhu segust esile kutsutud plahvatusohtliku keskkonna esinemine on vähetõenäoline või kui plahvatusohtlik keskkond esineb, siis tõenäoliselt harva ja lühiajaliselt.

(3) 3 kategooria seadmed peavad tagama vajaliku ohutustaseme normaalsetes tööoludes.

(4) 3 kategooria seadmed peavad täiendavalt vastama §-des 47–48 toodud nõuetele.

2. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED PLAHVATUSOHUTSOONI SEADMELE JA KAITSESÜSTEEMILE

1. jagu
Plahvatusohutsooni seadmele ja kaitsesüsteemile esitatavad üldnõuded

§7.  Nõuete kohaldamine

(1) Plahvatusohutsooni seadme ja kaitsesüsteemi valmistamisel tuleb arvestada muutuvat tehnilist taset nii suures ulatuses kui võimalik ning rakendada kohe.

(2) Tervisekaitse- ja ohutusnõudeid kohaldatakse plahvatusohutsooni tarvikutele vaid ulatuses, mis on vajalik nende ohutu ja usaldusväärse toimimise ja töötamise tagamiseks, arvestades plahvatusohtu.

§8.  Ühildatud plahvatusohutuse põhimõtted

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud lõikes 2 nimetatud ühildatud plahvatusohutuse põhimõtteid arvestades.

(2) Tootja peab rakendama meetmeid:
1) vältimaks plahvatusohtliku keskkonna moodustumist, mis võib tekkida või vabaneda seadmest või kaitsesüsteemist;
2) vältimaks plahvatusohtliku keskkonna süütamist, arvestades kõigi elektriliste või mitteelektriliste süüteallikate olemust;
3) mis, kui siiski toimub plahvatus, mis võib otseselt või kaudselt ohustada inimest või vara, peatavad selle kohe või piiravad plahvatusega kaasnevate leekide ja rõhu mõju piisava ohutustasemeni.

(3) Seade ja kaitsesüsteem tuleb projekteerida ja valmistada pärast põhjalikku selle töötamisel esineda võivate rikete analüüsi, ennetades võimalikult suures ulatuses ohtlikke olukordi, kusjuures arvestada tuleb kõiki mõistlikult ettearvatavaid väärkasutuse võimalusi.

§9.  Erilised kontrolli- ja hooldustingimused

Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis kuuluvad eriliste kontrolli- ja hooldustingimuste alla, tuleb projekteerida ja valmistada neid tingimusi arvestades.

§10.  Ümbritseva piirkonna tingimused

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et need sobiksid tegelike ja ettearvatavate ümbritsevate tingimustega.

§11.  Märgistus

(1) Kõik seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema märgistatud loetavalt ja püsivalt vähemalt järgmiste andmetega:
1) tootja nimi ja aadress;
2) vastavusmärk;
3) seeria- või tüübitähis;
4) seerianumber selle olemasolul;
5) valmistamisaasta;
6) erimärgistus plahvatuskindluse kohta vastavalt määruse lisale 1 koos seadmerühma ja kategooria tähisega;
7) II seadmerühma korral täht «G», mis tähistab plahvatusohtlikku keskkonda, mis on esile kutsutud gaasi, auru või udu poolt, või täht «D», mis tähistab plahvatusohtlikku keskkonda, mis on esile kutsutud tolmu poolt, või mõlemad tähed.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud märgistusele peavad seadmed ja kaitsesüsteemid olema varustatud kogu vajaliku teabega nende ohutu kasutamise kohta.

§12.  Juhendid

(1) Kõik seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema varustatud juhendiga, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) seadme ja kaitsesüsteemi märgistuses vastavalt §-le 11 nõutavad andmed, väljaarvatud seerianumber, koos asjakohase täiendava teabega hoolduse lihtsustamiseks (näiteks importija, remontija, vms aadress);
2) juhend ohutuks kasutusele võtmiseks, kasutamiseks, monteerimiseks ja demonteerimiseks, hooldamiseks (teenindamiseks ja avariiremondiks), paigaldamiseks ja reguleerimiseks;
3) vajaduse korral rõhuvabastusseadmete ees asuvate ohtlike piirkondade määratlus;
4) vajaduse korral väljaõppejuhend;
5) üksikasjad, mis võimaldavad kõhklematult otsustada, kas antud seadmekategooriasse kuuluvat seadet või kaitsesüsteemi võib kavandatavas piirkonnas eeldatavates kasutustingimustes kasutada ohutult;
6) elektrilised ja rõhuparameetrid, kõrgeimad pinnatemperatuurid ja muud piirväärtused;
7) vajaduse korral kasutamise eritingimused, sealhulgas senise kogemuse põhjal eeldatavate võimalike väärkasutuste kirjeldused;
8) vajaduse korral seadmete või kaitsesüsteemide juurde kuuluvate tööriistade olulised andmed.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab koostama juhendi ühes Euroopa Ühenduste liikmesriigi või eesti keeles.

(3) Kasutusele võtmisel peab seadmete või kaitsesüsteemidega olema kaasas juhendi eestikeelne tõlge koos originaalkeelse juhendiga.

(4) Lõikes 3 nimetatud eestikeelne tõlge peab olema tehtud kas tootja või tootja volitatud esindaja või isiku poolt, kes esitleb seadet või kaitsesüsteemi Eestis.

(5) Erandina lõikest 3 võib hooldusjuhend, mida kasutab tootja või tootja volitatud esindaja teenistuses olev eripersonal, olla koostatud keeles, mida see personal mõistab.

(6) Juhend peab sisaldama jooniseid ja skeeme, mis on vajalikud seadmete või kaitsesüsteemide kasutusele võtmiseks, hooldamiseks, kontrollimiseks, õiges toimimises veendumiseks ja vajadusel seadme ja kaitsesüsteemi remontimiseks, koos kõigi vajalike juhistega.

(7) Seadme või kaitsesüsteemi kirjeldav kirjandus ei tohi ohutusalastes küsimustes olla juhendiga vastuolus.

2. jagu
Nõuded materjali valikule

§13. Plahvatuse põhjustamine

Seadmete ja kaitsesüsteemide valmistamiseks kasutatavad materjalid ei tohi põhjustada plahvatust, arvestades seadmete ja kaitsesüsteemide eeldatavat töötamisel tekkivat koormust.

§14. Materjalide ja plahvatusohtliku keskkonna vaheline reageerimine

Tootja poolt ettenähtud töötingimuste piires ei tohi olla võimalik kasutatud materjalide ja potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna ainete vaheline reaktsioon, mis võiks vähendada plahvatuskindlust.

§15.  Muudatused materjalide omadustes ja materjalide ühilduvus

Materjalid peavad olema valitud nii, et ettearvatavad muutused nende omadustes ning nende ühilduvus teiste materjalidega ei viiks seadme ja kaitsesüsteemi ettenähtava kaitsetaseme alanemisele. Eriti tuleks arvestada materjalide korrosiooni ja kulumiskindlust, elektrijuhtivust, mehhaanilist tugevust, vananemiskindlust ja temperatuurimuutuste mõjusid.

3. jagu
Nõuded projekteerimisele ja valmistamisele

§16.  Üldnõuded projekteerimisele ja valmistamisele

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid tuleb projekteerida ja valmistada plahvatuskaitsealast tehnilist taset arvestades nii, et neid saaks ohutult käitada kogu nende eeldatava kasutusaja jooksul.

(2) Seadmete ja kaitsesüsteemidega liidetavad või nende varuosadena kasutatavad osad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et nad tootja juhiste kohaselt paigaldatuna toimiksid ohutult ettenähtud viisil plahvatuse vältimiseks.

§17.  Suletud ehitusviis ja pihkumise vältimine

(1) Seade, mis võib eritada süttivat gaasi või tolmu, peab olema, kui vähegi võimalik, suletud ehitusega.

(2) Kui seadmel on avasid või ebatihedaid liiteid, peavad need olema projekteeritud võimalikult suures ulatuses nii, et gaaside või tolmu eraldumine ei tekitaks väljapoole seadet plahvatusohtlikku keskkonda.

(3) Materjalide etteandmis- või väljavõtmisavad tuleb projekteerida ja varustada nii, et tühjendamisel ja täitmisel oleks süttivainete leke piiratud võimalikult suures ulatuses.

§18.  Tolmu kogunemine

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks tolmustes piirkondades, tuleb projekteerida nii, et ladestunud tolm nende pindadel ei süttiks.

(2) Tolmu ladestumine seadmetel ja kaitsesüsteemidel peab olema välditud võimalikult suurel määral. Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema lihtsalt puhastatavad.

(3) Seadmeosade pinnatemperatuuri tuleb hoida selgelt madalamal kui on ladestunud tolmu hõõgumistemperatuur. Seejuures tuleb arvestada tolmukihi paksust ning vajadusel rakendada meetmeid kuumenemise vältimiseks.

§19.  Täiendavad kaitsemeetmed

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid, millele võivad mõjuda teatud liiki välised koormused, peavad vajaduse korral olema varustatud täiendavate kaitsemeetmetega.

(2) Seadmed peavad taluma koormusi ilma plahvatuskaitseomaduste halvenemiseta.

§20.  Ohutu avamine

Kui seade või kaitsesüsteem on korpuses või kinnises konteineris, mis moodustab osa plahvatuskaitsest, peab sellise korpuse või konteineri avamine olema võimalik ainult eritööriistaga või asjakohaseid kaitsemeetmeid rakendades.

§21.  Kaitse muude ohtude vastu

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et:
1) oleks välditud füüsiline vigastus või muu kahju, mis võiks tuleneda otsesest või kaudsest kokkupuutest seadme või kaitsesüsteemiga;
2) ei tekiks ligipääsetavate osade ohtlikku pinnatemperatuuri ega ohtu tekitavat kiirgust;
3) hoida ära kogemuslikult ettenähtavaid elektrist mittetulenevaid ohte;
4) eeldatavad ülekoormustingimused ei tekitaks ohtlikke olukordi.

(2) Kui seadmest või kaitsesüsteemist tulenevate ning käesolevas paragrahvis käsitletud ohtude vältimine on osaliselt või täielikult reguleeritud teise õigusaktiga, ei rakendata käesolevaid nõudeid, kui seadme või kaitsesüsteemi või nendega seotud ohtude suhtes kohaldatakse teises õigusaktis sätestatud nõuded.

§22.  Seadmete ülekoormus

Ohtlikku ülekoormust tuleb vältida projekteerimisfaasis integreeritud mõõte-, reguleer- ja juhtimisseadmete rakendamisega nagu näiteks liigvoolukaitselülitid, temperatuuripiirikud, diferentsiaalsed rõhulülitid, vooluhulgaandurid, aegreleed, ülekiiruse piirajad või muud sarnased jälgimisseadmed.

§23.  Tulekindlad korpused

Kui osad, mis võivad süüdata plahvatusohtliku keskkonna, on paigutatud korpusse, tuleb tagada, et korpus taluks sisemise plahvatuse jooksul tekkivat rõhku ning takistaks plahvatuse edasikandumist korpust ümbritsevale plahvatusohtlikule keskkonnale.

4. jagu
Potentsiaalsed süütamisallikad

§24.  Erinevate süüteallikate poolt tekitatav oht

Potentsiaalseid süüteallikaid nagu säde, leek, kaarleek, kõrge pinnatemperatuur, akustiline energia, optiline kiirgus, elektromagnetlained ning muud süüteallikad, ei tohi esineda.

§25.  Staatilisest elektrist tulenev oht

Elektrostaatilised laengud, mis võivad tekitada ohtlikke mahalaadumislahendusi, peavad olema välistatud.

§26.  Uitvoolust ja lekkevoolust tulenev oht

Juhtivates seadmeosades tuleb välistada uitvoolusid ja lekkevoolusid, mis võivad esile kutsuda ohtlikku korrosiooni, pindade ülekuumenemist või sädet, mis võiks tekitada süttimise.

§27.  Ülekuumenemisest tulenev oht

Hõõrdumisest või kokkupõrkumisest, mis tekib näiteks omavahel kokkupuutes olevate materjalide ja osade pöörlemisest, või väliste osade sissetungimisest tulenevast ülekuumenemisest tingitud ohud tuleb nii suures ulatuses kui võimalik välistada seadme või kaitsesüsteemi projekteerimisfaasis.

§28.  Rõhu kompenseerimisest tulenev oht

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja varustatud integreeritud mõõte-, juhtimis- ja reguleerimisseadmetega selliselt, et nende seadmete poolt esilekutsutav rõhu ühtlustamine ei tekita lööklainet ega survet, mis võiks esile kutsuda süttimise.

5. jagu
Välismõjudest tulenevad ohud

§29.  Välismõjud

Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nad täidaksid ettenähtud funktsioone ohutult isegi muutuvates keskkonnatingimustes ning väliste pingete, niiskuse, vibratsiooni, saastumise ning muude väliste mõjurite esinemisel, arvestades tootja poolt töötingimustele kehtestatud piiranguid.

§30.  Vastupidamine koormustele ja korrodeerivatele ainetele

Seadmeosad peavad vastama eeldatavatele mehaanilistele ja termilistele koormustele ning taluma olemasolevate või esineda võivate korrodeerivate ainete mõju.

6. jagu
Nõuded ohutusega seotud seadistele

§31.  Üldnõuded

(1) Ohutusseadised peavad toimima mis tahes tööks vajalikest mõõte- või juhtimisseadmetest sõltumatult.

(2) Tagamaks ohuolukorra esinemise võimalikult väike tõenäosus, peab ohutusseadise rike olema asjakohaste tehniliste vahenditega võimalikult kiiresti avastatav.

(3) Ohutusega seotud seadise valmistamisel tuleb arvestada rikkekindluse põhimõtet nii suures ulatuses kui võimalik.

(4) Ohutusega seotud lülitamised peavad üldjuhul mõjuma vastavatele juhtimisseadmetele otse, ilma tarkvarasüsteemide vahenduseta.

§32.  Kaitse ohutusseadise rikke korral

Ohutusseadise rikke korral peavad seadmed ja kaitsesüsteemid olema võimaluse korral kaitstud.

§33.  Nõuded hädaseiskamisnuppudele

Ohutusseadise hädaseiskamisnupud peavad võimaluse korral olema varustatud taassisselülitamise blokeeringuga. Uus käivituskäsk võib mõjuda normaalsele tööolukorrale alles pärast taassisselülitamise blokeeringu teadlikku väljalülitamist.

§34.  Juhtimisseadmed ja näidikud

Kui kasutatakse juhtimisseadmeid ja näidikuid, peavad need olema projekteeritud vastavalt ergonoomikapõhimõtetele, et saavutada töötamisel kõrgeim võimalik plahvatusohutuse tase.

§35.  Mõõtefunktsiooniga seadmetele esitatavad nõuded

(1) Mõõtefunktsiooniga seadmed, tulenevalt sellest, et neid kasutatakse plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad vastaksid eeldatavatele kasutusnõuetele ning kasutamise eritingimustele.

(2) Vajadusel peab olema võimalik mõõtefunktsiooniga seadmete lugemi täpsust ja korrasolekut kontrollida.

(3) Mõõtefunktsiooniga seadmete projekteerimisel tuleb arvestada ohutustegurit, mis tagab selle, et häiresignaali lävi on piisavalt kaugel väljaspool registreeritava atmosfääri plahvatuse ja süttimise piirväärtustest, arvestades seejuures seadmestiku töötingimusi ning mõõtesüsteemi võimalikke kõrvalekaldumisi.

§36.  Tarkvarast tulenevad ohud

Tarkvara abil juhitavate seadmete, kaitsesüsteemide ja ohutusseadiste projekteerimisel tuleb eelkõige arvestada ohtusid, mis tulenevad tarkvaraprogrammi vigadest.

7. jagu
Süsteemiga seotud ohutusnõuete ühildamine

§37.  Nõuded hädaseiskamisele

(1) Ettenähtud töötingimustest kõrvale kalduva automatiseeritud protsessi osaks olevaid seadmeid ja kaitsesüsteeme peab saama üle viia käsitsijuhtimisele nende seiskamiseks, kui see ei vähenda inimese, tema tervise ja vara ohutust.

(2) Kui hädaseiskamissüsteem on rakendunud, tuleb salvestatud energia, välja arvatud elektrokeemiliselt salvestatud energia, vabastada võimalikult kiiresti ja ohutult või isoleerida see nii, et oht kaoks.

§38.  Toitekatkestusest tulenevad ohud

Kui seadmete ja kaitsesüsteemide toitekatkestus võib tekitada täiendavaid ohte, peab olema neid võimalik ohutult ja muust seadmestikust sõltumatult töös hoida.

§39.  Ühendustest tulenevad ohud

(1) Seadmed ja kaitsesüsteemid peavad olema varustatud sobivate kaabli- ja juhtmesisenditega.

(2) Kui seadmed ja kaitsesüsteemid on mõeldud kasutamiseks koos teiste seadmete ja kaitsesüsteemidega, peab nende liitesüsteem olema ohutu.

§40.  Seadme osaks olevate hoiatusseadmete paigutus

Kui seadmed või kaitsesüsteemid on varustatud plahvatusohtliku keskkonna esinemise avastamise või signaliseerimise seadmetega, tuleb need varustada asjakohaste juhenditega, mis võimaldavad neid paigutada vajalikku kohta.

3. peatükk
LISANÕUDED SEADMETELE

1. jagu
I seadmerühma M kategooria seadmetele kohaldatavad nõuded

§41. I seadmerühma M1 kategooria seadmetele esitatavad
lisanõuded

(1) M1 kategooria seadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et süüteallikad ei aktiveeruks ka seadmega seotud harvade rikete puhul.

(2) Vajaduse korral tuleb seade varustada täiendavate erikaitsemeetmetega.

(3) Seade peab toimima plahvatusohtliku keskkonna olemasolu korral.

(4) Vajaduse korral peab seade olema projekteeritud selliselt, et tolm ei pääseks seadmesse.

(5) Vältimaks hõljuvtolmu süttimist, tuleb seadmeosade pinnatemperatuure hoida selgelt allpool eeldatavat tolmu ja õhu segu süttimistemperatuuri.

(6) Seadmed peavad olema projekteeritud selliselt, et seadmeosade, mis võivad olla süüteallikaks, lahtivõtmine on võimalik ainult mitteaktiivses või sisemiselt ohutus olukorras. Kui seadet pole võimalik muuta mitteaktiivseks, peab tootja varustama seadme lahtivõetavad osad hoiatussildiga.

(7) Vajaduse korral tuleb seadmed varustada täiendavate lukustussüsteemidega.

§42. I seadmerühma M2 kategooria seadmetele esitatavad lisanõuded

(1) M2 kategooria seadmete energiaga varustamine peab plahvatusohtliku keskkonna olemasolu korral katkema.

(2) Seadmed peavad olema projekteeritud selliselt, et seadme osade, mis võivad olla süüteallikaks, lahtivõtmine on võimalik ainult mitteaktiivses olukorras või kasutades vastavaid lukustussüsteeme.

(3) Kui seadet pole võimalik muuta mitteaktiivseks, peab tootja varustama seadme lahtivõetavad osad hoiatussiltidega.

(4) Seadmele kohalduvad tolmust tulenevate ohtude vältimiseks § 41 lõigetes 4 ja 5 M1 kategooria seadmetele esitatavad nõuded.

2. jagu
II seadmerühma 1 kategooria seadmetele kohaldatavad nõuded

§43. Nõuded gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 1 kategooria seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et süüteallikad ei aktiveeruks ka seadmega seotud harvade rikete puhul.

(2) Vältimaks etteantud maksimaalsete pinnatemperatuuride ületamist ka kõige ebasoodsamates tingimustes, tuleb seadmete puhul, mille pinnad võivad kuumeneda, rakendada vastavaid abinõusid.

(3) Seadme valmistamisel tuleb arvestada temperatuuritõusudega, mis tulenevad soojuse kogunemisest või keemilistest reaktsioonidest.

(4) Seadmed peavad olema projekteeritud selliselt, et seadmeosade, mis võivad olla süüteallikaks, lahtivõtmine on võimalik ainult mitteaktiivses või sisemiselt ohutus olukorras. Kui seadet pole võimalik muuta mitteaktiivseks, peab tootja varustama seadme lahtivõetavad osad hoiatussildiga.

(5) Vajaduse korral tuleb seadmed varustada täiendavate lukustussüsteemidega.

§44. Nõuded õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 1 kategooria seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et õhu ja tolmu segu süttimist ei toimu ka seadmega seotud harvade rikete puhul.

(2) Vajaduse korral peab seade olema projekteeritud nii, et tolm saab seadmesse sattuda või sellest väljuda ainult selleks ettenähtud kohtadest. See nõue peab olema täidetud ka kaablisisendite ja liitmike osas.

(3) Vältimaks hõljuvtolmu süttimist, tuleb seadmeosade pinnatemperatuure hoida selgelt allpool eeldatavat tolmu ja õhu segu süttimistemperatuuri.

(4) Seadmeosade ohutu lahtivõtmise kohta kohaldatakse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

3. jagu
II seadmerühma 2 kategooria seadmetele kohaldatavad nõuded

§45. Nõuded gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 2 kategooria seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas, peab projekteerima ja valmistama selliselt, et oleks välistatud süüteallikate tekkimine, seda ka selliste sagedasti esinevate häiringute või seadmete rikete korral, mis üldjuhul on ettearvatavad.

(2) Seadmeosad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende etteantud pinnatemperatuure ei ületata isegi tootja poolt ettenähtud mittetavapärastes olukordades tekkida võivate riskide korral.

(3) Seadmed peavad olema projekteeritud selliselt, et seadmeosade, mis võivad olla süüteallikaks, lahtivõtmine on võimalik ainult mitteaktiivses olukorras või kasutades vastavaid lukustussüsteeme. Kui seadet pole võimalik muuta mitteaktiivseks, peab tootja varustama seadme lahtivõetava osa hoiatussildiga.

§46. Nõuded õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 2 kategooria seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et õhu ja tolmu segu süttimist ei toimu ka selliste sagedasti esinevate häiringute või seadmete rikete korral, mis üldjuhul on ettearvatavad.

(2) Pinnatemperatuuride osas kohaldatakse seadmetele § 44 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(3) Kaitseks tolmu vastu kohaldatakse seadmetele § 44 lõikes 2 sätestatud nõudeid.

(4) Seadmeosade ohutu lahtivõtmise kohta kohaldatakse § 45 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

4. jagu
II seadmerühma 3 kategooria seadmetele esitatavad nõuded

§47. Nõuded gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 3 kategooria seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks gaasi, auru või udu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et oleks välditud normaalses tööolukorras esineda võivaid süüteallikaid.

(2) Seadmeosade etteantud maksimaalseid pinnatemperatuure ei tohi ettenähtud tööolukordades ületada. Kõrgemaid pinnatemperatuure võib erandolukorras lubada vaid juhul, kui tootja näeb ette täiendavate kaitsemeetmete rakendamise.

§48. Nõuded õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavatele seadmetele

(1) 3 kategooria seadmed, mis on mõeldud kastutamiseks õhu ja tolmu segu poolt esilekutsutud plahvatusohtlikus keskkonnas, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et õhu ja tolmu segu süttimist ei toimu normaalses tööolukorras esineda võivate süüteallikate mõjul.

(2) Pinnatemperatuuride osas kohaldatakse seadmetele § 44 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(3) Seadmed, sealhulgas kaablite sisseviigud ja liitmikud, peavad olema projekteeritud selliselt, et ei teki tolmu ja õhu plahvatusohtlikku segu ega tolmu ohtlikku kogunemist seadme sisemuses, arvestades tolmuosakeste suurust.

4. peatükk
LISANÕUDED KAITSESÜSTEEMIDELE

1. jagu
Üldnõuded

§49. Dimensioneerimine

Kaitsesüsteemid peavad olema dimensioneeritud nii, et plahvatuse mõju jääks küllaldasele ohutustasemele.

§50. Plahvatuse levimise takistamine

Kaitsesüsteemid tuleb projekteerida ja neid peab saama paigutada nii, et need takistaksid plahvatuse levimist ohtlike ahelreaktsioonide või sädemete kaudu ja tekkivad algplahvatused ei areneks detonatsiooniks.

§51. Energiavarustuse katkemine

Energiavarustuse katkemise korral peavad kaitsesüsteemid küllaldase aja jooksul säilitama oma toimevõime ohtlike olukordade vältimiseks.

§52. Välismõjurid

Kaitsesüsteemid ei tohi kaotada oma toimimisvõimet väliste mõjurite tõttu.

2. jagu
Kavandamine ja projekteerimine

§53. Materjalide omadused

Kaitsesüsteemide projekteerimisel materjalide omaduste juures arvestatavad maksimumrõhuks ja temperatuuriks tuleb võtta vastavalt äärmuslikus tööolukorras toimuva plahvatuse eeldatav rõhk ning leekidest tulenev eeldatav temperatuurimõju.

§54. Plahvatusrõhu talumine

(1) Kaitsesüsteemid, mis on mõeldud plahvatuse takistamiseks või piiramiseks, peavad olema võimelised taluma tekkivat lööklainet süsteemi terviklikkust kaotamata.

(2) Kaitsesüsteemidega ühendatud lisaseadmed peavad olema võimelised taluma eeldatavat plahvatuse suurimat rõhku, kaotamata sealjuures oma toimimisvõimet.

(3) Kaitsesüsteemi kavandamise ja projekteerimise juures tuleb arvestada rõhu mõju ümbritsevatele seadmetele ja liitetorustikele.

§55. Rõhualandussüsteemid

Kui on tõenäoline, et kasutatavaid kaitsesüsteeme koormatakse üle nende ehitusliku taluvuse piiri, tuleb projekteerimisel ette näha asjakohased rõhualandusseadmed, mis ei ohusta lähedal paiknevaid inimesi.

§56. Plahvatuse summutamissüsteemid

Plahvatuse summutamissüsteemid tuleb kavandada ja projekteerida nii, et need reageerivad algplahvatuse tekkele võimalikult varases staadiumis ja takistavad seda nii hästi kui võimalik, arvestades suurimat võimalikku rõhu tõusu kiirust ning maksimaalset plahvatusrõhku.

§57. Plahvatuse eraldamise süsteemid

Plahvatuse eraldamise süsteemid, mille eesmärgiks on plahvatuse tekkel teatud seadmete kiire isoleerimine asjakohaste seadiste abil, tuleb kavandada ja projekteerida nii, et nendes tekkiv süttimine ei kandu edasi ning nad säilitavad töötingimustes oma mehaanilise tugevuse.

§58. Kaitsesüsteemide ühendamine

Kaitsesüsteemid peab saama integreerida asjakohase alarmikünnisega süsteemiks, et vajaduse korral katkestada toodete sisestamine ja väljastamine ning lülitada välja need seadmeosad, mis ei saa enam ohutult toimida.

5. peatükk
NÕUDED VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMISELE

§59. Vastavusmärk

(1) «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele vastav seade, kaitsesüsteem ja tarvik, mille nõuetele vastavus on tõendatud «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud korras, tuleb enne turule laskmist varustada vastavusmärgiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. aasta määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635), arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

(2) Vastavusmärgi erinevad osad peavad olema ligikaudu sama kõrgusega, mis ei tohi olla väiksem kui 5 mm. Käesoleva lõike nõuet ei pea täitma plahvatusohutsooni seadmete, kaitsesüsteemide ja tarvikute puhul, mille mõõtmed seda ei võimalda.

§60. Vastavusmärgi paigaldamine

(1) Vastavusmärk tuleb paigaldada plahvatusohutsooni seadmele, kaitsesüsteemile ja tarvikule selgelt, nähtavalt ja loetavalt.

(2) Kui tootmise kontrolli on kaasatud teavitatud asutus, peab vastavusmärgile järgnema selle teavitatud asutuse registreeringu number.

(3) Kui plahvatusohutsooni seadmele, kaitsesüsteemile või tarvikule on kehtestatud nõuded teises õigusaktis, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise, peab vastavusmärk kinnitama, et seade, kaitsesüsteem või tarvik vastab ka teise õigusakti nõuetele.

(4) Plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku märgistus ei tohi sisaldada märke, mida nende tähenduse ja kuju poolest võib ajada segi vastavusmärgiga. Muid märke võib seadmele, kaitsesüsteemile ja tarvikule paigaldada tingimusel, et sellega ei halvendata vastavusmärgi nähtavust ja loetavust.

II OSA

PLAHVATUSOHUTSOONI SEADME, KAITESÜSTEEMI JA KOMPONENDI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD, NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS VAJALIKUD VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID NING NÕUDED TEHNILISELE TOIMIKULE, TÜÜBIHINDAMISE SERTIFIKAADILE JA VASTAVUSDEKLARATSIOONILE

1. peatükk
PLAHVATUSOHUTSOONI SEADME, KAITESÜSTEEMI, KOMPONENDI JA TARVIKU NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD NING NÕUDED VASTAVUSDEKLARATSIOONILE

§61. Nõuetele vastavuse eeldus

Kui harmoneeritud standard, mis on vastu võetud vähemasti ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvuslikuks standardiks ning mille kohta on avaldatud viide Euroopa Ühenduste Ametlikus Teatajas, käsitleb üht või mitut käesoleva määruse tervisekaitse- või ohutusnõuet, siis eeldatakse, et vastavalt sellisele standardile valmistatud seade, kaitsesüsteem, komponent või tarvik vastab nendele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

§62. Plahvatusohutsooni seadme ja tarviku vastavuse
hindamine ja tõendamine

Plahvatusohutsooni seadme ning vajadusel ka tarviku nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt §-des 63–66 toodud protseduuridele, arvestades seadmerühma ja kategooriat, millesse seade kuulub.

§63. I ja II seadmerühma ning M1 ja 1 kategooriatesse kuuluvate seadmete vastavuse hindamine

Tootja või tootja volitatud esindaja peab I ja II seadmerühma ning M1 ja 1 kategooriasse kuuluvate seadmete nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks ning vastavusmärgi paigaldamiseks järgima tüübihindamise protseduuri vastavalt §-dele 72–78 koos:
1) tootmise kvaliteedi tagamise protseduuriga vastavalt §-dele 79–85 või
2) toote tõendamise protseduuriga vastavalt §-dele 86–88.

§64. I ja II seadmerühma ning M2 ja 2 kategooriatesse kuuluvate seadmete vastavuse hindamine

(1) I ja II seadmerühma ning M2 ja 2 kategooriasse kuuluva sisepõlemismootori või elektriseadme puhul peab tootja või tootja volitatud esindaja nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks ning vastavusmärgi paigaldamiseks järgima tüübihindamise protseduuri vastavalt §-dele 72–78 koos:
1) tüübile vastavuse tõendamise protseduuriga vastavalt §-dele 89–91 või
2) toote kvaliteedi tagamise protseduuriga vastavalt §-dele 92–98.

(2) Muu I ja II seadmerühma ning M2 ja 2 kategooriasse kuuluva seadme puhul peab tootja või tootja volitatud esindaja nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks ning vastavusmärgi paigaldamiseks järgima tootmise sisekontrolli protseduuri vastavalt §-dele 99–101 ja edastama §-s 101 nimetatud dokumentatsiooni teavitatud asutusele, kes peab dokumentatsiooni kättesaamisest võimalikult kiiresti selle esitajale teatama ning dokumentatsiooni säilitama.

§65. II seadmerühma 3 kategooriasse kuuluvate seadmete vastavuse hindamine

II seadmerühma 3 kategooriasse kuuluvate seadmete vastavuse hindamiseks peab tootja või tootja volitatud esindaja vastavusmärgi paigaldamiseks järgima tootmise sisekontrolli protseduuri vastavalt §-dele 99–101.

§66. I ja II seadmerühma kuuluvate seadmete vastavuse hindamine

Lisaks määruse §-des 63–65 sätestatud protseduuridele võib tootja või tootja volitatud esindaja I ja II seadmerühma kuuluvatele seadmetele vastavusmärgi paigaldamiseks järgida üksiktoote tõendamise protseduuri vastavalt §-dele 102–104.

§67. Autonoomsete kaitsesüsteemide vastavuse hindamine

Autonoomsete kaitsesüsteemide vastavuse hindamisel ja tõendamisel tuleb rakendada määruse §-s 63 või §-s 66 sätestatud protseduure.

§68. Komponentide vastavuse hindamine

Komponentide vastavuse hindamisel ja tõendamisel tuleb rakendada määruse §-des 63–66 nimetatud protseduure, välja arvatud vastavusmärgi paigaldamise nõue. Tootja või tootja volitatud esindaja peab koostama kirjaliku vastavustunnistuse, mis tõendab komponendi vastavust «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses sellele esitavatele nõuetele ning mis esitab selle põhiparameetrid ning juhised komponendi ühendamiseks plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemiga selliselt, et oleks tagatud valmis seadmete või kaitsesüsteemide vastavus nendele esitatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

§69. Vastavuse hindamine ja tõendamine §-s 21 esitatud nõuetele

Tõendamaks toote vastavust §-s 21 esitatud ohutusnõuetele, võib tootja või tootja volitatud esindaja vastavusmärgi paigaldamiseks järgida tootmise sisekontrolli protseduuri vastavalt §-des 99–101 sätestatule.

§70. Dokumentatsioon

Paragrahvides 63–69 nimetatud protseduuridega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus peavad olema koostatud eesti või Euroopa Ühenduste liikmesriigi, kus protseduurid on teostatud, ametlikus keeles või muus teavitatud asutuse poolt tunnustatavas keeles.

§71. Plahvatusohutsooni seame, kaitsesüsteemi ja tarviku vastavusdeklaratsioon

Plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi ja tarviku vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) tootja või tootja volitatud esindaja aadress ja nimi või identifitseerimist võimaldav sümbol;
2) plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku kirjeldus;
3) kõik asjakohased nõuded, millele seade, kaitsesüsteem või tarvik vastab;
4) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse nimi, registreeringu number ja aadress ning tüübihindamise sertifikaadi number;
5) kui see on kohane, siis viide harmoneeritud standarditele;
6) kui see on kohane, siis kasutatud standardid ja tehnilised kirjeldused;
7) kui see on kohane, siis viide muudele kohaldatavatele õigusaktidele;
8) tootja või tootja volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmed.

2. peatükk
NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS VAJALIKUD VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID NING NÕUDED TEHNILISELE TOIMIKULE JA TÜÜBIHINDAMISE SERTIFIKAADILE

1. jagu
Tüübihindamine

§72. Tüübihindamise mõiste

Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud astus teeb kindlaks ja tõendab, et toodangu näidis vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

§73. Taotlus

(1) Tootja või tootja volitatud esindaja esitab teavitatud asutusele taotluse tüübihindamiseks.

(2) Taotluses peab sisalduma:
1) tootja nimi ja aadress ning kui taotlus esitati volitatud esindaja poolt, ka tema nimi ja aadress;
2) kirjalik kinnitus, et samasugust taotlust ei ole ei ole esitatud teistele teavitatud asutustele;
3) paragrahvi 74 nõuetele vastav tehniline dokumentatsioon.

(3) Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutuse käsutusse toodangu näidise (edaspidi tüüp). Kui testimisprogrammiks on vaja, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid toodangu näidiseid.

§74. Tehniline dokumentatsioon

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata toote vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab hõlmama toote projekti, valmistamist ja tööd hindamise teostamiseks vajalikus ulatuses. Tehnilises dokumentatsioonis peab sisalduma:
1) tüübi üldine kirjeldus;
2) projekteerimis- ja tööjoonised ning komponentide, alamkoostude, ahelate jms skeemid;
3) punktis 2 nimetatud joonistest ja skeemidest ning toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja seletused;
4) osaliselt või täielikult kasutatud §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardite loetelu ning kui nimetatud standardeid ei ole järgitud, siis käesoleva määruse tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks kasutatud lahenduste kirjeldus;
5) tehtud projektiarvutuste, kontrollimiste jms tulemused;
6) katsete aruanded.

§75. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab uurima tehnilist dokumentatsiooni, kontrollima, kas tüüp on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud vastavuses §-s 61 nimetatud asjakohaste harmoneeritud standarditega ning osad, mis on projekteeritud nende standardite asjakohaseid nõudeid arvestamata.

(2) Teavitatud asutus peab tegema või laskma teha sobivaid kontrollimisi ja vajalikke katseid, kontrollimaks kas tootja poolt kasutatud lahendused, selle osas, kus ei ole kasutatud §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardeid, vastavad käesolevas määruses sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(3) Teavitatud asutus peab tegema või laskma teha sobivaid kontrollimisi ja vajalikke katseid, kontrollimaks kas selles osas, kus tootja on otsustanud asjakohaseid standardeid rakendada, on neid ka rakendatud.

(4) Teavitatud asutus teostab kontrollimisi ja vajalikke katseid taotluse esitajaga kokkulepitud kohas.

§76. Tüübihindamise sertifikaat

(1) Kui tüüp vastab «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus väljastama taotluse esitajale tüübihindamise sertifikaadi. Tüübihindamise sertifikaat peab sisaldama tootja nime ja aadressi, kontrollimiste järeldusi ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

(2) Tüübihindamise sertifikaadile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni olulised osad ning selle koopia tuleb teavitatud asutuses säilitada.

(3) Kui teavitatud asutus keeldub tüübihindamise sertifikaati väljastamast, peab ta keeldumist põhjendama.

§77. Teavitamine

(1) Taotluse esitaja peab informeerima teavitatud asutust, kes hoiab tüübihindamise sertifikaati käsitlevat tehnilist dokumentatsiooni, kõigist heakskiidetud plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi muudatustest, mis juhul, kui need muudatused mõjutavad vastavust käesoleva määruse tervisekaitse- ja ohutusnõuetele või toote ettenähtud kasutamistingimusi, peavad saama täiendava heakskiidu. Täiendav heakskiit antakse esialgse tüübihindamise sertifikaadi täiendusena.

(2) Teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast informatsiooni, mis seondub välja antud ja kehtetuks tunnistatud tüübihindamise sertifikaatide ja nende täiendustega.

(3) Teised teavitatud asutused võivad saada tüübihindamise sertifikaatide ja nende täienduste koopiaid. Tüübihindamise sertifikaatide lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele kättesaadavad.

§78. Dokumentatsiooni säilitamine

(1) Tootja või tootja volitatud esindaja peab hoidma vähemalt kümme aastat viimase plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi tootmise ajast koos tehnilise dokumentatsiooniga tüübihindamise sertifikaati ja selle täienduste koopiaid.

(2) Kui tootja ega tootja volitatud esindaja ei asu Eestis, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemise kohustus isikul, kes laseb toote turule.

(3) Kui tootja ega tootja volitatud esindaja ei asu Eestis või Euroopa Ühenduste liikmesriigi territooriumil, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemise kohustus isikul, kes laseb toote turule.

2. jagu
Tootmise kvaliteedi tagamine

§79. Tootmise kvaliteedi tagamine

(1) Tootmise kvaliteedi tagamine on menetlus, mille kaudu lõikes 3 nimetatud kohustusi täitev tootja tagab ja deklareerib, et toode vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ning «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses tootele esitatavatele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab paigaldama igale seadmele vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusmärk tuleb paigaldada koos §-s 84 nimetatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse registreeringu numbriga.

(3) Tootja peab rakendama tootmisel ja seadmete lõppkontrollil ja -katsetamisel §-s 81 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning alluma §-s 84 kirjeldatud järelevalvele.

§80. Taotlus

(1) Tootja esitab teavitatud asutusele taotluse oma seadmeid käsitleva kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamiseks.

(2) Taotluses peab sisalduma:
1) kogu vajalik teave kõnealuse tootekategooria kohta;
2) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ja tüübihindamise sertifikaadi koopia.

§81. Kvaliteedisüsteem

(1) Kvaliteedisüsteem peab tagama seadmete vastavuse tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ning «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses seadmele esitatavatele nõuetele

(2) Kõik tootja poolt omaks võetud põhitingimused, nõuded ja toimingud tuleb süstemaatiliselt ja loogiliselt dokumenteerida kirjalike meetmetena, protseduuridena ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi dokumenteerimine peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatu ja -protokollide ühtset tõlgendamist.

(3) Dokumentatsioon peab piisavalt kirjeldama järgmist:
1) kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seadme kvaliteedi tagamisel;
2) tootmisprotsess, kvaliteedi juhtimise ja tagamise meetodid, kasutatavad süsteemsed tegevused ja protsessid;
3) enne tootmist, tootmise ajal ja pärast tootmist tehtavad ülevaatused ja katsed ning nende tegemise sagedus;
4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrollimiste aruanded ja katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne;
5) meetod, mille abil kontrollitakse seadme nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

§82. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Tegemaks kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab §-s 81 sätestatud nõuetele, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi hindama. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteem vastab nõuetele, kui see on kooskõlas vastava harmoneeritud standardiga.

(2) Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tehnika hindamise kogemused. Hindamisprotseduur peab sisaldama kontrollkäiku tootja juurde.

(3) Teavitatud asutus peab hindamise tulemusest teavitama tootjat. Tootjale esitatav teatis peab sisaldama ülevaatuse järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

(4) Teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

§83. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muudatuste hindamine

(1) Tootja peab täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ning hoidma kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see püsib piisavana ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi plaanitavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama lõikes 2 nimetatud muudatusi ning otsustama, kas täiendatud kvaliteedisüsteem vastab §-s 81 sätestatud nõuetele või on vajalik uus hindamine.

(4) Lõikes 3 nimetatud otsusest peab teavitatud asutus tootjat teavitama. Teatis peab sisaldama uurimise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

§84. Kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolt teostatava kvaliteedisüsteemi järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele kontrollimise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutusele kogu kontrollimiseks vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) kvaliteediprotokollid, sealhulgas kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta.

(3) Tagamaks et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima ning esitama tootjale kontrollimise aruande.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat inspekteerida ette teatamata. Inspekteerimise ajal võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimimise kontrollimiseks vajadusel teha või lasta teha katsetusi. Teavitatud asutus peab tootjale esitama inspekteerimise aruande ja juhul kui tehti katsetusi, ka katsetuste aruanded.

§85. Dokumentide hoidmine

Tootja peab säilitama kümme aastat viimase seadme valmistamisest arvates järgmisi dokumente:
1) paragrahvi 80 lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon;
2) paragrahvI 83 lõikes 2 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutavad dokumendid;
3) paragrahvI 83 lõikes 4 ja § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

3. jagu
Toote tõendamine

§86. Toote tõendamine

(1) Toote tõendamine on menetlus, mille käigus tootja või tootja volitatud esindaja hindab ja tõendab, et §-s 88 sätestatud kontrollimisele kuuluv seade vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja «Masina ohutuse seaduse» ning käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et seade vastaks tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja «Masina ohutuse seaduses» ning käesolevas määruses seadmele esitatavatele nõuetele.

(3) Tootja või tootja volitatud esindaja kinnitab igale seadmele vastavusmärgi koostab vastavusdeklaratsiooni.

(4) Tootja või tootja volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat viimase seadme valmistamise ajast arvates.

§87. Teavitatud asutuse kohustus

Kontrollimaks plahvatusohutsooni seadme, kaitsesüsteemi või tarviku vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele, peab teavitatud asutus kontrollima ja katsetama igat toodet vastavalt §-s 88 sätestatule.

§88. Seadme kontrollimine ja katsetamine

(1) Kontrollimaks seadme vastavust tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja «Masina ohutuse seaduse» ning käesoleva määruse asjakohastele nõuetele, tuleb igat seadet eraldi kontrollida ja teha sobivaid, §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardites sätestatud või samaväärseid katseid.

(2) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada igale heakskiidetud seadmele oma registreeringu numbri ja koostama vastavalt tehtud katsetele kirjaliku vastavussertifikaadi.

(3) Tootja või tootja volitatud esindaja peab nõudmise korral esitama teavitatud asutuse antud vastavussertifikaadi.

4. jagu
Tüübile vastavuse tõendamine

§89. Tüübile vastavuse tõendamine

(1) Tüübile vastavuse tõendamine on menetlus, mille kaudu tootja või tootja volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et seade vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja «Masina ohutuse seaduses» ning käesoleva määruses seadmele esitatavatele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja kinnitab igale seadmele vastavusmärgi ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

§90. Tootja kohustused

(1) Tootja peab kasutama kõiki vajalikke meetmeid, et tootmisprotsess tagaks toodetud seadmete vastavuse tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja «Masina ohutuse seaduse» ning käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat viimase seadme tootmisest arvates.

(3) Kui tootja ega tootja volitatud esindaja ei asu Eestis, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemise kohustus isikul, kes lasi seadme või kaitsesüsteemi turule.

(4) Kui tootja ega tootja volitatud esindaja ei asu Eestis ega Euroopa Ühenduste liikmesriigi territooriumil, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemise kohustus isikul, kes lasi plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi turule.

§91. Katsed ja tõendamine

(1) Tootja peab igale toodetud seadmele tegema või laskma teha toote plahvatuse ärahoidmise kaitset käsitlevaid katseid. Nimetatud katseid tehakse tootja poolt valitud teavitatud asutuse vastutusel.

(2) Teavitatud asutuse nõusolekul ja vastutusel võib tootja kinnitada tootele teavitatud asutuse registreeringu numbri tootmisprotsessi ajal.

5. jagu
Toote kvaliteedi tagamine

§92. Toote kvaliteedi tagamine

(1) Toote kvaliteedi tagamine on menetlus, mille kaudu lõikes 3 nimetatud kohustusi täitev tootja tagab ja deklareerib, et toode vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab paigaldama igale tootele vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusmärk tuleb paigaldada koos §-s 97 nimetatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse registreeringu numbriga.

(3) Tootja peab rakendama tootmisel ja seadmete lõppkontrollil ning -katsetamisel §-s 94 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning alluma §-s 97 kirjeldatud järelevalvele.

§93. Taotlus

(1) Tootja esitab teavitatud asutusele taotluse oma seadmete tootmise aluseks oleva kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamiseks.

(2) Taotluses peab sisalduma:
1) kogu vajalik teave kõnealuse tootekategooria kohta;
2) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ja tüübihindamise sertifikaadi koopia.

§94. Kvaliteedisüsteem

(1) Tagamaks seadme vastavus «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, tuleb iga kvaliteedisüsteemi alusel toodetud seadet sobivalt katsetada ning teha asjakohastes §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardites toodud või nendega samaväärsed katsed.

(2) Kõik tootja poolt omaks võetud põhitingimused, nõuded ja toimingud tuleb süstemaatiliselt ja loogiliselt dokumenteerida kirjalike meetmetena, protseduuridena ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi dokumenteerimine peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatu ja -protokollide ühtset tõlgendamist.

(3) Dokumentatsioon peab piisavalt kirjeldama järgmist:
1) kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused toote kvaliteedi tagamisel;
2) pärast tootmist tehtavad ülevaatused ja katsed;
3) meetod, mille abil kontrollitakse kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist;
4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrollimiste aruanded ja katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.

§95. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Tegemaks kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab §-s 94 sätestatud nõuetele, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi hindama. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteem vastab nõuetele, kui see on kooskõlas vastava harmoneeritud standardiga.

(2) Auditeerimisgrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tehnika hindamise kogemused. Hindamisprotseduur peab sisaldama kontrollkäiku tootja juurde.

(3) Teavitatud asutus peab hindamise tulemusest teavitama tootjat. Teatis peab sisaldama ülevaatuse järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

(4) Teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

§96. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muudatuste hindamine

(1) Tootja peab täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ning säilitama kvaliteedisüsteemi sobival ja efektiivsel viisil.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi plaanitavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama lõikes 2 nimetatud muudatusi ning otsustama, kas täiendatud kvaliteedisüsteem vastab §-s 94 sätestatud nõuetele või on vajalik uus hindamine.

(4) Lõikes 3 nimetatud otsusest tuleb tootjat teavitada. Teatis peab sisaldama uurimise järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

§97. Kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolt teostatava järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidaks heaks kiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele kontrollimise eesmärgil juurdepääsu kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutusele kogu kontrollimiseks vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) tehnilise dokumentatsiooni;
3) kvaliteediprotokollid, sealhulgas kontrollimiste aruanded ja katsete andmed, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta.

(3) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi järelevalvet teostama perioodiliselt ning esitama tootjale kontrollimise aruande.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat inspekteerida ette teatamata. Inspekteerimise ajal võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimimise kontrollimiseks vajadusel teha või lasta teha katsetusi. Teavitatud asutus peab tootjale esitama inspekteerimise aruande ja juhul kui tehti katsetusi, ka katsetuste aruanded.

§98. Dokumentide hoidmine

Tootja peab säilitama kümme aastat viimase seadme valmistamisest arvates järgmisi dokumente:
1) paragrahvi 93 lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon;
2) paragrahvi 96 lõikes 2 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist käsitlevad dokumendid;
3) paragrahvi 96 lõikes 4 ja § 97 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. jagu
Tootmise sisekontroll

§99. Tootmise sisekontroll

(1) Tootmise sisekontroll on menetlus, mille kaudu tootja või tootja volitatud esindaja, kes täidab §-s 100 nimetatud kohustusi, tagab ja deklareerib, et seade vastab «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses sellele esitatavatele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja kinnitab igale seadmele vastavusmärgi ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

§100. Tootja kohustused

(1) Tootja peab koostama §-s 101 sätestatud nõuetele vastava tehnilise dokumentatsiooni. Tootja või tootja volitatud esindaja peab vähemalt kümne aasta jooksul viimase seadme tootmisest arvates tehnilist dokumentatsiooni säilitama.

(2) Kui tootja või tootja volitatud esindaja ei asu Eestis, peab tehnilist dokumentatsiooni hoidma isik, kes lasi seadme turule.

(3) Kui tootja või tootja volitatud esindaja ei asu Eestis või Euroopa Ühenduste liikmesriigis, peab tehnilist dokumentatsiooni hoidma isik, kes lasi seadme turule.

(4) Tootja või tootja volitatud esindaja peab hoidma vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga.

(5) Tootja peab kasutama kõiki meetmeid, et tootmisprotsess tagaks toodetud seadmete vastavuse §-s 101 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja «Masina ohutuse seaduses» ning käesolevas määruses sellisele seadmele esitatavatele nõuetele.

§101. Tehniline dokumentatsioon

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata toote vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab hõlmama seadme projekti, valmistamist ja tööd selle hindamise teostamiseks vajalikus ulatuses. Tehnilises dokumentatsioonis peab sisalduma:
1) seadme üldine kirjeldus;
2) üldised projekteerimis- ja tootmisjoonised ning osade, alamkoostude, ahelate jms skeemid;
3) punktis 2 nimetatud joonistest ja skeemidest ning seadme tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja seletused;
4) osaliselt või täielikult rakendatud standardite loetelu ning kui standardeid ei ole rakendatud, siis «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse ohutust käsitlevate aspektide täitmiseks kasutatud lahendused;
5) tehtud projektiarvutuste, kontrollimiste jms tulemused;
6) katsete aruanded.

7. jagu
Üksiktoote tõendamine

§102. Üksiktoote tõendamine

(1) Üksiktoote tõendamine on menetlus, mille kaudu tootja tagab ja deklareerib, et seade või kaitsesüsteem, millele on väljastatud §-s 103 nimetatud vastavussertifikaat, vastab «Masina ohutuse seaduses» ja käesolevas määruses sellele seadmele või kaitsesüsteemile esitatavatele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja kinnitab plahvatusohutsooni seadmele ja kaitsesüsteemile vastavusmärgi ja koostab vastavusdeklaratsiooni.

§103. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Tagamaks plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi vastavus «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus iga üksikut seadet või kaitsesüsteemi uurima ja tegema sobivaid, §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardites sisalduvaid või nendega samaväärseid katseid.

(2) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada heakskiidetud plahvatusohutsooni seadmele ja kaitsesüsteemile oma registreeringu numbri ja koostama vastavalt tehtud katsetele vastavussertifikaadi.

§104.  Tehniline dokumentatsioon

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata seadme või kaitsesüsteemi vastavust «Masina ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele ning saada aru plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi projektist, valmistamisest ja töötamisest. Tehnilises dokumentatsioonis peab sisalduma:
1) seadme või kaitsesüsteemi üldine kirjeldus;
2) üldised projekteerimis- ja tööjoonised ning osade, alamkoostude, ahelate jms skeemid;
3) punktis 2 nimetatud joonistest ja skeemidest ning plahvatusohutsooni seadme või kaitsesüsteemi tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja seletused;
4) osaliselt või täielikult rakendatud §-s 61 nimetatud harmoneeritud standardite loetelu ning kui nimetatud standardeid ei ole rakendatud, siis käesoleva määruse tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmiseks kasutatud lahenduste kirjeldus;
5) tehtud projektiarvutuste, kontrollimiste jms tulemused;
6) katsete aruanded.

III osa
LÕPPSÄTE

§105.  Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.

(2) Käesoleva määruse I osa 5. peatükk, § 12 lõige 2, § 78 lõige 3, § 90 lõige 4 ja § 100 lõige 3 ning § 11 lõike 1 punktis 2, §-des 63–66 ja 69, § 79 lõikes 2, § 86 lõikes 3, § 89 lõikes 2, § 92 lõikes 2, § 99 lõikes 2 ja § 102 lõikes 2 nimetatud vastavusmärgi paigaldamise nõue jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel plahvatusohutsooni seadmete ja kaitsesüsteemide suhtes olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub enne.

(3) Käesoleva määruse § 78 lõige 2, § 90 lõige 3 ja § 100 lõige 2 kehtivad kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumiseni plahvatusohutsooni seadmete ja kaitsesüsteemide suhtes olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub enne.
¹ 94/9/EÜ (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 0001–0029).