I OSA

TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINALE JA OHUTUSSEADISELE, NÕUDED MASINA JA OHUTUSSEADISE TEABEGA VARUSTAMISELE NING VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMISELE

1. peatükk
KOHALDUSALA JA MÕISTED

§1. Tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamine

Käesolevas osas masinale kehtestatud nõuded laienevad ka ohutusseadisele.

§2. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses on:
1) ohuala – iga ala masina sees või selle ümber, milles viibiva inimese tervis või ohutus on riski objektiks;
2) ohustatud isik – iga isik, kes täielikult või osaliselt on ohualas;
3) operaator – isik, kelle ülesandeks on masina paigaldamine, käitamine, seadistamine, hooldamine, puhastamine, remontimine või transportimine.

2. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINALE JA OHUTUSSEADISELE

1. jagu
Üldised ohutusnõuded

§3. Üldpõhimõtted

(1) Käesoleva osa tervisekaitse- ja ohutusnõuded peavad olema täidetud, kui masin on tootja poolt ettenähtud kasutamise korral vastava ohu objektiks. Paragrahvide 4, 50 ja 51 nõuded peavad olema täidetud alati.

(2) Kui olemasolevat tehnilist taset arvestades on oluliste ohutusnõuete eesmärgid mittesaavutatavad, tuleb masin projekteerida ja valmistada selliselt, et tervisekaitse- ja ohutusnõuded oleksid täidetud võimalikult suurel määral.

(3) Tootja peab ohutegureid hindama, selgitamaks välja need, mis seonduvad tema masinaga ning võtma masina projekteerimisel ja valmistamisel arvesse oma hindamise tulemust.

§4. Ohutuse tagamise põhimõtted

(1) Masin peab olema valmistatud nii, et see sobib tema kasutusotstarbeks ning et seda saab tootja poolt ettenähtud tingimustes seadistada ja hooldada inimesi ohustamata.

(2) Kasutatavate meetmete eesmärk peab olema õnnetuse juhtumise riski kõrvaldamine kogu masina ettenähtud kasutusaja jooksul, kaasa arvatud monteerimis- ja demonteerimisetapp, isegi kui õnnetuse tekkimise risk tuleneb ebatavalistest olukordadest, mida on võimalik ette näha.

(3) Sobivaimate meetodite valikul peab tootja järgima järgmisi põhimõtteid alltoodud järjekorras:
1) riskid kõrvaldatakse või neid vähendatakse nii palju kui võimalik (põhimõtteliselt ohutu masina konstrueerimine ja valmistamine);
2) riskide suhtes, mida ei ole võimalik kõrvaldada, võetakse kasutusele vajalikud kaitsemeetmed;
3) kasutajaid informeeritakse rakendatud kaitsemeetmete vajakajäämisest tingitud jääkriskidest, samuti operaatori eriväljaõppe ning isikukaitsevahendite kasutamise vajadusest.

(4) Masinat projekteerides ja valmistades ning juhendeid koostades peab tootja lisaks masina tavapärasele kasutusele arvesse võtma ka mõistlikult eeldatavat kasutamist.

(5) Masin peab olema projekteeritud nii, et selle riske tekitav mittesihipärane kasutamine oleks takistatud. Teistel juhtudel peavad juhendid suunama kasutaja tähelepanu lubamatutele kasutamisviisidele, mis kogemuste põhjal võivad ette tulla.

(6) Ettenähtud kasutamistingimuste puhul peab operaatori tegevust raskendavate, väsitavate ja vaimselt kurnavate tegurite mõju olema viidud miinimumini, võttes arvesse ergonoomika põhimõtteid.

(7) Masina projekteerimisel ja valmistamisel peab tootja võtma arvesse piiranguid, mis operaatoril tekivad isikukaitsevahendite (näiteks jalatsid, kindad) vajalikust või ettenähtavast kasutamisest.

(8) Masin peab olema varustatud kõigi ohutut reguleerimist, hooldamist ja kasutamist võimaldavate oluliste eriotstarbeliste vahendite ja abiseadistega.

§5. Materjalid ja tooted

(1) Masina valmistamisel kasutatavad materjalid ja masina kasutamise käigus kasutatavad ja valmivad tooted ei tohi ohustada ohustatud isikute tervist ja ohutust.

(2) Masin, milles kasutatakse vedelikke või gaase, tuleb projekteerida ja valmistada nii, et selle kasutamisega ei kaasne täitmisest, kasutamisest, hoidmisest ega tühjendamisest tulenevaid riske.

§6. Valgustus

(1) Kui valgustusseadme puudumine võib vaatamata normaalse tugevusega üldvalgustusele põhjustada riski, peab tootja varustama masina vastavate tööde tegemiseks sobiva valgustusseadmega.

(2) Tootja peab tagama, et tema paigaldatud valgustus ei tekita segavaid varje, ei pimesta ega põhjusta ohtlikku stroboskoopilist toimet.

(3) Sagedast kontrollimist vajavad masina siseosad ning reguleerimis- ja hooldusalad peavad olema asjakohaselt valgustatud.

§7. Masina projekteerimine selle käsitsemise hõlbustamiseks

(1) Masin ja iga selle osa peab olema:
1) ohutult käsitsetav;
2) pakitud või projekteeritud nii, et seda saab ohutult ja vigastamata ladustada (näiteks piisav stabiilsus, eritoed).

(2) Kui masina või mõne selle osa mass, suurus või kuju ei võimalda seda käsitsi teisaldada, peab masin või iga selle osa olema:
1) varustatud kinnituselementidega tõsteseadmega haaramiseks või
2) projekteeritud nii, et neid elemente saab selle külge kinnitada (näiteks keermestatud avad) või
3) sellise kujuga, et tavapäraseid tõsteseadmeid saab selle külge hõlpsasti kinnitada.

(3) Kui masinat või mõnda selle osa tuleb käsitsi liigutada, peab see olema:
1) kergesti liigutatav või
2) varustatud lisavahenditega (näiteks käepidemed) täielikult ohutuks tõstmiseks ja liigutamiseks.

(4) Tööriistade ja masina osade, mille käsitsemine võib olla ohtlik (kuju, materjali vms tõttu), käsitsemiseks, ka siis kui need on kerge kaaluga, tuleb ette näha erimeetmete rakendamine.

2. jagu
Juhtimisseadised

§8. Juhtimissüsteemi ohutus ja töökindlus

(1) Juhtimissüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see on ohutu ja töökindel ning välistab ohtlike olukordade tekke.

(2) Eelkõige peab juhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) juhtimissüsteem suudab vastu pidada tavakasutamise ja välistegurite mõjule;
2) loogikavead ei põhjusta ohtlikke olukordi.

§9. Juhtimisseadised

(1) Juhtimisseadised peavad olema:
1) selgelt nähtavad ja äratuntavad ning vajadusel asjakohaselt märgistatud;
2) paigutatud kõhklematuks, kiireks ja eksimatuks ohutuks kasutamiseks;
3) konstrueeritud nii, et juhtimispideme liikumine oleks kooskõlas selle toimega;
4) paigutatud väljapoole ohualasid, välja arvatud vajaduse korral teatavad erijuhud, nagu hädaseiskamispidemed, robotiõpetuspult;
5) paigutatud nii, et nende kasutamine ei tekita lisariske;
6) projekteeritud või kaitstud nii, et soovitud toimet, kui sellega on seotud risk, esilekutsuvat juhtimispidet ei saa kasutada ilma sellekohaselt teadlikult tegutsemata;
7) valmistatud vastupidavatena ettenähtavatele koormustele – erilist tähelepanu peab pöörama hädaseiskamisseadistele, mille võivad mõjuda suured koormused.

(2) Kui juhtimispide on projekteeritud ja valmistatud mitme erineva toimingu sooritamiseks, nii et puudub ühene vastavus toiminguga (näiteks klaviatuurid jms), peab tehtav toiming olema selgelt esile toodud ja vajaduse korral nõudma kinnitust toimingu sooritamiseks.

(3) Juhtimispidemed tuleb paigutada nii, et nende asetus, liikumine ja vastasmõju liigutamisele oleks vastavuses tehtava toiminguga, võttes arvesse ergonoomika põhimõtteid. Arvestama peab isikukaitsevahendite (näiteks jalatsid, kindad) vajalikust või ettenähtud kasutamisest tingitud piiranguid.

(4) Masinal peavad olema selle ohutuks kasutamiseks vajalikud informatsiooniseadised (näidikud, signaalisatsiooniseadised jne). Operaator peab saama neid juhtimiskohalt jälgida.

(5) Operaator peab peamisest juhtimiskohast saama tagada, et ohualas ei viibi ohustatud isikuid. Kui see ei ole võimalik, peab juhtimissüsteem olema projekteeritud ja valmistatud nii, et vahetult enne masina käivitamist antakse alati heli- või visuaalne hoiatussignaal. Ohustatud isikul peab olema piisavalt aega ja võimalus kiiresti takistada masina käivitumist.

§10. Käivitamine

(1) Masina käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ettenähtud juhtimispideme teadliku mõjutamise tulemusena.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõue kehtib samuti:
1) masina taaskäivitamisel pärast mis tahes põhjusel seiskumist;
2) protsessi tingimuste (näiteks kiirus, rõhk) olulisel muutmisel.

(3) Lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata, kui taaskäivitamine või protsessi tingimuste muutmine ei tekita ohustatud isikutele täiendavaid riske ja masina taaskäivitamine ja protsessi tingimuste muutumine tuleneb automaatse töötsükli tavajärjestusest.

(4) Kui masinal on mitu käivituspidet ja operaatorid võivad teineteist seetõttu ohtu seada, tuleb selliste riskide kõrvaldamiseks varustada masin lisaseadistega (näiteks lubavad või valivad seadised, mis võimaldavad mingil ajal käivitada vaid ühe käivituspideme abil).

(5) Automaatselt toimivat masinat peab olema võimalik pärast seiskumist kergesti taaskäivitada niipea, kui ohutustingimused on täidetud.

§11. Seiskamisseade

(1) Iga masin peab olema varustatud juhtimispidemega, mille abil saab masina ohutult ja täielikult seisata.

(2) Igal töötamiskohal peab olema seiskamispide, mille abil saab ohu liigist olenevalt peatada mõned või kõik masina liikuvad osad nii, et masin muutub ohutuks. Masina seiskamispideme toimimine peab olema prioriteetne käivitusseadme suhtes.

(3) Kui masin või selle ohtlikud osad on seiskunud, peab olema katkestatud asjaomaste ajamite energiavarustus.

(4) Igal masinal peab olema vähemalt üks hädaseiskamisseadis, mille abil saab vältida tegelikku või võimalikku ohtu. Erandina võib seda nõuet mitte täita:
1) masinate puhul, mille hädaseiskamisseadis ei vähenda riske, kuna seiskamisaeg ei lühene või see ei võimaldaks rakendada riskide vältimiseks vajalikke erimeetmeid;
2) käes hoitavate ja käsijuhitavate masinate puhul.

(5) Hädaseiskamisseadis peab:
1) olema selgelt äratuntava, hästi märgatava ja kiiresti ligipääsetava juhtimispidemega;
2) peatama ohtliku protsessi võimalikult kiiresti, tekitamata sealjuures lisaohutu;
3) vajaduse korral käivitama või võimaldama käivitada teatavaid ohutustoiminguid.

(6) Kui hädaseiskamispideme kasutamine on pärast seiskamiskäsku lõppenud, peab käsk jääma jõusse ja hädaseiskamisseadis sisselülitatuks, kuni see välja lülitatakse. Seiskamisseadis ei tohi lukustuda ilmaseiskamiskäsku esilekutsumata. Seadist peab olema võimalik välja lülitada üksnes asjakohaselt toimides ning seadise väljalülitamine ei tohi masinat taaskäivitada, vaid peab üksnes võimaldama taaskäivitamise.

(7) Koostoimimiseks projekteeritud masinate või masinaosade puhul peab tootja masinad projekteerima ja valmistama nii, et seiskamispide, sealhulgas hädaseiskamispide, seiskab lisaks masinale ka kõik sellele tööjärjekorras eelnevad või järgnevad seadmed, kui nende toimimise jätkumine võib olla ohtlik.

§12. Toimimismooduste valik

(1) Valitud juhtimismoodus peab olema prioriteetne kõikide muude juhtimistoimingute suhtes, välja arvatud hädaseiskamine.

(2) Kui masin on projekteeritud ja valmistatud eesmärgiga võimaldada selle kasutamisel mitmesuguseid juhtimis- või töötamismooduseid, millel on erinev ohutustase (näiteks seadistamisel, hooldamisel, kontrollimisel), peab sellel olema toimimisviiside valiku lüliti, mis on igas asendis lukustatav. Lüliti igale asendile peab vastama üks töötamis- või juhtimisviis.

(3) Toimimisviiside valiku lüliti asemel võib kasutada muid valikumeetodeid (näiteks paroolid juurdepääsuks teatavatele arvjuhtimise funktsioonidele), mis piiravad masina teatud funktsiooni kasutavate operaatorite ringi.

(4) Kui masin peab mõne kindla toimingu puhul saama töötada väljalülitatud kaitseseadistega, peab toimimisviiside valiku lüliti samaaegselt:
1) lülitama välja masina automaatjuhtimissüsteemi;
2) võimaldama masina osade liigutamist vaid selliste juhtimispidemete abil, mis nõuavad pidevat mõjutamist;
3) võimaldama ohtlikult liikuvate osade toiminguid vaid kõrgendatud ohutuse taseme korral (kiiruse ja võimsuse vähendamine, toimingute astmeline järjestamine või muud piisavad toimingud), vältides samaaegselt järjestikustest toimingutest tulenevad ohud;
4) välistama igasugused liikumised, mis masina andureid tahtlikult või tahtmatult mõjutades võivad tekitada ohuolukorra.

(5) Operaator peab saama juhtida tema seadistatavate osade toimimist seadistuskohalt.

§13. Energiavarustuse häired

Masina energiavarustuse katkemine, taastumine pärast katkestust või mis tahes muutumine ei tohi põhjustada ohtlikku olukorda. Eelkõige:
1) ei tohi masin ootamatult käivituda;
2) ei tohi masina seiskumisel olla takistusi, kui seiskamiskäsk on juba antud;
3) ei tohi ükski masina liikuv osa ega masinas olev töödeldav detail kukkuda ega eemale paiskuda;
4) peab mis tahes liikuvate osade automaatne või käsitsi seiskamine toimuma takistamatult;
5) peavad kaitseseadised püsima täielikult toimivatena.

§14. Juhtimisahela rike

Juhtimisahela loogikaviga, rike ega kahjustumine ei tohi tekitada ohtlikke olukordi. Eelkõige:
1) ei tohi masin ootamatult käivituda;
2) ei tohi masina seiskumisel olla takistusi, kui seiskamiskäsk on juba antud;
3) ei tohi ükski masina liikuv osa ega masinas olev töödeldav detail kukkuda ega eemale paiskuda;
4) peab mis tahes liikuvate osade automaatne või käsitsi seiskamine toimuma takistamatult;
5) peavad kaitseseadised püsima täielikult toimivatena.

§15. Tarkvara

Operaatori ning masina käsu- või juhtimissüsteemi vaheline interaktiivne tarkvara peab olema kasutajasõbralik.

3. jagu
Kaitse mehaaniliste ohtude eest

§16. Stabiilsus

(1) Masin, selle osad ja lisavarustus peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need on ettenähtud tööoludes ja vajaduse korral ilmastikutingimusi arvesse võttes piisavalt stabiilsed ja neid saab kasutada ilma ümbermineku, kukkumise või ootamatu liikumise riskita.

(2) Kui masina kuju või selle ettenähtud paigaldusviis ei võimalda täita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet, peavad masinal olema ankurdusvahendid, millele viidatakse määruse § 51 kohaselt koostatud juhendites.

§17. Purunemisrisk kasutamise ajal

(1) Masina erinevad osad ja nendevahelised ühendused peavad vastu pidama nendele tootja poolt ettenähtud viisil kasutamise korral mõjuvatele koormustele.

(2) Kasutatud materjalide vastupidavus peab olema piisav tootja poolt ettenähtud kohal kasutamiseks, arvestades eelkõige materjalide väsimist, vananemist, korrosiooni ja kulumist.

(3) Tootja peab juhendites esitama ohutuseesmärgil nõutavad masina kontrollimis- ja hooldustoimingud ja nende teostamise sageduse. Vajadusel peab ta osutama masina kuluvatele osadele ja määratlema kriteeriumid nende vahetamiseks.

(4) Kui murdumis- või purunemisrisk püsib rakendatud meetmetest hoolimata (näiteks lihvketaste puhul), tuleb liikuvad osad monteerida ja paigutada nii, et nende purunemise korral on välistatud kildude eemalepaiskumine masinast.

(5) Vedelikke ja gaase sisaldavad torud ja voolikud, eriti kõrgsurve all olevad, peavad vastu pidama ettenähtud sise- ja väliskoormustele, olema tugevalt kinnitatud või kaitstud igasuguste väliste koormuste ja pingete eest. Torude ja voolikute purunemisel tekkivate riskide (näiteks äkiline liikumine, kõrgsurvejoad) vältimiseks tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud.

(6) Kui töödeldava materjali etteandmine tööriistale toimub automaatselt, peavad ohustatud isikutele tekkida võivate riskide (näiteks tööriista purunemisel) vältimiseks olema täidetud järgmised nõuded:
1) töödeldava eseme kokkupuutel tööriistaga peab viimane olema saavutanud oma tavalise tööseisundi;
2) tööriista käivitumisel või seiskumisel peab etteantud materjali liikumine vastama tööriista liikumisele.

§18. Kukkuvatest või väljapaiskuvatest esemetest tulenevad riskid

Kukkuvatest või väljapaiskuvatest esemetest (näiteks töödeldavad esemed, tööriistad, laastud, killud, jäätmed jne) tulenevate riskide vältimiseks tuleb rakenda ettevaatusabinõusid.

§19. Pindadest, servadest või nurkadest tulenevad riskid

Ligipääsetavatel masina osadel, niivõrd kui nende kasutusotstarve seda võimaldab, ei tohi olla vigastusi tekitada võivaid teravaid servi, teravaid nurki ega karedaid pealispindu.

§20. Ühendmasinatega seotud riskid

(1) Masin, mis on mõeldud mitme erineva toimingu jaoks ning iga toimingu vahel tõstetakse töödeldav detail ümber käsitsi (edaspidi ühendmasin), peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle iga osa on võimalik kasutada eraldi selliselt, et teised osad ei põhjustaks riske ohustatud isikule.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks peab iga ühendmasina osa, mis ei ole kaitstud, olema eraldi käivitatav ja seisatav.

§21. Tööriista pöörlemissageduse muutumisega seotud riskid

Kui masin on projekteeritud töötamiseks erinevatel töörežiimidel (näiteks erinevad kiirused või energiavarustus), peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et režiimide valik ja muutmine oleks ohutu ja usaldusväärne.

§22. Liikuvatest osadest lähtuvate riskide vältimine

(1) Masina liikuvad osad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et ohud oleks välditud. Ohtude püsimise korral peab masin olema varustatud piirete või kaitseseadistega nii, et välditakse kõiki nende puudutamisest tulenevaid õnnetusi põhjustada võivaid riske.

(2) Tööprotsessiga seotud liikuvate osade juhusliku blokeerumise vältimiseks tuleb kasutada kõiki vajalikke meetmeid. Kui blokeerumine on kasutatavatest ettevaatusabinõudest hoolimata tõenäoline, peab tootja varustama masina eriliste kaitseseadistega või tööriistaga ja vajadusel masina külge kinnitatud sildiga, mis näitab, kuidas blokeerunud osa oleks võimalik ohutult vabastada.

§23. Liikuvatest osadest lähtuvate riskide eest kaitsvate
seadiste valik

(1) Liikuvate masina osadega seotud riskide eest kaitsvad piirded või kaitseseadised tuleb valida riski liigi põhjal. Valiku tegemisel tuleb arvestada järgmist:
1) ohustatud isiku kaitsmiseks jõuülekande liikuvate osadega (näiteks rihmarattad, rihmad, hammasrattad, hammaslatid, võllid) seotud riskide eest mõeldud piirded peavad olema kas § 24 ja § 25 lõike 1 nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded või § 24 ja § 25 lõike 2 nõuetele vastavad avatavad piirded, kusjuures avatavaid piirdeid tuleb kasutada juhul, kui neile osadele on ette nähtud sagedane juurdepääs;
2) ohustatud isiku tööprotsessiga seotud liikuvate osadega (nagu lõikeriistad, presside liikuvad osad, silindrid, töötlemisel kasutatavad osad) seotud riskide eest kaitsmiseks mõeldud piirded või seadised peavad võimaluse korral olema § 24 ja § 25 lõike 1 nõuetele vastavad kinnitatud kaitsepiirded ning muul juhul § 24 ja § 25 lõike 3 nõuetele vastavad avatavad piirded või kaitseseadised, nagu sensorid (näiteks mittemateriaalsed barjäärid, sensormatid), kohaga siduvad kaitseseadised (näiteks kahekäejuhtimisseadis) või automaatselt toimivad kaitseseadised, mis väldivad operaatori kogu keha või kehaosa sattumise ohualasse ja vastavad § 24 ja § 26 nõuetele.

(2) Kui tööprotsessis otseselt osalevaid masina liikuvaid osi ei ole võimalik töö ajaks muuta täielikult või osaliselt ligipääsmatuks toimingute tõttu, mis nõuavad operaatori vahetut sekkumist masina liikuvate osade lähedal, peavad sellised osad, kui see on tehniliselt võimalik, olema varustatud:
1) § 24 ja § 25 lõike 1 nõuetele vastavate kinnitatud piiretega, mis välistavad juurdepääsu masina liikuvate osade töös mittekasutatavatele kohtadele;
2) § 24 ja § 25 lõike 4 nõuetele vastavate reguleeritavate piiretega, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes masina liikuvate osade tööks hädavajalikele kohtadele.

4. jagu
Piiretele ja kaitseseadistele esitatavad nõuded

§24. Üldnõuded piiretele ja kaitseseadistele

Piirded ja kaitseseadised:
1) peavad olema vastupidavad;
2) ei tohi tekitada täiendavaid riske;
3) ei tohi olla hõlpsasti möödapääsetavad ega mittetoimivaks muudetavad;
4) peavad asuma ohualast piisavalt kaugel;
5) tohivad tööprotsessi jälgimist võimalikult vähe takistada;
6) peavad võimaldama tööriistu paigaldada ja vahetada ning hooldada vaid piiratud alas, kus seda peab tegema, ja võimalusel ilma piiret või kaitseseadist eemaldamata.

§25. Piiretele esitatavad erinõuded

(1) Kinnitatud piirded peavad püsima kindlalt ning olema kinnitatud selliselt, et nende avamine oleks võimalik üksnes tööriista abil. Võimaluse korral ei tohi piirded ilma kinnituselementideta oma kohal püsida.

(2) A-tüüpi avatavad piirded peavad:
1) avatuna jääma masina külge kinnitatuks, kuivõrd see on võimalik;
2) olema ühendatud blokeerimisseadisega, et vältida masina liikuvate osade liikumahakkamine ajal, mil liikuvad osad on juurdepääsetavad, ja anda seiskamiskäsk, kui kaitsepiirded avatakse.

(3) B-tüüpi avatavad piirded peavad olema projekteeritud ja juhtimissüsteemi ühendatud nii, et:
1) masina liikuvad osad ei saa hakata liikuma ajal, mil need on operaatori ulatuses;
2) ohustatud isik ei ulatu masina liikuvate osadeni pärast nende liikuma hakkamist;
3) piirdeid saab reguleerida üksnes tahtlikult tegutsedes, näiteks tööriista, võtme vms abil;
4) piirde ühe osa puudumine või tõrge välistab masina liikuvate osade käivitumise või seiskab need;
5) asjakohane tõke tagab kaitse igasuguse eemalepaiskumisriski eest.

(4) Reguleeritavad piirded, mis võimaldavad juurdepääsu üksnes masina liikuvate osade tööks hädavajalikele kohtadele, peavad:
1) olema käsitsi või automaatselt reguleeritavad vastavalt tehtava töö liigile;
2) olema ilma tööriistata kergesti reguleeritavad;
3) vähendama võimalikult palju eemalepaiskumisriske.

§26. Kaitseseadistele esitatavad erinõuded

Kaitseseadised peavad olema projekteeritud ja juhtimissüsteemiga ühendatud nii, et:
1) masina liikuvad osad ei saa hakata liikuma seni, kuni need on operaatori ulatuses;
2) ohustatud isik ei ulatu masina liikuvate osadeni pärast nende liikuma hakkamist;
3) neid saab reguleerida üksnes tahtlikult tegutsedes, näiteks tööriista või võtme abil;
4) seadise ühe osa puudumine või tõrge välistab masina käivitamise või seiskab selle liikuvad osad.

5. jagu
Kaitse muude ohtude eest

§27. Elektertoitest tulenevad ohud

(1) Kui masinal on elektertoide, peab see olema projekteeritud, valmistatud ja seadmestatud nii, et elektrist tulenevad ohud on välistatud või neid saab välistada.

(2) Teatavates pingevahemikes kasutamiseks mõeldud elektriseadmete kohta kehtivaid erinõudeid kohaldatakse ka nendesse pingevahemikesse jäävate masinate suhtes.

§28. Staatilisest elektrist tulenevad ohud

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et potentsiaalselt ohtlike elektrostaatiliste laengute kogunemine on välistatud või piiratud või peab masinal olema süsteem laengute ärajuhtimiseks.

§29. Muust energiavarustusest tulenevad ohud

Muu energiaallika kui elektertoite abil (näiteks hüdrauliline, pneumaatiline või soojusenergia) käitatav masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja seadmestatud nii, et on välistatud kõik nende energialiikidega seotud võimalikud ohud.

§30. Paigaldamisvigadest tulenevad ohud

(1) Kui masina osade monteerimisel või vahetamisel tehtavad vead võivad olla riski allikaks, tuleb need vead välistada juba selliste osade projekteerimisel või, kui see ei ole võimalik, siis osadel või nende kinnituskohtadel esitatava teabe abil.

(2) Lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada masina liikuvatel osadel või nende kinnituskohtadel, kui riskide vältimiseks on vaja teada liikumissuunda. Igasugune vajalik lisateave tuleb esitada määruse §-s 51 nimetatud juhendites.

(3) Kui väärühendus võib olla riski allikaks, tuleb gaasi- või vedelikutorude ja elektrijuhtmete väärühendamise võimalus välistada nende projekteerimisel või selle võimatuse korral torudel, kaablitel või nende liitmikel esitatava teabe abil.

§31. Äärmuslikest temperatuuridest tulenevad ohud

(1) Kõrvaldamaks selliste vigastuste tekkimise riski, mis tuleneb kokkupuutest masina kõrge või väga madala temperatuuriga osade või materjalidega või nende osade lähedusest, tuleb kasutusele võtta vastavad abinõud.

(2) Kuuma või väga külma materjali eemalepaiskumisest tuleneva riski olemasolul tuleb selle vältimiseks kasutusele võtta vajalikud meetmed või kui see ei ole tehniliselt võimalik, muuta eemalepaiskumine ohutuks.

§32. Tuleoht

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud tulest ja ülekuumenemisest tulenevad riskid, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.

§33. Plahvatusoht

(1) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud igasugune plahvatusrisk, mida masin ise või masinas toodetavad või kasutatavad gaasid, vedelikud, tolm, aurud või muud ained võivad põhjustada.

(2) Plahvatusohu välistamiseks peab tootja võtma kasutusele ettevaatusabinõud, et:
1) vältida ainete ohtliku kontsentratsiooni teket;
2) vältida plahvatusohtliku keskkonna süttimist;
3) vähendada tekkida võivat plahvatust niivõrd, et see ei ohusta ümbrust.

§34. Mürast tulenevad ohud

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et võttes arvesse tehnika arengut ja olemasolevaid vahendeid müra vähendamiseks, oleksid masina tekitatavast mürast tulenevad riskid vähendatud miinimumini, eelkõige nende tekkekohas.

§35. Vibratsioonist tulenevad ohud

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et võttes arvesse tehnika arengut ja olemasolevaid vahendeid vibreerimise vähendamiseks, oleksid masina tekitatavast vibratsioonist tulenevad riskid vähendatud miinimumini, eelkõige nende tekkekohas.

§36. Kiirgusest tulenevad ohud

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kiirgusemissiooni tase piirdub masina tööks hädavajalikuga ja selle mõju ohustatud isikule on olematu või piirdub ohutute kiirgusdoosidega.

§37. Väliskiirgusest tulenevad ohud

Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et väline kiirgus ei häiri selle tööd.

§38. Laserseadmetest tulenevad ohud

Laserseadmete kasutamise korral peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) masina laserseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välistatud igasugune juhusliku kiirguse teke;
2) masina laserseadmed peavad olema kaitstud nii, et ei otsene, peegeldunud, haju- ega sekundaarne kiirgus ei kahjusta tervist;
3) masina laserseadmete jälgimise või reguleerimise optilised seadmed peavad olema sellised, et lasekiired ei tekitaks riske tervisele.

§39. Tolmu-, gaasi- ja muu sellise emissioonist tulenevad ohud

(1) Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ning seadmestatud nii, et saab vältida masinas tekkivatest gaasidest, vedelikest, tolmust, aurudest ja muudest jääkainetest tulenevaid riske.

(2) Lõikes 1 nimetatud ohu olemasolu korral peavad masinal olema vastavad seadised lõikes 1 loetletud ainete kogumiseks või kõrvaldamiseks.

(3) Kui masin ei ole tavapärases tööolukorras täielikult suletud, peavad jääkainete kogumise või kõrvaldamise seadised asuma emissiooniallikale võimalikult lähedal.

§40. Masinasse sulgumise risk

Masin peab olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et oleks välistatud ohustatud isiku sulgumine sellesse või selle võimatuse korral nii, et ohustatud isik saaks kutsuda abi.

§41. Libisemis-, komistamis- ja kukkumisrisk

Masina osad, kus inimesed võivad liikuda või seista, peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välditud libisemine, komistamine ja kukkumine nendel osadel või nendelt alla.

6. jagu
Hooldus

§42. Masina hooldus

(1) Masina seadistamispaigad ning määrimis- ja hoolduspunktid peavad asuma väljaspool ohualasid. Seadistamist, hooldamist, remonti, puhastamist ja teenindust peab olema võimalik teha seisatud masinaga.

(2) Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik täita lõikes 1 esitatud nõudeid, peab olema võimalik neid toiminguid teha riskivabalt ning vastavuses §-s 12 esitatud nõuetega.

(3) Tootja peab automaat- ja vajaduse korral muud masinad varustama seadistega veaotsingu diagnostikaseadmete ühendamiseks.

(4) Automaatmasinate osad, mida on vaja tihti vahetada, eelkõige toodangu muutmise või kulumise või avariist põhjustatud võimaliku kahjustuse tõttu, peavad olema hõlpsasti ja ohutult eemaldatavad ja vahetatavad. Juurdepääs nimetatud osadele peab võimaldama teha tööd selleks vajalike tehniliste vahendite abil (töö-, mõõteriistad jne) tootja ettenähtud töömeetodil.

§43. Juurdepääs töötamiskohale ja hoolduspunktidele

Ohutu juurdepääsu võimaldamiseks kõikidele tootmis-, reguleerimis- ja hooldustoiminguteks kasutatavatele kohtadele peab masin olema tootja poolt varustatud juurdepääsuvahenditega (trepid, redelid, käiguteed jne).

§44. Energiavarustuse katkestamine

(1) Kõikidel masinatel peavad olema kogu masina energiavarustuse katkestamise vahendid. Nimetatud vahendid peavad olema selgelt äratuntavad ning juhul, kui energiavarustuse taastamine võib ohustada ohustatud isikuid, siis ka lukustatavad. Kui masina elektritoide toimub vooluahelasse ühendatava pistiku kaudu, piisab pistiku lahutamisest.

(2) Energiavarustuse katkestamise vahendeid peab olema võimalik lukustada ka siis, kui operaator ei saa mis tahes temale juurdepääsetavast kohast kontrollida, kas energiavarustus on katkestatud.

(3) Pärast energiavarustuse katkestamist peab olema võimalik ilma ohustatud isikutele riske põhjustamata hajutada tavalisel viisil masina vooluahelates olevat jääk- või kogunenud energiat.

(4) Teatavad vooluahelad, mille eesmärk on näiteks masina osade kinnihoidmine, informatsiooni kaitsmine, valgustamine jms, võivad erandina lõigetes 1–3 esitatud nõuetest jääda energiaallikatega ühendatuks. Sellisel juhul tuleb operaatori ohutuse tagamiseks rakendada erimeetmeid.

§45. Operaatori sekkumine

(1) Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et vajadus operaatori sekkumise järele oleks võimalikult väike.

(2) Kui operaatori sekkumist ei saa ära hoida, peab operaatoril olema võimalik sekkuda kergesti ja ohutult.

§46. Siseosade puhastamine

(1) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ohtlikke aineid või tooteid sisaldavaid siseosi on võimalik puhastada masinasse sisenemata. Igasugune vajalik tühjendamine peab samuti olema võimalik väljastpoolt.

(2) Kui masinasse sisenemine selle siseosade puhastamiseks on vältimatu, peab tootja rakendama masina valmistamise käigus vastavaid meetmeid, et puhastamine saaks toimuda võimalikult ohutult.

7. jagu
Juhendid, signalisatsioon ja märgistus

§47. Infoseadised

(1) Masina juhtimiseks vajalik teave peab olema üheselt ja lihtsalt mõistetav.

(2) Lõikes 1 nimetatud teavet ei tohi olla liiga palju, et operaatorit mitte üle koormata.

(3) Kui rike järelevalveta masina töös võib ohustada ohustatud isiku tervist ja ohutust, peab masin olema varustatud vastava valgus- või helisignaali andva hoiatusseadisega.

§48. Hoiatusseadised

(1) Kui masinal on hoiatusseadised (näiteks signaalid jne), peavad nende märguanded olema üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.

(2) Operaatoril peab olema võimalik igal ajal kontrollida hoiatusseadiste toimimist.

(3) Tuleb järgida sotsiaalministri 30. novembri 1999. aasta määruses nr 75 «Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas» (RTL 2000, 12, 117) ohutusvärvustele ja -märkidele esitatavaid nõudeid.

§49. Jääkriskide eest hoiatamine

(1) Kui hoolimata rakendatud meetmetest mõni risk püsib või kui võimalikud potentsiaalsed riskid ei ole ilmsed (näiteks elektrikilbid, radioaktiivse kiirguse allikad, hüdrosüsteemi leke, ohud varjatud osades), peab tootja nende eest hoiatama.

(2) Lõikes 1 nimetatud hoiatustena tuleb eelistatult kasutada kergesti mõistetavaid kujutisi või masina kasutamisriigi keelset teksti ning vajaduse korral ka teksti operaatoritele arusaadavas keeles.

§50. Masina märgistus

(1) Kõikidele masinatele tuleb loetavalt ja püsivalt märkida järgmine miinimumteave:
1) tootja nimi ja aadress;
2) vastavusmärk vastavalt käesoleva osa 8. peatükile nõuetele;
3) seeria- või tüübitähis;
4) olemasolu korral seerianumber;
5) valmistamise aasta.

(2) Kui tootja valmistab potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud masina, tuleb masinale märkida vastav teave.

(3) Masinal peab olema kogu selle tüüpi ja ohutut kasutamist käsitlev täielik teave (näiteks teatavate pöörlevate osade suurim kiirus, masina külge kinnitatavate tööriistade suurim diameeter, mass jne).

(4) Kui masina osa tuleb kasutamise ajal käsitseda tõsteseadmega, peab selle mass olema esitatud loetavalt, kustutamatult ja üheselt mõistetavalt.

(5) Vahetataval seadmel peab olema samasugune märgistus ja teave kui masinal.

§51. Juhendid

(1) Iga masin peab olema varustatud juhendiga, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) samad andmed, mis on märgitud masinale, koos kogu hooldust hõlbustava asjakohase lisateabega (näiteks importija aadress, remonditöökodade aadressid), välja arvatud seerianumber;
2) masina ettenähtud kasutamisviis, arvestades ka § 4 lõigetes 4 ja 5 toodud kasutusvõimalustega;
3) operaatoritele mõeldud töökohti käsitlev teave;
4) juhendid ohutuks: kasutuselevõtuks; kasutamiseks; käsitsemiseks, mis sisaldavad masina ja selle erinevate osade massi, kui neid on vaja regulaarselt eraldi teisaldada; monteerimiseks ja demonteerimiseks; seadistamiseks; hooldamiseks (teenindus ja remont);
5) vajadusel väljaõppejuhiseid;
6) vajaduse korral masina külge kinnitatavate tööriistade olulisi parameetreid.

(2) Vajadusel peavad juhendid juhtima kasutaja tähelepanu viisidele, kuidas masinat ei tohi kasutada.

(3) Tootja või tootja volitatud esindaja peab koostama juhendid eesti või Euroopa ühenduste liikmesriigi ametlikus keeles.

(4) Kasutusele võtmisel peab kõikide masinatega kaasas olema juhendite tõlge eesti keelde ja juhend originaalkeeles. Selle tõlke peab tegema tootja või tootja volitatud esindaja või isik, kes esitleb masinat Eestis.

(5) Erandina lõikes 4 sätestatud nõudest võib tootja või tootja volitatud esindaja spetsialiseerunud töötajate kasutatav hooldusjuhend olla koostatud ainult selles keeles, millest need töötajad aru saavad.

(6) Juhendid peavad sisaldama masina kasutusele võtmiseks, hoolduseks, kontrolliks, korrektse töötamise kontrolliks ja vajaduse korral remondiks vajalikke jooniseid ja skeeme ning kõiki vajalikke, eelkõige ohutust käsitlevaid juhiseid.

(7) Ükski masinat kirjeldav trükis ei tohi olla juhenditega ohutuse seisukohalt vastuolus.

(8) Masinat kirjeldavas tehnilises dokumentatsioonis peab olema lõikes 10 nimetatud teave masina tekitatava müra kohta ning käes hoitavate või käsijuhitavate masinate puhul §-s 53 nimetatud teave vibratsiooni kohta.

(9) Vajadusel peavad juhendis olema paigaldamise ja monteerimisega seotud nõuded müra või vibratsiooni vähendamiseks (näiteks amortisaatorite või summutite kasutamine, alusplaadi liik, mass jne).

(10) Juhendites peavad olema järgmised andmed masina tekitatava müra kohta (kas tegelik väärtus või samasugusel masinal tehtud mõõtmistel põhinev väärtus):
1) A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töötamiskohtades, kui see ületab 70 dB(A);
2) kui punktis 1 nimetatud helirõhu tase ei ületa 70 dB(A), tuleb see ära märkida;
3) C-filtriga korrigeeritud helirõhu hetkeline tipptase töötamiskohtades, kui see ületab 63 Pa (130 dB 20 µPa suhtes);
4) masina tekitatava heli võimsustase, kui A-filtriga korrigeeritud ekvivalentne püsiv helirõhutase töötamiskohtades ületab 85 dB(A).

(11) Suuremõõtmeliste masinate puhul võib juhendis helivõimsustaseme asemel esitada ekvivalentse püsiva helirõhutaseme piiritletud kohtades ümber masina.

(12) Kui harmoneeritud standardeid ei kohaldata, tuleb helitaset mõõta masinale kõige sobivama meetodi abil.

(13) Tootja peab ära märkima masina tööolud mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodid.

(14) Kui töökohad on määratlemata või neid ei saa määratleda, tuleb helirõhutaset mõõta 1 meetri kaugusel masina pinnast ja 1,60 meetri kõrgusel põrandast või juurdepääsuplatvormist. Tuleb esitada helirõhu suurim tase ja selle esinemiskoht.

(15) Kui tootja näeb ette masina kasutamise plahvatusohtlikus keskkonnas, peab juhendites olema kogu vajalik sellekohane teave.

(16) Masinate puhul, mis on mõeldud kasutamiseks ka mittekutselistele operaatoritele, tuleb kasutamisjuhendi sõnastuses ja skeemis eespool nimetatud nõudeid silmas pidades arvesse võtta üldist haridustaset ja otsustusvõimet, mida sellistelt operaatoritelt võib põhjendatult eeldada.

3. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE
MASINALIIKIDE PUHUL

§52. Toiduainetööstuse masinad

(1) Kui masin on mõeldud toiduainete valmistamiseks ja töötlemiseks (näiteks keetmine, jahutamine, sulatamine, pesemine, käsitsemine, pakendamine, säilitamine, vedamine või turustamine), peab see olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kõiki haigestumis- või nakkusriske ja järgitakse täiendavalt lõigetes 2–8 sätestatud hügieeninõudeid.

(2) Materjalid, mis puutuvad kokku või võivad kokku puutuda toiduainetega, peavad vastama neile õigusaktides sätestatud nõuetele. Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid materjale on võimalik enne iga kasutamiskorda puhastada.

(3) Kõik pinnad, sealhulgas nende liitekohad, peavad olema siledad ning neil ei tohi olla kõrgendikke ega pragusid, kuhu võib koguneda orgaanilisi aineid.

(4) Masina osad peavad olema projekteeritud nii, et eendeid, teravaid servi ja süvendeid oleks võimalikult vähe. Need osad peavad eelistatult olema valmistatud keevis- või muude katkematute liidete ( continuous bonding) abil. Kruve, kruvipäid ja neete võib kasutada üksnes siis, kui see on tehniliselt vältimatu.

(5) Kõik toiduainetega kokkupuutuvad pinnad peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad, kui võimalik, pärast hõlpsalt demonteeritavate osade eemaldamist. Sisepindade ümardusraadius peab olema piisav, et võimaldada põhjalikku puhastamist.

(6) Toiduainetest ning puhastamisest, desinfitseerimisest ja loputamisest jäävatel vedelikel peab olema võimalik masinast takistamatult välja voolata (soovitavalt masina «puhastusasendis»).

(7) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse kõikide vedelike ja elusolendite, eriti putukate pääsu või mis tahes orgaanilise aine kogunemist kohtadesse, mida ei saa puhastada (näiteks tihendi panemine masina ja aluspinna vahele masinate puhul, mis ei ole jalgadel või ratastel või tihendatud ühenduste kasutamine jne).

(8) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ükski abiaine (näiteks määre) ei saaks toiduainetega kokku puutuda. Vajaduse korral peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle nõude pidevat järgimist on võimalik kontrollida.

(9) Lisaks 2. peatükis nõutavale teabele tuleb juhenditesse märkida soovitatavad puhastus-, desinfitseerimis- ja loputusvahendid ning -meetodid nii kergesti juurdepääsetavate kui ka nende kohtade puhul, kuhu ei ole võimalik või soovitatav juurde pääseda (näiteks torustik, mida tuleb puhastada kohapeal).

§53. Käes hoitavad või käsijuhitavad masinad

(1) Käes hoitaval või käsijuhitaval masinal peab täiendavalt olema tüübile vastav piisavalt suur toetuspind, piisav arv sobiva kujuga käepidemeid ja tugesid, mis on paigutatud nii, et need tagavad tootja ettenähtud tööoludes masina stabiilsuse.

(2) Kui käsi ei saa käepidemetest täiesti ohutult eemaldada, peavad masinal olema sellised käivitus- ja seiskamispidemed, mis on paigaldatud nii, et operaator saab neid kasutada käsi käepidemetest vabastamata, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt võimatu või kui selleks on eraldi juhtimispide.

(3) Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ning varustatud nii, et oleks välistatud eksliku käivitumise risk ja risk, et masin töötab edasi pärast seda, kui operaator on käepidemed vabastanud. Kui selle nõude täitmine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb kasutada sellega samaväärseid meetmeid.

(4) Käes hoitavad masinad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et vajaduse korral on võimalik jälgida tööriista kokkupuudet töödeldava materjaliga.

(5) Käes hoitava ja käsijuhitava masina juhendis peab lisaks §-s 51 sätestatule olema esitatud masina tekitatava vibratsiooni kohta järgmine teave:
1) käsivartele mõjuva kiirenduse kaalutud ruutkeskmine väärtus, kui see ületab asjakohase testimisreeglistiku alusel mõõdetuna 2,5 m/s²;
2) kui kiirendus ei ületa 2,5 m/s² , tuleb see ära märkida.

(6) Kui kohaldatav testimisreeglistik puudub, peab tootja nimetama mõõtmismeetodid ja tingimused, milles mõõtmised tehti.

§54. Puidu ja samalaadsete materjalide töötlemise masinad

(1) Masinad, millega töödeldakse puitu, ning selliste puiduga sarnaste füüsikaliste ja tehniliste omadustega materjalid nagu kork, luu, kõva kumm, kõva plast ja muud jäigad materjalid, peavad täiendavalt vastama lõigetes 2–5 toodud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(2) Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ning varustatud nii, et töödeldava detaili saab paigutada ja suunata masinasse ohutult. Kui töödeldavat detaili hoitakse töölaual käsitsi, peab töölaud olema töötamise ajal piisavalt stabiilne ega tohi takistada töödeldava detaili liikumist.

(3) Kui masinat võidakse kasutada tingimustes, millega kaasneb puitdetailide masinast eemalepaiskumise risk, peab masin olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et selline eemalepaiskumine on välistatud. Kui seda ei ole tehtud, siis peab see olema projekteeritud, valmistatud või varustatud nii, et eemalepaiskumine ei tekita riske operaatorile ja ohustatud isikule.

(4) Kui tööriista seiskumise ajal esineb tööriistaga kokkupuutumise risk, peab masinal olema automaatne pidurdusmehhanism, mis peatab tööriista piisavalt kiiresti.

(5) Kui tööriist on liidetud mittetäisautomaatse masinaga, peab viimane olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud raske õnnetuse risk või on riski vähendatud näiteks silindriliste freesplokkide kasutamise või lõikesügavuse piiramise teel.

4. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED MASINA LIIKUMISEST LÄHTUVATE SPETSIIFILISTE OHTUDE VÄLTIMISEKS

1. jagu
Üldsätted

§55. Liikumisest lähtuv risk

(1) Liikumisest tulenevaid ohte tekitavate masinate projekteerimisel ja valmistamisel tuleb täiendavalt täita käesoleva peatüki nõudeid.

(2) Liikumisest tulenevad riskid on seotud iseliikuvate või teise masina või traktoriga tõmmatavate või lükatavate või neil asuvate masinatega, mida kasutatakse tööpiirkondades ja mille töö nõuab töötamise ajal pidevat või vaheaegadega liikumist kindlate järjestikuste tööpaikade vahel.

(3) Liikumisest tulenevad riskid võivad olla seotud ka selliste masinatega, mis on töötamise ajal paigal, kuid mis on varustatud nii, et neid saab hõlpsalt ühest kohast teise liigutada (masinad ratastel, rullidel, jalastel jne või tõsteplatvormile, liikuvale alusele jne asetatud masinad).

(4) Tõendamaks, et mullafreesid ja aktiiväkked ei põhjusta ohustatud isikutele liigseid riske, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga kõnealuse masinatüübi puhul tegema või laskma teha asjakohaseid teste.

§56. Masina juht

Masina juht (edaspidi juht) käesoleva määruse tähenduses on masina liikumise eest vastutav operaator. Juht võib sõita koos masinaga või liikuda jalgsi koos masinaga või juhtida masinat kaugjuhtimise teel (juhtmega side, raadioside jne).

§57. Valgustus

Kui tootja on kavandanud masina kasutamiseks valgustamata kohtades, peab iseliikuval masinal olema tehtavaks tööks sobiv valgustusseade, rikkumata sealjuures muid kohaldatavaid eeskirju (liikluseeskiri, meresõidueeskirjad jne).

§58. Masina projekteerimine selle käsitsemise hõlbustamiseks

Masinat või selle osa tootja juhiste kohasel käsitsemisel ei tohi masina ja selle osade käsitsemise ajal olla võimalikud äkilised liikumised ega ebastabiilsusest tulenevad ohud.

2. jagu
Töökohad

§59. Juhtimiskoht

(1) Juhtimiskoht peab olema projekteeritud ergonoomika põhimõtteid arvestades.

(2) Kahe või enama juhtimiskoha puhul peab iga juhtimiskoht olema varustatud kõikide vajalike juhtimisseadistega ning masin peab olema projekteeritud nii, et ühe juhtimiskoha kasutamine välistab teiste kasutamise, välja arvatud hädaseiskamise korral.

(3) Juhtimiskoha nähtavustase peab juhil võimaldama masinat ja selle tööriistu ettenähtud kasutustingimustes käitada talle enesele ja ohustatud isikutele täiesti ohutult.

(4) Vajaduse korral peab masin olema varustatud sobivate seadmetega ebapiisavast otsesest nähtavusest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

(5) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et juhtimiskohast ei saa juht ega masinal olevad operaatorid tahtmatult kokku puutuda rataste ega roomikutega.

(6) Juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välditud heitgaasidest ja hapnikupuudusest tulenevad riskid tervisele.

(7) Masinas paiknev juhtimiskoht peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle saab varustada juhikabiiniga, kui selleks on piisavalt ruumi. Sellisel juhul peab kabiinis olema koht juhile ja operaatoritele vajalike juhendite jaoks.

(8) Kui ümbritsev keskkond põhjustab ohtu, peab juhtimiskohal olema sobiv kabiin.

(9) Kui masinal on kabiin, peab see olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et juhil on head töötingimused ja ta on kaitstud kõikvõimalike ohutegurite eest (näiteks ebapiisav küte ja ventilatsioon, ebapiisav nähtavus, ülemäärane müra ja vibratsioon, kukkuvad esemed, esemete tungimine kabiini, ümberminek jne).

(10) Väljapääs kabiinist peab võimaldama kiiresti väljuda. Lisaks sellele tuleb kabiin varustada hädaväljapääsuga, mille suund erineb tavalisest väljapääsust.

(11) Kabiini ja selle abidetailide valmistamiseks kasutatud materjalid peavad olema tulekindlad.

§60. Iste

(1) Masina juhi iste peab võimaldama juhil püsida stabiilses asendis ja olema projekteeritud ergonoomika põhimõtteid arvesse võttes.

(2) Iste peab olema projekteeritud nii, et juhile mõjuv vibratsioon sumbuks selles mõistlikult saavutatava miinimumini.

(3) Istme kinnitused peavad vastu pidama kõikidele neile mõjuda võivatele koormustele, eriti ümbermineku korral.

(4) Kui juhi jalgade all ei ole põrandat, peavad juhil olema libisemiskindla materjaliga kaetud jalatoed.

(5) Kui masinal on ümbermineku puhul kaitsev konstruktsioon ( rollover protection structure), peab iste olema varustatud turvavöö või võrdväärse seadisega, mis hoiab juhti istmel, piiramata juhtimiseks vajalikku või vedrustuse põhjustatud liikumist.

§61. Muud kohad

(1) Kui kasutamistingimuste kohaselt veetakse masinaga peale juhi muid masinal töötavaid operaatoreid, tuleb masin varustada sobivate kohtadega, et neid oleks võimalik vedada või neil oleks võimalik töötada riskideta, eelkõige ilma kukkumisriskita.

(2) Kui töötingimused võimaldavad, peavad lõikes 1 nimetatud töötamiskohtadel olema istmed.

(3) Kui juhtimiskoht tuleb varustada kabiiniga, peab ka teisi lõikes 1 nimetatud kohti kaitsma samade ohtude eest, mille eest kaitstakse juhtimiskohta

3. jagu
Juhtimissüsteem

§62. Juhtimispidemed

(1) Juht peab saama juhtimiskohalt mõjutada kõiki masina tööks vajalikke juhtimisseadiseid, välja arvatud toimingud, mida saab ohutult sooritada üksnes juhtimiskohast eemal asuvate juhtimispidemete abil. See erand kohaldub eelkõige muudele töötamiskohtadele, mille eest vastutatavad teised operaatorid, või olukordadele, mil juht peab toimingu ohutuks teostamiseks oma juhtimiskohalt lahkuma.

(2) Pedaalide olemasolu korral peavad need olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et juhil on võimalik neid kasutada ohutult ja minimaalse eksimisriskiga. Pedaalide pind peab olema libisemiskindel ja kergesti puhastatav.

(3) Kui masina juhtimispidemete mõjutamine võib tekitada ohtu, eelkõige ohtlikku liikumist, peavad juhtimispidemed, välja arvatud eelnevalt reguleeritud asenditega juhtimispidemed, tagastuma neutraalasendisse niipea, kui operaator need vabastab.

(4) Ratastel liikuva masina puhul peab roolimehhanism olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see vähendab löökidest juhtratastele põhjustatud rooliratta või juhthoova äkiliste liikumiste jõudu.

(5) Diferentsiaalmehhanismi lukustuspide peab olema konstrueeritud ja paigutatud nii, et seda saab vabastada ka masina liikumise ajal.

(6) Paragrahvi 9 lõike 5 viimast lauset masina liikumisfunktsiooni suhtes ei kohaldata.

§63. Käivitamine ja liikumine

(1) Masinalt juhitav iseliikuv masin peab olema varustatud seadisega, mis takistab mootori käivitamise kõrvaliste isikute poolt.

(2) Masinalt juhitava iseliikuva masina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht mõjutab selle juhtimispidemeid.

(3) Kui masin tuleb töötamiseks varustada seadistega, mis ulatuvad väljapoole masina tavalist liikumisruumi (näiteks toed, kraananool), peab juhil olema võimalus enne masina liikuma hakkamist hõlpsalt kontrollida, et sellised seadmed on õiges, ohutut liikumist võimaldavas asendis.

(4) Lõikes 3 sätestatud nõue laieneb ka masina muudele osadele, mis peavad ohutu liikumise võimaldamiseks olema õiges asendis ja vajaduse korral lukustatud.

(5) Kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, peab masina liikumine sõltuma eespool nimetatud osade ohutust asendist.

(6) Masin ei tohi hakata liikuma mootori käivitamisel.

§64. Liiklemine

(1) Ilma et see piiraks liiklust reguleerivate õigusaktide kohaldamist, peavad iseliikuvad masinad ja selle haagised vastama aeglustus-, peatumis-, pidurdus- ja paigalpüsimisnõuetele, et tagada ohutus kõikides tootja poolt lubatud ja tavapärastes kasutamis-, töö-, koormatus-, kiirus-, pinnase- ja kaldetingimustes.

(2) Juht peab saama iseliikuva masina kiirust vähendada ja peatada masin selleks ettenähtud põhiseadise abil. Kui ohutuse tagamiseks on vajalik, peab põhiseadise tõrke või selle energiavarustuse katkemise puhuks olema masinal aeglustamiseks ja peatamiseks täiesti sõltumatu ja kergesti juurdepääsetavate juhtimispidemetega hädapidurdusseadis.

(3) Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, peab masinal olema seisupidur, mis muudab paigalseisva masina liikumisvõimetuks. Seisupidur võib olla ühendatud mõne lõikes 2 nimetatud täiesti mehaanilise seadisega.

(4) Kaugjuhitav masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see peatub automaatselt, kui juht kaotab kontakti juhtimisseadisega.

(5) Paragrahvi 11 masina liikumisfunktsiooni suhtes ei kohaldata.

§65. Käies juhitavate masinate liikumine

(1) Käies juhitava iseliikuva masina liikumine peab olema võimalik üksnes siis, kui juht mõjutab vastavat juhtimispidet. Eelkõige ei tohi masin hakata liikuma mootori käivitamisel.

(2) Käies juhitava iseliikuva masina juhtimissüsteemid peavad olema projekteeritud nii, et masina ootamatust liikumisest juhi suunas tulenevad ohud on minimaalsed, eelkõige:
1) otsasõiduoht;
2) pöörlevate tööriistade tekitatava vigastuse oht.

(3) Masina normaalne liikumiskiirus peab vastama juhi käimiskiirusele.

(4) Masinate puhul, mille külge võib kinnitada pöörleva tööriista, ei tohi olla võimalik seda tööriista käivitada ajal, mil tagasikäik on sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui masina liikumine on põhjustatud tööriista liikumisest. Viimasel juhul peab tagurdamiskiirus olema selline, mis ei ohusta juhti.

§66. Juhtimisahela tõrge

Võimendiga juhtimisseadise olemasolu korral ei tohi selle energiavarustuse rike takistada masina juhtimist selle peatamiseks kuluva aja jooksul.

4. jagu
Kaitse mehaaniliste ohtude eest

§67. Kontrollimatust liikumisest tulenevad ohud

(1) Kui masina osa on seisatud, peab selle muust kui juhtimispidemete mõjutamisest tulenev liikumine seisuasendist olema selline, et see ei ohusta ohustatud isikuid.

(2) Masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja vajaduse korral asetatud liikuvale alusele nii, et masina liikumisel selle raskuskeskme kontrollimatud muutumised ei mõjuta masina stabiilsust ega põhjusta selle konstruktsioonide ülekoormust.

§68. Purunemisrisk kasutamise ajal

Masina suure kiirusega pöörlevad osad, mis võivad rakendatavatest meetmetest hoolimata puruneda või laguneda, peavad olema kinnitatud ja kaitstud nii, et purunemise korral oleks välistatud kildude eemalepaiskumine, või kui see ei ole võimalik, siis selliselt, et killud ei saa paiskuda juhtimis- ja töökoha suunas.

§69. Ümberminekuoht

(1) Kui iseliikuva masina juhi ja võimalike operaatorite töötamiskoht on masinal ja on olemas ümberminekurisk, peab masin olema projekteeritud ja varustatud kinnituspunktidega, mis võimaldavad masinale kinnitada ümbermineku puhul kaitsva konstruktsiooni.

(2) Ümbermineku puhul kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et see tagab ümbermineku korral masinas sõitvale juhile ja vajaduse korral kaasasõitvatele operaatoritele piisava ohutu ruumi ( deflection-limiting volume).

(3) Tõendamaks, et ümbermineku puhul kaitsev konstruktsioon vastab lõikes 2 sätestatud nõudele, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga kaitsva konstruktsiooni tüübi puhul tegema või laskma teha asjakohaseid katseid.

(4) Ümbermineku puhul kaitsva konstruktsiooniga peavad olema järgmised pinnaseteisaldusmasinad, mille võimsus ületab 15 kW:
1) roomik- või rataslaadurid;
2) kopplaadurid;
3) roomik- või ratastraktorid;
4) skreeperid, iselaaduvad või mitte;
5) teehöövlid;
6) liigendraamiga kallurid.

§70. Kukkuvatest esemetest tulenevad ohud

(1) Kui masina juhi ja võimalike operaatorite töötamiskoht on masinas ja on olemas kukkuvatest esemetest või materjalidest lähtuv risk ning kui masina suurus seda võimaldab, peab masin olema projekteeritud ja varustatud kinnituspunktidega, mis võimaldavad masinale kinnitada kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsiooni (falling-object protective structure).

(2) Kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon peab olema selline, et esemete või materjalide kukkumise korral pakub see masinal olevatele operaatoritele piisava ohutu ruumi.

(3) Tõendamaks, et kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon vastab lõikes 2 sätestatud nõudele, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga kaitsva konstruktsiooni puhul tegema või laskma teha asjakohaseid katseid.

§71. Juurdepääsuteedest tulenevad ohud

Käsipuud ja astmed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et operaatorid saaksid neid kasutada vaistlikult ega ei peaks kasutama nende asemel juhtimispidemeid.

§72. Pukseerimisseadistest tulenevad ohud

(1) Kõikidel pukseerivatel ja pukseeritavatel masinatel peavad olema pukseerimis- või haakeseadised, mis on projekteeritud, valmistatud ja paigutatud nii, et on tagatud hõlbus ja ohutu külge- ja lahtihaakimine ning oleks välistatud juhuslik lahtihaakumine masina kasutamise ajal.

(2) Kui veotiisli raskus seda nõuab, peab lõikes 1 nimetatud masinatel olema tugijalg, mille toetuspind on koormusele ja pinnasele sobiv.

§73. Iseliikuva masina (või traktori) ja käitatava masina vahelisest jõuülekandest tulenevad ohud

(1) Universaalliigendiga jõuülekandevõllid, mis ühendavad iseliikuva masina (või traktori) käitatava masina esimese paikse laagriga, peavad olema kaitstud iseliikuva masina poolelt ja käitatava masina poolelt kogu võlli ja ühendatud universaalliigendite ulatuses.

(2) Iseliikuva masina (või traktori) poolel peab käitusvõll, mille külge on kinnitatud jõuülekandevõll, olema kaitstud kas iseliikuva masina (või traktori) külge kinnitatud kaitsekatte või mõne muu võrdväärset kaitset pakkuva seadisega.

(3) Veetava masina sisendvõll peab olema kaitstud masina külge kinnitatud kaitsekattega.

(4) Pöördemomendi piirajaid või vabakäigusidureid võib universaalliigendiga jõuülekandevõllide külge kinnitada üksnes käitatava masina poolses otsas. Universaalliigendiga jõuülekandevõll peab olema vastavalt märgistatud.

(5) Kõikidel veetavatel masinatel, mis vajavad töötamiseks iseliikuva masina või traktoriga ühendatavat jõuülekandevõlli, peavad olema sellised jõuülekandevõlli kinnituselemendid, mis masina lahtihaakimisel väldivad jõuülekandevõlli ja selle kaitsekatte kahjustumist kokkupuutel maa või masinaga.

(6) Kaitsekatte välisosad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et need ei saaks pöörelda koos jõuülekandevõlliga. Kate peab jõuülekandevõlli tavaliste universaalliigendite korral katma kuni seesmise hargi otsteni ja lainurk-universaalliigendite puhul vähemalt välimise liigendi või liigendite keskkohani.

(7) Kui tootja näeb ette juurdepääsutee töötamiskohtadele jõuülekandevõlli läheduses, peab olema tagatud, et lõikes 6 nimetatud katteid ei kasutata astmetena, välja arvatud juhul, kui need on selleks eesmärgiks projekteeritud ja valmistatud.

§74.  Jõuülekande liikuvatest osadest tulenevad ohud

Erandina § 23 lõike 1 punktist 1 ei pea sisepõlemismootoritega masinate puhul mootoriruumi liikuvatele osadele juurdepääsu tõkestavatel avatavatel piiretel olema blokeerimisseadist, kui neid saab avada üksnes tööriista või võtme või juhtimiskohas asuva juhtimisseadise abil, kui juhtimiskoht on täielikult suletud kabiinis, millel on kõrvaliste isikute juurdepääsu välistamiseks lukk.

5. jagu
Kaitse muude ohtude eest

§75. Akudest tulenevad ohud

(1) Aku hoidik peab olema valmistatud ja asetsema ning aku peab olema paigaldatud nii, et selle ümbermineku korral oleks võimalikult suures ulatuses välditud elektrolüüdi valgumist operaatori peale ja välditakse aurude kogunemist kohtadesse, kus on operaatorid.

(2) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et akut saab selleks ettenähtud kergesti juurdepääsetava seadise abil lahti ühendada.

§76. Tuleoht

Olenevalt sellest, milliseid ohte tootja on masina kasutamisel ette näinud, peab masin, kui selle mõõtmed võimaldavad:
1) võimaldama kinnitada kergesti juurdepääsetavaid tulekustuteid või
2) olema varustatud sisseehitatud tulekustutussüsteemidega.

§77. Tolmu, gaasi jms emissioonidest tulenevad ohud

(1) Ohtude korral, mis tulenevad tolmu, gaasi jms emissioonist, võib §-s 39 sätestatud kogumisseadmed asendada muude vahenditega, näiteks sidumine pihustatava vee abil.

(2) Paragrahvi 39 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, kui masina põhiülesanne on toodete pihustamine.

6. jagu
Tegevusjuhised

§78. Juhendsildid ja ohumärguanded

(1) Ohustatud isikute tervise ja ohutuse tagamise eesmärgil peavad masinal olema kõikides vajalikes kohtades kasutamist, reguleerimist ja hooldust käsitlevad märguandevahendid või juhendsildid. Märguandevahendid ja juhendid peavad olema valitud, projekteeritud ja valmistatud nii, et need oleksid selgelt nähtavad ja kustumatud.

(2) Ilma, et see piiraks avalikel teedel liiklemise korral järgitavate nõuete kohaldamist, peavad masinast juhitaval masinal olema järgmised seadised:
1) seadis helisignaali andmiseks ohustatud isikute hoiatamiseks;
2) ettenähtud kasutamistingimuste kohane valgussignaalide süsteem nagu pidurituled, tagurdustuled ja pöörlevad hoiatustuled.

(3) Lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuet ei kohaldata masinate suhtes, mis on mõeldud üksnes allmaatööks ja millel puudub elektrisüsteem.

(4) Kaugjuhitav masin, mis tavalistes kasutamistingimustes tekitab inimestele löögi- või muljumisohtu, peab olema varustatud vahenditega, mis annavad märku masina liikumisest või mis kaitsevad ohustatud isikuid selliste ohtude eest.

(5) Lõikes 4 kehtestatud nõue kehtib masinate suhtes, mille kasutamine on seotud pideva edasi-tagasi liikumisega mööda ühte telge ja kus juhil puudub otsenähtavus masina taha.

(6) Masin peab olema valmistatud nii, et kõiki hoiatus- ja märguandeseadiseid ei saa tahmatult mittetoimivaks muuta. Kui see on ohutuse seisukohalt oluline, peavad sellistel seadistel olema vahendid nende korrasoleku kontrollimiseks ja seadiste rike peab olema operaatorile nähtav.

(7) Kui masina või selle tööriistade liikumine on eriti ohtlik, peavad masinal olema sildid, mis hoiatavad töötavale masinale lähenemise eest. Masina lähedal viibivate inimeste ohutuse tagamiseks peavad sildid olema loetavad piisavalt kaugelt.

§79. Märgistus

Lisaks §-s 50 sätestatud miinimumteabele tuleb esitada:
1) masina nimivõimsus kilovattides (kW);
2) kõige tavalisema varustusega masina mass kilogrammides (kg) ja vajaduse korral tootja poolt haakekonksule ette nähtud suurim tõmbejõud njuutonites (N) ning tootja poolt haakekonksule ette nähtud suurim vertikaalkoormus njuutonites (N).

§80. Kasutamisjuhend

(1) Kasutusjuhend peab lisaks §-s 51 sätestatud miinimumnõuetele sisaldama käesolevas paragrahvis nimetatud teavet.

(2) Masina põhjustatava vibratsiooni puhul tuleb esitada kas tegelik väärtus või samasugusel masinal tehtud mõõtmiste põhjal arvutatud väärtus:
1) kätele mõjuva kiirenduse kaalutud ruutkeskmine väärtus, kui see ületab 2,5 m/s², kui see ei ületa 2,5 m/s², tuleb see ära märkida;
2) kehale (jalad või istmik) mõjuva kiirenduse kaalutud ruutkeskmine väärtus, kui see ületab 0,5 m/s², kui see ei ületa 0,5 m/s², tuleb see ära märkida.

(3) Kui vibratsiooni mõõtmisel ei kasutata harmoneeritud standardeid, tuleb seda mõõta masinale kõige sobivama meetodi abil.

(4) Tootja peab kirjeldama masina tööolusid mõõtmise ajal ja mõõtmisel kasutatud meetodeid.

(5) Kui masinal on olenevalt kasutatavast varustusest mitmeid kasutusvõimalusi, peavad sellise põhimasina, mille külge võib kinnitada vahetatavaid seadmeid, valmistajad ja vahetatavate seadmete valmistajad esitama kogu vajaliku teabe, et neid seadmeid oleks võimalik ohutult kinnitada ja kasutada.

5. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED TEATAVATE TÕSTMISEST TULENEVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

1. jagu
Üldsätted

§81. Nõuete kohaldamine

(1) Masin, mis võib põhjustada ohtu tõstetegevuse tõttu, peamiselt lasti kukkumisest ja kokkupõrkest või tõstetegevusega põhjustatud ümberminekuohtu, tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et see vastaks täiendavalt käesoleva peatüki nõuetele.

(2) Tõstmisega seotud riskid esinevad peamiselt masinate puhul, mis on projekteeritud lastiühikute teisaldamiseks, kui sellega kaasneb tasapinna muutus. Lastiks võivad olla esemed, materjalid või kaubad.

§82. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses on:
1) tõstmise abiseadised – seadised või osad, mis ei ole püsivalt masina külge kinnitatud ja mis asetsevad masina ja lasti vahel või on kinnitatud lasti külge, et seda haarata;
2) abihaardevahend – vahend, mis aitab moodustada või kasutada troppi, näiteks silmuskonks, tõsterõngas, rõngas, rõngaspolt jne;
3) suunatav last – last, mille kogu liikumine toimub mööda jäiku või painduvaid juhikuid, mille asendi määravad fikseeritud punktid;
4) koormusvarutegur ( working coeficcent) – aritmeetiline suhe masina tootja tagatud suurima koormuse, mida seade, abiseadis või masin suudab kanda, ja sellele märgitud suurima lubatud koormuse vahel;
5) katsetustegur – aritmeetiline suhe staatilise või dünaamilise koormuskatse käigus seadmele, abiseadisele või masinale rakendatud koormuse ja sellele märgitud suurima lubatud koormuse vahel;
6) staatiline koormuskatse – katse, mille käigus masinat või tõstmise abiseadist esmalt kontrollitakse ja koormatakse asjakohase staatilise katsetusteguri kordse suurima lubatud koormusega, ning seejärel kontrollitakse pärast kõnealuse koormuse eemaldamist, tagamaks et ei ole tekkinud kahjustusi;
7) dünaamiline koormuskatse – katse, mille käigus masinat kasutatakse selle kõikvõimalikes kasutamisvariantides suurimal lubatud koormusel, võttes arvesse masina dünaamilist toimimist kontrollimaks, et masin ja selle ohutusseadised toimivad nõuetekohaselt.

2. jagu
Kaitse mehaaniliste ohtude eest

§83. Ebastabiilsusest tulenevad ohud

(1) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et §-s 16 nõutav stabiilsus säilib nii masina kasutamisel kui ka kasutamisväliselt, sealhulgas kõik vedamis-, monteerimis- ja demonteerimisetapid, samuti komponentide eeldatavate rikete korral ning kasutusjuhendi kohaselt tehtavate katsete ajal.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks peab tootja või tootja volitatud esindaja kasutama sobivaid kontrollimeetodeid. Iseliikuvate tõstukite puhul, mille tõstekõrgus ületab 1,80 m, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga kõnealuse tõstukitüübi puhul tegema või laskma teha platvormi stabiilsuse katse või samalaadse katse.

§84. Juhtrööpad ja rööbasteed

(1) Masinal peavad olema seadised, mis juhtrööbastele või rööbasteele mõjudes väldivad rööbastelt mahasõidu.

(2) Kui rööbastelt mahasõit toimub lõikes 1 nimetatud seadistest olenemata või rööbastee või masina liikuva osa rikke tõttu, peavad masinal olema seadised, mis takistavad seadmete, osade või lasti kukkumist või masina ümberminekut.

§85. Mehaaniline tugevus

(1) Masin, tõstmise abiseadised ja vahetatavad elemendid peavad tootja ettenähtud paigaldustingimustes ja tööoludes pidama vastu kõikides asjakohastes kasutusvariantides neile mõjuvatele koormusele nii kasutamise ajal, kui kasutamisväliselt, võttes vajaduse korral arvesse keskkonnategureid ja inimeste avaldatavat jõudu. Nimetatud nõuet tuleb täita ka transportimise, monteerimise ja demonteerimise ajal.

(2) Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks välditud väsimisest või kulumisest tulenevad rikked, võttes seejuures arvesse masina ja tõstmise abiseadise ettenähtud otstarvet.

(3) Kasutatavad materjalid peavad olema valitud tootja ettenähtud töökeskkonna järgi, võttes eelkõige arvesse korrosiooni, hõõrdumist, lööke, külmarabedust ja vananemist.

(4) Masin ja tõstmise abiseadised peavad olema projekteeritud ja valmistatud vastupidavatena staatiliste koormuskatsete käigus tekkivale ülekoormusele, ilma et tekiks püsivaid deformatsioone või nähtavaid vigastusi. Arvutustes tuleb kasutada staatilise katsetusteguri väärtusi, mis tagavad piisava ohutustaseme. Eelistatavalt tuleb staatiline katsetustegur valida järgmine:
1) käsiajamiga masinad ja tõstmise abiseadised: 1,5;
2) muud masinad: 1,25.

(5) Masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see läbib tõrgeteta dünaamilised koormuskatsed, mille tegemisel kasutatakse dünaamilise katsetusteguriga korrutatud suurimat lubatud koormust. Dünaamiline katsetustegur valitakse selliselt, et tagada piisav ohutustase. Reeglina tuleb lugeda teguri väärtuseks 1,1.

(6) Dünaamilised koormuskatsed tuleb teha kasutusele võtmiseks valmis masinatel tavalistes kasutustingimustes. Valdavalt tehakse katsed tootja ettenähtud nominaalkiirustel. Kui masina juhtimisahel võimaldab mitut samaaegset liikumist (näiteks pöörlemine ja lasti teisaldamine), tuleb katsed teha masinat enim koormavates tingimustes, st reeglina kõnealuseid liikumisi ühendades.

§86. Plokirattad, trumlid, ketid või trossid

(1) Plokirataste, trumlite ja rataste läbimõõt peab vastama neile paigutatavate trosside või kettide mõõtudele.

(2) Trumlid ja rattad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et nendel olevad trossid või ketid saaksid seal liikuda neilt maha tulemata.

(3) Otseselt lasti tõstmiseks või hoidmiseks kasutatavad trossid ei tohi olla pleissitud mujal kui otstes. Pleissimine on lubatud paigaldistes, mis on projekti kohaselt kavandatud vastavalt kasutamisvajadustele korrapäraselt muudetavateks. Trosside ja trossiotste ühine koormusvarutegur valitakse selline, mis tagab piisava ohutustaseme. Reeglina on selle teguri väärtus 5.

(4) Tõstekettide koormusvarutegur valitakse nii, et oleks tagatud piisav ohutustase. Reeglina on selle teguri väärtus 4.

(5) Tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga kõnealuse otseselt lasti tõstmiseks kasutatava keti- või trossitüübi ja otsikute puhul tegema või laskma teha asjakohaseid katseid.

§87. Abihaardevahendid

(1) Abihaardevahendite mõõtude arvutamisel tuleb arvesse võtta vahendi töötingimustes esitatud eeldatava kasutusaja jooksul ette nähtud töötsüklite arvule vastavat väsimist ja vananemist.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõudele tuleb täita lõigetes 3–8 sätestatud nõudeid.

(3) Otsikutega varustatud trossi koormusvarutegur valitakse selline, mis tagab piisava ohutuse. Reeglina on selle teguri väärtus 5. Trossidel ei tohi olla pleissimist ega silmuseid mujal kui otstes.

(4) Keevitatud lülidest valmistatud kettide kasutamise korral peavad lülid olema lühikesed. Kõikide ketitüüpide koormusvarutegur valitakse nii, et on tagatud piisav ohutustase. Reeglina on selle teguri väärtus 4.

(5) Tekstiilköite või -troppide koormusvarutegur oleneb materjalist, valmistusviisist, mõõtmetest ja kasutamisest. Tegur valitakse selline, mis tagab piisava ohutuse. Reeglina on selle teguri väärtus 7, tingimusel et kasutatavad materjalid on eriti kvaliteetsed ja valmistusviis on kooskõlas ettenähtud kasutamisotstarbega. Muul juhul määratakse tegurile enamasti suurem väärtus, et tagada samaväärne ohutustase. Tekstiilköites ja -troppides ei tohi olla sõlmi, ühenduskohti ega pleisse mujal kui otstes. Sõlmed, ühenduskohad ja pleissimine on lubatud otsikuteta troppide puhul.

(6) Kõikide nende metallosade koormusvarutegur, mis moodustavad tropi või mida kasutatakse koos sellega, peab olema selline, mis tagab piisava ohutuse. Reeglina on selle teguri väärtus 4.

(7) Mitmeharulise tropi suurim lubatud koormus määratakse kindlaks nõrgima haru ohutusteguri, harude arvu ja tropiharude tõstenurgast sõltuva vähendusteguri põhjal.

(8) Tõendamaks, et on saavutatud piisav koormusvarutegur, peab tootja või tootja volitatud esindaja iga lõikes 3, 4, 5 ja 6 nimetatud haardevahendi tüübi puhul tegema või laskma teha asjakohaseid katseid.

§88. Liikumise juhtimine

(1) Liikumist juhtivad seadised peavad toimima nii, et masin, millele need on paigaldatud, säilitab ohutuse.

(2) Masin peab olema projekteeritud või varustatud seadistega selliselt, et selle komponentide liikumise amplituud jääb kindlaksmääratud piiridesse. Seadiste töölehakkamisele peab vajaduse korral eelnema hoiatussignaal.

(3) Kui mitut paikset või rööbastel liikuvat masinat saab samas kohas samaaegselt liikuma panna ja olemas on kokkupõrkerisk, peavad sellised masinad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saab varustada süsteemidega, mis võimaldavad sellist riski vältida.

(4) Masina mehhanismid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda ega vabalt ja ootamatult kukkuda isegi energiavarustuse osalise või täieliku katkestuse korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise.

(5) Tavalistes tööoludes ei tohi olla võimalik lasti alla lasta üksnes hõõrdpiduri abil, välja arvatud masinate puhul, mille otstarve eeldab nende sellist toimimist.

(6) Haardevahendid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud lasti juhuslik lahtipääsemine.

§89. Lasti käsitsemine

(1) Masina juhtimiskoht peab olema paigutatud nii, et on tagatud liikuvate osade liikumisteede parim võimalik nähtavus, et vältida võimalikke ohtlikke kokkupõrkeid samaaegselt liikuda võivate inimeste, seadmete või muude masinatega.

(2) Suunatava lastiga paikne masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et välditakse lasti või vastukaalu kokkupõrget ohustatud isikutega.

§90. Pikne

Masinatel, mida tuleb kasutamise ajal kaitsta pikselöögi mõju eest, peab olema süsteem pikselöögist tulenevate elektrilaengute juhtimiseks maasse.

3. jagu
Erinõuded masinatele, mis ei ole käsitsi käitatavad

§91.  Juhtimiskoht

Paragrahvis 59 sätestatud nõudeid juhtimiskohale kohaldatakse ka mitteliikuvate masinate suhtes, mis ei ole käsitsi käitatavad.

§92. Iste

Paragrahvi 60 lõigetes 1–4 ning §-s 61 sätestatud nõudeid juhi istmele ja muudele töötamiskohtadele kohaldatakse ka mitteliikuvate masinate suhtes, mis ei ole käsitsi käitatavad.

§93. Juhtimispidemed

Masina või selle seadmete liikumist juhtivad seadised peavad tagastuma neutraalasendisse niipea, kui operaator need vabastab. Kui osalise või täieliku liikumise puhul puudub lasti või masina kokkupõrkerisk, võib nimetatud seadised asendada juhtimispidemetega, mis võimaldavad lasti automaatse peatamise määratud kõrgusel, ilma et operaator peaks juhtimispidet pidevalt mõjutama.

§94. Koormuse kontroll

Masinal, mille suurim lubatud koormus on vähemalt 1000 kg või mille ümberminekumoment on vähemalt 40 000 Nm, peavad olema seadised juhi hoiatamiseks ja lasti ohtliku liikumise vältimiseks:
1) masina ülekoormuse korral kas suurima lubatud koormuse ületamise või suurema lubatud koormuse ületamisest tuleneva momendi tulemusena;
2) kui lasti tõstmisel ületatakse ümberminekumomenti.

§95. Trossidega juhitavad paigaldised

Tõste-, langetamis- ning tõste- ja langetamistrossidel peab olema vastukaal või seadis, mis võimaldab trossi pingsust pidevalt reguleerida.

§96. Riskid ohustatud isikutele

(1) Suunatava lastiga masinal või masinal, mille lastitoed liiguvad mööda kindlalt määratletud teed, peavad olema seadised ohustatud isikutele suunatud riskide vältimiseks.

(2) Masin, mis liigub teatavate tasandite vahel ning kus operaatorid pääsevad lasti paigutamiseks või kinnitamiseks tõsteplatvormile, peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud tõsteplatvormi kontrollimatu liikumine, eelkõige peale- ja mahalaadimise ajal.

§97. Sobivus ettenähtud otstarbeks

(1) Masina turule laskmisel või esmakordsel kasutusele võtmisel peab tootja või tootja volitatud esindaja asjakohaseid meetmeid rakendades või rakendada lastes tagama, et kasutamiseks valmis käsi- või jõuajamiga masinad ja tõstmise abiseadised suudavad oma kindlaksmääratud funktsioone ohutult täita. Nimetatud meetmete puhul tuleb arvesse võtta masina staatilisi ja dünaamilisi omadusi.

(2) Kui masinat ei saa kokku monteerida tootja või tootja volitatud esindaja juures, tuleb asjakohaseid meetmeid rakendada kasutamiskohas. Muul juhul võib meetmeid rakendada kas tootja juures või kasutamiskohas.

4. jagu
Märgistus

§98. Kettide ja trosside märgistus

(1) Igal tõsteketil, -trossil või -lindil, mis ei ole koostu lahutamatu osa, peab olema märgis, või kui see ei ole võimalik, siis plaat või eemaldamatu rõngas tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressiga ning identifitseerimist võimaldava viitega lõikes 2 nimetatud sertifikaadile.

(2) Sertifikaat peab sisaldama harmoneeritud standardites nõutavat teavet või selliste standardite puudumise korral vähemalt järgmisi andmeid:
1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi;
2) vajaduse korral tootja või tootja volitatud esindaja aadress;
3) keti või trossi kirjeldus, mis sisaldab järgmist: nimimõõtmed, konstruktsioon, valmistusmaterjal ja materjali metallurgilise eritöötluse andmed;
4) kui on tehtud katseid, siis kasutatud standardid;
5) keti või trossi suurim lubatud koormus, mis võiks talle kasutamisel avalduda. Koormusväärtused võib esitada iga kindlaksmääratud rakenduse puhul.

§99. Tõstmise abiseadiste märgistus

(1) Kõikidel tõstmise abiseadistel peavad olema järgmised andmed:
1) tootja tunnusandmed;
2) andmed kasutatud materjalide kohta (näiteks rahvusvaheline klassifikatsioon), kui see on vajalik kokkusobivuse hindamiseks;
3) suurim lubatud töökoormus;
4) vastavusmärk.

(2) Kui abiseadiste koostisosadeks on komponendid nagu trossid või köied, mida on võimatu märgistada, peavad lõikes 1 nimetatud andmed olema esitatud tõstmise abiseadise külge kindlalt kinnitatud plaadil või mõnel muul vahendil.

(3) Lõikes 1 nimetatud andmed peavad olema loetavad ja asuma kohas, kust need ei kao töötlemise, kulumise jms tõttu ja kus need ei kahjusta abiseadise tugevust.

§100. Täiendavad nõuded masina märgistusele

(1) Lisaks §-s 50 sätestatud miinimumteabele peavad igale masinale olema loetavalt ja kustutamatult märgitud nimikoormust käsitlevad andmed:
1) kui masinal on vaid üks nimikoormus, peab see olema märgitud kodeerimata kujul, selgelt ja nähtavalt;
2) kui nimikoormus sõltub masina kasutamisvariandist, peab igal juhtimiskohal olema koormussilt iga kasutamisvariandi nimikoormuse väärtusega, eelistatult diagrammi või tabeli kujul.

(2) Sellise tõsteplatvormiga varustatud masinal, millele pääsevad inimesed ja millega kaasneb kukkumisrisk, peab olema selge ja kustutamatu inimeste tõstmist keelav hoiatus. See hoiatus peab olema nähtav kõikjalt, kust on võimalik platvormile pääseda.

5. jagu
Kasutamisjuhend

§101. Tõstmise abiseadise juhend

Iga tõstmise abiseadisega või iga komplektina tarnitava abiseadiste kogumiga peab kaasas olema juhend, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) normaalsed kasutustingimused;
2) kasutus-, koostamis- ja hooldusjuhendid;
3) kasutamispiirangud (eelkõige abiseadiste puhul, mis ei vasta § 88 punkti 6 nõuetele).

§102. Täiendavad nõuded masina kasutamisjuhendile

Lisaks §-s 51 nimetatutele peab masina juhend sisaldama järgmisi andmeid:
1) masina tehnilised omadused, eelkõige vajaduse korral § 100 lõike 1 punktis 2 nimetatud koormustabeli koopia, tugedele või kinnitustele mõjuvate jõudude suurused ja liikumisteede omadused ning vajaduse korral raskuste kirjeldus ja paigaldusjuhendid;
2) masina kasutamis- ja hoolduspäeviku sisu kirjeldus, kui päevik ei ole masinaga kaasas;
3) juhised kasutamiseks, eelkõige juhul, kui operaatoril puudub otsene silmside lastiga;
4) vajalikud juhised katsete tegemiseks enne sellise masina esmakordset kasutusele võtmist, mida ei ole kasutusvalmiks monteeritud tootja juures.

6. peatükk
ALLMAATÖÖMASINATELE ESITATAVAD TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED

§103. Nõuete kohaldamine

Allmaatöömasin tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et see vastaks täiendavalt 6. peatükis toodud nõuetele.

§104. Ebastabiilsusest tulenevad riskid

Lae hüdrotoestikud peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need liikudes säilitaksid etteantud suuna ning need ei libiseks enne koormamist, koormamise ajal ega pärast koormuse eemaldamist. Hüdrotoestiku toeplaatide ülaosa tuleb varustada toestiku nihkumise ja libisemise vältimiseks ankurduspunktidega.

§105. Liikumine

Lae hüdrotoestikud peavad võimaldama ohustatud isikul takistamatult liikuda.

§106. Valgustus

Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud nõudeid valgustusele allmaatöömasinate valgustuse osas ei kohaldata.

§107. Juhtimisseadmed

(1) Rööbastel liikuva allmaatöömasina kiirendus- ja pidurdusseadised peavad olema käsitsi käitatavad. Valvsuskontrolliseade võib siiski olla jalaga käitatav.

(2) Jõuajamiga laetoestike juhtimisseadmed peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et teisaldustoimingute ajal on operaatorid kaitstud paigalolevate tugedega. Juhtimisseadmed peavad olema kaitstud juhusliku vabanemise eest.

§108. Peatumine

Iseliikuval allamaatöömasinal, mis liigub rööbastel, peab olema valvsuskontrolliseadme juhtimispide, mis mõjutab masina liikumist reguleerivat juhtimisahelat.

§109. Tuleoht

(1) Kergestisüttivate osadega allmaatöömasin peab olema varustatud sisseehitatud tulekustutussüsteemiga.

(2) Allmaatöömasina pidurdussüsteem peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see ei tekita sädemeid ega põhjusta tulekahju.

(3) Soojusmootoritega allmaatöömasinal peavad olema üksnes sisepõlemismootorid, mis kasutavad madala aurustumisrõhuga kütust ega tekita mingisugust elektrisädet.

§110. Tolmust, gaasidest ja muudest emissioonidest tulenevad ohud

Allmaatöömasina sisepõlemismootorite heitgaase ei tohi suunata ülespoole.

7. peatükk
TERVISEKAITSE- JA OHUTUSNÕUDED INIMESTE TÕSTMISEST VÕI TEISALDAMISEST TULENEVATE TEATAVATE OHTUDE VÄLTIMISEKS

§111. Nõuete kohaldamine

Masin, millest tulenevad ohud tulenevad inimeste tõstmisest või teisaldamisest, tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et see vastaks täiendavalt käesoleva peatüki nõuetele.

§112. Kandur

Käesoleva peatüki tähenduses on kandur seadis, millel asetsevad tõstetavad, allalastavad või teisaldatavad inimesed.

§113. Mehaaniline tugevus

Käesoleva osa 5. peatükis määratletud koormusvarutegurid ei ole inimeste tõstmiseks või teisaldamiseks mõeldud masinate puhul piisavad ja reeglina tuleb need kahekordistada. Kanduri põrand peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seal on piisavalt ruumi ning et selle tugevus vastab tootja ettenähtud suurimale inimeste arvule ja suurimale lubatud koormusele.

§114. Koormuse kontroll muul kui inimjõul töötava
tõstemasina puhul

Paragrahvi 94 nõudeid kohaldatakse suurima lubatud koormuse suurusest olenemata. Nõuet ei kohaldata masinate suhtes, mille puhul tootja suudab tõendada, et ülekoormuse ja ümbermineku riski ei ole.

§115. Juhtimisseadised

(1) Kui ohutusnõuetega ei nähta ette muid lahendusi:
1) peab kandur reeglina olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selles olevatel inimestel on juhtimisseadised selle üles-alla liikumise juhtimiseks ja vajaduse korral kanduri masina suhtes horisontaalsuunaliseks liigutamiseks;
2) peab punktis 1 nimetatud juhtimisseadiste toimimine olema esmajärguline sedasama liikumist juhtivate muude seadiste suhtes, välja arvatud hädaseiskamisseadised;
3) peavad punktis 1 nimetatud liikumiste juhtimisseadised toimima üksnes nende pidemete pideva mõjutamise korral, välja arvatud kindlate peatustasandite vahel liikuvate masinate korral.

(2) Kui inimeste tõstmiseks või teisaldamiseks mõeldud masinat saab liigutada, kui kandur ei ole transpordiasendis, peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduris olev inimene või inimesed saavad vältida masina liikumisest tulenevaid ohte.

(3) Inimeste tõstmiseks või teisaldamiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud, valmistatud ja varustatud nii, et kanduri ülemäärane kiirus ei tekita ohtu.

§116. Kandurist kukkumise risk

(1) Kui §-s 41 nimetatud meetmed ei ole piisavad, peab kanduritel olema seda kasutavate inimeste võimalikule arvule vastav arv kinnituspunkte, mis on piisavalt tugevad kukkumise eest kaitsvate isikukaitsevahendite kinnitamiseks.

(2) Põrandas või laes olevad luugid või külguksed peavad avanema suunda, mis välistab kukkumisriski nende ootamatu avanemise korral.

(3) Tõstmiseks või teisaldamiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kanduri põrand ei kaldu niivõrd, et kanduris olijail tekib kukkumisrisk, kaasa arvatud liikumise ajal.

(4) Kanduri põrand peab olema libisemiskindel.

§117. Kanduri kukkumise või ümbermineku risk

(1) Inimeste tõstmiseks või teisaldamiseks mõeldud masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on välistatud kanduri kukkumine ja ümberminek.

(2) Kanduri või seda kandva sõiduki kiirendamine ja pidurdamine tootja ettenähtud suurimal koormusel ja kiirusel operaatori juhtimisel või ohutusseadise põhjustatuna ei tohi ohustada ohustatud isikuid.

§118. Märgistus

Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, peab kanduris olema asjakohane oluline teave.

8. peatükk
NÕUDED VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMISELE

§119. Vastavusmärk

(1) «Masina ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastav masin, mille nõuetele vastavus on tõendatud «Masina ohutuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, tuleb enne turule laskmist varustada vastavusmärgiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. aasta määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635), arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

(2) Vastavusmärgi paigaldab masinale masina tootja või tootja volitatud esindaja.

(3) Kui masina tootja ega tootja volitatud esindaja ei ole täitnud lõikes 1 sätestatud vastavusmärgi paigaldamise kohustust, peab vastavusmärgi paigaldama isik, kes laseb masina turule. Sama nõue kehtib ka isikule, kes koostab masina eri päritoluga osadest või valmistab masina oma tarbeks, välja arvatud, kui masinaga ühendatakse vahetatav seade ning kõik ühendatavad koostisosad sobivad ning neile on paigaldatud vastavusmärk ja nendega on kaasas vastavusdeklaratsioon.

(4) Kui masinale on kehtestatud nõuded teises õigusaktis, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise, peab vastavusmärk kinnitama, et masin vastab ka selle õigusakti nõuetele.

§120. Vastavusmärgi paigaldamine

(1) Vastavusmärk tuleb paigaldada masinale selgelt ja nähtavalt, vastavalt määruse §-le 50.

(2) Masina märgistus ei tohi sisaldada märke, mida nende tähenduse ja kuju poolest võib segi ajada vastavusmärgiga. Muid märke võib masinale paigaldada tingimusel, et sellega ei halvendata vastavusmärgi nähtavust ja loetavust.

II OSA

MASINA JA OHUTUSSEADISE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD, NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS VAJALIKUD VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID NING NÕUDED TEHNILISELE TOIMIKULE, TÜÜBIHINDAMISE SERTIFIKAADILE, TOOTJADEKLARATSIOONILE JA VASTAVUSDEKLARATSIOONILE

1. peatükk
MASINA JA OHUTUSSEADISE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD NING NÕUDED TOOTJADEKLARATSIOONILE JA VASTAVUSDEKLARATSIOONILE

§121. Tüübihindamisele kuuluvad masinad

(1) Tüübihindamisele kuuluvad järgmised masinate tüübid:
1) lõikes 2 nimetatud ketassaed;
2) käsitsi etteandmisega rihthöövelmasinad puidutöötlemiseks;
3) käsitsi laaditavad või tühjendatavad ühepoolsed paksushöövelmasinad puidutöötluseks;
4) puidu ja samalaadsete materjalide või liha ja samalaadsete materjalide töötlemiseks ettenähtud liikumatu või liikuva töölauaga lintsaed ja liikuva kelguga lintsaed, mis on käsitsi laaditavad või tühjendatavad;
5) ühendmasinad punktides 1–4 ja 7 nimetatud tüüpi masinatest puidu ja samalaadsete materjalide töötlemiseks;
6) käsitsi etteandmisega mitmeteralised tapimasinad puidutöötlemiseks;
7) käsitsi etteandmisega vertikaalfreespingid puidu ja samalaadsete materjalide töötlemiseks;
8) kaasaskantavad kettsaed puidutöötluseks;
9) käsitsi laaditavad või tühjendatavad pressid metallide külmtöötluseks, sealhulgas painutuspressid, mille liikuvate osade käigupikkus võib ületada 6 mm ja kiirus võib ületada 30 mm/s;
10) käsitsi laaditavad või tühjendatavad plasti survevalu- või vormpressimismasinad;
11) käsitsi laaditavad või tühjendatavad kummi survevalu- või vormpressimismasinad;
12) lõikes 3 nimetatud allmaatöömasinad;
13) käsitsi laaditavad kokkusurumismehhanismiga veokid olmejäätmete kogumiseks;
14) paragrahvis 73 nimetatud eemaldatavad universaalliigandiga jõuülekandevõllid ning nende kaitsekatted;
15) sõidukite hooldamiseks ja remontimiseks kasutatavad tõstukid;
16) seadmed inimeste tõstmiseks, millega on seotud risk kukkuda rohkem kui kolme meetri kõrguselt;
17) pürotehniliste toodete valmistamise masinad.

(2) Tüübihindamisele kuuluvad järgmised puidu ja samalaadsete materjalide või liha ja samalaadsete materjalide töötlemiseks mõeldud ketassaed (ühe või mitme lõikekettaga):
1) töötlemise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on liikumatu töölaud ja töödeldavad detailid antakse ette käsitsi või millel on äravõetav ajamiga etteandeseadis;
2) töötlemise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on käsitsi edasi-tagasi liigutatav töölaud või kelk;
3) töötlemise ajal liikumatu teljega ketassaed, millel on sisseehitatud käsitsi laaditav või tühjendatav töödeldavate detailide mehaaniline etteandeseadis;
4) töötlemise ajal liikuva teljega ketassaed, millel on mehaaniline etteandeseadis ja mille laadimine ning tühjendamine toimub käsitsi.

(3) Tüübihindamisele kuuluvad järgmist tüüpi allmaatöömasinad:
1) rööbastel liikuvad masinad: vedurid ja pidurdusseadmetega vagunid;
2) hüdraulilised laetoestikud;
3) allmaatöömasinatele paigaldatavad sisepõlemismootorid.

§122. Tüübihindamisele kuuluvad ohutusseadised

Tüübihindamisele kuuluvad järgmised ohutusseadiste tüübid:
1) elektrilised andurid, mis on mõeldud inimeste avastamiseks, et tagada nende ohutus (mittemateriaalsed barjäärid, sensormatid, elektromagnetilised detektorid jne);
2) loogikalised seadised, mis tagavad kahekäejuhtimisseadiste ohutusfunktsiooni;
3) automaatselt liikuvad kaitseekraanid § 121 punktides 9, 10 ja 11 nimetatud pressimismasinatele;
4) ümbermineku puhul kaitsev konstruktsioon;
5) kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon.

§123. Masina vastavusdeklaratsioon

(1) Masina vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) masina tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress (volitatud esindaja peab esitama ka masina tootja nime ja aadressi);
2) masina kirjeldus (mark, tüüp, seerianumber jne);
3) asjakohased õigusaktid, millele masin vastab;
4) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse nimi ja aadress ning tüübihindamise sertifikaadi number;
5) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kellele on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 1 edastatud toimik, nimi ja aadress;
6) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kes on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 2 teostanud kontrollimisi, nimi ja aadress;
7) kui see on kohane, siis viide harmoneeritud standarditele;
8) kui see on kohane, siis kasutatud rahvuslikud standardid ja spetsifikatsioonid;
9) tootja või tootja volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmed.

(2) Vastavusdeklaratsioon tuleb koostada §-s 51 nimetatud juhendiga samas keeles ning peab olema trükitud või kirjutatud käsitsi trükitähtedega. Vastavusdeklaratsiooniga peab olema kaasas vastavusdeklaratsiooni tõlge riigi, kus masinat hakatakse kasutama, ametlikku keelde. Tõlge tuleb teha vastavalt §-s 51 nimetatud juhendi tõlkimise tingimustele.

§124.  Masina tootjadeklaratsioon

Masina tootjadeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) masina tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress;
2) masina või masina osade kirjeldus;
3) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse nimi ja aadress ning tüübihindamise sertifikaadi number;
4) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kellele on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 1 edastatud toimik, nimi ja aadress;
5) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kes on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 2 teostanud kontrollimisi, nimi ja aadress;
6) kui see on kohane, siis viide harmoneeritud standarditele;
7) teade, et masinat ei tohi võtta kasutusele enne kui deklareeritakse, et masin, millega kõnealune masin liidetakse, vastab «Masina ohutuse seadusele» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele;
8) andmed allakirjutanud isiku kohta.

§125.  Eraldi turule lastava ohutusseadise vastavusdeklaratsioon

(1) Eraldi turule lastava ohutusseadise vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ohutusseadise tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress (volitatud esindaja peab esitama ka ohutusseadise tootja nime ja aadressi);
2) ohutusseadise kirjeldus (ehitus, tüüp, seerianumber selle olemasolul jne);
3) kui see ei selgu kirjeldusest, siis ohutusfunktsioon, mida ohutusseadis täidab;
4) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse nimi ja aadress ning tüübihindamise sertifikaadi number;
5) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kellele on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 1 edastatud toimik, nimi ja aadress;
6) kui see on kohane, siis teavitatud asutuse, kes on vastavalt § 126 lõike 4 punktile 2 teostanud kontrollimisi, nimi ja aadress;
7) kui see on kohane, siis viide harmoneeritud standarditele;
8) kui see on kohane, siis kasutatud rahvuslikud standardid ja spetsifikatsioonid;
9) tootja või tootja volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmed.

(2) Eraldi turule lastava ohutusseadise vastavusdeklaratsioon tuleb koostada §-s 51 nimetatud juhendiga samas keeles ning peab olema trükitud või kirjutatud käsitsi trükitähtedega. Vastavusdeklaratsiooniga peab olema kaasas vastavusdeklaratsiooni tõlge riigi, kus masinat hakatakse kasutama, ühte ametlikku keelde. Tõlge tuleb teha vastavalt §-s 51 nimetatud juhendi tõlkimise tingimustele.

§126. Masina nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

(1) Enne masina turule laskmist peab masina tootja või tootja volitatud esindaja teostama ühe lõigetes 2–4 nimetatud toimingutest.

(2) Kui masin ei kuulu §-s 121 toodud loetellu, peab masina tootja või tootja volitatud esindaja koostama vastavalt §-dele 129–132 tehnilise toimiku.

(3) Kui masin kuulub §-s 121 toodud loetellu ja tootja ei kasuta või kasutab osaliselt harmoneeritud standardeid, mis on vastu võetud vähemasti ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Ühenduste Teatajas, või kui selliseid standardeid ei ole, peab tootja või tootja volitatud esindaja esitama masina näidise tüübihindamiseks vastavalt §-des 133–139 sätestatule.

(4) Kui masin kuulub §-s 121 toodud loetellu ja on toodetud vastavuses lõikes 3 nimetatud harmoneeritud standarditega, peab masina tootja või tootja volitatud esindaja:
1) koostama §-des 129–132 sätestatud korras tehnilise toimiku ja esitama selle teavitatud asutusele, kes kinnitab toimiku saamist võimalikult kiiresti ja säilitab seda või
2) esitama §-des 129–132 sätestatud korras tehnilise toimiku teavitatud asutusele, kes kontrollib, et lõikes 3 nimetatud harmoneeritud standardeid on rakendatud õigesti ja koostab toimiku vastavussertifikaadi (cerificate of adequacy) või
3) esitama masina näidise tüübihindamisele vastavalt §-dele 133–139.

(5) Kui kasutatakse lõike 4 punktis 1 nimetatud võimalust, peavad olema täidetud ka § 138 lõike 1 ja § 139 nõuded.

(6) Kui kasutatakse lõike 4 punktis 2 nimetatud võimalust, peavad olema täidetud ka § 137 lõigete 3, 4 ja 5, § 138 ja § 139 nõuded.

(7) Kui kasutatakse lõikes 2 või lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud võimalust, näitab vastavusdeklaratsioon vastavust ainult käesolevas määruses sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(8) Kui kasutatakse lõikes 3 või lõike 4 punktis 3 nimetatud võimalust, näitab vastavusdeklaratsioon vastavust tüübihindamise läbinud näidisele.

§127. Ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

Ohutusseadise suhtes kohaldatakse vastavalt § 126 lõigetele 1–4 masinatele kohaldatavat menetlust. Lisaks peab teavitatud asutus tüübihindamise käigus kontrollima ohutusseadise sobivust tootja poolt deklareeritud ohutusfunktsiooni täitmiseks.

§128. Vastavusdeklaratsiooni koostamine

Masina ja ohutusseadise vastavuse tõendamiseks «Masina ohutuse seadusele» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, peab tootja või tootja volitatud esindaja koostama neile vastavusdeklaratsiooni vastavalt §-s 123 või 125 sätestatule, olenevalt sellest kumb on kohane.

2. peatükk
NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISEKS JA TÕENDAMISEKS VAJALIKUD VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID NING NÕUDED TÜÜBIHINDAMISE SERTIFIKAADILE JA TEHNILISELE TOIMIKULE

1. jagu
Vastavuse deklareerimine

§129. Masin ja ohutusseadis

Käesolevas jaos masina kohta sätestatut kohaldatakse ka ohutusseadise suhtes.

§130. Vastavuse deklareerimine

(1) Vastavuse deklareerimine on protseduur, mille kaudu tootja või tootja volitatud esindaja deklareerib, et turule lastav masin vastab sellele esitatavatele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(2) Vastavusdeklaratsioonile allakirjutamine annab tootjale või tootja volitatud esindajale õiguse paigaldada masinale vastavusmärk.

§131. Tehniline dokumentatsioon

(1) Enne vastavusdeklaratsiooni koostamist peab masina tootja või tootja volitatud esindaja olema taganud ning olema võimeline garanteerima, et lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentatsioon on ja jääb tema valdusesse igasuguse kontrollimise eesmärgil kättesaadavaks.

(2) Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) masina üldjoonis koos juhtimisahelate joonistega;
2) täielikud üksikasjalikud joonised, mida on vaja masina tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks, koos arvutustega, katsetuste tulemustega jne;
3) nimekiri masina projekteerimisel aluseks võetud käesoleva määruse tervisekaitse- ja ohutusnõuetest, kasutatud standarditest ja teistest tehnilistest spetsifikatsioonidest;
4) masinast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks kasutatud meetodite kirjeldused;
5) vajadusel kõik kompetentse labori või isiku poolt väljastatud tehnilised aruanded või sertifikaadid;
6) kui tootja kinnitab masina vastavust seda käsitlevatele harmoneeritud standarditele, siis kõik tehnilised aruanded, mis sisaldavad tootja valikul tema enda või kompetentse labori või isiku poolt teostatud katsete tulemusi;
7) masina juhendite koopiat.

(3) Seeriatootmise puhul tuleb kirjeldada sisemeetmeid, mida rakendatakse tagamaks masina vastavus «Masina ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(4) Tegemaks kindlaks, kas masinat saab selle projekti või ehituse poolest ohutult paigaldada ja kasutusele võtta, peab masina tootja tegema masina osadega, tarvikutega ja valmis masinatega vajalikke uurimisi ja katseid.

(5) Kui Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja põhjendatud nõudmisel ei esitata käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentatsiooni, võib seda pidada piisavaks põhjuseks, et kahelda masina vastavuses «Masina ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

§132. Dokumentatsiooni säilitamine

(1) Paragrahvis 131 nimetatud dokumentatsioon ei pea olema igal ajahetkel paberkandjal kättesaadav, kuid seda peab olema võimalik koostada ja teha kättesaadavaks selleks kuluva mõistliku ajavahemiku jooksul.

(2) Dokumentatsioon ei pea sisaldama detailseid plaane või muid täpseid andmeid masina tootmisel kasutatavate alamkoostude kohta, välja arvatud juhul, kui teave selle kohta on vajalik peamistele ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks.

(3) Paragrahvis 131 nimetatud dokumentatsiooni peab säilitama ja hoidma riikliku järelevalve teostajale kättesaadaval 10 aastat masina või seeriatootmise puhul viimase toodetud ühiku tootmise hetkest arvates.

(4) Paragrahvis 131 nimetatud dokumentatsioon, välja arvatud masina kohta käivad juhendid, peab olema koostatud eesti keeles või Euroopa Ühenduste liikmesriigi ametlikus keeles

2. jagu
Tüübihindamine

§133. Masin ja ohutusseadis

Käesolevas jaos masina kohta sätestatut kohaldatakse ka ohutusseadise suhtes.

§134. Tüübihindamine

Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab sertifikaadiga, et masina näidis vastab sellele «Masina ohutuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatavatele nõuetele.

§135. Taotlus

(1) Masina tootja või tootja volitatud esindaja esitab teavitatud asutusele taotluse masina näidisele tüübihindamise teostamiseks.

(2) Taotlus peab sisaldama:
1) tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi ja masina tootmiskohta;
2) tehnilist toimikut.

(3) Tehniline toimik peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) masina üldjoonis koos juhtimisahelate joonistega;
2) täielikud üksikasjalikud joonised, mida on vaja masina tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks, koos arvutustega, katsetuste tulemustega jne;
3) masinast tulenevate ohtude kõrvaldamiseks kasutatud meetodite kirjeldused ja kasutatud standardite nimekiri;
4) masina juhendite koopia;
5) seeriatootmise puhul sisemeetmed, mida kasutatakse tagamaks masina vastavuse «Masina ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(4) Koos tehnilise toimikuga esitatakse masin, mis on kavandatava toodangu näidiseks, või kui see on kohane, teade selle kohta, kus masinat on võimalik kontrollida.

(5) Käesolevas lõikes nimetatud dokumentatsioon ei pea sisaldama detailseid plaane või muid täpseid andmeid masina tootmisel kasutatavate alamkoostude kohta, välja arvatud juhul, kui teave selle kohta on vajalik ohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks.

§136. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab teostama tüübihindamist käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(2) Teavitatud asutus peab uurima tehnilist dokumentatsiooni, et kontrollida selle asjakohasust ja talle esitatud või kättesaadavaks tehtud masinat.

(3) Masina hindamisel peab teavitatud asutus:
1) veenduma, et masin on valmistatud kooskõlas tehnilise dokumentatsiooniga ja seda võib ettenähtud töötingimustes ohutult kasutada;
2) kontrollima, et standardite kasutamise korral on neid kohaldatud õigesti;
3) tegema uurimisi ja katseid kontrollimaks, kas masin vastab sellele esitatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

§137. Tüübihindamise sertifikaat

(1) Kui masina näidis vastab sellele esitatavatele nõuetele, peab teavitatud asutus koostama tüübihindamise sertifikaadi, mis edastatakse taotluse esitajale.

(2) Tüübihindamise sertifikaadis esitatakse uurimise järeldused ja osutatakse selle väljaandmisel esitatud tingimustele. Sertifikaadiga peavad olema kaasas heakskiidetud näidise identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

(3) Teised teavitatud asutused võivad saada tüübihindamise sertifikaadi koopia ja põhjendatud nõudmisel tehnilise toimiku ning teostatud uurimiste ja katsetuste aruannete koopiad.

(4) Euroopa Komisjon, Euroopa Ühenduste liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad saada tüübihindamise sertifikaadi koopia ja põhjendatud nõudmisel tehnilise toimiku ning teostatud uurimiste ja katsetuste aruannete koopiad.

(5) Teavitatud asutus, kes keeldub tüübihindamise sertifikaati väljastamast, peab oma vastavasisulisest otsusest informeerima teisi teavitatud asutusi.

(6) Teavitatud asutus, kes tunnistab tüübihindamise sertifikaadi kehtetuks, peab sellest informeerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

§138. Muudatustest teatamine

(1) Tootja või tootja volitatud esindaja peab informeerima teavitatud asutust kõigist muudatustest, mida tootja on teinud või kavatseb näidisega seotud masina juures teha.

(2) Teavitatud asutus peab lõikes 1 nimetatud muudatusi hindama ja informeerima tootjat või tootja volitatud esindajat sellest, kas tüübihindamise sertifikaat jääb kehtima.

§139. Dokumentatsioon

Tüübihindamisega seotud dokumendid ja kirjavahetus peavad olema koostatud teavitatud asutuse asukohariigi ametlikus keeles või muus teavitatud asutusele vastuvõetavas keeles.

III osa
LÕPPSÄTE

§140. Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. aastal.

(2) Määruse I osa 8. peatükk ja § 50 lõike 1 punktis 2, § 99 lõike 1 punktis 4 ning § 130 lõikes 2 nimetatud vastavusmärgi paigaldamise nõue ning § 51 lõige 3, § 132 lõige 4 ja § 137 lõige 4 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel masinate suhtes olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub varem.

(3) Määruse § 137 lõige 3 kehtib kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli ( Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumiseni masinate suhtes olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub varem.