1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 3. Haridus- ja teadusminister

Ministeeriumi juhib haridus- ja teadusminister (edaspidi minister ).

§ 4. Aruandekohustuslikkus

Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib ministeeriumi tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras.

§ 5. Ministeeriumi pitsat

Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel (riigivapi suhtes) on sõnaühend «Haridus- ja Teadusministeerium».

§ 6. Ministeeriumi eelarve ja pangaarve

Ministeeriumil on oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 7. Ministeeriumi dokumentide vormistamine ja kasutamine

(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse plangil, ministri käskkirja plangil, kantsleri käskkirja plangil, osakondade kirjaplankidel ja ministeeriumi autasudel kasutatakse väikese riigivapi kujutist.

(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras.

(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid. Ministeeriumi osakonnajuhataja võib alla kirjutada oma osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti.

(4) Ministeeriumil on oma embleem, mida võib kasutada ministeeriumi kirja- ja üldplankidel ning muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel.

§ 8. Asukoht

Ministeerium asub Tartus. Ministeeriumi postiaadress on Munga 18, 50088 Tartu.

2. peatükk
MINISTEERIUMI TEGEVUSE EESMÄRK, VALITSEMISALA JA ÜLESANDED

§ 9. Valitsemisala

(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon.

§ 10. Ministeeriumi tegevuse eesmärk

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on tagada:
1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja efektiivne areng;
2) teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ning konkurentsivõime;
3) täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärane ja efektiivne areng;
4) õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge tase;
5) pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge tase;
6) riikliku koolitustellimuse optimaalne maht ja struktuur;
7) kriminaalpreventsiooni alase tegevuse kõrge tase oma valitsemisalas;
8) haridus-, teadus-, noorte- ning keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomine;
9) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ning vara sihipärane ning efektiivne kasutamine;
10) avalikkuse teadlikkus haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast.

§ 11. Ministeeriumi põhiülesanne

Ministeeriumi põhiülesanne on korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 10 toodud eesmärkidest.

§ 12. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks on järgmised:
1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine;
2) riigi arengukavade väljatöötamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine;
3) riikliku järelevalve teostamine haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires;
4) kõrghariduse akrediteerimissüsteemi planeerimine ja arendamine;
5) kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste ja nende õppekavade akrediteerimise korraldamine;
6) noorsootöö korraldamine noorte osaluse ja ühiskonda integreerumise soodustamiseks;
7) välisriikide diplomite ja akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise koordineerimine.

§ 13. Ministeeriumi ülesanded teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ning konkurentsivõime tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ning konkurentsivõime tagamiseks on järgmised:
1) teadus- ja arendusasutuste üle teostatava riikliku järelevalve süsteemi planeerimine ja arendamine;
2) riikliku järelevalve teostamine teadus- ja arendusasutuste tegevuse üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires;
3) teadus- ja arendusasutuste evalveerimise korraldamine;
4) rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse alastes programmides osalemise korraldamine.

§ 14. Ministeeriumi ülesanded täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded täiskasvanuhariduse süsteemi sihipärase ja efektiivse arengu tagamiseks on järgmised:
1) täiskasvanuhariduse süsteemi planeerimine, korraldamine ja arendamine;
2) riikliku järelevalve teostamine täiskasvanute koolitusega tegelevate asutuste üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 15. Ministeeriumi ülesanded õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge taseme tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded õppekavade ja muude haridusstandardite kõrge taseme tagamiseks on järgmised:
1) riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite planeerimine, arendamine ning koostamise korraldamine;
2) riikliku järelevalve teostamine riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 16. Ministeeriumi ülesanded pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge taseme tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge taseme tagamiseks on järgmised:
1) eelduste loomine pedagoogide ja noorsootöötajate koolituse riikliku tellimuse ning täiend- ja ümberõppe süsteemi toimimiseks ning selle planeerimine ja arendamine;
2) järelevalve teostamine pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 17. Ministeeriumi ülesanded riikliku koolitustellimuse optimaalse mahu ja struktuuri tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded riikliku koolitustellimuse optimaalse mahu ja struktuuri tagamiseks on järgmised:
1) riikliku koolitustellimuse planeerimine;
2) riikliku koolitustellimuse koostamine ja selle täitmise ning rahastamise korraldamine;
3) riikliku koolitustellimuse põhimõtete arendamine.

§ 18. Ministeeriumi ülesanded kriminaalpreventsiooni alase tegevuse kõrge taseme tagamiseks oma valitsemisalas

Ministeeriumi ülesanded kriminaalpreventsiooni alase tegevuse kõrge taseme tagamiseks oma valitsemisalas on järgmised:
1) kriminaalpreventsiooni tegevuskavade koostamine lähtuvalt oma valitsemisalast;
2) kriminaalpreventiivse tegevuse koordineerimine oma valitsemisalas.

§ 19. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomiseks

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomiseks on järgmised:
1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamise planeerimine, eelnõude ettevalmistamine ja õigusaktide süsteemi arendamine;
2) järelevalve teostamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires;
3) ministeeriumi valitsemisala puudutavate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamine;
4) ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide Euroopa Liidu õigusaktide ja arengukavadega kooskõlla viimise korraldamine;
5) arvamuste ja kooskõlastuste andmine teistes ministeeriumides ettevalmistatud õigusaktide eelnõude kohta, mis puudutavad ministeeriumi valitsemisala.

§ 20. Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara sihipärase ning efektiivse kasutamise tagamiseks

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara sihipärase ning efektiivse kasutamise tagamiseks on järgmised:
1) rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine;
2) rahastamise ja riigivaraga tehtavate toimingute korraldamine;
3) rahastamissüsteemide ja riigivara arvestussüsteemide arendamine;
4) riikliku järelevalve teostamine riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 21. Ministeeriumi ülesanded avalikkuse teadlikkuse tagamisel haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast

Ministeeriumi ülesanded avalikkuse teadlikkuse tagamisel haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast on järgmised:
1) avalikkuse teavitamine ministeeriumi tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest;
2) arengukavade ja õigusaktide eelnõude ettevalmistuse avalikkuse tagamine;
3) ministeeriumi õigusaktide ning muude dokumentide ja otsuste selgitamine.

§ 22. Ministeeriumi muud ülesanded ministeeriumi eesmärkide täitmiseks

Ministeeriumi muud ülesanded §-s 10 nimetatud eesmärkide täitmiseks on järgmised:
1) ministeeriumi valitsemisala koondettepaneku ettevalmistamine riigieelarve eelnõu koostamiseks;
2) ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemine;
3) registrite pidamine õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras;
4) riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises oma pädevuse piires;
5) eurointegratsiooni ja rahvusvahelise koostöö koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas;
6) aktsionäri või osaniku õiguste teostamine äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb;
7) muude õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesannete täitmine.

3. peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE JA STRUKTUUR

1. jagu
Minister

§ 23. Ministeeriumi juhtimine

Ministeeriumi juhib haridus- ja teadusminister.

§ 24. Ministri pädevus ja ülesanded

Minister:
1) tagab ministeeriumi eesmärgi ja ülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
3) juhib osakonnajuhataja kaudu siseauditiosakonna tööd;
4) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
5) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
6) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
7) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;
8) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
9) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;
10) otsustab ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamise, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;
11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamis- ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;
12) vastutab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ning nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest seaduses ettenähtud korras;
13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
14) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel eelarvevahendite kasutamiseks ettekirjutusi;
15) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 64, 393);
16) otsustab riigihangete läbiviimise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks;
17) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja osakondade põhimäärused, milles määratakse osakondade struktuur ja pädevus;
18) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud, asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhid;
19) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, määrab neile ergutusi või kohaldab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
20) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
21) teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
22) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;
23) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva inspektsiooni peadirektori poolt inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
24) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasustuses;
25) täidab muid seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid ning lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi.

§ 25. Ministri õigusaktid

(1) Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamiseks, ministeeriumi juhtimiseks ning valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju.

(2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

2. jagu
Kantsler

§ 26. Kantsler

Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

§ 27. Kantsleri ülesanded

Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite ja ministeeriumi nõunike tööd ning osakonnajuhatajate kaudu järelevalveosakonna ja planeerimisosakonna tööd ning asekantslerite kaudu avalike ja välissuhete osakonna, üldharidusosakonna, kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna, noorteosakonna, teaduse ja kõrghariduse osakonna, õigusosakonna ning üldosakonna tööd;
2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused, korraldab ministeeriumi asjaajamist, tagab ministeeriumi efektiivse toimimise, ressursi otstarbeka kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise;
3) koordineerib oma pädevuse või ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust;
4) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
5) jälgib ja analüüsib osakondade töö kvaliteeti;
6) annab ministrile aru ministeeriumi osakondade tegevusest;
7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
8) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
9) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste asjaajamise ja töökorralduse kohta;
10) korraldab ministeeriumi osakondade, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks;
11) valmistab ette ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta käivad ettepanekud;
12) käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» ning teeb ministrile riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise ettepanekuid;
14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
15) teeb ministrile ministeeriumi asekantslerite ja osakonnajuhatajate teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise ettepanekuid;
16) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
17) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi töötajaid, kohaldab neile ergutusi või määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;
18) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
19) kinnitab vastavalt osakondade põhimäärustele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajaduse korral abiteenistujate tööjuhendid;
20) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;
21) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide välislähetuseks;
22) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees ning täidab sellest tulenevaid ülesandeid seaduses ettenähtud korras või määrab esimeheks teise isiku;
23) moodustab ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel komisjone;
24) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.

§ 28. Kantsleri käskkirjad

Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.

§ 29. Kantsleri asendamine

Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest või osakonnajuhatajatest.

3. jagu
Asekantsler

§ 30. Asekantslerid ja nende ülesanded

Ministeeriumi koosseisus on eurointegratsiooni asekantsleri, haldusala asekantsleri ning hariduse ja teaduse asekantsleri ametikoht.

§ 31. Eurointegratsiooni asekantsler

(1) Eurointegratsiooni asekantslerile alluvad vahetult avalike ja välissuhete osakond ning õigusosakond.

(2) Eurointegratsiooni asekantsler:
1) täidab ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osas;
2) juhib oma pädevuse piires valitsemisala valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamist ning elluviimist;
3) jälgib ministeeriumi kommunikatsiooni juhtimist ning koordineerib suhtekorraldustegevust;
4) jälgib ministeeriumi tegevusvaldkonna eurointegratsiooni kavade täitmist, teeb ettepanekuid seoses Euroopa Liiduga koostatavate positsioonide paremaks omavaheliseks seostamiseks ministeeriumi valitsemisalas, aitab kaasa parema koordinatsiooni saavutamisele teiste ministeeriumidega Euroopa Liiduga seotud küsimustes;
5) koordineerib Euroopa Liidu Komisjoni ning Nõukogu komiteede ja töörühmade töös osalemist ministeeriumi valitsemisalas;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala institutsionaalsele arengule suunatud Euroopa Liidu ja kahepoolsete väliskoostööprojektide väljatöötamist ning jälgib nende eesmärgipärast elluviimist ja tulemuslikkust;
7) koordineerib ministeeriumi rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldab rahvusvaheliste lepingute rakendamist ministeeriumi valitsemisalas;
8) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
9) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti;
10) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
11) käsutab enda juhitavas valdkonnas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
12) teeb talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamise ning neile ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise ettepanekuid või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
13) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta;
14) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri ja kantsleri antud ülesandeid.

§ 32. Haldusala asekantsler

(1) Haldusala asekantslerile allub vahetult üldosakond.

(2) Haldusala asekantsler:
1) koordineerib ministrilt ja kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust;
2) tagab ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eesmärgipärase ja efektiivse juhtimise ning nende tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja efektiivsuse;
3) juhib oma pädevuse piires valitsemisala valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamist ning elluviimist;
4) korraldab riigivara kasutamist ministrilt ja kantslerilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» ning teeb kantslerile riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise ettepanekuid;
5) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
6) käsutab enda juhitavas valdkonnas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
7) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste asjaajamise ja töökorralduse kohta;
8) teeb talle alluva osakonna juhataja ja teiste teenistujate edutamise ning neile ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise ettepanekuid või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
9) korraldab kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamist;
10) korraldab riigihangete teostamist ministrilt saadud volituste piires;
11) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
12) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta;
13) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri ja kantsleri antud ülesandeid.

§ 33. Hariduse ja teaduse asekantsler

(1) Hariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult üldharidusosakond, kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, noorteosakond ning teaduse ja kõrghariduse osakond.

(2) Hariduse ja teaduse asekantsler:
1) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukavade väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse;
2) korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel, tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
3) juhib oma pädevuse piires valitsemisala valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamist ning elluviimist;
4) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
5) käsutab enda juhitavas valdkonnas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) teeb talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate edutamise, ning neile ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise ettepanekuid või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
7) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
8) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta;
9) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri ja kantsleri antud ülesandeid.

§ 34. Asekantsleri asendamine

Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale.

4. jagu
Nõunikud

§ 35. Nõunikud

(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud.

(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.

(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.

(4) Ministri nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.

5. jagu
Osakonnajuhataja

§ 36. Osakonnajuhataja ülesanded

(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
3) annab ministrile ja kantslerile või vastavale asekantslerile aru osakonna tegevusest;
4) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
5) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
6) korraldab alluvate teenistujate tööd, nõutab selleks vajalikud rahalised ja muud vahendid;
7) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
8) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust;
9) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujate edutamise, palkade, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
10) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale;
11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri või kantsleri või vastava asekantsleri antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest.

(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

6. jagu
Osakond

§ 37. Osakond ja selle ülesanded

(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes.

(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonna struktuur ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna põhimääruse kinnitab minister.

(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.

(4) Ministeeriumi osakonnad on:
1) avalike ja välissuhete osakond;
2) järelevalveosakond;
3) kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond;
4) noorteosakond;
5) planeerimisosakond;
6) siseauditiosakond;
7) teaduse ja kõrghariduse osakond;
8) õigusosakond;
9) üldharidusosakond;
10) üldosakond.

(5) Avalike ja välissuhete osakonna põhiülesanne on ministeeriumi suhtekorralduse ning eurointegratsiooni ja rahvusvahelise koostöö juhtimine ministeeriumi valitsemisalas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine avalike suhete ja välissuhete valdkonnas.

(6) Järelevalveosakonna põhiülesanne on seaduses sätestatud pädevuse piires järelevalvetegevuse ja selle tulemuste analüüsi juhtimine ministeeriumi valitsemisalas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine järelevalve küsimustes.

(7) Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna põhiülesanne on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkondades ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkondades.

(8) Noorteosakonna põhiülesanne on ministeeriumi noortepoliitika alase tegevuse korraldamine noorsootöö valdkonnas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(9) Planeerimisosakonna põhiülesanne on ministeeriumi tegevuse korraldamine haridussüsteemi strateegilise planeerimise, haridusökonoomika ja haridussüsteemi seire küsimustes ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkondades.

(10) Siseauditiosakonna põhiülesanne on ministeeriumi, tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamine ja analüüsimine ning siseauditi alase tegevuse koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas.

(11) Teaduse ja kõrghariduse osakonna põhiülesanne on ministeeriumi teadus-, haridus- ja keelepoliitika alase tegevuse korraldamine teadus- ja arendustegevuse, kõrghariduse, sealhulgas rakenduskõrghariduse, ning keele valdkondades ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkondades.

(12) Õigusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi õigusloomealase tegevuse korraldamine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine õigusküsimustes.

(13) Üldharidusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine alus-, põhi- ja üldkeskhariduse valdkonnas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkondades.

(14) Üldosakonna põhiülesanne on ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade teenindamine ja nõustamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste nõustamine asjaajamise, infotehnoloogia ja personalitöö alal ning ministeeriumi töökeskkonna loomine ja majandamine.

4. peatükk
KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

§ 38. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad

(1) Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).

(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada komisjone ja töörühmi.

(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 39. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määrus nr 116 «Haridusministeeriumi põhimäärus» (RT I 2000, 31, 183; 68, 436; 86, 551; 2001, 36, 207; 56, 343) tunnistatakse kehtetuks.

§ 40. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.