1. Kinnitada juurdelisatud:

1.1. "Põllumajandusreformi komisjoni põhimäärus".

1.2. "Juhend Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramiseks ühismajandi varas".

1.3. "Maaparandussüsteemide üleandmise ja edasise ekspluateerimise juhend".

1.4. "Ühistatud varas tööosakute arvutamise juhend".

Eesti Vabariigi põllumajandusminister A. Mölder

Märkus: Kinnitatud juhend avaldatakse ühe nädala jooksul Põllumajanduse Infokeskuse trükisena.

------
Kinnitatud
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi
25.märtsi 1992.a.
määrusega nr. 3.

Põllumajandusreformi komisjoni põhimäärus

1. Põllumajandusreformi komisjoni (edaspidi - reformikomisjoni) ülesanne on põllumajandusreformi läbiviimine vastavalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadusele.

2. Põllumajandusreformi seaduse paragrahvis 5 märgitud reformikomisjon moodustatakse kohaliku omavalitsuse territooriumil asuva iga ühismajandi kohta.

3. Kui ühismajand asub üheaegselt kahe või enama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, viiakse reform läbi ühismajandi põhiasukoha (aadress põhikirja järgi) järgse kohaliku omavalitsuse juhtimisel kooskõlastatult teiste kohalike omavalitsustega nende territooriumil paikneva vara osas.

4. Kui esmatasandi kohalikule omavalitsusele ei ole antud valla staatust, on reformi läbiviimise kohustus haldusüksuse territooriumil asuva ühismajandi osas vastava maakonna valitsus. Maakonnavalitsusel on õigus delegeerida reformi läbiviimine vastavale külanõukogule.

5. Reformikomisjoni koosseisus on 3 ühismajandi, 3 kohalike talupidajate ja 3 kohaliku omavalitsuse esindajat, samuti riigi esindajad.

6. Ühismajandi esindajad reformikomisjoni valitakse üldkoosolekul, kus on esindatud vähemalt 50 protsenti majandi alalistest töötajatest. Otsustava hääleõigusega võivad koosolekust osa võtta ka isikud, kes on läinud ühismajandist pensionile ja mittetöötavad liikmed.

Hääletamine viiakse läbi salaja. Ühismajandi esindajateks reformikomisjoni kinnitatakse 3 enam hääli saanud isikut.

7. Kohalik omavalitsus korraldab talupidajate koosolekud nende esindajate valimiseks reformikomisjoni koosseisu.

Talupidajate esindajate valimise õigus on põllumajandusreformi seaduse paragrahv 3 lg. 1 p. 5-6 märgitud isikutel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui seal on esindatud vähemalt 50 protsenti põllumajandusreformi seaduse paragrahv 3 lg. 1 p. 5-6 märgitud isikutest, kes on asunud või asuvad talu pidama antud kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

Talupidajaks loetakse isik, kelle talumaale on põlise maakasutamise otsused tehtud enne 1991.aasta 18.oktoobrit, olenemata sellest, kas maa on looduses eraldatud või mitte, samuti isikud, kelle talule maakasutuse vormistamise ajaks on kehtestatud korras antud ajutine maakasutus, kui kõik vajalikud kooskõlastused on saadud enne 1991.aasta 17.oktoobrit.

Talu pidama asuvaks loetakse isik, kes on taotlenud maad talu pidamiseks ja kohaliku omavalitsuse organil on võimalik talle maad anda.

Hääletamine viiakse läbi salaja. Igal hääletajal on üks hääl. Talupidajate esindajad reformikomisjonis ei pea ise olema talupidajad. Valituks osutuvad 3 enam hääli saanud kandidaati.

8. Kohaliku omavalitsuse esindajad reformikomisjoni valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt lähtudes valla (külanõukogu) huvidest.

Kohaliku omavalitsuse esindajad reformikomisjonis ei pea olema kohaliku omavalitsuse täitevorgani töötajad ega volikogu liikmed.

9. Riigi esindajad nimetatakse reformikomisjoni EV Põllumajandusministeeriumi ja EV Riigivaraameti ühisotsusega maakonnavalitsuste ettepanekul.

10. Riigi esindajate volitused määratakse kindlaks EV Põllumajandusministeeriumi ja EV Riigivaraameti poolt.

11. Reformikomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda ühismajandi juht ega pearaamatupidaja.

12. Iga reformikomisjoni liikme võib teda valinud või nimetanud organ tagasi kutsuda ja asendada käesoleva põhimääruse punktides 6-9 ettenähtud korras.

13. Reformikomisjonil on õigus kaasata oma tööst osa võtma nõuandva hääleõigusega antud haldusterritooriumi põllumajandusreformi ja maareformi õigustatud subjektide esindajaid.

Kõigil EV põllumajandusreformi seaduse paragrahv 3 l. lõike punktides 2-12 loetletud õigustatud subjektidel on õigus isiklikult või oma esindaja kaudu osa võtta oma avalduste ja taotluste läbivaatamisest reformikomisjoni istungil.

14. Reformi läbiviimise tagamiseks võidakse reformikomisjoni liikmed reformikomisjoni taotlusel põhitööst vabastada koos tööstaaØi säilitamisega, makstes neile töö eest reformikomisjonis vastavat tasu. Reformikomisjoni liikmetele makstav tasu kaetakse reservfondi arvelt.

Jooksvate ülesannete täitmiseks võib reformikomisjon rakendada tööle isikuid, makstes neile töötasu reservfondi vahenditest.

15. Reformikomisjon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest normatiivaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

16. Reformikomisjon oma põhiülesande täitmiseks:

1) tagab ühismajandi vara inventeerimise;

2) teeb kindlaks ühistatud vara koosseisu ja maksumuse ning otsustab selle tagastamise või kompenseerimise;

3) esitab kohaliku omavalitsuse volikogule ettepanekud elanike sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks vajalike varade munitsipaliseerimise kohta;

4) teeb kindlaks riigi osa ühismajandi varas;

5) teeb kindlaks põllumajandusreformi seaduse paragrahv 3 1.lõike punktides 2-12 loetletud õigustatud subjektide ringi ja neile kuuluva varaosa suuruse;

6) kontrollib ühismajandi tegevuse seaduslikkust reformi läbiviimise perioodil ja õigustatud subjektide huvide realiseerimist;

7) vaatab läbi ja annab oma nõusoleku ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava elluviimiseks;

8) täidab teisi põllumajandusreformi seadusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaid ülesandeid.

17. Reformi läbiviimise perioodil on kõiki tehinguid ühismajandi põhivaraga lubatud teostada ainult reformikomisjoni loal.

18. Reformikomisjonil on õigus läbi vaadata kõik riigi varaga pärast 1990.aasta 17.juulit ja kolhooside ning nende vara osastamise teel moodustatud uute organisatsioonide põhivahenditega pärast 1991.aasta 20.juunit teostatud tehingud ning nõuda ebaseaduslike tehingute kehtetuks tunnistamist ja tekitatud kahjude hüvitamist vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991.aasta 20.juuni otsuse ""Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta" punktile 9.

19. Reformikomisjonil on õigus teha ühismajandile ja teistele isikutele ülesandeks reformi läbiviimiseks vajalike materjalide ja kavade ettevalmistamise.

20. Reformikomisjoni asjaajamise (tõendite väljaandmine, registreerimine jms.) ja tööks vajalikud tingimused (ruumid, valgustus jms.) korraldab kohalik omavalitsus.

21. Reformi läbiviimiseks vajalikud kulutused kaetakse reservfondi arvelt. Reservfondi kasutamise otsustab reformikomisjon.

22. Reformikomisjoni esimese istungi kutsub kokku kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Esimesel istungil valivad reformikomisjoni liikmed endi hulgast reformikomisjoni esimehe, asetäitja ja sekretäri.

Edaspidi kutsub reformikomisjoni istungi kokku ja juhatab seda reformikomisjoni esimees, tema ülesandel või äraolekul aga esimehe asetäitja.

Reformikomisjoni esimees on kohustatud 5 päeva jooksul kokku kutsuma reformikomisjoni erakorralise istungi kui seda nõuab riigi esindaja või vähemalt 3 reformikomisjoni liiget.

23. Reformikomisjoni istungil läbivaatamisele tulevad küsimused valmistab ette reformikomisjoni sekretär, kes protokollib ka reformikomisjoni istungeid.

Olenevalt töökoormusest võib reformikomisjonil olla mitu sekretäri.

24. Reformikomisjoni istungi toimumisest ja päevakorrast tuleb kirjalikult teatada kõigile reformikomisjoni liikmetele ja asjast huvitatud isikutele vähemalt 7 päeva enne koosoleku läbiviimist.

25. Reformikomisjon on pädev vastu võtma otsuseid kui istungil osaleb vähemalt 2/3 reformikomisjoni liikmetest.

Otsused võetakse reformikomisjonis vastu kohalolevate reformikomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Igal reformikomisjoni liikmel on hääletamisel üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav reformikomisjoni esimehe või teda asendava asetäitja hääl.

Reformikomisjoni otsusele kirjutavad alla reformikomisjoni esimees või asetäitja ja sekretär.

26. Riigi esindajal on õigus peatada seaduste või muude normatiivaktidega vastuolus oleva otsuse täitmine kuni küsimuse läbivaatamiseni ettenähtud korras.

27. Reformikomisjoni otsused kuuluvad avalikustamisele (kohalikus ajalehes, väljapanduna kohaliku omavalitsuse ruumes vms.).

Asjaomastele füüsilistele või juriidilistele isikutele tehakse otsus neid puudutavas küsimuses teatavaks allkirja vastu või saadetakse ärakiri või väljavõte reformikomisjoni otsusest neile tähitud postiga.

28. Reformikomisjoni otsuse peale on õigus edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule.

Vastuvõetud otsuse peale võib edasi kaevata ühe kuu jooksul arvates kuupäevast, millal isikule tehti otsus teatavaks. Kui ärakiri või väljavõte otsusest saadi posti teel, siis loetakse kaebuse esitamise ühekuulist tähtaega sihtkoha postitempli kuupäevast.

29. Reformikomisjoni liikmed vastutavad oma kohustuste täitmise eest kui ametiisikud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.

30. Reformikomisjonide tööd juhendab ja koordineerib EV Põllumajandusministeerium koostöös maakonnavalitsuste ja EV Riigivaraametiga.

Kinnitatud
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi
määrusega nr. 3
25.märtsist 1992.a.

Juhend
Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramiseks ühismajandi varas.

1. Käesolev juhend reguleerib Eesti Vabariigi osa kindlaksmääramist ühismajandi varas vastavalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse paragrahv 11 lõikele 1.

Käesolev juhend ei käsitle riigieelarve vahendite arvel ehitatud maaparandusobjekte, mida reguleeritakse eraldi juhendiga.

Eesti Vabariigile kuulub ühismajandi varas:

1) vara, mis kuulus Eesti Vabariigile enne 1940.a. 16.juunit

2) riigieelarve või muude tsentraliseeritud vahendite arvel soetatud või ehitatud objektid ja rajatised

3) riigivara valdaja poolt ühismajandile tasuta antud vara, mis on säilinud individualiseeritaval kujul.

2. Enne 16.juunit 1940. a. Eesti Vabariigile kuulunud vara tuleb määratleda arhiivi või muude omandiõigust tõendavate dokumentide alusel.

3. Muude tsentraliseeritud vahendite all käsitletakse Eesti Vabariigi Valitsuse reservfondist ja üleliidulise kolhoosnike sotsiaalkindlustuse fondist saadud vahendeid.

4. Eesti Vabariigi vara soetamismaksumus määratakse ühismajandi aastaaruannete alusel, millal vastav ehitus, rajatis, seade, masin ehitati, kasutusse anti, saadi tasuta või soetati. Andmed saadakse aastaaruande põhikirja (jagamatu) fondi liikumise tabelist (tasuta saadud vara osas) ja kapitaalmahutuste finantseerimisallikate tabelist (ehitatud, soetatud vara osas).

Tasuta saadud vara hulka ei loeta majandite reorganiseerimise tulemusena vara tasuta saamist.

5. Riigieelarve ja muude tsentraliseeritud vahendite arvel ehitatud kapitaalehituse objektid määratakse kindlaks ehitusplaanide (tiitelnimekirjade) ja riiklike vatuvõtukomisjonide aktide järgi.

6. Käesoleva juhendi p. 5 objektide ehituse eelarvetes ettenähtud seadmed, mis on soetatud riigieelarve, Eesti Vabariigi Valitsuse reservfondi ja üleliidulise kolhoosnike sotsiaalkindlustuse fondi arvel, tulevad kindlaks määrata vastava hoone, rajatise projekteelarvelise dokumentatsiooni alusel.

7. Riigi osa kindlaksmääramisel võetakse aluseks varade jääkmaksumus seisuga 01.01.1992.a..

Vara väärtuse edaspidisel ümberhindamisel tuleb kinni pidada ehitamisel või soetamisel kulutatud finantseerimisallikate osakaalust.

8. Ühelt ühismajandilt või riiklikult ettevõttelt teisele ühismajandile üleantud iga üksik põhivahend võetakse riigivara loetellu juhul, kui see vastab käesoleva juhendi p. 1 märgitud tingimustele. Iga üksik põhivahend tuleb määratleda arhiividokumentide alusel (üleandmise-vastuvõtmise aktid, käskkirjad j.m.s.).

9. Kui arhiivides ei ole säilinud dokumente, mis tõendaksid konkreetsete objektide finantseerimist riigieelarve ja teiste tsentraliseeritud vahendite arvel, kuigi raamatupidamise aastaaruannetest selgub, et ehituse finantseerimiseks on eraldatud riigieelarvest vahendeid, korrigeeritakse nende summade arvel riigi osa ühismajandi varas.

Ühismajandi omavahendite arvel ehitatud objektide munitsipaalomandusse andmisel vastavalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 10 p. 4 tasaarvestatakse nende maksumus ühismajandi riiklike laenuvõlgnevustega või riigilt tasuta saadud vara maksumusega.

10. Ühismajandi reformikomisjon koostab akti riigi osa kindlaksmääramise kohta ühismajandi varas koos selle vara loetelu ja maksumuse äranäitamisega.

11. Ühismajandi reformikomisjon esitab akti Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumile ühe nädala jooksul pärast akti koostamist.

Aktid vaatab läbi Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium koos Eesti Vabariigi Riigivaraametiga. Riigi vara edasine kasutamine Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse paragrahv 12 alusel toimub seadusega kindlaksmääratud korras.

Kinnitatud
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi
määrusega nr. 3
25.märtsist 1992.a.

Maaparandussüsteemide üleandmise ja edasise kasutamise juhend

1. Käesolev juhend reguleerib kooskõlas Eesti Vabariigi maareformi ja põllumajandusreformi seadusega maaparandusbüroode ja ühismajandite bilansis olevate kuivendus-, vihmutussüsteemide ja teiste maaparandusobjektide ning rajatiste, kaasaarvatud metsakuivendusobjektide (edaspidi maaparandussüsteemid) üleandmise ja edasise kasutamise korda põllumajandusreformi käigus.

2. Põllumajandusreformi käigus toimub ühismajandi bilansis olevate maaparandussüsteemide üleandmine seniselt maakasutajalt kohaliku piirkonna maaparandusbüroo bilanssi. Üleandmine vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse maaparandussüsteemide jääkmaksumus seisuga 01.01.92.a. ja tehniline seisund. Maaparandusbüroole antakse üle maaparandussüsteemide tehniline dokumentatsioon.

3. Maareformi käigus antakse maaparandusbüroode bilansis olevad maaparandussüsteemid, mis moodustavad koos maaga ühtse tervikvara, üle koos maa omandiõigusega, arvestades nende objektide maksumuse maa hinna sisse.

Riigi- ja munitsipaalmaal antakse maaparandussüsteemid üle maakasutamisõiguse vormistamisel vastavalt Eesti Vabariigi maareformiseadusele.

4. Renditud või muul viisil kasutada antud maadel hoitakse seda maad teenindavad maaparandussüsteemid töökorras maaomaniku arvel, kui rendi- või tasuta kasutamise lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Maaomanike (maakasutajate) vaheliste maaparandussüsteemide korrashoiuks moodustatakse veeühistud. Kõigil maaparandussüsteeme kasutavatel isikutel on õigus astuda veeühistute liikmeiks. Ühistusse mittekuulumine ei vabasta kulutuste kandmisest käesolevas punktis nimetatud maaparandussüsteemide korrashoiul.

6. Veeühistute töö koordineerimiseks moodustatakse Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi juurde Veeühistute Keskkomisjon.

7. Kuni veeühistute moodustamiseni korraldab maaparandussüsteemide korrashoiu- ja säilitustöid kohaliku piirkonna maaparandusbüroo.

8. Riiklikel ja munitsipaalmaadel paiknevaid maaparandussüsteeme, mida ei anta üle teistele maakasutajatele, hoiab töökorras kohaliku piirkonna maaparandusbüroo vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest.

9. Maaparandusobjekti juurde kuuluvate teede korrashoiu eest vastutab maaomanik lähtudes Eesti Vabariigi maanteeseadusest.

10. Maaomanik, maakasutaja ja rentnik on kohustatud maaparandussüsteemide kasutamisel kinni pidama Eesti Vabariigis kehtivatest maaparanduse tehnilistest põhinõuetest.

11. Järelvalvet maaparandussüsteemide kasutamise eeskirjadest kinnipidamise üle teostab kohaliku piirkonna maaparandusbüroo.

Lisa: Maaparandussüsteemide üleandmise akti vorm.

Kinnitatud
Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi määrusega
nr.3 25.märtsist 1992.a.

JUHEND
Ühismajandi varas tööosakute arvutamise kohta

1. Käesolev juhend reguleerib tööosaku arvutamist tulenevalt Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seadusest.

2. Tööosak on ühismajandi liikmete ja alaliste töötajate ning teiste õigustatud subjektide ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud osa ühismajandi varas.

3. Õigus tööosakule ühismajandi varas on põllumajandusreformi seaduse paragrahvi 3 1.lõike punktides 2-7 täheldatud isikutel.

4. Reformikomisjonil on õigus arvata ühismajandi varast tööosaku saajate hulka käesoleva juhendi punktis 3 märgitud subjektidele ka nende pärijaid ja teisi isikuid juhul, kui nad töötavad ühismajandis või on talupidajad ja elavad alaliselt antud kohaliku omavalitsuse või ühismajandi territooriumil.

5. Kirjalikud taotlused tööosaku saamiseks ühismajandi varas esitavad õigustatud subjektid (väljaarvatud põllumajandusreformi paragrahvi 3 1.lõikes alapunktides 2 ja 3 näidatud isikud) 12.maiks 1992.a. kohaliku omavalitsuse organile, kes annab taotlused üle vastava ühismajandi reformikomisjonile.

6. Ühismajandi endised alalised töötajad või nende pärijad, kes taotlevad tööosakut ühismajandi varas, kui nad on asunud või asuvad talu pidama, on kohustatud koos taotlusega esitama vastava esmatasandi kohaliku omavalitsuse organi tõendi selle kohta, et nad on esitanud taotluse talumaa saamiseks ja et kohaliku omavalitsuse organil on võimalik neile maad talupidamiseks eraldada.

7. Ühismajandi varast tööosaku saamise õigust omavate isikute pärijate ring määratakse kindlaks kooskõlas kehtiva tsiviilseadusandlusega.

8. Reformikomisjon vaatab taotlused läbi ja kinnitab isikute nimekirja, kellel on õigus tööosakule ühismajandi varas.

9. Õigustatud subjektide tööosaku käsutamise õigust reguleeritakse vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 17.

10. Õigustatud subjekti tööosak on pärandatav seaduses kehtestatud korras.

11. Tööosaku arvutamise aluseks on:

11.1. Ühismajandi põhi- ja käibevara bilansiline jääkmaksumus (01.01.1992.a. seisuga), millest tehakse järgmised mahaarvamised:
- põllumajandusreformi läbiviimisega seotud kulutuste katteks arvestatav reservfondi vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 26;
- ühistatud vara vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 7;
- munitsipaalomandusse antav vara vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 10;
- Eesti Vabariigile kuuluv osa vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 11;
- teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute osa vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 13;
- ühismajandi laenud ja võlad vastavalt põllumajandusreformi seaduse paragrahvile 14.

12. Käesoleva juhendi punktis 11.1. alusel tehtud mahaarvamise tulemusena järelejäänud vara kogumaksumus on ühismajandi tööosaku suuruse arvutamise aluseks.

13. Ühele isikule kuuluva tööosaku suuruse kindlaksmääramine toimub alljärgnevalt:

13.1. ühismajandi tööosaku õigust omavatele isikutele arvestatud vara kogusumma (p.11.1.) jagatakse ühismajandis tööosaku õigust omavatele isikutele arvestatud tööpäevade kogusummaga, mis näitab osaku suurust rublades ühe tööpäeva kohta. Ühe isiku tööosaku suuruse määramiseks korrutatakse leitud ühe tööpäeva osaku suurus antud isikule arvestatud tööpäevade kogusummaga.

13.2. tööosaku õigust omavatele isikutele arvestatud tööpäevade kogusumma leidmiseks lähtutakse alljärgnevast:

13.2.1. väljatöötatud normipäevade ümberarvestamisel tööpäevadeks, tuleb normipäevade arv korrutada koefitsiendiga 0,5;
13.2.2. tööpäevade hulka arvestatakse tegelikult töötatud päevad (katlakütjatel, öövalvuritel jt. arvestatakse töötatud päevad ümber normaalpikkusega tööpäevadeks);

13.2.3. naistele, kes on sünnitatud ja kasvatanud lapse vähemalt ühe aasta vanuseks, arvestatakse iga aasta eest 250 tööpäeva.

Näide tööosaku arvutamise kohta N. ühismajandis.

1. Ühismajandi tööosakuna jaotatava põhi- ja käibevara maksumuseks on 8020400 rubla.

2. Tööosaku jaotus on arvestatud tööpäevade järgi N. ühismajandi töötajatele järgmine:

Tööosaku suuruseks kujuneb iga arvestatud tööpäeva kohta:
8020400 : 2562430 = 3,13 rubla

3. Individuaalsed tööosaku suurused on järgmised:
Kuusk, Mari 1750 x 3,13 = 5478 rubla
Kask, Meeta 1250 x 3,13 = 3913 rubla
Lepp, Juhan 7200 x 3,13 = 22536 rubla

14. Tööosaku natuuras eraldamisel võetakse arvesse ühismajandivaras toimunud muudatusi, lähtudes vara faktilisest seisust.

15. Juhul, kui ühismajandis on tehtud oma arvutusmetoodika (juhendi) alusel arvestused tööosaku kindlaksmääramiseks, tuleb seoses õigustatud subjektide ringi muutumisega, jms., teha vastavalt põllumajandusreformi seadusele ja käesoleva juhendi sätetele ümber- ja tasaarvestused, kas majandis kasutatud arvutusmetoodika või käesoleva juhendi alusel;

15.1. Kui tehtud ümberarvestuse tulemusena kujuneb tööosaku suurus esialgselt arvutatust suuremaks, siis lisatakse juurdesaav tööosaku osa tööosakut õigust omavatele isikutele. Vastupidisel korral, s.t. kui ümberarvestatud tööosaku suurus jääb väiksemaks võrreldes esialgselt arvestatuga, siis tegelikult väljamakstud summad rahas ja eraldamised natuuras ei kuulu tagastamisele;

15.2. Ümberarvestuste tegemisel võidakse arvesse võtta toimunud rahakursi muutumist.

16. Tööosaku kohta antakse õigustatud subjektile välja sellekohane tõend reformikomisjoni poolt.

17. Tööosak on rahvakapitali obligatsiooni eriliik, mis arvutatakse ja jaotatakse välja ainult põllumajanduses.

18. Põllumajandusreformi õigustatud subjektil on õigus temale ühismajandi varast välja arvestatud tööosakut ümber vahetada rahvakapitali obligatsiooni vastu Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kui tööosak on suurem rahvakapitali obligatsioonist., siis sarnasel korral õigustatud subjektile vahet ei kompenseerita.

19. Andmed põllumajandusreformi õigustatud subjekti tööosaku kohta esitatakse kehtestatud korras EV Riigiarvutuskeskusele.

20. Tööosaku suuruse kohta väljaantav tõend peab sisaldama järgmised andmed:

õigustatud subjekti nimi, eesnimi, sünnikoht ja -aeg, passi nr., ühismajandi nimetus koos asukoha näitamisega, tööosaku suurus ja millise perioodi eest on osak arvutatud, komisjoni esimehe ja sekretäri allkiri.

Kooskõlastatud: