Kinnitada «Eesti Laevaomanike Liidu põhikiri» (juurde lisatud).

EESTI LAEVAOMANIKE LIIDU PÕHIKIRI

I. Üldsätted ja eesmärgid

Artikkel 1
Üldsätted

Eesti Laevaomanike Liit (edaspidi – Liit) on laevaomanike vabatahtlik ühendus.
Liit on juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss ning arvelduskontod Eesti ja välisriikide pangaasutustes.
Liidul on pitsat, millel on eesti- ja ingliskeelne tekst: «Eesti Laevaomanike Liit» «Estonian Shipowners Association».
Liit on kasumit mittetaotlev organisatsioon.
Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning käesolevast põhikirjast.
Liit ei vastuta oma liikmete kohustiste eest ning liikmed ei vastuta Liidu kohustiste eest.

Artikkel 2
Eesmärgid

Liidu eesmärkideks on kaasa aidata laevanduse arendamisele ja kaitsta laevaomanike huve.
Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
– esindab oma liikmeid Eesti ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning asutustes;
– esindab laevaomanikke kui tööandjaid läbirääkimistel laevaperede liikmete kui töövõtjate organisatsioonidega töö- ja palgatingimuste normeerimiseks ja võimalike kollektiivsete töövaidluste lahendamiseks (vajaduse korral ka riikliku lepitaja kaudu);
– osaleb Eesti ja rahvusvahelist meretransporti puudutavate küsimuste aruteludel ja otsustamisel;
– tellib vajalike analüüse ja uuringuid, töötab välja vastavaid tegevuskavasid, rakendab või soovitab meetmeid, mis on vajalikud Liidu eesmärkide saavutamiseks;
– kogub ja levitab oma liikmete hulgas rahvusvahelist laevandusalast informatsiooni;
– aitab kaasa merehariduse arendamisele.

II. Liikmed

Artikkel 3
Tegevliikmed

Liidu tegevliikmeteks võivad olla Eesti laevaregistris või Eesti laevaraamatus registreeritud aluste omanikud, nii juriidilised isikud kui füüsilised isikud. Juriidilist isikut esindab Liidus tema poolt volitatud esindaja.
Tegevliikmetel on otsustav hääleõigus.

Artikkel 4
Kaasliikmed

Kaasliikmeteks võivad olla ettevõtted ja organistasioonid, kes on seotud meremajandusega või on sellest huvitatud ja kes Liidu ülesannete täitmisele aineliselt või tegudega kaasa aitavad.
Ettevõtet ja organisatsiooni esindab Liidus tema poolt volitatud isik. Kaasliikmetel on nõuandev hääleõigus.

Artikkel 5
Auliikmed

Üldkogu võib anda nõukogu ettepanekul auliikme staatuse tegev- ja kaasliikmeid esindanud isikutele ja teistele isikutele, kes on tulemusrikkalt tegutsenud või tegutsevad Liidu eesmärkide saavutamiseks. Auliige võib osaleda üldkogul ja vastava sektsiooni töös nõuandva hääleõigusega.

Artikkel 6
Liikmeks vastuvõtmine

Liidu asutajaliikmeiks on Liidu asutamiskogul osalenud laevaomanikud. Teiste Liidu liikmete vastuvõtmise otsustab üldkogu. Liidu liikmeks astuda sooviv ettevõte esitab kirjaliku avalduse Liidu nõukogule, kes vajaduse korral nõuab lisainformatsiooni ja esitab oma seisukoha üldkogule.

Artikkel 7
Liikmeskonnast väljaarvamine

Liikmeskonnast väljaarvamine toimub:
1) väljaastumise puhul;
2) ettevõtte likvideerimise korral;
3) väljaheitmise puhul.
Liikmeskonnast väljaarvamise otsuse võtab vastu üldkogu.
Liikmemaks selle aasta eest, millal liige välja arvatakse, jääb Liidule.

III. Juhtimine

Artikkel 8
Juhtorganid

Liidu juhtorganid on:
üldkogu,
nõukogu,
sektsioonid.
Liidu tööorgan on sekretariaat. Teatud ülesannete, probleemide ja küsimuste läbitöötamiseks moodustatakse komisjone ja töörühmi.

IV. Üldkogu

Artikkel 9
Üldkogu

Liidu kõrgeim juhtorgan on üldkogu, keda juhib president.
Üldkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Üldkogu istungi toimumisaja ja koha teatab president. President võib üldkogule külalisi kutsusda. Erakorralise üldkogu võib kokku kutsusda kas ühe sektsiooni või vähemalt ühe kolmandiku Liidu liikmete nõudmisel.

Artikkel 10
Funktsioonid

Üldkogu:
1) valib presidendi ja kinnitab nõukogu koosseisu;
2) kinnitab eelarve ja lisaeelarve ning aastaaruande;
3) kinnitab Liidu kodukorra;
4) määrab kindlaks sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja nende tasumise korra;
5) võtab vastu otsuseid:
– liikmeks vastuvõtmine ja liikmeskonnast väljaarvestamise kohta;
– auliikmete nimetamise kohta;
– nõukogule ülesandeks tehtud küsimustes;
– põhikirja ja kodukorra muudatuste kohta;
– Liidu likvideerimise ja tema vara jaotamise kohta;
– muudes küsimustes, mida ei delegeerita nõukogule või sektsioonile.

Artikkel 11
Hääletamine

Üldkogu otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälteenamusega vähemalt 51 protsendi tegevliikmete kohalolekul, väja arvatud otsus põhikirja ja kodukorra muudatuste ning Liidu likvideerimise kohta, milleks on vaja 2/3 kõigi tegevliikmete häältest. Põhikirja artikli 10 alapunkti 2 hääletamisel on Liidu liikmeil hääli proportsionaalselt nende liikmemaksusumma osatähtsusega. Üldkogu otsuse põhjal on hääletamine kas avalik või salajane.

V. Nõukogu

Artikkel 12
 Koosseis

Nõukogusse kuuluvad president, neli sektsiooniesimeest ja Eesti Merehariduskeskuse rektor (ametikoha järgi). Üldkogu võib sektsiooni ettepanekul pikendada personaalselt iga liikme volitusi järgmiseks kaheaastaseks perioodiks.

Artikkel 13
Funktsioonid

Nõukogu:
1) määrab kindlaks Liidu eesmärkide saavutamiseks tegevuskavad ja juhendab nende realiseerimist;
2) määrab Liidu peasekretäri;
3) avaldab arvamust ja teeb ettepanekud Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
4) korraldab Liidu sekretariaadi sisulise ja raamatupidamisalase töö kontrollimist;
5) esitab üldkogule aruande Liidu tegevuse ja kulude kohta ja kinnitamiseks eelarve;
6) vaatab läbi liikmeks astuda soovijate avaldused ja esitab üldkogule oma seisukoha nende vastuvõtmise küsimuses;
7) arutab läbi Liidu põhikirja ja kodukorra ning üldkogu otsuste mittetäitmise juhtumid ja esitab üldkogule ettepanekud asjaosaliste liikmeskonnast väljaarvamise kohta.

Artikkel 14
Istungid

Nõukogu peab istungit vähemalt üks kord kvartalis. Istungi toimumisaja ja koha teatab president. Nõukogu võib koguneda istungile Liidu iga liikme motiveeritud palve puhul.

Artikkel 15
President

Liidu presidendi valib üldkogu kaheks aastaks lihthäälteenamusega salajasel või avalikul hääletusel. President juhib üldkogu ja nõukogu tööd. President esindab Liitu läbirääkimistel ja aruteludel teistes organisatsioonides ja astutustes. President sõlmib Liidu nimel lepinguid ja kokkuleppeid. Presidendi äraolekul asendab teda nõukogu liige, kelle president ise on määranud.

VI. Sektsioonid

Artikkel 16
Sektsioonid

Liidus on järgmised sektsioonid:
I sektsioon: reisilaevandusettevõtted;
II sektsioon: kaubalaevandusettevõtted;
III sektsioon: kalalaevandusettevõtted;
IV sektsioon: laevanduse väikeettevõtted laevastiku kogutonnaažiga alla 1000 BRT.

Artikkel 17
Funktsioonid

Sektsioonid määravad oma tegevusvaldkonnas kindlaks ülesanded ja kavandavad meetmed, mis on vajalikud Liidu eesmärkide saavutamiseks. Sektsioonid soovitavad oma liikmeid Liidu esindajateks Eesti ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ning osa võtma Liidu eesmärke puudutavates arutlustes.

Artikkel 18
 Juhtimine

Iga sektsioon valib kaheks aastaks oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega sektsiooni esimehe ja vajaduse korral eestseisuse. Sektsiooni esimees esindab sektsiooni huve nõukogus ja Liidu üldhuve sektsioonis. Esimees (eestseisus) korraldab sektsiooni tööd Liidu kodukorra järgi.

Artikkel 19
Otsused

Sektsioon võtab oma otsused vastu lihthäälteenamusega salajasel või avalikul hääletusel. Iga vastuvõetud otsuse ärakiri tuleb esitada nõukogule. Sektsiooni poolt vastuvõetud otsus ei tohi olla vastuolus teise sektsiooni huvidega. Selle ilmnemisel on nõukogul õigus peatada sektsiooni otsus kuni erihuvide kooskõlastamiseni.

Artikkel 20
Istungid

Sektsiooni istungid toimuvad esimehe (eestseisuse) poolt määratud ajal ja kohas.

VII. Komisjonid ja töörühmad

Artikkel 21
Komisjonide ja töörühmade moodustamine

Nõukogu ja sektsioonid võivad oma pädevuse piires moodustada komisjone ja töörühmi. Komisjonid ja töörühmad töötavad endi poolt määratud reglemendi järgi.

VIII. Sekretariaat

Artikkel 22
Peasekretär

Peasekretäri määrab ametisse ja vabastab ametist nõukogu.
Peasekretär:
1) täidab administratiivfunktsioone. Moodustab sekretariaadi, korraldab selle tööd ja vastutab töö tulemuslikkuse eest;
2) on Liidu pitsatihoidja. Tal on administratiivkulude eelarve piires esimese allkirja õigus pangadokumentidel. Teise allkirja õigus pangadokumentidel on sekretäril-raamatupidajal;
3) töötab välja tööprogrammi vastavalt Liidu tegevuskavadele ja täidab Liidu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuseid;
4) esindab Liitu talle antud pädevuse piires;
5) teostab kontrolli Liidu liikmete kohustuste ja õiguste täitmise üle ja informeerib hälvetest nõukogu.

IX. Finantsid

Artikkel 23
Vahendid

Liidu vahendid moodustuvad:
1) sisseastumismaksudest;
2) iga-aastastest liikmemaksudest;
3) subsiidiumidest ning igat liiki kingitustest ja annetustest;
4) Liidule kuuluva omandi ja väärtpaberite ning tuluürituste tuludest.
Pangadokumentidel põhivarade soetamiseks, sponsorluseks ja väliskomandeeringuteks peavad olema Liidu presidendi ja sekretäri-raamatupidaja allkirjad.
Üldkogu otsusega võib moodustada eriotstarbelisi fonde (merevedudel vastutuse kindlustuse fond, streigifond, lühiajalise krediteerimise fond jt.), mille finantseerimise ja kasutamise korra kinnitab üldkogu.

Aruandeperiood algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Peasekretär peab kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppemist koostama finantsaruande ja esitama nõukogule ettekande Liidu varalise seisundi kohta.

Artikkel 24
Sisseastumismaks

Ettevõte (ettevõtja), kes on vastu võetud Liidu liikmeks, peab ühe kuu jooksul tasuma sisseastumismaksu.

Artikkel 25
Liikmemaks

Liikmemaks tasutakse üldkogu poolt määratud summas ja korras.

X. Tegevuse lõpetamine

Artikkel 26
Tegevuse lõpetamine

Eesti Laevaomanike Liidu tegevus lõpetatakse üldkogu otsusega.

Põhikiri on vastu võetud
Eesti Laevaomanike Liidu
asutamiskogul 10. juunil
1993. a. Tallinnas