2. Ministeeriumi osakondadel kindlustada maakonna keskkonnaorganid nende ülesannete täitmiseks vajalike juhendmaterjalidega.

Keskkonnaminister A. TARAND

Kinnitatud
keskkonnaministri
17. novembri 1993. a. määrusega nr. 31

Maavalitsuse keskkonnaorganite ülesanded

I. Keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutuse alaste projektide ning programmide osas:

1) koostab piirkondlikke (maakonna või mitme maakonna) keskkonnakaitseprojekte ja -programme, mis on vajalikud riiklike projektide või programmide täitmiseks (st. osaprojekte või osaprogramme üldriiklike projektide või programmide raames) ja korraldab nende elluviimist;

2) koostab piirkondlike keskkonnakaitseprojektide ja - programmide täitmise tulemustest aruande, mis esitatakse Keskkonnaministeeriumile;

3) korraldab keskkonnakaitseprojektidest ja -programmidest tulenevate meetmete elluviimist maakonnas.

II. Saastekoormise ja loodusvarade kasutamise tasu osas:

1) kontrollib algandmete vastavust tegelikkusele, isiku poolt tehtud arvutuste õigsust ja peab vastavat andmepanka;

2) jälgib tasu laekumist ja selle määramise vastavust tegelikule loodusvarade kasutamisele;

3) nõuab sisse saastekoormise viivise ja esitab sissenõude kohtu kaudu kolme kuu jooksul mittelaekunud saastekoormise tasumiseks;

4) määrab inimtegevusest põhjustatud avariilise ja loata reostamisel loodusse viidud saasteainete koguse ning nõuab saastajalt saastekoormise seaduse alusel sisse;

5) edastab keskkonnaministrile saastekoormise soodustuse taotluse koos kõigi vajalike materjalidega (projekt, seisukoht keskkonnakaitselise ja majandusliku põhiseaduse ekspertiisi kohta, saastajaga sõlmitava saastekoormise soodustuse andmise lepingu projekt);

6) teostab saastekoormise soodustuse lepingu täitmise järelevalvet, edastades vastava info ja ettepanekud selle kohta keskkonnaministrile.

III. Eesti Keskkonnafondi osafondi osas:

1) on Eesti Keskkonnafondi osafondi hoidja, korraldab osafondi tööd, peab vastavat infopanka ning avalikustab maakonnalehes raha kasutamise;

2) edastab põhjendatud ja osafondi nõukogu poolt kinnitatud taotlusi keskfondi nõukogule koos omapoolse hinnanguga.

IV. Ekspertiisi osas:

1) hindab keskkonnakaitsealaseks kooskõlastamiseks esitatud materjale; määratleb, kas on tegemist riikliku või kohaliku taseme ekspertiisiobjektiga;

2) riikliku taseme ekspertiisiobjekti puhul edastab Keskkonnaministeeriumile oma seisukohaga varustatud materjalid;

3) kohaliku taseme ekspertiisiobjekti puhul koostab ekspertiisiprogrammi lähtuvalt kavandatud tegevuse riskianalüüsist ning eeldatavast ohust keskkonnale;

4) korraldab ekspertide leidmist;

5) korraldab ekspertiisiobjekti puutuva info avalikustamise kohalikule elanikkonnale;

6) töötab läbi ekspertiisiobjekti kohta laekunud arvamused ja edastab need ekspertidele;

7) korraldab vajadusel ekspertiisiobjekti seiret;

8) korraldab oma pädevuse piires projektidele ekspertiisi, sh. eksperteerib asukohavalikut, arhitektuur-planeerimisülesannet ja tehnilisi tingimusi;

9) kooskõlastab tegutsemislube aladel, mis on seotud loodusressursside kasutamise või reostusohtliku tootmisega;

10) väljastab kinnistutele ettekirjutused keskkonna- ja looduskaitseliste kitsenduste kohta.

V. Õigusrikkumiste lahendamise osas:

1) valmistab ette ja esitab kohtule materjalid süüdlase määramiseks ja karistamiseks või politseile kriminaalasja algatamiseks;

2) määrab haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel trahve looduskaitse seaduste rikkujale, kui rikkumisega ei ole tekitatud olulist kahju;

3) esitab pretensioone ja hagisid riigile tekitatud kahjude hüvitamiseks.

VI. Seire osas:

1) osaleb riiklikus seires lähtudes keskkonnaministri poolt kinnitatud programmist;

2) korraldab kohalikku seiret;

3) avalikustab maakonna keskkonnaseisundi alase info;

4) informeerib elanikkonda ohupiirkondade ja - situatsiooni kohta.

VII. Loodushoiualase koolituse ja propaganda osas:

1) organiseerib koos haridustöötajatega loodushoiu kasvatamise ja propaganda üritusi;

2) organiseerib valdade loodushoiuaktiivile ja ettevõtjatele õigus- ja keskkonnakaitsealase teabe selgitamist;

3) organiseerib valdade ja ettevõtete keskkonnakaitsetöötajate (prügilate, heitveepuhastite, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi spetsialistide jne.) erialast täienduskoolitust;

4) avaldab maakonnalehes ja -raadios regulaarselt teavet keskkonnakaitse alal tehtava, probleemide, plaanide ja keskkonnafondi raha kasutamise kohta.

VIII. Maavarade osas:

1) korraldab geoloogilise uuringu lubade läbivaatamist ning lubade väljaandmist kohaliku tähtsusega maardlate puhul ja maavarade kaevandamisega mitteseotud allmaaehitiste rajamiseks;

2) vaatab läbi geoloogilise uuringu lube ja esitab seisukoha riikliku tähtsuega maardlate puhul;

3) teostab järelevalvet geoloogilise uuringu lubades märgitud ettekirjutuste ja kehtivate eeskirjade nõuete täitmise üle ning kontrollib geoloogilise uuringuloa olemasolu geoloogilistel uuringutel;

4) korraldab maavara kasutuslubade taotluse läbivaatamist ja lubade väljastamist kohaliku tähtsusega maardlate puhul;

5) vaatab läbi maavara kasutusloa taotlusi ja esitab seisukoha riikliku tähtsusega maardlate puhul;

6) korraldab järelevalvet maavara kasutusloas märgitud ettekirjutuste ja kehtivate eeskirjade nõuete täitmise üle ning maavara kasutusloa olemasolu üle maavarade kaevandamisel;

7) teostab järelevalvet mäetöödega rikutud maa-alade rekultiveerimise üle;

8) vaatab läbi maavara kasutusloa taotlusi ning esitab seisukoha maa-ainese ja alla 100 ha suuruste soode kasutusloa väljaandmiseks omavalitsuste poolt;

9) esitab lähteandmeid loodusvarade kasutamistasu määramiseks;

10) koordineerib rekultiveerimistöid maakonnas ja korraldab rekultiveerimistagatise sissemaksmist maavarade ja maa-ainese kaevandamisel,

11) osaleb rekultiveeritud karjääride maa-alade tagastamisel omanikele;

12) kogub ja analüüsib andmeid maavarade iga-aastase bilansi kohta ning koostab maakonna koodnbilansi;

13) peab arvestust maardlate paiknemise ja varude üle maakonnas;

14) annab välja allamaaehitiste rajamise lubasid kohaliku tähtsusega maardlates ja väljaspool maavarade maardlaid;

15) teostab järelevalvet allmaaehitste rajamise loas märgitud ettekirjutuste ja kehtivate eeskirjade nõuete täitmise üle;

16) annab loa maavaradega alade ehitamiseks kohaliku tähtsusega maardlate puhul, võtab seisukoha riikliku tähtsusega maardlate puhul;

17) teostab järelevalvet maavaradega aladele ehitamise loa olemasolu ja loas märgitud ettekirjutuste täitmise üle;

18) osaleb keskkonnaplaneeringus maavarade ja maa-ainese kaevandamiseks ettenähtud alade määratlemisel;

19) nõustab omavalitsusi mäendusküsimustes.

IX. Metsakasutuse osas:

1) osaleb järelevalves metsaomanike ja -kasutajate tegevuse üle;

2) teeb looduskaitse huvidest lähtuvaid ettepanekuid metsamajanduskavade koostamise ja muutmise kohta;

3) peab arvestust ökoloogiliselt või looduskaitseliselt väärtuslike metsakoosluste üle;

4) kooskõlastab raieload riikliku kaitse all olevatel looduskaitseobjektidel.

X. Jahipidamise osas:

1) korraldab jahimeeste atesteerimist ja jahitunnistuste väljaandmist;

2) peab koostöös politseiga maakonnas jahimeeste registrit;

3) peab arvestust ulukiressursi ja selle kasutamise üle;

4) korraldab vajadusel loomastiku populatsioonide reguleerimist;

5) osaleb kaitsealuste loomaliikide tekitatud kahjude hindamisel;

6) kooskõlastab jahipiirkondades jahilepingud, lahendab vastavalt oma pädevusele lepingupoolte vaidlusi;

7) kinnitab maakonna suurulukite laskelimiidi;

8) koordineerib jahipidamise järelevalvet;

9) nõustab kohalikke omavalitsusi, maaomanikke ja jahirentnikke jahinduse küsimustes;

10) teeb konkreetsetest looduslikest tingimustest lähtuvaid ettepanekuid jahimajanduskavade koostamise ja muutmise kohta.

XI. Kalanduse osas:

1) peab kala- ja vähiressursi ning selle kasutamise alast arvestust ning korraldab aruandlust;

2) reguleerib vajadusel püügihooaja tähtaegu arvestades ilmastikutingimuste eripära;

3) koordineerib kalapüügiõiguse andmist maakonnas;

4) vastavalt oma pädevusele väljastab kalapüügilubasid, sh. veetaimede kasutamiseks;

5) kinnitab püügilimiidid kalapüügieeskirjade järgi piirangutega kalaliikidele;

6) korraldab kala- ja vähipopulatsioonide seiret maakonnas;

7) koordineerib kalapüügi järelevalvet.

XII. Klassikalise looduskaitse osas:

1) korraldab riikliku kaitse aluste kaitsealade ja kaitstavate üksikobjektide haldamist, kui Keskkonnaministeeriumi poolt ei ole määratud teisiti; osaleb näidisalade süsteemi loomisel eluslooduse erinevate ilmingute tutvustamiseks ja kaitsmiseks;

2) peab maakkonna haldusterritooriumil elavate täieliku kaitse aluste liikide ja riikliku kaitse aluste loodusobjektide (kaitstavate alade ja üksikobjektide) registrit;

3) peab arvestust osalise kaitse all olevate liikide elupaikade ja kohaliku kaitse all olevate looduskaitseobjektide üle;

4) osaleb kaitsealade kaitse korraldamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel; viib kaitsealuste loodusobjektide kaitse üldeeskirju vastavusse kohalike tingimustega tsoneerimise ja looduskasutuse piirangute konkretiseerimise abil;

5) teeb ise või erialaspetsialiste kaasates looduskaitse aluste objektide või liikidega seotud erioskusi ja -teadmisi nõudvaid hooldustöid;

6) teostab kaitstavate objektide seiret vastavalt oma pädevusele ja osaleb uuringute tegemisel;

7) avaldab arvamust kohalike omavalitsustele ja Keskkonnaministeeriumile looduskaitseobjektide aluse maa maksusoodustuste ja kompensatsioonide suuruse ning koormiste kohta;

8) korraldab riiklike looduskaitseobjektide asutamiseks või laiendamiseks vajalike ja/või sobiliku eramaa sundvõõrandamist või ostmist riigimaaks;

9) organiseerib loodushoiulepingute sõlmimist maaomanike või maakasutajatega;

10) osaleb maakonna keskkonnaplaneerimisel;

11) koordineerib maastike rekultiveerimist ja hooldust;

12) korraldab kaitsealuste parkide arvestust;

13) korraldab kaitse all olevate loodusobjektide järelevalvet;

14) osaleb turismi ning puhkemajanduse suunamisel ja korraldamisel maakonnas;

15) osaleb objektide kaitse alla võtmise, kaitsekorra ja kaitsekoormiste kehtestamise ning kaitseobjekti haldamisega seotud vaidluste lahendamisel;

16) nõustab omavalitsusi looduskaitse küsimustes.

XIII. Veemajanduse osas:

1) vaatab läbi veekasutuslubade taotlused (veekogudele, põhjaveekihtidele ja heitvee ärajuhtimisele, sh. pinnasesse) ning väljastab load vastavalt kehtestatud korrale. Vajaduse korral sõlmib riigi huvidest lähtuvaid lepinguid maa omanikuga;

2) vaatab läbi taotlused veekogu ainukasutusse andmise kohta ning annab loa ainukasutuseks;

3) teostab riiklikku järelevalvet (sh. võtab kontrollproove) veekogude ja põhjaveekihtide kasutamise ja kaitse üle, sh. vee otstarbeka (kokkuhoidliku) kasutamise üle; esitab nõudeid vee ringlev- ja korduvkasutuse kohta;

4) korraldab riigi veekogude ja põhjaveekihtide haldamist;

5) reguleerib veesuhteid omavalitsuste vahel ja vastavalt oma pädevusele lahendab veekasutajate vahelisi lahkehelisid veekasutuse osas;

6) osaleb servituudiõiguse rakendamisel;

7) peab arvestust veevarude ja -kvaliteedi, vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise üle, analüüsib saadud andmeid ning korraldab vastavat aruandlust;

8) peab arvestust ja teostab järelevalvet maakonna puurkaevude, puhastusseadmete jt. veemajandusrajatiste üle, analüüsib laekunud andmeid;

9) töötab vajadusel välja veekogu avaliku kasutamise eekirjad;

10) korraldab põhja- ja pinnavee kohalikku seiret ning osaleb riiklikus seires;

11) peatab veevarusid ja -valiteeti ohustavate objektide tegevuse või teeb ettepaneku nende sulgemiseks;

12) vaatab läbi taotlused tööde tegemiseks (sh. puurkaevude rajamiseks), mis mõjutavad veekogu ja põhjaveekihi seisukorda või mida tehakse nende kaitsevööndis. Annab loa vastavate tööde tegemiseks koos vajalike kooskõlastusnõuetega;

13) korraldab veemajanduse arengukavade koostamist ja osaleb keskkonnaplaneerimisel, sh. veekaitsevööndite määramisel; võtab seisukoha kuivendus- ja niisutusprojektide, vooluvee tõkestamise suhtes;

14) koordineerib veekeskkonna kaitseabinõude rakendamist;

15) nõustab omavalitsusi veemajanduse küsimustes;

16) osaleb veemajandustöötajate täiendõppe organiseerimisel;

17) osaleb veeliikluse korraldamisel keskkonnakaitsenõuete esitamisega.

XIV. Õhukaitse osas:

1) vaatab läbi õhuheitmeloa taotlusi ja annab välja õhuheitmelubasid vastavalt oma pädevusele;

2) vaatab läbi taotlusi väliõhu lühiajaliseks ülenormatiivseks saastamiseks, võtab seisukoha ja annab välja erilubasid vastavalt oma pädevusele;

3) peab arvestust statsionaarsetest saasteallikatest atmosfääri suunatud heitmete ja nende koguse üle ning korraldab vastavat aruandlust;

4) peab arveestust puhastusseadmete kohta ja teostab kontrolli nende üle;

5) analüüsib saasteainete ja saasteallikate kohta laekunud andmeid ning osaleb maakonna õhusaaste vähendamise arengukava koostamisel;

6) teostab saasteallikate riiklikku järelevalvet;

7) koordineerib omavalitsuste ja maakonna ettevõtete koostööd;

8) nõustab omavalitsusi atmosfääri kaitse küsimustes.

XV. Jäätmemajanduse osas:

1) korraldab maakonna jäätmemajanduse arengukava koostamist ja osaleb koos omavalitsustega selle elluviimisel;

2) osaleb maakonna keskkonnaplaneerimises jäätmekäitluskohtade, sh prügilate ja ohtlike jäätmete käitluskohtade valikul;

3) suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi tegevust maakonnas;

4) teostab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi tegevuse järelevalvet;

5) teostab ettevõtetele ja omavalitsustele seadusandluse alusel pandud ülesannete täitmise ja selle seaduslikkuse järelevalvet;

6) korraldab maakonna ettevõtete ja omavalitsuste koostööd jäätmekäitluse alal;

7) peab arvestust maakonna jäätmekäitluskohtade ja tekkivate jäätmete üle liigiliselt ja koguseliselt ning jäätmete liikumise üle ettevõtete vahel, analüüsib laekunud andmeid;

8) korraldab jäätmemajanduse alast aruandlust;

9) vaatab läbi ja kooskõlastab omavaitsuste jäätmemajanduse arengukavad;

10) vaatab läbi ja esitab seisukoha oma pädevuses olevate ettevõtete ohtlike jäätmete käitluslitsentside taotluste ning jäätmete riikidevahelise veo taotluste kohta;

11) vaatab läbi jäätmeloataotlused ja väljastab jäätmeload;

12) nõustab keskkonnakaitseküsimustes ettevõtteid ja omavalitsusi jäätmeküsimuste korraldamisel.