1. peatükk
ÜLDSÄTTED

1. Valimisjaoskonnad

(1) Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades.

(2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.

(3) Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

(4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on rahvastikuregistrisse kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.

(5) Käesoleva punkti lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) vastutavat töötlejat.

2. Jaoskonnakomisjon

(1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon.

(2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.

(3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas.

(4) Jaoskonnakomisjon edastab operatiivteabe hääletamisest osavõtu ja hääletamistulemuste kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.

3. Hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis

Hääletamistulemused maakonnas, Tallinnas igas valimisringkonnas ja Tartu linnas teeb kindlaks maakonna valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused igas valimisringkonnas ning üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon.

4. Kordushääletamine ja erakorralised valimised

(1) Lähtudes seaduse § 73 lõikest 2, kordushääletamisel seaduse §-des 40–45, 47 ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata ning käesolevas korras eelhääletamise, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis ja valija asukohas toimuva eelhääletamise, kinnipidamiskohas hääletamise, välisriigis hääletamise ja laeval hääletamise kohta sätestatut ei rakendata.

(2) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20. ja hiljemalt 40. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorraliste valimiste toimingute tähtajad kehtestab seaduse § 63 alusel Vabariigi Valimiskomisjon.

2. peatükk
HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE

5. Nõuded hääletamisruumile

(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt seaduse § 8 lõikes 2 ettenähtud korras määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.

(2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.

(3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.

(4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.

(5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.

(6) Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.

(7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.

(8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja erakondade kandidaatide üleriigilised nimekirjad.

6. Kord hääletamisruumis

(1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra punktis 5 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.

(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. Agitatsioon on keelatud ka selle hoone välisseintel, milles asub hääletamisruum.

7. Nõuded hääletamiskabiinile

(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.

(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend ning hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.

(3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja välja ei panda.

(4) Hääletamiskabiinis peab olema kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada.

(5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.

8. Nõuded hääletamiskastile

(1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm.

(2) Käesoleva korra punkti 10 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.

(3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.

(4) Hääletamiskasti ei kaunistata.

9. Hääletamiskasti pitseerimine ja hoidmine

(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.

(2) Hääletamiskast pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada.

(3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.

(4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.

10. Hääletamiskasti kasutamine

Hääletamiskaste kasutatakse hääletamisel järgmiselt:
1) valimispäeval hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust;
2) eelhääletamise päevadel hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Eraldi hääletamiskastid on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele määratud valimisjaoskonnas sedelitega ümbrike jaoks;
3) kodus hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda hääletamiskasti võib eelhääletamise ajal kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks, kui valija hääletab väljaspool hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoks. Sellisel juhul avatakse kast pärast eelhääletamise lõppemist, sealt võetakse välja hääletamissedelitega ümbrikud ja kast pitseeritakse uuesti valimispäeval enne hääletamise algust.

11. Hääletamissedel

(1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.

(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele kättetoimetamise.

(3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud hääletamissedelite arv dokumenteeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.

(4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Riigikogu valimine» ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile paneb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.

(5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.

12. Valijate nimekirjad

(1) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.

(2) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks.

(3) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud valijate nimekirjast.

(4) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekirja;
2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääletavate valijate nimekirja (sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja).

(5) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten.

(6) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtrid.

13. Valijate nimekirja koostamine

(1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi.

(2) Valijate nimekirja kantakse järgmised valija andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.

(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

(4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede järgi.

(5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.

(6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed käesoleva korra punkti 12 lõikes 4 nimetatud valijate nimekirjadesse vastavalt sellele, millises järjekorras pöörduvad valijad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole.

(7) Käesoleva korra punkti 12 lõikes 1 nimetatud valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

(8) Käesoleva korra punkti 12 lõigetes 3 ja 4 nimetatud valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.

(9) Käesoleva korra punkti 12 lõikes 5 nimetatud valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten.

14. Valijate nimekirja kontrollimine

(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.

(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.

(3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.

15. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas

(1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on vigu, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

(2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.

(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.

(4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.

(5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel paranduse viivitamata ka valijate nimekirjas.

(6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.

16. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas

(1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.

(2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.

(3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

(4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.

(5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.

(6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;
2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

(7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretärilt saadud teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkustelahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.

(8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.

(9) Valija võib vastavalt seaduse § 25 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.

17. Kandidaatide nimekirjad

(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka pannakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend.

(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkondade koondnimekirjade ja erakonna kandidaatide üleriigiliste nimekirjade jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.

(3) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.

(4) Teiste valimisringkondade kandidaatide koondnimekirju hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda.

(5) Erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et need oleksid nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijaile.

(6) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks.

(7) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.

18. Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine

(1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastava valimisringkonna jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.

(2) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten.

(3) Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust.

19. Muud valimisdokumendid ja pitsatid

Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise tagab komisjoni esimees.

3. peatükk
HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI

20. Hääletamise üldeeskiri

(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ning dokumendile on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv.

(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.

(4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.

(6) Valija täidab hääletamissedeli ise.

(7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.

(8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

(9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav.

(10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

(11) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.

4. peatükk
EELHÄÄLETAMINE

21. Eelhääletamise üldeeskiri

(1) Eelhääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva ning lõpeb neljandal päeval enne valimispäeva. Igal eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.

(3) Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada:
1) valijal elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis;
2) valijal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis või oma asukohas;
3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta.

(4) Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata.

(5) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel.

22. Eelhääletamine oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis

(1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(2) Eelhääletamine toimub käesoleva korra punktis 20 ettenähtud korras.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.

(4) Pärast eelhääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.

(5) Hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva.

(6) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.

(7) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.

(8) Pärast käesoleva punkti lõikes 7 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.

(9) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.

23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis

(1) Valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning punkti 22 lõigetes 1 ja 4–9 sätestatut järgides.

(2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.

(4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(5) Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis.

(6) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja elukoha aadressi. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

24. Eelhääletamine valija asukohas

(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas (sealhulgas haiglas). Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.

(2) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas oma asukohas» ja hääletamise kuupäeva.

25. Eelhääletamine kinnipidamiskohas

(1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha juhtkonna kirjaliku taotluse alusel.

(2) Kinnipidamiskoha juhtkond esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt eelhääletamise teisel päeval.

(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11, punkti 22 lõigetes 4–9 ning punkti 23 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.

(4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «hääletas kinnipidamiskohas» ja hääletamise kuupäeva.

(5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva korra punktis 29 ettenähtud toimingud.

26. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis

(1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal  valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.

(2) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja.

(4) Valija täidab hääletamissedeli käesoleva korra punktis 20 lõigetes 3, 6–9, 11 ja punkti 23 lõikes 5 ettenähtut järgides.

(5) Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Samuti märgib valija ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis kirja teel hääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

27. Hääletamine laeval

(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile laeval hääletamise korraldamise taotluse.

(2) Laeval hääletamise korraldamise taotluse esitab laeva kapten Vabariigi Valimiskomisjonile kirjalikult.

(3) Taotluses märgib laeva kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja.

(4) Hääletamise aja määramisel peab laeva kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.

(5) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud laeva kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Nimetatud dokumendid edastatakse kaptenile Eesti Laevaomanike Liidu vahendusel.

(6) Käesoleva punkti lõikes 5 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab laeva kapten.

(7) Laeval korraldab hääletamist laeva kapten seaduses ja käesolevas korra punkti 20 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning punkti 23 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kapteni poolt koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(8) Pärast hääletamise lõppemist saadab laeva kapten valijate nimekirjad ja hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega.

(9) Valimiskomisjonid teevad laeva kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva korra punktis 28 või punktis 29 vastavates sätetes ettenähtud toimingud.

28. Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega

(1) Pärast käesoleva korra punkti 29 lõikes 1 ettenähtud korras hääletamiskasti avamist pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.

(2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva korra lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

(3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva punkti lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord Riigikogu valimistel» punkti 8 lõigetes 6–9 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.

(4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.

(5) Sisemised ümbrikud avab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval kell 19.00. Seejärel paneb maakonna valimiskomisjon iga hääletamissedeli välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.

29. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega

(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(2) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud on ja kui palju ümbrikke on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.

(3) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.

(4) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.

(5) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.

(6) Kui valija ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja või on hääletanud mitu korda, jätab jaoskonnakomisjon kõik väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse.

(7) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu hääletamissedeliga ümbriku valijalt, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile.

(8) Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud», avab välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti. Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil õigus hääletamiskast avada. Hääletamiskasti ava pitseeritakse uuesti käesoleva korra punkti 22 lõikes 5 ettenähtud korras.

(9) Käesoleva punkti lõikes 6 sätestatud juhul jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. Ümbrikke säilitatakse valimispäevani ning saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra punkti 39 lõike 1 kohaselt.

5. peatükk
HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL

30. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri

(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.

(2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.

(3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.

31. Hääletamine hääletamisruumis

Hääletamine toimub käesoleva korra punktis 20 ettenähtud korras.

32. Kodus hääletamine

(1) Kui valija terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.

(2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.

(3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas.

(4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) või jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus (Tallinnas linnaosavalitsus) edastab taotluse asjaomasele jaoskonnakomisjonile. Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.

(5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.

(6) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.

(7) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».

(8) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra punkti 20 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides.

(9) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.

(10) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.

(11) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».

(12) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.

(13) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.

6. peatükk
HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

33. Eelhääletamisel antud häälte lugemine

(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti eelhääletamisel antud häälte lugemiseks valimispäeval kell 19.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.

(2) Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi ruumis.

(3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest.

(4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.

(5) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

(6) Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.

34. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas

(1) Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.

(2) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.

(3) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud valijate arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.

(4) Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi seisukorda.

(5) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.

(6) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka.

(7) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
3) millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas;
4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või
5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.

(8) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.

(9) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva korra punktis 35 sätestatust.

(10) Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.

35. Hääletamistulemuste protokolli koostamine

(1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll.

(2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);
3) lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;
4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
6) lahtrisse «D» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arvu vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist;
7) lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
8) lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
12) lahtrisse «J» kirjutatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv (maakonna valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikes olevate sedelite arv). Lahter täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike kättesaamist ja kontrollimist;
13) lahtrisse «K» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanud valijate koguarv valijate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi (nii elukohajärgses valimisjaoskonnas eelhääletanud kui ka selles valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud kokku). Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist;
14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
15) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
16) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
17) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
18) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0».

(3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga;
2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;
3) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga;
4) erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;
5) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.

(4) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.

(5) Protokolli märgitakse koostamise kuupäev ja kellaaeg.

36. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis

(1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;
2) kehtetud hääletamissedelid;
3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.

(2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.

(3) Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoni liikme juuresolekul.

37. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine

(1) Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval kell 19.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid.

(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.

(3) Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva korra punkti 34 lõigetes 7 ja 8 ettenähtut.

(4) Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva korra punktis 35 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad valijad».

(5) Eelhääletamise tulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.

(6) Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.

38. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis

(1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:
1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.

(2) Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

(3) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel.

(4) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.

(5) Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra punktis 35 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.

39. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine

(1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.

(2) Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, pitsatid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollide koopiad Vabariigi Valimiskomisjonile.

(3) Maasekretär arhiveerib:
1) jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid;
2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
3) avaldused ja kaebused.

(4) Valijate nimekirjad edastatakse Vabariigi Valimiskomisjonile.

(5) Valijate nimekirjad ning hääletamis- ja valimistulemuste protokollid säilitatakse alaliselt.

40. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis

(1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ning alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.

(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva korra punktis 35 sätestatust.

(3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.

7. peatükk
VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE*

41. Valimistulemuste kindlakstegemine

(1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.

(2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.

(3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva punkti lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.

(4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.

(5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9 , 4^0,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud.

(6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.

(7) Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.

(8) Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.

(9) Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

(10) Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.

42. Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll valimistulemuste kohta

(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.

(2) Valimistulemuste protokolli täitmisel lähtutakse alljärgnevast:

«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaatide jaotamine»
1) «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal vastava valimisringkonna kehtivate häälte arv;
2) «Mandaate» – lahtrisse kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;
3) «Lihtkvoot» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra punkti 41 lõikele 1;
4) «5% lihtkvoodist» arvutatakse vastavalt käesoleva korra punkti 41 lõikele 3;
5) «10% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra punkti 41 lõikele 3;
6) «75% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra punkti 41 lõikele 3;

«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamine»
7) «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;
8) «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid;
9) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
10) «Valituks osutumine» – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva korra punkti 41 lõige 2), märgistatakse lahter ristiga;

«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamine»
11) «Erakond» – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi;
12) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv;
13) «Kvoote» – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu (käesoleva lõike alapunkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike alapunkt 12);
14) «Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;
15) «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest kogunud erakondade, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist, kandidaadid;
16) «Hääli kandidaadil» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
17) «Valituks osutumine» – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ristiga (käesoleva korra punkti 41 lõige 3);

«Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamine»
18) «Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud kehtivate häälte arv;
19) «5% kehtivatest häältest» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra punkti 41 lõikele 4;
20) «Erakond» – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamisel, st kellele antud häälte arv (protokolli lahter «hääli» – käesoleva lõike alapunkt 21) on vähemalt viis protsenti kogu riigis antud kehtivatest häältest (protokolli lahter «5% kehtivatest häältest» – käesoleva lõike alapunkt 19);
21) «Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv;
22) «Võrdlusarv», «Erakond», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Hääli kandidaadil», «Protsent lihtkvoodist», «Valituks osutumine» – lahtrite täitmisel lähtutakse käesoleva korra punkti 41 lõigetest 4–9.

(3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

43. Valimistulemuste kindlakstegemine kordushääletamise korral

Kui tulenevalt seaduse § 73 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või maakonnas või Tallinnas või Tartu linnas kordushääletamine, teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.

Kandidaadid osutuvad valituks valimisringkonnas isikumandaadi või ringkonnamandaadi alusel või üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel.

Näite esimene osa on koostatud ühe valimisringkonna kohta.

Valimisringkonnas on 10 mandaati.

Valimisringkonnas on registreeritud viie erakonna (Kalade Partei, Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Partei, Erakond Laut) kandidaadid ning kaks üksikkandidaati.

Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt:

Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga ringkonnas. Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani. Surnud üksikkandidaadi poolt antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.

Näide:

Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (5283 häält).

Näide:

Karl Kajakas (5927 häält), Igor Ilves (5903 häält), Heino Hobune (10 543 häält), Kalle Kaamel (5478 häält) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (5283 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati.

Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.

Näide:

5 protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõikides valimisringkondades antud hääled.

Erakonnad ja üksikkandidaadid said üleriigiliselt hääli järgmiselt:

5 protsendi künnis on 694 544 x 5/100 = 34 727,2.

5 protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 34 728 häält.

Edasisest konkurentsist langevad välja erakonnad Puude Partei ning Metsa Partei, kuna nad kogusid üleriigiliselt alla 5 protsendi häältest . Ringkonnamandaatide jaotamisel ei osale üksikkandidaadid.

Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse.

Näide:

Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.

Näide:

Antud valimisringkonnas saab Kalade Partei kaks mandaati, Lindude Erakond kaks mandaati ja Erakond Laut kolm mandaati.

Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist (529). Kui vähemalt kahele kandidaadile antud häälte arv on võrdne, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.

Näide:

Ringkonnamandaadi saavad Kalade Parteist Kalev Koha (4531 häält) ja Lembit Lest (2865 häält). Lindude Erakond on juba saanud ühe mandaadi valimistulemuste kindlakstegemise esimeses voorus, kuna Karl Kajakale antud häälte arv ületas lihtkvoodi. Lindude Erakonna teise mandaadi saab Tarmo Teder (1435 häält). Erakonnast Laut saab mandaadi Laine Lammas (5280 häält). Erakonna poolt saadud üks mandaat läks juba Heino Hobusele, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Erakond Laut oleks pidanud saama kolm mandaati, kuid Lehte Lehm ei kogunud nõutavat 10 protsenti hääli lihtkvoodist (st 529 häält) ja seega mandaati ei saa. Kalade Partei nimekirjas kogusid Tuuli Tursk ja Lembit Lest ühepalju hääli, kuid mandaadi sai Lembit Lest, sest ta oli Kalade Partei üleriigilises nimekirjas eespool.

Seega jaotati valimisringkonnas 9 mandaati.

Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.

Kompensatsioonimandaadid jaotatakse nn modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9  jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb astendada jada järjekorranumbrit arvuga 0,9.

Tulemustest kujuneb järgmine tabel (järjekorranumber astmes 0,9):

Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse kandidaatide nimekirjale kogu riigis antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.

Igale kandidaatide üleriigilisele nimekirjale arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui palju on selles nimekirjas kandidaate. Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, eelistatakse varem registreeritud erakonda.

Kompensatsioonimandaadi saab erakond, mille võrdlusarv on suurem.

Kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.

Näide:

Lihtkvoodi alusel 12 valimisringkonnas kokku sai Kalade Partei 9 mandaati, Lindude Erakond 9 mandaati, Erakond Laut 18 mandaati.

Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse üleriigilised (erakonna poolt järjestatud) kandidaatide nimekirjad.

Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele kandidaadid, kes on juba saanud mandaadi lihtkvoodi alusel, ja kandidaadid, kes ei ole saanud hääli vähemalt 5% vastava valimisringkonna lihtkvoodist. Näites toodud valimisringkonnas on 5% lihtkvoodist 264,14. Näiteks Kalade Parteis jäävad mandaatide jagamisel vahele Kalev Koha ja Lembit Lest, kes on juba saanud ringkonnamandaadi, ning Kai Koger (187 häält), Henn Heeringas (143 häält), Kersti Karp (60 häält) ja Lauri Latikas (126 häält), kelle häälte arv on väiksem kui 5% lihtkvoodist.

Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.

Järgnevalt arvutatakse nimekirjadele iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse nimekirjale kogu riigis antud häälte arv jagajate jada vastava elemendiga.

Kuna näiteks Kalade Partei oli juba saanud 9 mandaati, siis alustatakse selle nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada 10-ndast elemendist, mille väärtus on 7,943282. Kalade Partei nimekirja esimese kandidaadi L. Lõhe võrdlusarv on seega 202 731 / 7,943282 = 25 522,321.

Iga järgmise kompensatsioonimandaadi saab selle nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Võrdlusarvude suuruse järjekorras jaotatakse ära kõik valimistulemuste kindlakstegemise esimeses kahes voorus jaotamata jäänud mandaadid kuni 101-ni.

Esimese kompensatsioonimandaadi saab Kalade Parteist L. Lõhe (võrdlusarv 25 522,321), teise samast erakonnast T. Tursk (23 424,307), kolmanda Kalade Parteist A. Ahven (21 659,930), neljanda Erakonnast Laut H. Hiir (21 295,793), viienda Erakonnast Laut L. Lehm (võrdlusarv 20 335, 042), kuuenda Kalade Parteist L. Luts (20 154,459) jne.