<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><oigusakt xmlns="Juurakt" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="maarus_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/maarus_1_10.02.2010.xsd"><metaandmed><valjaandja>Vabariigi Valitsus</valjaandja><dokumentLiik>määrus</dokumentLiik><tekstiliik>algtekst-terviktekst</tekstiliik><marksona>aktsiaselts</marksona><marksona>põhikiri</marksona><dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp><dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus><vastuvoetud><aktikuupaev>1996-10-11+03:00</aktikuupaev><aktiNr>246</aktiNr></vastuvoetud><avaldamismarge><RTosa>RT I</RTosa><avaldamineKuupaev>1996-10-24+03:00</avaldamineKuupaev><RTnr>74</RTnr><RTartikkel>1313</RTartikkel><aktViide>http://www.riigiteataja.ee/akt/25172</aktViide></avaldamismarge><kehtivus><kehtivuseAlgus>2002-06-01+03:00</kehtivuseAlgus><kehtivuseLopp>2026-03-05+02:00</kehtivuseLopp></kehtivus><skeemiNimi>maarus_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi><globaalID>25172</globaalID><metaandmedVersioon>2</metaandmedVersioon><metaandmedVersioonKuupaev>2026-03-02</metaandmedVersioonKuupaev><metaandmedVersioonPohjustaja>Maret Mauer</metaandmedVersioonPohjustaja><terviktekstiGrupiID>151885</terviktekstiGrupiID></metaandmed><aktinimi><nimi><pealkiri>Aktsiaseltsi "Tallinna Sadam" põhikirja kinnitamine</pealkiri></nimi></aktinimi><sisu><sisuTekst><HTMLKonteiner><![CDATA[<p>
      Vastavalt <a href="./dyn=25172&id=962325!pr509lg3;962325!pr480lg5">äriseadustiku</a> 
      (RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 52–54, 993) paragrahvi 509 lõikele 3 ja 
      tulenevalt paragrahvi 480 lõikest 5 Vabariigi Valitsus määrab:
    </p>
    <p>
      Kinnitada aktsiaseltsi «Tallinna Sadam» põhikiri (juurde lisatud).
    </p>
    <table width="99%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td>
          
        </td>
        <td>
          <b>Peaminister Tiit VÄHI</b>
        </td>
      </tr>
      <tr valign="top">
        <td>
          
        </td>
        <td>
          <b>Teede- ja sideminister Kalev KUKK</b>
        </td>
      </tr>
      <tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td>
          <b>Riigisekretär Uno VEERING</b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    <p>
      <br/>
      
    </p>
    <table width="96%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="63%">
          
        </td>
        <td align="middle" width="36%">
          Kinnitatud<br/>Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a 
          määrusega nr 246
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    <p align="center">
      <b>Aktsiaseltsi «Tallinna Sadam» põhikiri</b>
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD</b>
    </center>
    <p>
      <b>1.1. Ärinimi</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi ärinimi on aktsiaselts «Tallinna Sadam». Võib kasutada ka 
      ärinime lühendit AS «Tallinna Sadam».
    </p>
    <p>
      <b>1.2. Asukoht</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi «Tallinna Sadam» (edaspidi <em>aktsiaselts</em>) 
      asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
    </p>
    <p>
      <b>1.3. Tegevusalad</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi tegevusaladeks on:<br/>1) sadamateenuste osutamine, 
      sealhulgas eriti laevade ja muude transpordivahendite vastuvõtmine, 
      kaupade lossimine-laadimine ja reisijate maaletuleku ning laevalemineku 
      võimaldamine;<br/>2) ehitusalaste tööjooniste koostamine ja 
      ehitusjärelevalve.
    </p>
    <p>
      Aktsiaselts võib teha igat liiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt 
      vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>2. AKTSIASELTSI TÄHTAEG</b>
    </center>
    <p>
      Aktsiaselts on asutatud määramata tähtajaks.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIA</b>D
    </center>
    <p>
      <b>3.1. Aktsiakapital</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 700 000 000 (seitsesada miljonit) 
      krooni ja maksimumaktsiakapital 2 800 000 000 (kaks miljardit 
      kaheksasada miljonit) krooni. Miinimumaktsiakapitali ja 
      maksimumaktsiakapitali piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali 
      suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja (edaspidi <em>põhikiri</em>) 
      muutmata.
    </p>
    <p>
      <b>3.2. Aktsiakapitali suuruse muutmine</b>
    </p>
    <p>
      3.2.1. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses 
      sätestatud korras.
    </p>
    <p>
      3.2.2. Lisaks aktsionäride üldkoosolekule on kolme aasta jooksul pärast 
      aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiakapitali suurendamise õigus 
      ka aktsiaseltsi nõukogul, kes võib aktsiakapitali suurendada kuni 
      2 800 000 000 (kahe miljardi kaheksasaja miljoni) kroonini. Aktsiaseltsi 
      nõukogu otsus aktsiakapitali suurendamise kohta on vastu võetud, kui 
      selle poolt hääletas vähemalt 2/3 aktsiaseltsi nõukogu koosolekul 
      osalenud või esindatud liikmetest, äriseadustiku paragrahvis 323 
      sätestatud juhul aga vähemalt 2/3 aktsiaseltsi nõukogu liikmetest.
    </p>
    <p>
      <b>3.3. Aktsiad</b>
    </p>
    <p>
      3.3.1. Aktsiaseltsi aktsiakapital on jagatud aktsiateks.
    </p>
    <p>
      3.3.2. Aktsiaseltsi aktsiad on ühte liiki nimelised A-aktsiad. 
      Aktsiaselts võib miinimum- ja maksimumaktsiakapitali piires välja lasta 
      ka nimelisi B-aktsiaid.
    </p>
    <p>
      3.3.3. Kõigi aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) krooni. 
      Kõik aktsiaseltsi aktsiad (nii A- kui B-aktsiad) annavad aktsiaseltsi 
      aktsionäridele võrdsed õigused aktsiaseltsi juhtimisel ning kasumi ja 
      aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui 
      käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
    </p>
    <p>
      3.3.4. Aktsiaseltsi A-aktsia võõrandamisel aktsionäri poolt on 
      aktsiaseltsi teistel aktsionäridel ostueesõigus. Aktsionär peab 
      viivitamata pärast aktsia võõrandamise lepingu sõlmimist teatama sellest 
      aktsiaseltsi juhatusele ja esitama juhatusele vastava lepingu. 
      Aktsiaseltsi juhatus teatab sellest teistele aktsionäridele, kes võivad 
      kahe kuu jooksul lepingu aktsiaseltsi juhatusele esitamisest teatada 
      juhatusele oma soovist omandada aktsia võõrandamise lepingus ettenähtud 
      tingimustel. Kui kahe kuu jooksul aktsiaseltsi aktsionär on teatanud 
      vastavast soovist, loetakse ta lepingupooleks aktsia omandamise soovi 
      esitamiseks määratud tähtaja lõppemisest arvates. Kui aktsiaid soovib 
      omandada mitu aktsionäri, heidavad nad aktsiate omandamiseks omavahel 
      liisku.
    </p>
    <p>
      3.3.5. Kõik aktsiaseltsi B-aktsiad on vabalt võõrandatavad.
    </p>
    <p>
      3.3.6. Aktsiaseltsi A-aktsiate omanik võib oma aktsiaid pantida ja 
      kasutusvaldusega koormata üksnes aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku 
      otsusel. Aktsiaseltsi B-aktsiate omanik võib talle kuuluvaid aktsiaid 
      vabalt pantida ja koormata kasutusvaldusega. Võõrandamine, pantimine ja 
      koormamine toimub õigusaktidega ettenähtud korras.
    </p>
    <p>
      3.3.7. Aktsiate kohta aktsiatähti välja ei anta. Õigusaktidega 
      ettenähtud korras võib aktsiaseltsi juhatus otsustada pidada aktsiaid 
      elektroonilisel kujul.
    </p>
    <p>
      <b>3.4. Aktsiaraamat</b>
    </p>
    <p>
      3.4.1. Kõigi aktsiate kohta peab aktsiaseltsi juhatus aktsiaseltsi 
      nõukogu poolt kehtestatud korras aktsiaraamatut, milles tuleb märkida 
      seaduses sätestatud andmed. Aktsiaseltsi juhatus võib otsustada anda 
      aktsiaraamatu pidamine üle teisele isikule, mis ei vabasta aktsiaseltsi 
      juhatust aktsiaraamatu pidamisest tulenevast vastutusest.
    </p>
    <p>
      3.4.2. Aktsiaseltsi suhtes on aktsionäri õigused ja kohustused isikul, 
      kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
    </p>
    <p>
      3.4.3. Aktsiaraamatuga võivad tutvuda isikud, kellel see õigus on 
      seadusest tulenevalt. Aktsiaraamatuga tutvumise ning sellest ärakirjade 
      saamise korra ja sellega seotud kulutuste hüvitamise korra kehtestab 
      aktsiaseltsi juhatus.
    </p>
    <p>
      3.4.4. Aktsiaraamatusse kantud aktsionär peab oma nime ja aadressi 
      muutumisest viivitamata teatama aktsiaseltsi juhatusele.
    </p>
    <p>
      <b>3.5. Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaselts võib seaduses sätestatud ulatuses välja lasta ilma 
      hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid ja vahetusvõlakirju. Eelisaktsiate 
      ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsuse teeb aktsiaseltsi 
      aktsionäride üldkoosolek.
    </p>
    <p>
      <b>3.6. Aktsiate eest tasumine</b>
    </p>
    <p>
      3.6.1. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste 
      sissemaksetega. Mitterahaliste sissemaksetega võib tasuda ka aktsiate 
      eest, mis lastakse välja aktsiaseltsi nõukogu otsusel.
    </p>
    <p>
      3.6.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele.
    </p>
    <p>
      3.6.3. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune aktsiaseltsi 
      aktsionäride üldkoosoleku otsuses ettenähtud rahaliselt hinnatav ja 
      aktsiaseltsile üleantav asi või õigus, millele saab pöörata sissenõude. 
      Mitterahalisi sissemakseid hindavad juhatuse esimehe poolt määratud 
      eksperdid. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib aktsiaseltsi 
      audiitor.
    </p>
    <p>
      3.6.4. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab 
      aktsiaseltsile viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE</b>
    </center>
    <p>
      <b>4.1. Aktsiaseltsi organid</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi organiteks on:<br/>1) aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolek 
      (edaspidi <em>üldkoosolek</em>);<br/>2) aktsiaseltsi nõukogu 
      (edaspidi <em>nõukogu</em>);<br/>3) aktsiaseltsi juhatus (edaspidi <em>juhatus</em>);<br/>4) aktsiaseltsi 
      audiitor (edaspidi <em>audiitor</em>).
    </p>
    <p>
      <b>4.2. Üldkoosolek</b>
    </p>
    <p>
      4.2.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud 
      võivad olla korralised või erakorralised.
    </p>
    <p>
      4.2.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas kuue (6) kuu jooksul 
      aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. Korralise üldkoosoleku 
      toimumise aja ja koha määrab juhatus. Erakorraline üldkoosolek toimub 
      seaduses ettenähtud juhtudel.
    </p>
    <p>
      4.2.3. Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab juhatus ja korraldab 
      juhatuse esimees vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra 
      määrab nõukogu. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees, tema ja tema 
      asetäitja puudumise korral aga üldkoosoleku poolt selleks valitud isik.
    </p>
    <p>
      4.2.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku paragrahvi 298 lõikes 1 
      ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes 
      võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu ettepanekul.
    </p>
    <p>
      4.2.5. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes võtta vastu otsuseid, kui 
      sellel osaleb või on esindatud üle poole aktsiaseltsi aktsiatega 
      esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema kvoorumi 
      nõuet.
    </p>
    <p>
      4.2.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle 
      poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses ei ole 
      sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Iga aktsia annab aktsionärile 
      aktsiaseltsi üldkoosolekul 1 (ühe) hääle.
    </p>
    <p>
      4.2.7. Kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär, on tal koos seadusest 
      tulenevate erisustega kõik üldkoosoleku õigused.
    </p>
    <p>
      <b>4.3. Nõukogu</b>
    </p>
    <p>
      4.3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab tema 
      juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on 
      seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast 
      ei tulene teisiti.
    </p>
    <p>
      4.3.2. Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse 
      korraldamisel ning töö planeerimisel juhatuse esimehe nõudel või 
      seaduses sätestatud juhtudel. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte 
      võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu 
      nõusolek ei ole vajalik äriseadustiku paragrahvi 317 lõikes 1 ja 
      paragrahvi 506 lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks. Juhatuse esimees 
      võib osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.
    </p>
    <p>
      4.3.3. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi aastaeelarve.
    </p>
    <p>
      4.3.4. Nõukogul on 6 (kuus) kuni 8 (kaheksa) liiget. Nõukogu liikmed 
      määratakse seaduses sätestatud korras 5 (viieks) aastaks.
    </p>
    <p>
      <b>4.4. Juhatus</b>
    </p>
    <p>
      4.4.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis juhib ja esindab 
      aktsiaseltsi. Juhatusel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused, 
      kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti.
    </p>
    <p>
      4.4.2. Juhatuses on kolm liiget. Juhatuse liikmed määrab nõukogu 3 
      (kolmeks) aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses 
      samadel tingimustel ja korras, millel tal on õigus lõpetada 
      punktis 4.4.6 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema 
      loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva 
      aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta 
      teisiti.
    </p>
    <p>
      4.4.3. Juhatuse liikmete seast määrab nõukogu juhatuse esimehe, kes 
      korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikmete seast määratakse ka 
      juhatuse esimehe asetäitja, kes täidab juhatuse esimehe ülesandeid 
      esimehe äraolekul ja siis, kui esimees ei ole võimeline oma ülesandeid 
      täitma. Juhatuse esimehe asetäitja volitused aktsiaseltsi esindamisel 
      määrab juhatuse esimees.
    </p>
    <p>
      4.4.4. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab aktsiaseltsi 
      tegevust juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad aktsiaseltsi 
      igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe 
      poolt määratud ulatuses ja korras.
    </p>
    <p>
      4.4.5. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda 
      soovib juhatuse esimees, võtab juhatus vastu otsuseid aktsiaseltsi 
      tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes kohaldatakse 
      äriseadustiku paragrahvi 321 lõigetes 2 ja 4 ning paragrahvides 322 ja 
      323 nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse liikmete häälte võrdse 
      jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl. 
      Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub 
      kokku juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra.
    </p>
    <p>
      4.4.6. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, 
      milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused 
      aktsiaseltsi suhtes, muuhulgas nende tasustamise kord.
    </p>
    <p>
      <b>4.5. Audiitor</b>
    </p>
    <p>
      Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite 
      tasustamise korra määrab üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses 
      sätestatud õigused ja kohustused.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>5. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES JA AKTSIASELTSI STRUKTUURIÜKSUSED</b>
    </center>
    <p>
      <b>5.1. Osalemine äriühingutes</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal.
    </p>
    <p>
      <b>5.2. Struktuuriüksused</b>
    </p>
    <p>
      5.2.1. Aktsiaselts võib asutada struktuuriüksusi nii Eestis kui 
      välismaal.
    </p>
    <p>
      5.2.2. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse 
      lõpetamise otsustab ning nende pädevuse ja juhid määrab juhatuse esimees.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>6. AKTSIASELTSI ESINDAMINE</b>
    </center>
    <p>
      <b>6.1</b>. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse 
      esimees.
    </p>
    <p>
      <b>6.2</b>. Teised juhatuse liikmed peale juhatuse esimehe võivad 
      aktsiaseltsi esindada juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses. 
      Kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad teised juhatuse 
      liikmed peale juhatuse esimehe esindada aktsiaseltsi kõigis 
      õigustoimingutes ainult koos juhatuse esimehega. Juhatuse esimehe poolt 
      antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega 
      aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.
    </p>
    <p>
      <b>6.3</b>. Kõigis aktsiaseltsi majandustegevusega seotud 
      õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad aktsiaseltsi 
      esindada nõukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka 
      prokuristide pädevuse.
    </p>
    <p>
      <b>6.4</b>. Isikud, keda ei ole nimetatud punktides 6.1–6.4, eriti 
      aktsiaseltsi struktuuriüksuste juhid ja töötajad, võivad aktsiaseltsi 
      esindada üksnes juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE</b>
    </center>
    <p>
      <b>7.1. Majandusaasta</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
    </p>
    <p>
      <b>7.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses 
      sätestatud korras.
    </p>
    <p>
      <b>7.3. Kasumi jaotamine</b>
    </p>
    <p>
      Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek 
      vastavalt seadusele.
    </p>
    <p>
      <b>7.4. Dividendide maksmine</b>
    </p>
    <p>
      Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord 
      aastas. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad 
      otsustab üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti.
    </p>
    <p>
      <b>7.5. Reservkapital</b>
    </p>
    <p>
      7.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali 
      suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastastest 
      puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse 
      reservkapitali seaduse alusel.
    </p>
    <p>
      7.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud 
      suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 
      aktsiaseltsi puhaskasumist.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>8. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE <br/>JA ÜMBERKUJUNDAMINE</b>
    </center>
    <p>
      Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja 
      ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi 
      likvideerijateks on juhatuse liikmed. Likvideerijate tasustamise korra 
      määrab üldkoosolek.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <center>
      <b>9. LÕPPSÄTTED</b>
    </center>
    <p>
      <b>9.1. Põhikirja muutmine</b>
    </p>
    <p>
      Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud 
      korras. Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse 
      tegemisest arvates.
    </p>
    <p>
      <b>9.2. Põhikirja sätete kehtetus</b>
    </p>
    <p>
      Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri 
      muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku 
      otsusega ümber sõnastada või seda täiendada, nii et oleks võimalik 
      kehtetu sättega järgitud majandusliku eesmärgi saavutamine. Sama kehtib 
      siis, kui põhikirja rakendamisel ilmneb lünk, mis vajab täiendamist.
    </p>
    <table width="99%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td>
          <b>Teede- ja sideminister Kalev KUKK</b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>]]></HTMLKonteiner></sisuTekst></sisu></oigusakt>