Minister Villu REILJAN
Kantsler Rein RATAS

Põhjaveevaru hindamise kord

1. Üldsätted

1.1. Käesoleva korraga kehtestatakse Eesti riigi territooriumil põhjaveevaru arvutamise ja riikliku arvestuse ühtsed alused olenevalt varu uurituse astmest ja majanduslikust tähtsusest ning tingimustest, mis määravad põhjavee leiukohtade ettevalmistatuse kasutamiseks, tagades ühtlasi ökoloogilistest nõuetest kinnipidamise.

1.2. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisrežiimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda.

1.3. Põhjaveevaru arvutatakse hüdroloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel.

1.4. Põhjaveevaru arvutatakse iga veeliigi (joogivesi, tehniline vesi, mineraalvesi) kohta eraldi vastavalt nende kasutamise eesmärgile.

1.5. Joogivee, tehnilise vee ja mineraalvee kvaliteeti hinnatakse vastavalt kehtivale standardile, tehnilistele tingimustele ja tarbija tellimusele. Põhjavee kasutamise otstarbekust joogi- või tehnilise veena, võrreldes pinnaveega, hinnatakse tehnilis-majanduslike põhjenduste alusel. Põhjavett võib kasutada tootmise vajaduseks, kui seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Ravikategooriasse kuuluvat põhjavett kasutatakse esmajärjekorras raviks ja kuurortide tarbeks. Ravimineraalvee kasutamist muuks otstarbeks reguleerib selleks pädev ametkond.

1.6. Põhjaveevaru arvutatakse tuhandetes kuupmeetrites ööpäevas, mineraalveevaru aga kuupmeetrites ööpäevas.

2. Põhjaveevaru kategooriad

2.1. Põhjaveevaru (T-varu) jaguneb sõltuvalt uurituse astmest kolmeks kategooriaks: T1, T2 ja P.

2.2. T1-varu hindamine peab vastama järgmistele nõuetele:
- uuring peab olema sellise detailsusega, mis võimaldab tõepäraselt hinnata põhjaveevaru kujunemise allikaid ning rajatingimusi (kihi paksus, ehitus, lasuvus, veetaseme muutused, filtratsiooni omadused, veekihtide toitumistingimused jne.);
- hüdrogeoloogiliste parameetrite arvutused on tehtud vastavalt põhjavee kasutamise kogemustele uuritavas veehaardes või katsepumpamiste tulemustele;
- põhjavee kvaliteet on uuritud kavandatava veevõtu nõudeid arvestavalt ja on tõestatud, et arvutusliku kasutamise aja jooksul vee kvaliteet püsib või toimuvad muutused jäävad normidega lubatud piiridesse;
- põhjavee kasutamise tingimused on uuritud detailsusega, mis on veehaarde projekteerimiseks küllaldased;
- põhjaveevaru on hinnatud töötavate puurkaevude tegeliku veevõtu ja uuringupuurkaevude katsepumpamiste andmetel.

2.3. T2-varu hindamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- varu on uuritud detailsusega, mis võimaldab ligilähedaselt hinnata veekihi rajatingimusi;
- põhjaveevaru moodustumine on antud ligilähedaselt või vastavalt tegutsevate veehaarete analoogiale;
- hüdrogeoloogilised parameetrid on saadud katsepumpamiste andmetel;
- põhjavee kvaliteet on uuritud sellise detailsusega, mis lubab lugeda põhjavee sihipärast kasutamist tagatuks arvutusliku aja jooksul;
- põhjaveevaru on hinnatud uuringutööde materjali põhjal.

2.4. P-varu on administratiivse või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjavee eeldatav varu perspektiivse veevajaduse rahuldamiseks, mis peab olema määratud modelleerimise teel hüdrogeoloogilise kaardistamise, põhjaveeseire ja töötavate veehaarete andmete alusel.

3. Põhjavee uuritud leiukohtade ettevalmistatus kasutamiseks

Põhjavee leiukohad jaotatakse kasutamiseks valmisoleku järgi järgmistesse gruppidesse:

3.1. I grupp - lihtsate hüdrogeoloogiliste ja hüdrokeemiliste tingimustega leiukohad, kus veekiht on väljapeetud paksuse ja vettsisaldavate kivimite ühesuguste filtratsiooniomadustega;

3.2. II grupp - keeruliste hüdrogeoloogiliste või hüdrokeemiliste tingimustega leiukohad, kus veekihi paksus ja filtratsiooniomadused on muutlikud ja veekiht on piiratud levikuga. Sellesse gruppi kuuluvad ka tehnilise toitumisega veehaarded.

3.3. Uuritud põhjavee leiukohad loetakse veemajanduslikuks otstarbeks ettevalmistatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:
3.3.1. põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri poolt Eesti Põhjaveekomisjoni ettepanekul;
3.3.2. kinnitatud põhjaveevaru kindlustab koguseliselt nõutava veesaamise veehaardest.

Perspektiivis vajamineva veetarbimise kogused peavad olema uuritud vähemalt T2-kategoorias.

3.4. Põhjavee kasutamistingimused on uuritud detailsusega, mis kindlustab vajalikud lähteandmed veehaarde projekteerimiseks.

3.5. Põhjaveevaru arvutuse materjalid peavad sisaldama:
- põhjaveevaru üldhinnangut vastavalt uurituse astmele;
- soovitusi põhjavee kasutuskorralduse kohta;
- sanitaarkaitseala projekti;
- uuritud veehaarde mõju teistele veehaaretele ja pinnaveekogudele ning üldisele ökoloogilisele seisundile;
- andmeid põhjavee kompleksse (joogivesi, tehniline vesi, mineraalvesi) kasutuse võimalustest.

4. Nõuded põhjavee leiukohtade kasutamisel

4.1. Kasutusel olevates põhjavee leiukohtades on vajalik teha:
- kvantiteedi seiret;
- järeluurimisi mitteküllaldaselt uuritud põhjavee leiukoha osades.

Kasutusel olevates leiukohtades tehakse, vastavalt ülaltoodud täiendavatele töödele, varu ümberarvutusi T2-varust T1-varusse.

4.2. Põhjaveevaru kuulub ümberhindamisele ja esitamisel kinnitamiseks Eesti Põhjaveekomisjoni poolt juhul, kui:
- põhjaveevaru on kinnitatud lühiajaliselt;
- põhjavee leiukoha tegelik kasutamisaeg ületab põhjaveevaru kinnitamisel ettenähtud tähtaja;
- täiendavate uuringute või seireandmetel on põhjaveevaru enam kui 20% suurem või väiksem varem kinnitatud varudest;
- vee kvaliteediga seonduvad standardid on muutunud.