Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst laevandus avaldamine avaldatud 1998-12-23 298 RT I 1998-12-31+02:00 118 1896 25767 2002-06-01+03:00 2002-12-31+02:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 25767 2 2025-06-06 Imre Sobnin 152315 Väikelaevade kvaliteedinõuete kinnitamine Meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 28 lõike 2 alusel ja kooskõlas toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362), Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) (RT II 1995, 22-27, 120) artikliga 83 ja arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 16. juuni 1994. a direktiivi 94/25 EC (EÜT L 164) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Väikelaevade kvaliteedinõuded" (juurde lisatud) ning jõustada need alates 1. jaanuarist 1999. a. 2. Käesoleva määrusega kinnitatud "Väikelaevade kvaliteedinõuete" punktid 4, 7 ja 8 jõustuvad 1. jaanuaril 2000. a. Peaminister Mart SIIMANN Teede- ja sideminister Raivo VARE Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1998. a määrusega nr 298 VÄIKELAEVADE KVALITEEDINÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad kvaliteedinõuded on kehtestatud ehitatavatele ja Eestisse toodavatele väikelaevadele eesmärgiga tagada ohutu veeliiklus ja keskkonnaohutus. 2. Käesolevaid kvaliteedinõudeid rakendatakse harrastuslikuks kasutamiseks ettenähtud väikelaevade ja väikelaeva osade ehitamisel ja tootmisel ning turustamisel Eestis. Nõudeid ei rakendata nendele väikelaevadele ja väikelaeva osadele, mis on Eestis ehitatud, toodetud või turustamise eesmärgil Eestisse toodud enne 1. jaanuari 1999. a. 3. Käesolevad kvaliteedinõuded ei kehti kanuude, gondlite, vesijalgrataste, purjelaudade, tiiburlaevade, isiklikuks tarbeks valmistatud laevade kohta eeldusel, et neid ei turustata Eestis, väikelaevade kohta, mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel, samuti ajalooliste originaalväikelaevade ja nende koopiate kohta, mis on valmistatud enne 1950. aastat ning on laevaehitaja poolt vastavalt märgistatud, ja väikelaevade kohta, mis on mõeldud kasutamiseks sportlikel eesmärkidel. 4. Eesti turule toodud väikelaev või väikelaeva osa peab olema ehitatud ja katsetatud Eestis kehtestatud väikelaevade ehitusnõuete alusel või mingi muu normistiku alusel, mille nõuded ei ole madalamad Eestis kehtestatud normidest. II. PÕHINÕUDED 5. Vastavalt kasutuseesmärkidele jaotatakse väikelaevad järgmistesse kategooriatesse: 1) A-kategooria - ookeanisõiduks, võib väljuda sadamast, kui tuule tugevus ületab 8 palli ja laine kõrgus ületab 4 m; 2) B-kategooria - meresõiduks, võib väljuda sadamast merele, kui tuule tugevus ei ületa 8 palli ja laine kõrgus ei ületa 4 m; 3) C-kategooria - rannasõiduks rannalähedastes vetes, lahtedel, järvedel ja jõesuudmetel, võib väljuda sadamast, kui tuule tugevus ei ületa 6 palli ja laine kõrgus ei ületa 2 m; 4) D-kategooria - sõiduks siseveekogudel (väiksematel järvedel, jõgedel ja kanalitel), võib väljuda sadamast, kui tuule tugevus ei ületa 4 palli ja laine kõrgus ei ületa 0,5 m. 6. Kõik käesolevate kvaliteedinõuete punktis 5 nimetatud kategooriate väikelaevad peavad olema projekteeritud ja ehitatud püstuvuse ning ujuvuse parameetreid järgides, et väikelaev oleks kasutatav käesolevate kvaliteedinõuete punktis 5 nimetatud tingimustel. 7. Iga väikelaeva kerele kannab laevaehitaja kere numbri, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 1) laevaehitaja kood; 2) laevaehitaja riik; 3) seeria number; 4) ehitusaasta; 5) baasmudeli ehitusaasta. 8. Igale väikelaevale paigutab laevaehitaja või laevaehitaja volitatud tarnija (maaletooja) plaadi, mis asub kere numbrist eraldi ning sisaldab järgmist informatsiooni: 1) laevaehitaja nimi; 2) väikelaeva kategooria vastavalt käesolevate kvaliteedinõuete punktile 5; 3) laevaehitaja poolt lubatud maksimaalne koormus; 4) laevaehitaja poolt lubatud maksimaalne inimeste arv väikelaevas; 5) vastavusmärk, kui väikelaev vastab käesolevatele kvaliteedinõuetele. 9. Väikelaevale kantud vastavusmärk peab olema loetav ja kustumatu, vastavusmärgiga sarnaseid, kuid eksitavat informatsiooni sisaldavaid märke on keelatud kasutada. 10. Sõltuvalt väikelaeva kategooriast peab see olema projekteeritud nii, et inimese üle parda kukkumise võimalus on viidud minimaalseks ja üle parda kukkunud inimese laevale võtmine oleks võimalikult lihtne. 11. Väikelaeva juhile peab olema väikelaeva juhtimisel tagatud hea nähtavus 360o ulatuses. III. EHITUSNÕUDED 12. Väikelaeva ehitusmaterjalide valik ning konstruktsioon peavad tagama selle küllaldase tugevuse sõltuvalt käesolevate kvaliteedinõuete punktis 5 nimetatud kategooriast ja punkti 8 alapunktides 3 ja 4 ning punktis 16 nimetatud maksimaalsest lubatud koormusest. 13. Väikelaeval peab olema küllaldane püstuvus ja vabaparras sõltuvalt punktis 5 nimetatud kategooriast ja maksimaalselt lubatud koormusest väikelaeva pardal. 14. Väikelaeva ujuvus peab maksimaalselt lubatud koormuse puhul olema küllaldane sõltuvalt käesolevate kvaliteedinõuete punktis 5 nimetatud kategooriast. Mitme kerega väikelaevad peavad olema ehitatud nii, et nad säilitavad ujuvuse ümberpööratud asendis. 15. Avad väikelaeva keres, tekil ja tekiehitistes ei tohi ohustada väikelaeva ujuvust ning peavad olema suletud asendis ilmastikukindlad. 16. Aknad, illuminaatorid, uksed ja luugid peavad taluma võimalikku veesurvet ja muid mehaanilisi mõjutusi vastavalt projektis ettenähtud arvutustele. 17. Allpool veeliini väikelaeva keres olevad avad, mis on ette nähtud vee võtmiseks või vee väljapumpamiseks, peavad olema varustatud sulgemisseadmetega, mida saab kiiresti tööle rakendada. 18. Väikelaev peab olema ehitatud nii, et on viidud minimaalseks selle uppumise võimalus, kusjuures peab olema tagatud: 1) kokpiti isekuivendus või muu võimalus vee eemaldamiseks; 2) ventilatsiooniavade sulgemine; 3) vee eemaldamise võimalus pumpade või muude vahenditega. 19. Laevaehitaja poolt maksimaalselt lubatud väikelaeva koormamine (kütus, vesi, toiduvaru, mitmesugused seadmed ja inimesed) tuleb märkida laevaehitaja plaadile (kilogrammides). 20. Kõik käesolevate kvaliteedinõuete punkti 5 alapunktides 1 ja 2 nimetatud väikelaevad ning alapunktides 3 ja 4 nimetatud väikelaevad pikkusega üle 6 meetri peavad olema varustatud ühe või enama päästeparve kinnituskohaga. 21. Kõik magamiskohtadega väikelaevad peavad olema varustatud töökorras päästevahendiga laeva uppumise või tulekahju puhuks. 22. Iga väikelaeva kerel nähakse ette tugevdused, mis on ette nähtud ankru, sildumisotste ja pukseerimisotsa kinnitamiseks vajalike detailide monteerimiseks. IV. NÕUDED MASINARUUMILE JA SEADMETELE 23. Laevaehitaja peab tagama, et väikelaeva jõuajami võimsus vastaks väikelaeva mõõtmetele. Väikelaevale maksimaalselt lubatud jõuajami võimsus peab olema fikseeritud väikelaeva passis. 24. Väikelaevale monteeritud jõuajam peab olema meeskonnaruumidest eraldatud ja monteeritud nii, et tulekahju, toksilise suitsu, kuumuse, müra või vibratsiooni leviku oht meeskonnaruumidesse oleks välistatud. 25. Masinaruum ja seadmed, mis vajavad perioodilist kontrolli ja/või teenindust, peavad olema kergesti ligipääsetavad. 26. Masinaruumi isolatsioonimaterjal peab olema mittesüttiv. 27. Masinaruum peab olema ventileeritav. Vee sissepääs masinaruumi läbi ventilatsioonitorustiku peab olema välistatud. 28. Jõuajami liikuvad või kuumad osad peavad olema kaitstud välistamaks võimalikke inimeste vigastusi. 29. Kõikidel rippmootoriga väikelaevadel peab olema seade, mis välistab mootori käivitamisel sõukruvi pöörlemise, välja arvatud juhul, kui: 1) mootori tõukejõud on väiksem kui 500 N (njuutonit); 2) mootoril on ahendusklapp, mis mootori käivitamisel vähendab mootori tõukejõu alla 500 N. 30. Väikelaeva kütusesüsteem peab olema ehitatud ja seadistatud nii, et välistada plahvatuse ja tulekahju oht. 31. Kütusetankid, -torustik ja -voolikud peavad olema kaitstud või eraldatud soojusallikatest. Kütusetankide materjal ja ehitusmeetod peavad vastama nende mahutavusele ja kütuse liigile. Kütusetankid peavad olema ventileeritavad. 32. Vedelkütuse jaoks, mille süttimispunkt on alla 55 oC, tuleb ette näha tankid, mis ei ole laevakere osad ja nad peavad olema: 1) eraldatud masinaruumist ja eemal teistest süttimisallikatest; 2) eraldatud meeskonnaruumidest. 33. Väikelaeva elektrisüsteem peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et oleks tagatud väikelaeva nõuetekohane kasutamine ja viidud minimaalseks tulekahju ja elektrilöögi oht. 34. Kõikides vooluringides peab olema tagatud kohene automaatne väljalülitus ülekoormuse ja lühise tekkimise korral. 35. Akuruum peab olema ventileeritav, et vältida gaaside ohtlikku kontsentratsiooni. Akud peavad olema kinnitatud ja vee eest kaitstud. 36. Väikelaeva rooliseade peab olema projekteeritud, ehitatud ja seadistatud nii, et on võimalik väikelaeva juhtimine igasugustes ilmastikutingimustes. V. GAASISÜSTEEM 37. Toidu valmistamiseks ettenähtud gaasisüsteem peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et oleks välditud gaasi leke ja plahvatusoht ning tagatud võimalus lekete avastamiseks. Gaasisüsteemis kasutatavad materjalid ja koostisosad peavad vastama gaasimajanduses esitatavatele nõuetele, vastu pidama survele ning mitte reostama merekeskkonda. 38. Gaasiseadmed peavad olema varustatud leegi kustutamise seadisega, mis sobib kõikidele põletitele. Gaasi tarbivad seadmed peavad gaasi saama eraldi toitetorudest ning olema eraldi suletavad. Ventilatsioon peab olema küllaldane, et vältida gaasilekkest või põlemisproduktidest tekkivat ohtu. 39. Statsionaarse gaasisüsteemiga varustatud väikelaeval peab olema konteiner gaasiballoonide paigutamiseks. Konteiner peab olema eraldatud meeskonnaruumidest, kasutatav ainult väljast ja ventileeritav nii, et pihkuv gaas satuks parda taha. Statsionaarne gaasisüsteem peab olema pärast monteerimist kontrollitud. VI. TULEOHUTUS 40. Väikelaeva projekteerimisel ja seadistamisel tuleb arvestada tuleohutusnõudeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumidele, kus kasutatakse lahtist tuld, kuumust eraldavatele piirkondadele, pea- ja abijõuseadmetele, kütuse ja õli ülevalgumisele, katmata kütuse- ja õlitorustikule. Tuleb vältida elektrijuhtmete paigutamist masinaruumis kuumust eraldavate pindade läheduses. 41. Väikelaev peab olema varustatud tuletõrjevahenditega sõltuvalt tuleohtlikkusest. Bensiinimootoriga masinaruum peab olema varustatud tulekustutussüsteemiga, mis on töölerakendatav masinaruumist väljaspool. Kantavad tulekustutid peavad olema ettenähtud kohtadel ning üks väikelaeva juhtimiskoha läheduses. VII. NAVIGATSIOONITULED 42. Kui väikelaev on varustatud navigatsioonituledega, peavad need vastama "Rahvusvahelistele kokkupõrgete vältimise eeskirjadele merel" (COLREG 1972) või "Sisevete laevasõidu eeskirjadele". VIII. MEREKESKKONNA REOSTUSE VÄLTIMINE 43. Väikelaev peab olema ehitatud nii, et vältida reostavate ainete (kütus, õli jne) sattumist vette. 44. Väikelaeval, mis on varustatud tualettruumiga, peab olema reoveetank või võimalus kasutada ajutist reoveetanki. 45. Reoveetoru, mis väljub parda taha, peab olema varustatud sulguriga, mida saab plommida. IX. VÄIKELAEVADE KVALITEEDINÕUETE TAGAMINE JA KONTROLL 46. Väikelaeva vastavust kvaliteedinõuetele tõendavad laevaehitaja koostatud väikelaeva tehniline dokumentatsioon ning katsetuste tulemused. 47. Väikelaeva tehniline dokumentatsioon säilitatakse laevaehitaja juures kümne aasta jooksul pärast väikelaeva valmimist, et Veeteede Amet saaks sellega vajaduse korral tutvuda. 48. Väikelaeva katsetustega kontrollitakse väikelaeva püstuvust ja ujuvust. Väikelaeva katsetused viiakse läbi natuurkatsetuste või arvutuste teel. Iga seeria esimene väikelaev peab olema läbinud natuurkatsetused. Katsetuste tulemused vormistatakse vastava tunnistusega. Katsetuste tunnistused lisatakse väikelaeva tehnilise dokumentatsiooni juurde. Eestis ehitatud väikelaeva katsetused viiakse läbi sõltuvalt väikelaeva kategooriast järgmiselt: 1) A-, B- või C-kategooria väikelaeva (kogupikkus kuni 12 meetrit) katsetused viib läbi väikelaeva ehitaja; 2) A-, B- või C-kategooria väikelaeva (pikkus üle 12 meetri) katsetused viib läbi vastavalt meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 4 lõikele 4 Veeteede Ametilt selleks tegevusloa saanud ettevõtja. Kui katsetuste läbiviija on selleks tegevusloa saanud väikelaevade ehitaja, viibib katsetuste juures Veeteede Ameti esindaja ning selle kohta tehakse kanne katsetuste tunnistusele; 3) D-kategooria väikelaeva (kogupikkus 2,5-24 meetrit) katsetused viib läbi väikelaeva ehitaja. Kui katsetusi ei vii läbi laevaehitaja, esitab ta taotluse katsetuste läbiviimiseks laevaehitaja ja katsetuste läbiviija-ettevõtte (laevaehitaja esindaja) vahel sõlmitud lepingus märgitud viisil. 49. Väikelaeva tarnija, kes toob Eesti turule väikelaevu või nende osi, peab esitama laevaehitaja või laevaehitaja esindaja poolt läbiviidud katsetuste tulemused vastavalt meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 4 lõikele 4 Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtjale, kes väljastab väikelaevale vastavustunnistuse, kui väikelaev vastab toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse nõuetele. 50. Kui väikelaevale on kantud vastavusmärk, kuid kontrollimise käigus selgub, et väikelaev ei vasta kehtestatud väikelaevade ehitusnõuetele või vastab, aga hoolimata sellest on ohtlik keskkonnale, tuleb selle toote edasine turustamine Eestis lõpetada. Alates 1. jaanuarist 2000. a on vastavusmärgi nõue Eestis tarnitud väikelaevadele kohustuslik. Väikelaevale, mis on ehitatud vastavuses käesolevate kvaliteedinõuetega ning mis on läbinud katsetused vastavalt toote nõuetekohasuse tõendamise seadusele ja käesolevatele kvaliteedinõuetele, antakse õigus paigaldada vastavusmärk. 51. Väikelaeval vastavusmärgi kasutamise õigust kinnitatakse väikelaeva vastavustunnistusega, mille annab Eestis registreeritud väikelaeva laevaehitajale Veeteede Ametilt vastavalt meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 4 lõikele 4 tegevusloa saanud ettevõtja. Tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) väikelaeva ehitaja või tema esindaja nimi ja aadress Eestis; 2) väikelaeva kirjeldus, toote või tootepartii identifitseering; 3) ehitusnormistik, mille alusel väikelaev projekteeriti ja ehitati; 4) väikelaeva katsetuste tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev; 5) väikelaeva katsetused läbiviinud juriidilise isiku nimi ja aadress; 6) väikelaeva vastavusmärgi tunnistuse väljastanud juriidiline isik. Vastavusmärki võib kanda iga vastavustunnistuses märgitud väikelaeva tootepartii tootele. Vastavusmärk on tootele ja tootepartiile tähtajatu, välja arvatud käesolevate kvaliteedinõuete punktis 8 nimetatud tingimusel. 52. Väikelaeva vastavustunnistuse sisu võib tarnija sätestada väikelaeva kasutamisjuhendis, passis või muus väikelaevaga kaasaantavas dokumendis. 53. Kui tarnija paigaldab vastavusmärgi väikelaevale, millel puudub väikelaeva vastavustunnistus, kannab tarnija vastutust vastavalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse sätetele. 54. Veeteede Amet teostab kvaliteedijärelevalvet väikelaeva ehitaja juures Eestis. Kvaliteedijärelevalve eesmärgiks on välja selgitada laevaehitaja sisese kvaliteedikontrollisüsteemi toimivus, väikelaeva vastavus projektdokumentatsioonile ning katsetuste läbiviimise ja dokumentide vormistamise korrektsus. Veeteede Amet võib nõuda katsetuste läbiviimist Veeteede Ameti esindaja juuresolekul. Kvaliteedijärelevalve alast kontrolli teostatakse sellest eelnevalt ette teatades või ette teatamata. Kontrolli tulemused kantakse kvaliteedijärelevalve korraldamise akti. Teede- ja sideminister Raivo VARE