Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst arhiivindus eksam kord avaldamine avaldatud 1998-12-29 302 RT I 1998-12-31+02:00 118 1899 25768 2002-06-01+03:00 2003-02-21+02:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 25768 2 2025-06-06 Imre Sobnin 152316 Arhivaari kutseeksami sooritamise korra kinnitamine Arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552) paragrahvi 51 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Arhivaari kutseeksami sooritamise kord" (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Haridusminister Mait KLAASSEN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 302 ARHIVAARI KUTSEEKSAMI SOORITAMISE KORD I. ÜLDOSA 1. Arhivaari kutseeksami sooritamise kord määrab kindlaks kutsekomisjoni moodustamise, kutseeksami läbiviimise ja arhivaari kutsetunnistuse väljaandmise korra. 2. Arhivaari kutseeksam (edaspidi eksam) sooritatakse riigiarhivaari poolt moodustatud kutsekomisjoni ees. 3. Käesoleva korra kohaselt eksami sooritanutele antakse kutsetunnistus. II. KUTSEKOMISJONI MOODUSTAMINE JA ÜLESANDED 4. Eksami vastuvõtmiseks moodustab riigiarhivaar kaheks kalendriaastaks 7-liikmelise kutsekomisjoni (edaspidi komisjon). 5. Komisjoni kuuluvad 1) 1 liige Riigikantseleist riigisekretäri ettepanekul; 2) 3 liiget avalikest arhiividest riigiarhivaari nimetamisel; 3) 1 liige arhivaaride kutseühingutest ühingute juhatuste ettepanekul; 4) 1 liige Tartu Ülikoolist ülikooli rektori ettepanekul; 5) 1 liige Tallinna Pedagoogikaülikoolist ülikooli rektori ettepanekul. 6. Riigiarhivaar määrab komisjoni esimehe komisjoni liikmete hulgast ning vastutava sekretäri, kes on Rahvusarhiivi ametnik. III. KOMISJONI TÖÖKORD 7. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja neli liiget. 8. Komisjon otsustab oma pädevuses olevad asjad kohalolevate liikmete häälteenamusega. Kui hääled jagunevad pooleks, on otsustav komisjoni esimehe hääl. 9. Komisjoni otsused protokollitakse. Kui komisjoni esimehel või liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, kantakse see eriarvamusel olija taotlusel protokolli või lisatakse protokollile eriarvamusel olija koostatud kirjalik eriarvamus. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija. IV. EKSAMI LÄBIVIIMINE 10. Eksami eesmärk on teha kindlaks eksaminandi vastavus Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1998. a määrusega nr 256 (RT I 1998, 100, 1628) kinnitatud arhivaari kutsenõuetele. 11. Eksami sooritamise eeltingimiseks on akadeemilise kõrghariduse ja arhiivialaste teadmiste olemasolu arhivaari kutsenõuetega määratud valdkondades riigiarhivaari poolt kinnitatud kutseeksami programmi ulatuses. 12. Teadmised kutseeksami programmi ulatuses võib eksami sooritaja omandada iseseisvalt või läbida Rahvusarhiivi korraldatavad täiendõppekursused. 13. Eksami sooritamise aja määrab kutsekomisjon. Vajadusel võib riigiarhivaar kutsuda komisjoni kokku eksamite vastuvõtmiseks riigiarhivaari määratud ajal. 14. Rahvusarhiiv avaldab teate eksami läbiviimisest kahes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kuus nädalat enne eksami toimumist ja vähemalt kolm nädalat enne avalduse ja teiste nõutavate dokumentide esitamise tähtaega. Teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) eksamile lubamise tingimused; 2) eksami kirjaliku ja suulise osa sooritamise vorm; 3) avalduse esitamise tähtaeg ja postiaadress; 4) avaldusele lisatavate dokumentide loetelu; 5) telefoninumber ning aadress(id), kus saab tutvuda arhivaari kutsenõuete, kutseeksami programmi jm dokumentidega. 15. Eksamile pääsemiseks esitatakse koos vabas vormis avaldusega: 1) koopia isikut tõendavast dokumendist; 2) koopia akadeemilist kõrgharidust tõendavast dokumendist; 3) senise töö- või teenistuskäigu kirjeldus; 4) muud dokumendid eksami sooritaja äranägemisel. 16. Avaldus peab sisaldama eksamit sooritada sooviva isiku ees- ja perekonnanime, sünniaega, elukohta ja telefoni. 17. Avaldust ja käesoleva korra punkti 15 alapunktides 1-3 nõutavaid dokumente tähtaegselt mitteesitanud isikut eksamile ei lubata. V. AVALDUSTE LÄBIVAATAMINE JA EKSAMILE LUBAMINE 18. Komisjon vaatab saabunud avaldused läbi ühe nädala jooksul avalduste esitamise tähtaja möödumisest. 19. Komisjoni esimees teatab igale avalduse esitanud isikule tema eksamile lubamisest või mittelubamisest ning eksami kirjaliku ja suulise osa toimumise aja ja koha. VI. EKSAMI SOORITAMINE 20. Eksam sooritatakse kahes osas - kirjalikult ja suuliselt. Eksam toimub eesti keeles. 21. Eksami kirjaliku osa läbiviimise vorm (test, essee, küsimustele vastamine, situatsiooni lahendamise ülesanded jm) ning eksami pikkuse otsustab komisjon. Eksami suuline osa toimub vestlusena. 22. Kirjaliku eksami küsimused, essee teema(d), ülesanded jm ning suulise eksami vestluse teemad otsustab komisjon eksami toimumise päeval. VII. TEADMISTE HINDAMINE 23. Eksamil hinnatakse teadmisi viiepallisüsteemis eksami kirjaliku ja suulise osa kohta eraldi: 5 (väga hea); 4 (hea); 3 (rahuldav); 2 (mitterahuldav); 1 (nõrk). 24. Komisjon teeb oma otsuse pärast eksami mõlema osa sooritamist. 25. Eksami kirjaliku ja suulise osa hinnete ning esitatud dokumentide põhjal teeb komisjon ühe järgmistest otsustest: 1) lugeda eksami tulemuseks "sooritatud"; 2) lugeda eksami tulemuseks "sooritamata". 26. Eksam loetakse sooritatuks, kui nii eksami kirjaliku kui ka suulise osa tulemus on hinnatud vähemalt "rahuldavaks". 27. Komisjon teeb otsuse kinnisel koosolekul kahe nädala jooksul pärast eksami mõlema osa toimumist. 28. Kirjaliku ja suulise eksami käigu kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse: 1) komisjoni koosseis; 2) eksami kirjaliku osa vorm; 3) esitatud küsimused; 4) hinded; 5) eksamineeritavate ees- ja perekonnanimi; 6) komisjoni otsus. 29. Eksami sooritanud isikute kohta teeb komisjoni esimees riigiarhivaarile ettepaneku arhivaari kutsetunnistuse väljaandmiseks. Ettepanekule lisatakse väljavõte eksamiprotokollist ning eksami sooritanud isikute poolt käesoleva korra punktis 15 nimetatud dokumendid. VIII. KOMISJONI OTSUSEST TEATAMINE 30. Komisjoni esimees teatab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevale järgnevast päevast, igale eksamil osalenud isikule tema kohta tehtud otsuse. IX. ARHIVAARI KUTSETUNNISTUSE VÄLJAANDMINE 31. Riigiarhivaar annab komisjoni otsuse ja isiku poolt komisjonile esitatud dokumentide alusel arhivaari kutsetunnistuse. 32. Kutsetunnistus kehtib alatiselt, kui seaduse alusel ei piirata isiku õigust vastaval tegevusalal tegutseda. 33. Kutsetunnistusele kantakse: 1) kutsetunnistuse väljaandjana Rahvusarhiiv; 2) väikese riigivapi kujutis; 3) kutsetunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 4) tekst eksami sooritamise kohta; 5) kutsetunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev. 34. Kutsetunnistusele kirjutavad alla riigiarhivaar ja komisjoni esimees ning see tõestatakse Rahvusarhiivi pitseriga. 35. Kutsetunnistus antakse selle saajale allkirja vastu. 36. Kui kutsetunnistus on hävinud või varastatud või tekst pole loetav või selles leidub vigu, võib kutsetunnistuse omanik taotleda Rahvusarhiivilt dublikaadi väljaandmist. 37. Rahvusarhiiv peab kutsetunnistuste ja nende dublikaatide väljaandmise kohta registrit, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. X. VÄLISRIIGIS SAADUD KUTSEKVALIFIKATSIOONI JA SEDA TÕENDAVATE DOKUMENTIDE TUNNUSTAMINE 38. Välisriigis saadud arhivaari kvalifikatsiooni tõendava dokumendi vastavust Eestis kehtivatele arhivaari kutsenõuetele hindab komisjon. 39. Komisjon võib teha riigiarhivaarile talle esitatud avalduse ning välisriigis saadud arhivaari kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide alusel ettepaneku arhivaari kutsetunnistuse väljaandmiseks või otsustada eksami sooritamise vajalikkuse. XI. KAEBUSTE LAHENDAMINE 40. Komisjoni otsusega ning kutsetunnistuse väljastamisega seotud vaidlused lahendab kohus. Riigisekretär Uno VEERING