Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) paragrahvi  60 lõike 1 alusel määran:

Kinnitada «Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskiri» (juurde lisatud).

LÕHKEMATERJALI VALMISTAMISE, HOIDMISE JA KASUTAMISE OHUTUSEESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskiri (edaspidi eeskiri) on välja antud lõhkematerjaliseaduse paragrahvi 60 lõike 1 alusel ning sätestab nõuded isikutele, kes tegelevad lihtlõhkeaine valmistamise, lõhkematerjali hoidmise, arvestuse ja veoga, lõhkematerjali kasutamisega lõhketööl ja teaduslik-uurimisasutuses ning lõhketöö projekteerimisega.

2. Lõhkematerjal käesoleva eeskirja mõistes on lõhkamisvahend (detonaator, elektridetonaator, mitteelektriline detonaator, detoneeriv nöör jt lõhkelaengu initsieerimiseks kasutatavad tooted) ja lõhkeaine.

3. Lõhketöö käesoleva eeskirja mõistes on looduslike materjalide ja tehismaterjalide kontrollitav ja juhitav purustamine ning teisaldamine, samuti nende struktuuri või vormi muutmine plahvatuse abil, seismilise laine tekitamine maapõues ja ebakvaliteetse lõhkematerjali hävitamine.

4. Lõhketööl võib kasutada ainult sellist lõhkeainet, lõhkamisvahendit, laadimismasinat, lõhkemasinat ja kontrollmõõteriista, millel on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni alaline või ajutine kasutusluba.

5. Lõhkematerjali kasutusluba väljastatakse tähtajaga kuni kümme aastat ja seda võib pikendada veel kuni kümneks aastaks. Ajutine kasutusluba antakse kuni 100 tonni lõhkeaine, 50 000 detonaatori või 50 000 m detoneeriva nööri katsetamiseks kuue kuu jooksul ning seda võib vajaduse korral pikendada veel kuus kuud. Kasutusloa kehtivust pikendab nende väljastaja.

Euroopa Liidu maadest sisseveetava lõhkematerjali kasutusloa väljastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon lõhkematerjali valmistaja asukohajärgse riigi kompetentse organi poolt väljastatud kasutusloa alusel.

6. Lõhkematerjal, mille kohta on välja antud alaline kasutusluba, kantakse riiklikusse lõhkematerjaliregistrisse ja seda võivad kasutada kõik lõhkematerjali kasutamisõigust omavad ettevõtted Eestis.

7. Lõhketööd tegeval ettevõttel peab olema lõhketöö tegemise eest vastutav isik, lõhkaja lõhketöö tegemiseks ning vajadusel lõhketöö järelevalve, lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutav isik.

8. Tööandja peab selgitama vastutava isiku kandidaadi tervisliku seisukorra ja tausta, mis võiks takistada tema määramist vastutavaks isikuks vastavalt lõhkematerjaliseadusele.

9. Vastutava isiku atesteerimise tunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui selle omanik on andnud valeandmeid oma tervisliku seisukorra kohta.

10. Lõhketööd võib teha lõhkaja kutsetunnistust omav isik, kellel ei esine lõhkematerjaliseaduses toodud kriminaal- või halduskaristusi.

11. Euroopa Liidu riigis lõhkaja kutseõpetuse läbinud lõhkaja võib lõhketööd teha pärast eksami sooritamist Eesti lõhketööalaste õigusaktide tundmises. Teistes riikides lõhkaja kutseõpetuse läbinud ja Eestis seaduslikult viibiv välismaalane võib töötada lõhkajana, kui tal on lõhkaja kutsetunnistus, Eestis töötamise luba ja ta on sooritanud eksami Eesti lõhketööalaste õigusaktide tundmises.

12. Lõhkaja võib teha ainult selliseid lõhketöid, mille tegemiseks on talle omistatud kvalifikatsioon ja vastav sissekanne tehtud kutsetunnistusele.

Lõhketööd jagunevad järgmiselt:
1) allmaalõhketöö tolmuohtlikus kaeveõõnes;
2) allmaalõhketöö;
3) lõhketöö pealmaamäetööl;
4) ehituslik lõhketöö;
5) lõhketöö metalli töötlemisel ja purustamisel;
6) veealune lõhketöö;
7) lõhketöö geoloogilisel uuringutööl.

II. LIHTLÕHKEAINE VALMISTAMINE

13. Lihtlõhkeaine on puhta granuleeritud või soomustatud ammooniumnitraadi ja vedela või/ja tahke põlevkomponendi segamisel moodustuv lõhkeaine, mille valmistamisel tuleb kasutada põlevvedelikku, mille viskoossus on sobivaim ümbritseva keskkonna temperatuuriga.

14. Põlevvedelikku (õli) võib hoida väljaspool lõhkematerjaliladu eraldi hoidlas, mille kaugus lao piirdeaiast on vähemalt 20 m. Kõrvalekalle minimaalkaugusest on lubatav, kui ehituslike abinõude ja tehniliste rajatiste abil on tagatud samaväärne ohutus.

15. Õli vastuvõtul ja väljaandmisel ei tohi esineda tema laialipritsimist, mahavalgumist, piserdamist ega järsku segunemist, samuti ei tohi nende protsesside käigus sattuda õlisse vett või mehaanilisi lisandeid.

16. Õli mahapritsimisel või valgumisel tuleb see kohe koguda imavate või poorsete materjalide abil ning seejärel need põletamisega hävitada. Kuni hävitamiseni tuleb hoida puhastus- ja kogumismaterjal suletavas metallanumas.

17. Mahuti täitmis- ja tühjendamistorustik peab olema maandatud ja torude otstesse paigutatud tihedad sõelad tahkete osakeste püüdmiseks.

18. Statsionaarne lihtlõhkeaine valmistamispunkt peab paiknema lõhkematerjali hoidlatest kaugusel, mis väldib detonatsiooni edasiandmise lähimale hoidlale. Aktiivse laengu suuruseks loetakse valmislõhkeaine punkrimahtu.

19. Lihtlõhkeaine valmistamisel tuleb segamiskruvi ja õlipump käivitada üheaegselt. Segamiskruvi ja õlipumba tootlikkus peavad olema reguleeritud vajaliku koostisega segu saamiseks.

20. Statsionaarses valmistamispunktis peab lõhkeaine segamiskruvi olema termiliselt blokeeritud selliselt, et tema temperatuuri tõusul üle 50 °C lülituks sisse helisignaal või seiskuksid kruvi ja õlipump. Signaali või mehhanismide seiskumise korral peavad töötajad töökohalt vähemalt kümneks minutiks lahkuma.

Signaali korral tuleb kruvi ja õlipump enne töökohast lahkumist välja lülitada.

21. Lihtlõhkeaine segamis-laadimismasin peab olema vastavate ohumärgistega tähistatud ja tema tehnoseisund vastama ohtlike veoste 1. klassi veoseid vedava veoühiku nõuetele.

22. Õlipaagis peab olema nivoonäidik õlihulga määramiseks.

23. Lihtlõhkeaine valmistamine segamis-laadimismasinas toimub laaditavate lõhkeaukude vahetus läheduses.

24. Lihtlõhkeaine valmistamise tehnoloogia ja ohutusnõuded peavad olema kajastatud lihtlõhkeaine valmistamise juhendis.

III. LÕHKEMATERJALI HOIDMINE, VASTUVÕTMINE, VÄLJASTAMINE JA ARVESTUS

25. Lõhkematerjali hoidmine, vastuvõtmine, väljastamine ja arvestus toimub vastavalt lõhkematerjaliseaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele.

Lõhkematerjali ohuklassid hoidmisel

26. Lõhkematerjalid jagunevad hoidmisel rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt ohtlikkuse järgi nelja ohuklassi, olenevalt sellest, milliseid kahjustusi nad võivad tekitada võimaliku avarii korral ümbruskonnale:
1.1. ohuklassi kuuluvad massiplahvatusohtlikud lõhkematerjalid, mis kahjustavad ümbruskonda õhulööklaine, leegi või laialipaiskuvate lõhkekeha- ja materjalitükkidega. Siia kuuluvad veoohu 1.1 ja 1.5 allklassi lõhkematerjalid;
1.2. ohuklassi kuuluvad lõhkematerjalid ei ole massiplahvatusohtlikud, kuid tule levikul võib esineda mitme lõhkekeha üheaegne plahvatus. Ümbruskonda kahjustavad nad õhulööklaine ja laialipaiskuvate lõhkekeha- ja materjalitükkidega. Siia kuuluvad veoohu 1.2 allklassi lõhkematerjalid;
1.3. ohuklassi kuuluvad lõhkematerjalid ei ole massiplahvatusohtlikud. Nad põlevad väga intensiivselt suure soojuseraldusega ning põleng levib kiiresti. Ümbruskonda kahjustavad leegid, soojuskiirgus ja laialipaiskuvad põlevad tükid. Õhulööklainet ei esine. Sellesse klassi kuuluvad veoohu 1.3 allklassi lõhkematerjalid;
1.4. ohuklassi lõhkematerjalid ei tekita ümbruskonnale põlemisel erilist ohtu. Plahvatus võib toimuda mingis konkreetses pakendis. Tükkide laialipaiskumist ei esine. Sellesse klassi kuuluvad veoohu 1.4 ja 1.6 allklassi lõhkematerjalid.

27. Laovälised ja laosisesed lõhkematerjali hoidmise ohutud kaugused arvestatakse ja määratakse, olenevalt laos hoitava lõhkematerjali ohuklassist ja hulgast, käesoleva eeskirja IX osas toodud nõuete kohaselt.

28. Kooshoiu võimalikkuse järgi jagunevad tsiviilkäibesse kuuluvad lõhkematerjalid järgmistesse sobivusrühmadesse:
1) A – initsieeriv lõhkeaine;
2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav toode, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Siia rühma kuuluvad ka kahjustustöödeks ettenähtud detonaatorid, detonaatorite rakised ja sütikud, isegi siis, kui nad ei sisalda initsieerivaid lõhkeaineid;
3) C – paiske- ja väljapõlev lõhkeaine või seda lõhkeainet sisaldav toode;
4) D – brisantlõhkeaine, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles ei ole initsieerimisvahendit, ja paiskelaengut või brisantlõhkeainet sisaldav toode, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist;
5) E – brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles puuduvad initsieerimisvahendid, kuid on paiskelaeng (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku) või puudub paiskelaeng;
6) F – brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku);
7) G – pürotehniline aine või toode, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgusttekitavat, süütavat, pisaraid või suitsu tekitavat komponenti (ei tohi sisaldada veega aktiviseeruvat toodet, valget fosforit, fosfiide ega pürofoorset ainet, kergesti- või isesüttivat vedelikku või geeli);
8) S – aine või toode, mis on sellise ehitusega või selliselt pakitud, et mis tahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastumisel ainult pakendis. Plahvatusefekt või laialipaiskumine tulekahjus on niivõrd väikesed, et oluliselt ei takista tulekustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses.

29. A sobivusrühma lõhkematerjali ei tohi hoida koos teiste lõhkeainetega.

30. Kooshoiu võimalikkus erinevate sobivusrühma lõhkematerjalide vahel on toodud tabelis:

X – kooshoidmine on lubatud.

31. Lõhkematerjali pealmaalao (välja arvatud lühiajalise) valvepostide ja valveruumi vahel tuleb tagada kindel side, valveruumil aga side kohaliku päästeasutuse ning politseiga.

32. Kaevanduse allmaalao ja maapealse kodukeskjaama vahel tuleb tagada kahepoolne side, kodukeskjaama puudumisel kaevanduse valvega (dispetšeriga). Ladu varustatakse sidevahenditega vastavalt kohaliku politseiprefektuuriga kooskõlastatud projektile.

33. Lõhkematerjalilao territooriumile lubatakse isikuid lõhkematerjalilao valdaja poolt antud pääsme esitamisel.

34. Lõhkematerjalilao hoidlad on lukustatud ja plommitud või pitseeritud (välja arvatud nendesse lõhkematerjali sisse- või väljaveol). Võtmed ja plommitangid on lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutava isiku või tema asendaja valduses. Lõhkematerjali ööpäevase väljastamise puhul plommimine või pitseerimine ei ole nõutav.

35. Lõhkematerjali kaste võib hoida virnas või riiulil. Raskeid kaste, mis virnas hoides allolevaid kaste ja nendes olevat lõhkematerjali võivad deformeerida, tuleb hoida riiulil.

36. Virnad ja riiulid peavad olema sellise kõrgusega, et neile kaste paigutades või võttes poleks vaja kasutada redelit või treppi. Virna lubatud kõrgus käsitsiladumisel on kuni 2 m ja riiuli kõrgus kuni 1,8 m.

37. Põrandal, kastide all peavad olema vähemalt 10 cm kõrgused restid, kastide kaugus seinast peab olema samuti vähemalt 10 cm.

38. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide pealdised oleksid nähtavad ja loetavad. Virnade ja riiulite vahekaugus peab võimaldama mehaanilise laaduri läbisõidu, käsitsi kandmisel peab vähim vahekaugus olema üks meeter.

Lõhkematerjali hoidmine pealmaalaos

39. Pealmaalaoks loetakse ladu, mille hoidla alus on maapinnaga ühel tasapinnal või süvistatud maasse kuni hoidla karniisini.

40. Pealmaaladu peab vastama järgmistele tingimustele:
– territooriumil on veeäravoolukraavid (vajadusel);
– teed on puhtad ja siledad;
– hoidlate paigutus tagab neile vaba juurdepääsu ja juurdesõidu;
– ladu on piiratud taraga, välistamaks kõrvaliste isikute sattumist lao territooriumile;
– tara kaugus lähimast hoidlast peab olema vähemalt 30 meetrit;
– piirdetara on tehtud okastraadist, puidust, tellistest, kividest või metallist kõrgusega vähemalt 2 m. Puidust, tellistest, kividest või metallist tara puhul peab selle ülaosas olema vähemalt 0,5 m kõrgune neljarealine okastraat;
– tara ümbritseb vähemalt 50 m laiune tsoon, mille piirile on seatud hoiatusmärgid.

41. Lao territooriumil ja seda ümbritsevas kaitsetsoonis ei tohi kasvada okasmets ja võsastik. Kuivanud rohi ja muu kergesti süttiv tuleb koristada.

42. Alalise pealmaalao hoidlad ehitatakse tulekindlast materjalist.

43. Hoidla peab vastama järgmistele tingimustele:
– põrandad on siledad ja tasased;
– musta püssirohu hoidmisel on põrand kaetud mattidega;
– hoidlasse sissepääsu ja hoidla kaugeima punkti vahemaa ei või olla üle 15 m;
– hoidla peab olema hästi ventileeritav;
– hoidlal on vähemalt üks eeskoda lõhkematerjali väljastamiseks.

44. Külmumist kartvaid lõhkeaineid hoitakse vee-, õhk- või elektriküttega hoidlates.

45. Lõhkematerjali hoiuruumi elektriküttekehad peavad vastama ehitiste elektripaigaldiste nõuetele.

46. Vesikütte puhul ladustatakse lõhkematerjal küttekohast vähemalt 1 m kaugusele.

47. Lao territooriumil võivad olla järgmised hooned ja rajatised:
– lõhkeainete ja lõhkamisvahendite hoidlad;
– lõhkematerjali kastide lahtipakkimise hoone;
– valvetornid;
– valvekoerte kuudid;
– laboratoorium ja polügoon;
– tuletõrjevahendite hoidla;
– veehoidla.

48. Valvetornide vajaduse, nende arvu ja paigutuse määrab hoidla valdaja kooskõlastatult kohaliku politseiprefektuuriga.

49. Kui kaugus lao hoidlate vahel või hoidlast väljaspool lao territooriumi oleva ehituseni on väiksem kui käesoleva eeskirja IX osas lubatud, tuleb ehitada nende vahele vallid.

50. Vallid võivad olla plastilisest või puistmaterjalist (savi, liiv, liivsavi jt). Kivide, killustiku ja põleva materjali (turvas, saepuru) kasutamine on keelatud.

51. Vall on 1,5 m hoidla seinast kõrgem. Valli harja laius on vähemalt 1,0 m. Valli aluse laius määratakse sõltuvalt kasutatava ainese loomulikust varikaldenurgast.

52. Lao territooriumi ja hoidla valgustamiseks võib kasutada elektrivalgustust pingega kuni 230 V, kui elektriohutusseaduse ja selle alusel väljastatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

53.Laos on alaline ja avariivalgustus. Avariivalgustuseks kasutatakse aku- või patareivalgusteid. Elektrivõrgust toidetavate kandelampide kasutamine on keelatud. Kui lõhkematerjali käideldakse ainult päevavalgel ei ole lao valgustus kohustuslik.

54. Hoidla valgustamiseks paigutatakse valgustid väljaspoole hoidlat akna kohale või hoone sisse võrkklaasi taha.

55.Laos tuleb nähtavale kohale paigutada tuletõrjevahendite kasutamise ja tööliste tegutsemisjuhend tulekahju korral.

56. Lahtise tule tegemine ja suitsetamine lao territooriumil on keelatud. Lao territooriumile ei tohi tuua süüte- ja suitsetamisvahendeid.

57. Tuletõrjeseadmete korrasoleku ja tuleohutuse nõuete täitmise lao territooriumil tagab lõhkematerjali hoidmise ja väljastamise eest vastutav isik.

58. Ajutise pealmaalao hoidlana võib kasutada maju, kuure, muldonne ja muid ehitisi. Veemahuti, eeskoja ja alalise valgustusvõrgu ehitamine ei ole kohustuslik. Laoks kohandatavas hoones võib olemasolevad uksed ja aknad jätta muutmata.

59. Ajutise lao piirdetara võib olla lattidest, varbtara, siledast traadist, laudadest või muust materjalist kõrgusega vähemalt 2,0 m.

60. Ajutise lõhkematerjalilao puhul võivad järelevalveasutused arvestades konkreetset olukorda, vähendada ladudele esitatavaid nõudeid, kui need ei too kaasa lõhkematerjali hoiustamistingimuste, inimeste, vara või keskkonna kaitse halvenemist.

61. Lõhkematerjalilao valve peab vastama lõhkematerjaliseaduses sätestatule, s.t pealmaa lõhkematerjali ladu peavad valvama relvastatud valvurid. Lao valverežiimi ja vajaliku valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektuuriga igal konkreetsel juhul eraldi.

Lõhkematerjali hoidmine allmaalaos

62. Allmaatingimustes võib lõhkematerjali hoida selleks ehitatud kaeveõõnes, kambris või niššis. Lõhkematerjali plahvatus ühes neist ei tohi esile kutsuda plahvatust naaberkambris või nišis.

63. Allmaaladu koosneb kaeveõõntest, milles asuvad kambrid ja nišid lõhkematerjali hoidmiseks ning abikambrid. Abikambrite hulka kuuluvad:
– elektridetonaatorite kontrollimise või süüturite valmistamise kamber;
– lõhkematerjali väljastamise kamber;
– elektrijaotusseadmete ja tuletõrjevahendite kamber.

64. Ühes kambris võib hoida kuni 2 t lõhkeainet, ühes nišis kuni 400 kg lõhkeainet või 15 000 detonaatorit.

65. Kaevanduse allmaalao asukoht peab vastama järgmistele tingimustele:
– kaugus lao lähimast punktist šahtiõue kaeveõõnteni ja teiste kambriteni või tuulutusseadmeni, mille seiskumine toob kaasa ohu jätta kaevandus või selle osa värske õhuta, peab olema kamberlao puhul vähemalt 100 m ja niššlao puhul vähemalt 60 m;
– kaugus laost kaeveõõneni, kus inimesed pidevalt liiguvad, peab kamberlao puhul olema vähemalt 25 m ja niššlao puhul vähemalt 20 m;
– kaeveõõned, milles asuvad lõhkematerjali hoidmise nišid või kambrid ei tohi olla otseses ühenduses üldkasutatavate kaeveõõntega, vaid ühendatakse nendega kolme erikaeveõõnega, mis paiknevad üksteisega 90° nurga all. Iga selline kaeveõõs lõpeb vähemalt 2 m pikkuse ja 4-m ² põiklõikega tupikuga;
– laol peab olema vähemalt 2 väljapääsu;
– lõhkematerjali lattu viiv rööbastee peab olema elektriliselt isoleeritud kaevanduse üldrööbasteest.

66. Lõhkematerjalilao kambrid ja nišid ning kaeveõõned tuleb toestada tulekindlast materjalist toestikuga. Püsivas kivimis võivad lattu viivad kaeveõõned olla toestamata.

67. Ladu tuleb tuulutada eraldi värske õhujoaga, kasutatud õhujuga tuleb juhtida otse maapinnale.

68. Ladu tuleb varustada tulekustutite, liivakastide ja veeanumatega või veetorustikuga. Lattu viivate kaeveõõnte algusesse tuleb ehitada tulekaitseuksed.

69. Lattu viivates kaeveõõntes ja abikambrites tuleb kasutada plahvatuskindlaid laevalgusteid.

70. Allmaalao valvuri kohuseid võib täita lõhkematerjali väljastaja. Võib kasutada elektroonilist valvet kooskõlastatult kohaliku politseiprefektuuriga.

71. Lõhkematerjali hoidmine konteinerhoidlas, autolaos ja töökohal ning lõhkematerjali väljastamine ja arvestus on sätestatud lõhkematerjaliseadusega.

IV. LÕHKAMISE VIISID

Tulesüütega lõhkamine

72. Süüturit võib süüdata süütetahi, süütenööri lõigu või grupisüütevahendiga (süütepadrun). Tikuga võib süüdata ainult üksiku laengu süüturit.

73. Süüturite järjestikusel süütamisel peab süütenööri põlemise aeg neis tagama lõhkaja eemaldumise ohutusse kaugusesse või varjendisse. Süütepadruni kasutamisel tuleb süüturite süütenööride erineva pikkusega tagada laengute viitlõhkamine. Süüturi süütenööri pikkus peab olema vähemalt 1 meeter ja lõhkeaugust väljaulatava süüturi süütenööri lõigu pikkus vähemalt 25 cm.

74. Kui süütureid süütavad üheaegselt mitu lõhkajat, määrab töökäsu (lõhketöö käsu) väljastaja vastutava lõhkaja. Tema kohus on kontrollsüüturi või süütenööri kontroll-lõigu süütamine, süüturite süütamise alguse, lõhkajate õigeaegse ohutusse kaugusesse või varjendisse minemise ja väljumise kindlaksmääramine. Oma korraldused annab vastutav lõhkaja signaalidega, mis on lõhkajaile arusaadavad.

75. Pealmaatöödel viie ja rohkema arvu süüturite süütamisel tuleb selleks kulutatud aja kontrollimiseks kasutada pappkestkapsliga kontrollsüüturit. Kontrollsüütur süüdatakse esimesena, selle pikkus on vähemalt 60 cm lühem kõige lühemast lõhkamiseks kasutatavast süüturist, kuid mitte lühem kui 40 cm. Aja kontrollimiseks allmaatööl kasutatakse kontrollsüüturi asemel süütenööri kontroll-lõiku, mida reeglina kasutatakse süüturite süütamiseks. Kontroll-lõigu kustumisel peab lõhkaja eemalduma ohutusse kaugusesse.

76. Pärast süüturite süütamist, kontrollsüüturi plahvatamist või kontroll-lõigu põlemist peavad lõhkajad eemalduma ohutusse kaugusesse või varjendisse.

77. Üle 4 meetri pikkuse süüturi kasutamisel peab see olema dubleeritud, nii põhisüütur kui dubleeriv süütur süüdatakse üheaegselt.

78. Lõhkaja peab pidama arvestust lõhkenud laengute üle. Kui see on võimatu või kui mõni laeng ei lõhke, võib lõhkekohale minna mitte varem kui 15 minutit pärast viimase laengu plahvatust. Pealmaatöödel võib lõhkemata laengute puudumisel lõhkamiskohale minna pärast kivimite liikumise lõppu ees, kuid mitte enne 5 minuti möödumist, allmaatöödel pärast ee tuulutamist, kuid mitte enne 15 minuti möödumist arvates viimase laengu plahvatusest.

79. Tulesüütega lõhkamine on keelatud tolmuplahvatusohtlikus kaevanduses, üle 30-kraadise kaldega kaeveõõnes, samuti kohas, kus lõhkaja lahkumine lõhkamise kohast on raskendatud või inimese sattumine lõhketööde ohtlikku alasse võib olla ootamatu.

80. Elektrisüütepadruni kasutamisel peab süüturi süütenööri pikkus olema vähemalt 25 cm.

Elektrisüütega lõhkamine

81. Enne laost väljaandmist tuleb kontrollida elektridetonaatorite takistuse vastavust valmistaja lubatud piiridele, kui seda näeb ette valmistajatehase juhend. Kontrollimine toimub selleks ettenähtud laual, kontrollitav elektridetonaator peab asuma metalltorus või vähemalt 10 cm paksuse puitkilbi taga. Pärast kontrollimist elektridetonaatori juhtmed lühistatakse.

82. Elektridetonaatoreid ja lõhkevõrgu juhtivust või takistust võib kontrollida selleks lubatud seadmega, mille poolt vooluvõrku antav voolutugevus ei ületa 50 mA. Mõõteaparaate kontrollitakse valmistaja juhendi kohaselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis ja pärast toitepatarei vahetamist.

83. Lõhkevõrk peab olema terve, korras isolatsiooniga, ühenduskohad tuleb hästi puhastada, tihedalt jätkata ja katta isoleeriva klemmiga.

84. Tolmu- ja gaasiohtlikus kaevanduses peab lõhkevõrk olema vasest kahejuhtmeline. Vee, maa, torude, rööbaste jms kasutamine lõhkevõrgus on keelatud.

85. Lõhkevõrgu üldtakistus arvutatakse ja enne lõhkamist mõõdetakse ohutust kohast takistuse tegelikku suurust selleks lubatud mõõteriistaga. Takistuste suuruse erinevus võib olla kuni 10 %. Suurema erinevuse korral tuleb leida takistuse erinevuse põhjused ja need kõrvaldada. Kui lõhkevõrgu takistuse suurust ei ole võimalik mõõta, kontrollitakse võrgu elektrilist juhtivust selleks lubatud seadmega. Seadme võrkulülimise lubatud aeg on kuni 4 sekundit.

86. Juhtmeid võib ühendada omavahel ja magistraaljuhtme külge pärast lõhatavate laengute laadimise lõpetamist ning lõhkevõrgu monteerimisega mitteseotud inimeste eemaldamist ohutusse kaugusesse.

87. Lõhkevõrgu lülitusseadmel peab olema magistraaljuhtme külgeühendamise klemmid. Magistraaljuhtme ühendamine vooluvõrku ilma lülitusseadmeta on keelatud.

88. Lõhkevõrk monteeritakse suunaga süütevooluallika poole.

89. Lõhkevõrgu kokkumonteeritud osa kaks vaba otsa tuleb lühistada kuni nende ühendamiseni lõhkevõrgu järgmise osa juhtmetega, mille vastasotsad on lühistatud.

90. Magistraaljuhtme otsad peavad olema lühistatud kuni nende ühendamiseni lõhkamisseadmega. Elektridetonaatorite dubleerimisel tuleb pea- ja dubleerivate elektridetonaatorite juhtmed segimineku vältimiseks eraldi kokku põimida. Masslõhkamisel tuleb pea- ja dubleeriv lõhkevõrk markeerida.

91. Süütemasina või lülituskasti võti on lõhketööde tegemise ajal lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja käes. Võtme üleandmine kolmandale isikule on keelatud.

92. Lõhkeaukude laadimisel võib lõhkajat abistada selleks juhendatud tööline.

93. Lõhkamiskohale võib lõhkaja minna pärast lõhkamiskoha tuulutamist, magistraaljuhtme lahtiühendamist vooluallikast ja juhtmeotsade lühistamist, kuid mitte varem kui 5 minutit pärast lõhkamist. Pealmaatöödel võib lõhkamiskohale minna pärast kivimite liikumise lõppu ees.

94. Tõrke korral lõhkaja ühendab magistraaljuhtme vooluallikast lahti, lühistab juhtme otsad, võtab vooluallika võtme kaasa ja selgitab tõrke põhjuse. Lõhkamiskohale võib minna pärast 10 minuti möödumist

95. Süütemasinat kontrollitakse enne tööd vastavalt valmistajatehase juhendile.

Detoneeriva nööriga lõhkamine

96. Detoneeriv nöör tuleb enne löökpadrunisse või laengusse asetamist lõigata nõutava pikkusega lõikudeks. Detoneeriva nööri lõigud ühendatakse vaheliti või nööri valmistaja juhendi kohaselt. Vahelitiühendus on vähemalt 10 cm pikkune. Nöörid peavad hästi liibuma üksteisega. Ühendada võib isoleerpaela, paela või sidumisnööriga, mis tuleb tihedalt ümber ühenduskoha mähkida.

97. Detoneerimiseks vajaliku impulsi andja (detonaator, pürotehniline relee jt) ühendatakse vaheliti detoneeriva nööriga 10–15 cm kaugusel selle otsast.

98. Detoneeriva nööri lõigud ühendatakse omavahel lõhkevõrku nii, et detonatsiooni suund neis oleks samasuunaline. Lõhkevõrgus ei tohi olla silmuseid ega keerde, detoneerivate nööride ristumisel tuleb nende vahele panna pinnast või puitu nööri kasutusjuhendi nõude kohaselt, kuid vähemalt 10 cm paksuselt.

99. Põhi- ja dubleeriv lõhkevõrk lõhatakse üheaegselt ühe ja sama algimpulsi andja poolt.

100. Kui temperatuur on üle +30 ^oC, tuleb kuumustkartev detoneeriv nöör katta päikesekiirte mõju eest.

Mitteelektriline lõhkamine

101. Vigastatud torukesega mitteelektrilise detonaatori (NONEL, DYNASHOC jt) kasutamine on keelatud, torukest ei tohi murda ega sõlmida.

102. Tuleb vältida niiskuse sattumist mitteelektrilise detonaatori (edaspidi detonaatori) torukesse, selleks peab neid hoidma kuivas kohas. Pärast hoidekarbi avamist tuleb selles olevad detonaatorid ära kasutada 3 kuu jooksul.

103. Mitteelektriline lõhkamine kuumas massiivis ja gaasi- ning tolmuohtlikus kaevanduses on keelatud.

104. Lõhkevõrgu initsieerimisel elektri- või kapseldetonaatoriga tuleb detonaatori toruke (edaspidi toruke) asetada piki selle detonaatori telge ja katta. Teised torukesed ei tohi olla lähemal kui 1 meeter.

105. Torukese ühendamine detoneeriva nööriga ühte kimpu on keelatud. Lõhkevõrgus peab nende kaugus üksteisest olema vähemalt 1 meeter, kui detoneeriva nööri lõhkeainesisaldus on 1 meetri kohta 5 grammi või vähem, võib vahekaugus olla vähemalt 30 cm.

106. Torukest ja detoneerivat nööri võib omavahel ühendada ühtsesse lõhkevõrku ainult täisnurga all (90°).

107. Ühes lõhkevõrgus tuleb kasutada ainult ühesuguste omadustega detonaatoreid.

V. ÜLDNÕUDED LÕHKETÖÖ TEGEMISEL

108. Lõhketöö tegemiseks peab olema koostatud lõhketöö projekt (edaspidi projekt) või puur- ja lõhketööde pass (edaspidi pass), mille kinnitab lõhketöö tegemise eest vastutav isik. Projekt tuleb koostada lõhketööks asulas, ehitise purustamisel, masslõhkamisel, metalli lõhkamisel (töötlemisel) ja veealusel lõhkamisel (korduval lõhkamisel ühel objektil – tüüpprojekt), ülejäänud juhtudel koostatakse pass. Passita võib lõhata lõhkeauke kaeveõõnele vajaliku gabariidi andmiseks, ripikute kõrvaldamiseks, kaeveõõne põhja süvendamiseks ja tõrkelaengu likvideerimiseks, ülegabariitsete tükkide purustamisel ja päästetöödel.

109. Passis peab olema näidatud kasutatavad lõhkematerjalid ja nende kulu ning erikulu, lõhkeaukude parameetrid, laengu konstruktsioon, lõhkamise järjekord, topise pikkus ja materjal, lõhkevõrgu ühendusskeem, ohtliku ala suurus kildude laialipaiskumise järgi, lõhkaja varjumiskoht ja abinõud kõrvaliste isikute ohtlikku alasse sattumise ärahoidmiseks ning valvurite paigutuse kord ohtliku ala piiril; allmaatöödel ka tuulutuse skeem ja aeg.

110. Projekt peab sisaldama lisaks p 109 toodule lõhkamisel tekkiva seismilise võnkumise ja õhu lööklaine arvutused, abinõud kildude laialipaiskumise vähendamiseks, ohtlikus alas asuvate ehitiste omanike või valdajate esitatud tingimusi ning vajaduse korral ülevaatuse akti ohtlikus alas olevate ehitiste tehnilise seisukorra kohta.

111. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohtlikku alasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamise õhu lööklaine, lõhatava materjali tükkide ning seismilise võnkumise mõju eest.

112. Kui lõhketöö ohtlikku alasse jäävad autotee, raudtee või veetee, tuleb lõhketöö aeg kooskõlastada vastava ametkonna liiklusteenistusega, kelle piirkonnas lõhketöid tehakse. Veekogus tehtav lõhketöö tuleb kooskõlastada ka keskkonnakaitse vastava ametkonnaga.

113. Pealmaatööl võib kasutada kõiki lõhkamisviise; allmaatööl tolmuplahvatusohtlikus keskkonnas tuleb kasutada elektrisüütega lõhkamist.

114. Lõhketöö järelevalve eest vastutav isik, tema puudumisel aga vastutav lõhkaja peab enne laadimise algust tähistama laadimistsooni piirid ja eemaldama sellest isikud, kes ei ole seotud lõhketööga. Erandina võib sel ajal viibida laadimistsoonis kontrolli või järelevalvet teostav ametiisik ettevõtte lõhketöö tegemise või järelevalve eest vastutava isiku saatel.

115. Kivimi- või lõhatava materjali tükkide laialipaiskumise ohtlikku alasse jäävast elektriülekandeliinist tuleb lõhkamise ajaks vool välja lülitada. Elektrilõhkevõrgu montaaži ajaks tuleb vool välja lülitada seadmetest ja kontaktvõrgu paljasjuhtmest allmaalõhketööl eest, kus lõhketöö toimub, pealmaalõhketööl lõhkevõrgu kontuurist kuni 50 m kauguseni ulatuvast alast.

116. Kaeveõõnesse, mida mööda väljuvad allmaalõhketööde plahvatusgaasid, valveposti välja panna ei tohi. See kaeveõõs suletakse lõhketöö ajaks ristamisi löödud laudadega või tõkkepuuga ning nendele kinnitatakse tahvel, kuhu on märgitud lõhketöö aeg. Pärast lõhketööd ja kaeveõõne tuulutamist tuleb tahvel ja tõkked maha võtta lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt kehtestatud korra kohaselt.

117. Pärast lõhkamist ohtlikult rippuma jäänud kivimitükid tuleb enne tööliste tööette lubamist kõrvaldada lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja juhtimisel. Kui ripikuid kohe kõrvaldada ei ole võimalik, tuleb ohtlikku kohta välja panna hoiatusmärgid.

118. Laadimise käigus lõhkeauku sattunud kivi puhul, mis ummistab lõhkeaugu, tuleb lõhkeauk laadida ettenähtud sügavuseni (kõrguseni) juhul, kui ummistus on sügavamal topise ettenähtud pikkusest. Uus löökpadrun tuleb paigaldada ummistusest kõrgemale. Kui ummistuse kaugus lõhkeaugu suudmest on väiksem topise ettenähtud pikkusest, tuleb lõhkeauk ummistusest kuni suudmeni topistada. Need lõhkeaugud lõhatakse koos teiste lõhkeaukudega.

119. Lõhkeauku kinnijäänud löökpadrunit ei tohi laadimisvarda ega muu vahendiga jõuga edasi lükata või taguda, samuti juhtmeid või detoneerivat nööri pidi välja tirida. Selline lõhkeauk tuleb laadida ja lõhata vastavalt p 118 toodud nõuetele.

120. Kui lõhkajal on kaasas lõhkematerjal, siis ei tohi teda kasutada teisel tööl. Kui töökohal on võimalik lõhkematerjali hoida konteineris, võib lõhkajat kasutada ka teisel tööl. Seejuures peab lõhkajal olema vastav väljaõpe.

121. Lõhkeauk tuleb topistada mittepõleva peeneteralise (tera läbimõõt kuni 1/10 lõhkeaugu läbimõõtu) või plastilise materjaliga (põlevkivikaevanduses ka veeampullidega, välja arvatud Nobelit 216 EP kasutamisel). Topise materjal ei tohi vigastada detoneerivat nööri või detonaatori juhtmeid.

122. Pealmaalõhketöö tuleb üldjuhul teha päevavalgusel. Lõhketöö tegemisel pimedal ajal peab lõhkamiskoht ja ohtlik ala olema piisavalt valgustatud.

Tugeva udu või tuisu korral otsustab lõhketöö võimalikkuse lõhketöö tegemise või lõhketöö järelevalve eest vastutav isik.

123. Ühes seerias lõhatavate, kuid eri aegadel plahvatuvate laengute paigutus ja viidete aeg peab olema selline, et ei vigastuks hiljem plahvatuv lõhkevõrk või laengud. Detoneeriva nööri magistraal- ja ühendusjuhtmete pikkus peab olema suurem lõhkeaukudevahelisest kaugusest, tagamaks lõhkevõrgu montaaži terviklikkuse.

124. Äikese korral on pealmaa lõhketöö keelatud. Kui äikese saabumiseni ei olnud võimalik lõhata, tuleb elektrisüütega lõhkamisviisi korral kokkumonteeritud lõhkevõrgus teha katkestus ja katkestatud otsad isoleerida ning lõhkajad eemaldada väljapoole ohtliku ala piire.

125. Enne lõhkamist peab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja veenduma, et:
1) kasutamata jäänud lõhkematerjal on viidud ohutusse paika;
2) ohtlikus alas ei ole inimesi;
3) ohtliku ala valvurid on asunud neile määratud kohtadele;
4) on antud vajalikud hoiatussignaalid.

126. Valgel ajal lõhkamisel tuleb anda helisignaalid, mida võib dubleerida valgussignaalidega. Pimedal ajal lõhkamisel tuleb kasutada nii heli- kui ka valgussignaale. Helisignaali annab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja, viimaste korraldusel võib signaali anda ohtliku ala valvur. Valgussignaale annab vaid lõhkepersonal. Nii heli- kui ka valgussignaalid peavad olema kuuldavad-nähtavad kogu ohtliku ala ulatuses.

127. Helisignaale antakse järgmiselt:*

Esimene signaal – hoiatussignaal (üks pikk)

Signaali andmise järel peavad kõik isikud, kes pole seotud lõhketööga, väljuma ohtlikust alast või minema selleks ettenähtud varjendisse. Ohtliku ala valvurid lähevad ettenähtud kohtadesse.

Esimene signaal elektrisüütega lõhkamisel antakse enne lõhkevõrgu montaaži algust või enne elektridetonaatorite ühendamist detoneeriva nööri külge.

Mitteelektrilise süütega lõhkamisel – enne lõhkevõrgu ühendamise alustamist.

Tulesüütega lõhkamisel antakse esimene signaal enne löökpadruni paigutamist laengusse. Kui viite saamiseks kasutatakse detonatsioonireleesid, antakse esimene signaal enne detonatsioonirelee ühendamist lõhkevõrku.

Teine signaal – lõhkamissignaal (kaks pikka)

Selle signaali järel hakkavad lõhkajad tulesüütega lõhkamisel süütama süütureid ja eemalduvad seejärel varjendisse või väljuvad ohtlikust alast, ülejäänud lõhkamisviiside korral lülitab vastutav lõhkaja ohutust kohast voolu või süüteimpulsi lõhkevõrku.

Kolmas signaal – lõpusignaal (kolm lühikest)

Antakse pärast lõhkamiskoha ülevaatust ja tähendab lõhketöö lõppu.

128. Kuni hoiatussignaali andmiseni võib lõhkeauke laadida ja paigaldada löökpadruneid, välja arvatud tulega süütamisel, seejuures peavad lõhketööga mitteseotud isikud asuma väljaspool laadimistsooni.

Laadimistsooni suurus on määratud lõhketööde projekti või passiga, kuid see ei tohi olla alla 20 m lähimast laetud või laetavast lõhkeaugust.

129. Pärast lõhkamist lõhkamiskohale jäänud elektridetonaatorite juhtmed tuleb kokku korjata.

130. Tõrkelaengu avastamisel tuleb seda uuesti lõhata järgmistel juhtudel:
1) kui lõhkamiskohalt leitakse tõrkelaeng, millest väljuvad elektridetonaatori juhtmed, tuleb ohutust kohast mõõtmisega veenduda, kas takistus juhtme otste vahel vastab elektridetonaatori normaalsele takistusele. Kui takistus on vastavuses ja laengu vähim vastupanujoon on vähemalt 2/3 arvutuslikust vastupanujoonest, võib lõhata;
2) detoneeriva nööriga või laengupõhjast initsieeritavas lõhkeaugus võib topist eemaldada väljapuhumise, väljauhtmise või mehaanilisel teel. Avatud laengule paigutatakse uus löökpadrun, taastatakse topis ja lõhatakse.

131. Kui topise eemaldamine laenguni pole võimalik või detonaatoriga initsieeritav löökpadrun asub laengu ülaosas, samuti punkti 130 nõuete mittetäitmisel, tuleb tõrkelaeng likvideerida täiendava lõhkeaugu abil, mis puuritakse vähemalt 50 cm kaugusele paralleelselt likvideeritava lõhkeauguga, laetakse ja lõhatakse. Et tagada lõhkeaukude paralleelsus, tuleb eemalda likvideeritavast lõhkeaugust 15–20 cm topist ja sinna paigutatud laadimisvarda abil määratakse täiendava lõhkeaugu suund.

Kui lõhkeaugu sügavus on üle 3 m, ei või puuritava lõhkeaugu kaugus tõrkelaengust olla alla 1 m. Konkreetse kauguse likvideeriva ja likvideeritava lõhkeaugu vahel määrab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik.

132. Detoneeriva nööriga lõhkamisel võib tõrkelaengut lahti kaevata ekskavaatoriga. See tööoperatsioon sooritatakse lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja juuresolekul ja vahetul juhtimisel. Tõrkelaengu likvideerimise viisi ja korra masslõhkamisel pealmaatöödel igal konkreetsel juhul määrab lõhketöö tegemise eest vastutav isik (järelevalve eest vastutav isik).

133. Kui antud vahetuses või lõhkamise päeval (ühe vahetusega töötamisel) ei ole võimalik tõrget likvideerida, võib seda teha järgmises vahetuses või järgmisel päeval. Lõhketöö järelevalve isik või vastutav lõhkaja peab sellisel juhul tähistama tõrkelaengu asukoha ja määrama piirkonna, kus töötamine on keelatud.

134. Tõrke andnud välislaengu likvideerimiseks eemaldatakse osa topist (kui see on olemas), paigaldatakse uus löökpadrun ja lõhatakse.

135. Pärast tõrke likvideerimist tuleb tõrkelaengu koht hoolega üle vaadata ja seal leiduvad lõhkematerjali jäägid üles korjata.

136. Lõhketööd tegev organisatsioon (ettevõte) peab pidama arvestust tõrkelaengute ja tõrgete põhjuste kohta.

137. Objektil, millest väljumine või eemaldumine on raskendatud (kaevud, kraavid, süvendid, ehitised jne) või mille lähedusse võivad ootamatult ilmuda inimesed (asulad, tööstushooned jne) või kariloomad, võib kasutada ainult elektrisüütega või mitteelektrilise süütega lõhkamist.

138. Kui puuritud lõhkeauk geoloogiliste tingimuste tõttu (vesi-liiva vahekihid jne) kiiresti ummistub, võib lõhkeauku laadida vahetult pärast puurimist. Puuritava ja laetud lõhkeaugu vahekaugus määratakse passi või projektiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 1,5 m. Laadida võib töötavast puurpingist vähemalt 5 m kaugusel olevaid lõhkeauke. Töö peab toimuma lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku juuresolekul.

139. Välislaengu tulesüütega või viitlõhkamisel peavad laengud paiknema selliselt, et varem lõhkenud laeng ei vigastaks hiljem lõhkevat laengut.

140. Kui lõhketööd tehakse lõhketöö tegemise loa alusel, tuleb see kooskõlastada ohtlikku alasse jääva kinnisvara valdajaga ja kohaliku omavalitsusega.

VI. NÕUDED PEALMAA LÕHKETÖÖ TEGEMISEL

Üldnõuded

141. Ohtlikku alasse jäävate asulate ja üksikhoonete elanikke, samuti seal asuvatel objektidel olevaid isikuid tuleb õigeaegselt teavitada lõhketöö läbiviimise kohast ja ajast, ohtliku ala piirist, antavatest signaalidest ja nende tähendusest ning lõhkamise ajaks eemaldada nad ohutusse kohta või väljapoole ohtlikku ala.

142. Seismilise võnkumise ja õhu lööklaine mõju ohutu kaugus määratakse arvutuslikult. Vajadusel vältida purustatava pinnase laialipaiskumist kaetakse see kaitsemattide, metallvõrkude või plaatidega või muu kaitsevahendiga. Hoone klaasitatud osad kaetakse kilpidega.

143. Kaetud laengutegruppi tuleb lõhata üheaegselt või sellise viitega, mis väldib selles grupis oleva naaberlaengu paljastamise.

144. Ohtliku ala valve peab olema selliselt organiseeritud, et kõik võimalikud juurdepääsud lõhkamiskohale oleksid jälgitavad ja juurdepääs tõkestatud.

145. Lõhkamist teostav lõhkaja peab lõhkamise ajal asuma väljaspool ohlikku ala või selleks ettenähtud varjendis.

146. Varjend peab tagama lõhkaja ohutuse.

Välislaenguga lõhkamine

147. Välislaenguga lõhkamisel ei tohi tekkiv õhu lööklaine kahjustada hoonete aknaid ja klaasitatud pindu.

148. Laengu katmine kiviga või mõne muu raske esemega on keelatud.

Lõhkeauguga lõhkamine

149. Lõhkeaugu suudme ümbrus tuleb puhastada puurpurust, kivimikildudest ja muust prahist sellises ulatuses, et need lõhkeaugu laadimisel sinna sisse ei satuks ja lõhkeauku ei ummistaks. Lõhkeaugu suudme katmisel lehtriga ei ole puhastamine vajalik.

150. Lõhkeaugu topistamisel tuleb jälgida, et löökpadrunist väljuvad juhtmed või nöör (toruke) oleksid lõdvad.

151. Üle 15 m sügavusega lõhkeaugus tuleb detoneeriv nöör dubleerida, kui detoneeriva nööri valmistajatehase juhendis ei ole ette nähtud teisiti.

Katellaenguga lõhkamine

152. Lõhkeaugu õõsimisel katla moodustamiseks ei tohi õõsimislaengut sinna visata.

153. Korduv õõsimine katla laiendamiseks on lubatud 15 minutit pärast eelnevat õõsimist. Veestunud lõhkeaugu õõsimisel peab õõsimislaengu tihedus olema vähemalt 1,2 kg/dm³ .

154. Väiksema tihedusega lõhkeaine kasutamisel peab laengule lisama täiendava raskuse kivimitüki näol.

Kamberlaenguga lõhkamine

155. Pärast laengukambri ja teda maapinnaga ühendavate kaeveõõnte läbindamist tuleb nende tegelik asukoht kanda maa-ala plaanile ja profiilile.

156. Laengukambrit maapinnaga ühendava stolli või kallakkaeveõõne puhas ristlõige peab olema vähemalt 1,5 m² (stolli kõrgus 1,8 m, laius 0,8 m) ja šurfil vähemalt 1,0 m ².

157. Ettevalmistamiskaeveõõne suudme ümber tuleb maapind 1,0 m raadiuses puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kõrvalistest esemetest.

158. Lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja peab pidevalt kontrollima lõhkeaine kambrisse paigaldamise vastavust projektis ettenähtule.

159. Lõhkevõrk peab olema kaitstud vigastuste eest ja dubleeritud.

160. Elektrilõhkevõrgu takistust tuleb kontrollida pärast laengu laadimise lõpetamist, samuti pärast laengu topistamise lõpetamist.

161. Pärast lõhkamist võib lõhkamiskoha üle vaadata projektis ettenähtud ajal, kuid mitte enne 15 minuti möödumist. Tõrkelaeng tuleb likvideerida lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt kinnitatud projekti kohaselt.

Masslõhkamine

162. Masslõhkamiseks käesoleva eeskirja mõistes loetakse ühtsesse lõhkevõrku ühendatud süvislaengute lõhkamist, kui nende üldmass on üle 1000 kg.

163. Masslõhkamiseks peab olema koostatud lõhketöö projekt. Korduvaks masslõhkamiseks ühel objektil (karjääri, süvendis, teetrassil) peab olema lõhketöö tüüpprojekt ning iga lõhkamise kohta masslõhkamise kaart, mille koostab lõhketöö tegemise eest või lõhketöö järelevalve eest vastutav isik pärast lõhkeaukude puurimist ja see peab sisaldama antud lõhkamise järgmisi andmeid:
1) lõhkeaukude paigutuse skeem;
2) lõhketöö parameetrid lõhatavas blokis;
3) lõhkematerjali üldkulu ja kulu iga lõhkematerjali liigi kohta;
4) laengu konstruktsioon lõhkeaugus;
5) lõhkamise kvaliteedi hinnang (täidetakse pärast lõhkamist).

164. Masslõhkamise projekt peab sisaldama käesoleva eeskirja punktides 109 ja 110 toodud andmeid, tüüpprojekt aga täiendavaid andmeid erineva sügavuse ja läbimõõduga lõhkeaukude kohta.

165. Ettevõte võib koostada ka teisi dokumente või teha täiendusi masslõhkamise kaardile.

166. Enne puurimise alustamist tuleb lõhkeaukude asukohad märkida puuritavale pinnale, võttes arvesse looduslike lõhede paiknemist ja eelnevast lõhkamisest tekkinud pragude levikut.

167. Lõhkeaukude laadimisel laadimis-segamismasinatega, samuti lõhkeaukude kuivatamisel vee väljapuhumise või imemisega tuleb välistada mehhanismide ülesõit laetud lõhkeaukudest.

168. Masslõhkamisel tekkiva plahvatusohtliku tolmupilve elamurajooni sattumise vältimiseks tuule mõjul tuleb lõhatav blokk niisutada enne lõhkevõrgu montaaži algust.

169. Lõhkamiskoha võib üle vaadata pärast kivimite liikumise lõppemist ja tolmupilve hajumist.

170. Suure negatiivse hapnikubilansiga lõhkeainega lõhkamisel võib lõhkamiskohale minna mitte varem kui 10 minutit pärast lõhkamist.

]]>

Lõhkeaukude mehhaniseeritud laadimine

171. Lõhkeaukude mehhaniseeritud laadimisel võib kasutada ainult selleks lubatud lõhkeaineid.

172. Lõhkeaukude mehhaniseeritud laadimine võib toimuda selleks lubatud laadimismasinaga, järgides laadimismasina valmistajatehase kasutusjuhendi nõudeid.

173. Elektri- või mitteelektrilise detonaatoriga initsieerimisel asetatakse löökpadrun üldjuhul lõhkeaugu põhja, seejuures tuleb vajadusel laengu konstruktsioonis ette näha detonaatori kaitsemeetmed lõhkeaine laadimise mehhaanilise mõju eest.

174. Laadimise lõpetamisel tuleb laadimismasin ja laadimisvoolik (torustik) puhastada sinna jäänud lõhkeainest.

175. Lõhkeaine laadija-operaatoril peab peale eriväljaõppe olema ka lõhkaja kutsetunnistus.  

Ehitise langetamine ning purustamine

176. Iga lõhkamine tuleb teha projekti järgi, milles peab lisaks käesoleva eeskirja punktis 110 ettenähtud andmetele olema näidatud:
1) kildude võimaliku laialipaiskumise ala ja ehitise langetamise suund ning ulatus;
2) langetamise suunal paiknevate allmaakommunikatsioonide asukohad langetamise ulatuses;
3) tööde ohutust tagavad abinõud;
4) ehitise langetamisest tekkiva seismilise võnkumise kiirus.

177. Kui ehitisi langetatakse asulas, tuleb lõhata lõhkeaugu meetodil.

178. Lõhkematerjali võib ette valmistada purustatava objekti mitteläbikäidavas ruumis loomuliku- või elektrivalguse juures, seejuures peab elektrivalgustus toimuma läbi akna- või ukseava.

179. Elektrisüütega lõhkamisel tuleb enne löökpadrunite paigaldamist kogu ehitises olev elektrijuhtmestik voolu alt välja lülitada. Tulesüütega lõhkamine on keelatud. Ehitise purustamisel asulas tuleb kildude laialipaiskumise vältimiseks objekti väliskülg katta tugevate kaitsekilpidega, mis täielikult katavad purustusvöö ja on purustatavast seinast 0,3–0,5 m kaugusel. Suitsulõõri või muusse tühimikku lõhkematerjali laadimine on keelatud.

180. Ehitiste purustamisel rõhu all olevate katelde ja aurutorustike lähedal tuleb rõhku alandada ühe atmosfäärini. Kui katlas või torustikus pole võimalik rõhku alandada, tuleb nad kinni katta tugevate kaitsekilpidega. Väga keerukate ja õrnade agregaatide läheduses lõhkamisel tuleb need lõhkamise ajaks seisata.

181. Ehitisesisesel lõhkamisel tuleb purustatav osa kinni katta hagude või metallvõrguga, samuti tuleb kinni katta läheduses asetsevad seadmed ja aknad.

182. Ehitise kukkumisest tekkida võiva seismilise võnkumise vähendamiseks tuleb ehitis langetada palk- või liivapadjale. Sellised padjad paigutatakse langetamise ulatuses paiknevatele allmaakommunikatsioonidele, mis asuvad langetamise suunas.

183. Lõhketöö signaalid antakse vastavalt lõhketöö projektile.

184. Kui lõhkamise tulemusena objekt ei langenud või purunenud, tohib lõhkamiskohale minna mitte varem kui 10 minutit pärast lõhkamist. Lõhkamiskoht tuleb piirata keelumärkide ja valvuritega, et välistada inimeste juurdepääs objektile. Edasine tegevus toimub lõhketöö tegemise eest vastutava isiku või lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku juhtimisel.

Kändude lõhkamine

185. Kändu võib lõhata mullapuuriga kännu juurte alla või kännu puitu puuritud lõhkeaugu meetodil, samuti kännu mädanenud südamikku paigutatud laenguga.

186. Kännu lõhkamisel hoone läheduses tuleb laeng paigutada hoonepoolsest küljest.

187. Kännu tulesüütega lõhkamisel peab süüturi pikkus olema vähemalt 1,2 m ja kontrollsüütur olema vähemalt 0,8 m lühem kasutatavast süüturist.

188. Lõhkamiseks ettevalmistatud kännud (laetud) tuleb tähistada eredavärviliste lipukestega, mis laengu süütamisel või enne voolu lõhkevõrku lülitamist ära võetakse.

Veealune lõhketöö

189. Lõhkaja kutsetunnistusel peab olema märge, et ta võib teha veealust lõhketööd. Iseseisvale tööle võib lubada lõhkaja, kellel on juhendaja juuresolekul läbitud vähemalt 20-tunnine veealuse lõhketöö staaž.

190. Lõhkajat võib veealusel tööl aidata tuuker, keda lõhketöö tegemise eest vastutav isik on juhendanud veealuse lõhketöö tehnoloogiast ja ohutusnõuetest.

191. Enne lõhketöö algust tuleb määrata ohtliku ala piirid rannas, samuti veeakvatooriumil, teavitada kohalikke elanikke lõhketöö kohast, ajast, ohtliku ala piiridest ja hoiatussignaalidest.

192. Kui ohtlikku alasse jääb liiklustee, elamu või tööstusettevõte, tuleb lõhketöö aeg kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, tööstusettevõtte ja liikluskorraldajaga.

193. Laenguid võib asuda paigaldama pärast seda, kui lõhketöö järelevalve eest vastutav isik on veendunud, et ohtlikus alas ei ole teisi laevu, ujuvvahendeid ja suplejaid.

194. Enne löökpadrunite paigaldamist, detoneeriva nööriga või mitteelektrilisel lõhkamisel – enne detonaatoriga ühendamist, tõmmatakse lõhketööl osaleva laeva masti signaallipp (või lastakse rakette). Helisignaali tuleb anda vastavalt käesoleva eeskirja punktile 127.

195. Signaallipu võib langetada pärast lõhkamist. Kui plahvatust ei toimunud, võib signaallipu langetada siis, kui lõhketöö järelevalve isik on veendunud, et plahvatus ei toimu.

196. Enne lõhketööle asumist peab tuuker kontrollima vee all lõhketöö kohta ja selle ettevalmistatust lõhketööks. Järgnevateks laskumisteks tuleb sukeldumiskohast laengute paigutuskohta tõmmata köis.

197. Lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 m kauguseni ei tohi suitsetada ega teha lahtist tuld.

198. Veealusel lõhkamisel võib kasutada elektrisüütega, detoneeriva nööriga või mitteelektrilist lõhkamisviisi, seejuures tuleb detoneeriva nööriga ja mitteelektriliste detonaatoritega lõhkevõrku initsieerida elektridetonaatoriga. Kui veealust laengut lõhatakse detoneeriva nööriga, võib laengut paigaldada ka tuuker, kellel ei ole lõhkaja kutsetunnistust, kuid kes on saanud väljaõppe lõhketöö tegemise eest vastutavalt isikult.

199. Veealusel lõhketööl võib kasutada ainult veekindla konstruktsiooniga detonaatoreid.

200. Lõhkeainet ja lõhkamisvahendeid võib kanda ainult eraldi kandekottides või kassettides. Tuuker võib kanda kuni 12 kg lõhkeainet.

201. Kui lõhketöö toimub avamerel, tuleb laengud ette valmistada laeval selleks eraldatud ruumis. Valmislaengud paigutatakse järgnevalt laadimisparvele, millelt toimub laengute laadimine. Lõhketöö ajal peab olema side (raadio, telefon) laeva ja laadimisparve vahel.

202. Elektridetonaatori juhtmed ja detoneeriv nöör tuleb kinnitada laengu külge nööri või isoleerpaelaga selliselt, et laengu vettelaskmisel oleks välistatud tõmbejõu ülekandumine detonaatorile. Et vee vool või lainetus juhtmeid katki ei rebiks, peab laenguid ühendav nöör olema lühem kui juhtmed.

203. Laenguid võib tuukrile anda ja neid lõhata kaldalt, jäält või laadimisparvelt. Laenguid ei tohi anda, hoides neid juhtmetest või detoneerivast nöörist.

204. Tuuker peab laskuma laskumisköit mööda, vajaduse korral ka käiguköit mööda, mis on kinnitatud laengute paigaldamise kohta. Signaaltross ja tuukri voolik peavad paiknema teisel pool antavatest lõhkevõrgu juhtmetest. Laskumisel ei tohi tuuker suruda laengut vastu laskumis- või käiguköit.

205. Veealust lõhketööd võib üldjuhul teha vaid päevasel ajal. Lõhketööd ei tohi teha äikese ajal. Kui laetud laenguid ei õnnestu lõhata enne äikese algust, tuleb lõhkevõrgu juhtmete otsad isoleerida. Inimesed tuleb viia väljapoole ohtlikku ala.

206. Lõhketööd ei tohi teha, kui lainetuse tugevus on üle 2 palli (lainekõrgus 0,75 m) ja tuule tugevus üle 4 palli (üle 7,5 m/s).

207. Tuuker peab veepinnale tõusma ettevaatlikult, et ta ei riivaks laenguid ja lõhkevõrgujuhtmeid ega rikuks nende paigutust. Pärast tuukri veepinnale tõusmist tuleb teda hoolikalt üle vaadata, kas ta ei ole endaga kaasa toonud haakunud laengut, samuti tuleb veest välja tõsta tuukri laskumistrapp ja see üle vaadata.

208. Enne lõhkamist tuleb inimesed ja ujuvvahendid eemaldada lõhketöö järelevalve isiku poolt määratud ohtlikust alast.

209. Pärast lõhkamist tuleb juhtmed süütemasina küljest lahti ühendada ja lühistada ning veest välja tõmmata (kerida). Kui laengud ei lõhkenud, võib tuuker laskuda vee alla 10 minutit pärast juhtmete süütemasinast lahtiühendamist.

210. Tõrke andnud laenguid tuleb ettevaatlikult veest välja tõsta. Seda peab tegema sama tuuker, kes nad vette asetas. Tõrke andnud laengud tuleb likvideerida vastavalt lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku korraldusele.

Jää lõhkamine

211. Jääkattesse aukude tegemisel ning laengute paigaldamisel peab lõhkaja kasutama vähemalt 2,0 m pikkust ja 0,2 m laiust lauda, mis asetatakse jalgade alla.

212. Olenemata lõhkamise viisist peab lõhkamine toimuma veekogu keskelt kallaste poole. Lõhkamisega purustatud koht jääkattes tuleb piirata eraldusmärkidega (lipud, tahvlid).

213. Jäätükke ja rüsijääd purustatakse visatavate laengutega. Laenguid visatakse kas kaldalt või rajatiselt ja lõhkaja peab seejuures varjuma kantava kaitsekilbi taha.

214. Visatavate laengute süütenööri pikkus peab olema vähemalt 15 cm ja mitte üle 25 cm. Seejuures peavad kõik süütenööride kerad olema katsetatud põlemise kiirusele. Lõhkamisel tuleb kasutada pappkestaga kapseldetonaatoreid.

215. Jääkatte lõhkamisel esinevat tõrkelaengut võib august välja võtta tulesüütega lõhkamisel 15 minutit pärast viimast plahvatust, teiste lõhkamisviiside puhul 5 minutit pärast viimast plahvatust. Tõrge likvideeritakse täiendava laengu lisamisega, mis on vähemalt 25% tõrkelaengu massist.

Metalli ja metallkonstruktsioonide lõhkamine

216. Metalli ja metallkonstruktsioone võib lõhkamisega purustada selleks otstarbeks kohandatud platsil, spetsiaalselt ehitatud soomusaugus või nende asukohal.

217. Ehitus- või lammutuskohtadel olevaid metallkonstruktsioone võib purustada transporditavateks tükkideks või teostada töid, mille tegemine muul viisil on äärmiselt ohtlik.

218. Metallkonstruktsiooni üheaegsel purustamisel mitme laenguga võib neid lõhata elektrisüütega, detoneeriva nööriga või mitteelektrilise initsieerimisega.

219. Leekpuurimisega puuritud lõhkeauke võib laadida, kui nende seinad on jahtunud 80  °C.

220. Metalli töötlemisel lõhkamisega peab see toimuma eritehnoloogia alusel vastavalt töötluse eesmärgile (stantsimine, keevitus, valtsimine, pindkihi tugevdamine jne).

Erinõuded asulas lõhkamisel

221. Asulas võib lõhata ainult laengute elektrilise ja mitteelektrilise initsieerimisega.

222. Lõhatav pinnas või lõhatava objekti purustusvöö peab olema kaetud tugevate kaitsekilpidega.

223. Lõhkamiskoha lähedal asuvas hoones, millist lõhkamine võib mõjutada, tuleb teha kindlaks seal paiknevate seadmete, aparaatide iseloom ja neile lubatud võnkekiirus ning võnkekiirendus. Hoone ruumides tuleb kaardistada seal esinevad ehituslikud defektid, praod. Kaardid kooskõlastatakse hoone valdajaga.

224. Lõhketööd võib teha üldjuhul päevasel ajal. Pimedal ajal lõhkamisel peab ohtlik ala olema valgustatud.

VII. ALLMAALÕHKETÖÖD

Üldnõuded

225. Lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku loal, seoses mäenduslike tingimuste muutumisega ees, on lubatud ühekordsed kõrvalekaldumised passist lõhkematerjali kulu vähenemise poole.

226. Lõhkajal on keelatud lõhketööd teha, kui lõhkamiskoht ei ole ette valmistatud lõhketöö ohutuks läbiviimiseks.

227. Töötajaid võib lõhkamiskohale lasta alles pärast ee täielikku tuulutamist lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku poolt pärast seda, kui tema enda või tema ülesandel on vastutava lõhkaja poolt on kindlaks tehtud lõhkamiskohas töötamise ohutus. Kui lõhketöid teeb lõhkemeister, võivad töötajad lõhkamiskohta minna lõhkemeistri loal.

228. Kui kaeveõõnest leitakse pärast lõhkamist lõhkematerjali jääke, tuleb need kokku korjata ning lõhkematerjali lattu anda.

229. Lõhketöö maht lõhkajale lõhkamiseks määratud aja jooksul peab võimaldama kinni pidada ohutuseeskirjade nõuetest.

230. Enne laadimist tuleb lõhkeaugud hoolikalt puurpurust puhastada.

231. Lõhkeaugu laadimisel võib kasutada puidust või mõnest muust sädemeid mittetekitavast ainest laadimisvardaid.

232. Hajulaengu kasutamisel võib igasse laengu ossa paigutada ainult ühe löökpadruni.

233. Löökpadrunid tuleb lõhkeauku paigutada ettevaatlikult, keelatud on löökpadruni sisselükkamine laadimisvarda löökidega.

234. Süütenööri, detoneeriva nööri, elektridetonaatorite juhtmete ning mitteelektriliste detonaatorite torukeste lõhkeaukudest väljatõmbamine või tirimine on keelatud.

235. Topistada tuleb ettevaatlikult. Laenguga vahetult kokkupuutuva topiseosa löökidega tihendamine on keelatud.

236. Lõhkaja on töö juures kohustatud kaasas kandma kella.

237. Kui avastatakse tõrge või kahtlustatakse tõrke olemasolu, peab tõrke avastaja või tõrke olemasolu kahtlustav töötaja viivitamatult ee ristatud laudadega sulgema ja teatama sellest lõhketööde järelevalve eest vastutavale isikule.

238. Tõrke likvideerimine tuleb läbi viia lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku järelevalve all ja juuresolekul.

239. Kui lõhketööd teeb lõhkemeister, peab ta tõrkelaengu viivitamatult likvideerima. Juhul kui tõrke likvideerimine osutus võimatuks, peab lõhkemeister sellest teatama lõhketöö järelevalve eest vastutavale isikule, sulgedes ee ristatud laudadega. Tõrke edasine likvideerimine toimub lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku järelevalve all ja juuresolekul.

240. Juhul kui laengut ei saa lõhata tehnilistel põhjustel (kõrvaldamata lõhkevõrgu rikked jms), tuleb seda laengut käsitada tõrkena.

241. Lõhkeaugu ülepuuresse puurimine on keelatud, olenemata sellest, kas seal on lõhkeaine jääke või ei.

Lõhketöö horisontaal- ja kaldkaeveõõnes

242. Enne lõhketöö algust tuleb lõhkaja signaali peale töölised eest eemaldada ohutusse kohta, kus on normaalne tuulutus ja mis on kaitstud varingute ja laialipaiskuvate tükkide eest.

243. Kohtuvate etega kaeveõõnte rajamisel, kui etevaheline tervik on väiksem kui 15 m, tuleb lõhketööd teha järgmiste tingimuste täitmisel:
– lõhata võib ainult ühes ees;
– ettevõtte markšeideriteenistus peab lõhketöö tegemise eest vastutavale isikule kirjalikult teatama ete lähenemise käigust ja olukorrast nendes etes, et lõhketöö tegemise eest vastutav isik saaks rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid;
– enne lõhkeaukude laadimist tuleb mõlemast eest lõhketööga mitteseotud isikud eemaldada ohutusse kohta ning vastasee ohtliku ala piirile panna valvur;
– vastaseest võib valvuri ära võtta ainult vastutava lõhkaja loal.

244. Kuni 15 m kaugusel asetsevas paralleelses ettevalmistuskaeveõõnes võib lõhketööd teha siis, kui mõlemast paralleelsest eest on inimesed välja viidud ja ohtliku ala valvurid asunud passis ettenähtud kohtadele. Inimesi ei ole vaja välja viia paralleelkaeveõõnest, mille esi jääb teisest maha üle 50 m juhul, kui eelnevas ees lõhketöö tegemisel ei satu mahajäävasse ette plahvatusgaasid.

245. Lähemal kui 30 m kaugusel allmaa-lõhkematerjalilaost on lõhkamine keelatud. Kui lõhatakse vähem kui 100 m kaugusel lõhkematerjalilaost, on inimeste viibimine laos keelatud. Kaugust loetakse lõhkamiskohast lõhkematerjalilao lähima kaeveõõneni.

246. Kui lõhkamiskohale lähemal kui 20 m asub koristamata kaevis, või esemed, mis ahendavad üle kolmandiku kaeveõõne ristlõikest, raskendavad ee tuulutamist ning väljapääsu eest, on lõhkamine keelatud.

247. Tulesüütega lõhkamisel võib korraga lõhata kuni 16 laengut. Üle 16 laengu võib korraga lõhata detoneeriva nööri, elektri- või mitteelektriliste detonaatoritega.

248. Igasse ette, kus tehakse lõhketööd, peab juurdeantava värske õhu kogus olema selline, et kõigis töökohtades ja inimeste liikumisteedel oleks plahvatusgaaside kontsentratsioon pärast pooletunnist tuulutamist alanenud ülimalt 0,008%-ni ümberarvestatuna CO-le.

Lõhketöö šahti ja šurfi rajamisel ning süvendamisel

249. Šahti ja šurfi rajamisel ning süvendamisel võib lõhata ainult maapinnalt või tööhorisondilt detoneeriva nööri, elektri- ja mitteelektriliste detonaatoritega. Kui lõhkamine toimub tööhorisondilt, peavad lõhkajad asuma värske õhujoaga kaeveõõnes.

250. Löökpadruneid võib valmistada maapealses, šahtist vähemalt 20 m kaugusel asuvas hoones, mis asub teistest ehitistest ohutus kauguses. Šahti süvendamisel võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatult valmistada löökpadruneid kaevanduse tööhorisondil selleks eraldatud kambris.

251. Löökpadrunid tuleb šahti lasta tõsteanumas, kusjuures löökpadrunid peavad asuma kandekotis või kastis. Allalaskmise kiirus ei tohi ületada 1 m/s, kui aga tõsteanumad liiguvad mööda juhtlatte, siis 2 m/s.

252. Löökpadrunid tuleb šahti lasta lõhkeainest eraldi ja ainult sellisel hulgal, mis on vajalik antud lõhkamisel. Seejuures ei tohi tõsteanumas viibida teisi isikuid peale lõhkaja.

253. Süvendatavasse kaeveõõnde lõhkematerjali allalaskmisel võivad ees olla ainult lõhketööga seotud isikud.

254. Šahti läbindusees tuleb elektrilõhkevõrk monteerida vaiadele, mille pikkus peab olema küllaldane selleks, et vesi ei ulatuks lõhkevõrgu ühenduskohtadeni. Lõhkaja võib elektrilõhkevõrku monteerida pärast teiste tööliste väljumist šahtist.

255. Šahti rajamisel ja süvendamisel tuleb elektrilõhkevõrgu koostamisel kasutada magistraaljuhtmena veekindla isolatsiooniga paindkaablit ning vähemalt 2,5 m pikkuste juhtmetega elektridetonaatoreid.

256. Vertikaalšahti rajamisel tuleb puuritavate lõhkeaukude asetust nihutada kontuuri mööda eelmise tsükli lõhkeaukude suhtes, kuid nii, et seejuures ei rikutaks lõhkeaukude omavahelist paigutusskeemi.

Lõhketöö tunneli ja kollektori rajamisel

257. Tunneli rajamisel kunstlikult külmutatud püsivates kivimites võib lõhketööd teha ainult projekti järgi. Ebapüsivate kivimite külmutatud tsoonis on lõhketöö keelatud.

258. All- ja pealmaaehitiste läheduses tuleb lõhketööd teha projekti järgi, mis on kooskõlastatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja nende objektide omanikega (valdajatega).

259. Suure ristlõikega kaeveõõnes enam kui 2 m kõrgusel asetsevaid lõhkeauke tuleb laadida ainult lavalt.

260. Elektridetonaatoritega, mitteelektriliste detonaatoritega ja detoneeriva nööriga lõhkamisel võib ühe lõhkamisega lõhata terve ee. Tulesüütega lõhkamisel ei tohi korraga lõhata üle 10 laengu.

261. Lõhketöö on keelatud, kui tunneli ristlõike ülaosas esineb vesiliiva või tunnelit rajatakse veekogu alla, kusjuures kivimikihi paksus tunneli lae kohal on alla 10 m.

Lõhketöö põlevkivikaevanduses

262. Põlevkivikaevanduses tuleb lõhketööd teha Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kooskõlastatud juhendi nõuete kohaselt. Lõhketööks võib kasutada hetk-, lühiviit- ja viit-elektridetonaatoreid ning tolmuplahvatusohutut lõhkeainet, mille kohta on välja antud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni alaline või ajutine kasutusluba.

263. Viit-elektridetonaatori maksimaalne viitekestus ei tohi koristusees ületada 1 s ja läbindusees 2 s.

264. Lõhkevõrgus tuleb kasutada detonaatorite jadaühendust.

265. Lõhkamise alguseks loetakse magistraaljuhtme ühendamist lõhkevõrguga. Enne lõhkamise algust lõhketöö järelevalve eest vastutav isik, tema puudumisel vastutav lõhkaja, eemaldab ohtlikust alast kõik inimesed värske õhujoaga kaeveõõnde, paneb ohtliku ala piirile välja valvurid, plahvatusgaaside liikumisteele aga paigaldab läbipääsu takistavad tõkked, millel on plakatid pealdisega «Lõhketöö» koos lõhkamise kuupäeva, vahetuse, kellaaja ja tõkke paigaldanud isiku nimega.

266. Ohtliku ala piirid määrab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik, tema puudumisel vastutav lõhkaja, lähtudes passist, ja kohalikest tingimustest. Ohtliku ala piiride kaugus lõhkamiskohast peab olema vähemalt 50 m koristuskaeveõõnes ja 75 m ettevalmistuskaeveõõnes.

267. Enam kui 2 m kõrgusel asuvat lõhkeauku tuleb laadida redelilt või selleks otstarbeks ette nähtud lavalt.

268. Lõhkeaugu laadimisel tuleb kõik lõhkeainepadrunid lükata lõhkeauku korraga. Lubatud on löökpadruni eraldi paigaldamine. Laengu initsieerimise suund ja löökpadruni paigutus laengus peab olema näidatud passis.

269. Ülemõõduliste tükkide purustamisel peab lõhkaja varjuma lõhkamiskohast vähemalt 100 m kaugusel värske õhuga tuulutusjoas, kusjuures tükkide lõhkamine on lubatud ainult lõhkeaugumeetodil.

270. Lõõride ühendamisel põikikambrite moodustamiseks võib lõhata üheaegselt kahes või enamas ees tingimusel, et nende lõhkamine toimub ühises lõhkevõrgus.

271. Põlevkivikihis olevate lõhkeaukude kaugus üksteisest peab olema:
– kui lõhkeaugud asuvad samas põlevkivikihis – vähemalt 50 cm;
– kui lõhkeaugud asuvad erinevates põlevkivikihtides, mille vahel on paevahekiht – vähemalt 30 cm.

272. Lõhkamiskohani võib paigaldada ainult ühe magistraaljuhtme, mis peab segiajamise vältimiseks erinema teistest elektrivõrgu juhtmetest.

273. Magistraaljuhe peab paiknema elektrijuhtmetest vähemalt 0,3 m kaugusel. Lubatud on kasutada punutud soontega juhet.

VIII. LÕHKEMATERJALI VEDU

274. Lõhkematerjali vedu auto-, raudtee-, vee- ja õhutranspordiga toimub vastavat veoliiki käsitlevate seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega sätestatud korras.

Lõhkematerjali laskmine kaevandusse

275. Lõhkematerjali võib kaevandusse lasta vertikaalšahtis kongis ja tõstetoobris. Kaldšahtis võib lõhkematerjali alla lasta rööbastranspordivahendis.

276. Lõhkematerjali veo kord šahtis sätestatakse lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt.

277. Lõhkematerjali vedu šahtis inimtõste ajal on keelatud. Lõhkematerjali laadimisel ja šahtis transportimisel võivad šahtiõues ja šahtihoones viibida ainult lõhkematerjali laadimise ja veoga seotud isikud.

278. Lõhkematerjali veol šahtiõuest lattu peavad osalema vähemalt kaks isikut.

279. Lõhkematerjali allalaskmisel võivad kongis, tõstetoobris või vagonetis olla vaid lõhkajad ja lõhkematerjali kandjad.

280. Lõhkematerjali kastid ja/või kotid ei tohi enda alla võtta üle 2/3 kongi kõrgusest ega tohi ulatuda kongi ustest kõrgemale. Kui lõhkematerjali lastakse kaevandusse vagonetis, ei tohi lõhkematerjali kastid ja/või kotid ulatuda üle vagoneti ääre. Vagonetid peavad kongis olema tugevasti kinnitatud.

281. Detonaatorid tuleb alla lasta muust lõhkematerjalist eraldi. Detonaatorite kastid peavad paiknema ühes kihis.

282. Kui lõhkajaid lastakse koos lõhkematerjaliga alla mööda kaldšahti sõiduvagonetis, ei tohi vagoneti istmel istuda üle ühe lõhkaja.

283. Ühes kongis võib üheaegselt olla mitu lõhkematerjaliga täidetud kandekotiga lõhkajat või kandjat, arvestades ühe inimese kohta vähemalt 1 m² kongi põrandapinda.

284. Lõhkematerjaliga lõhkaja tuleb šahtis alla lasta ja/või üles tõsta eelisjärjekorras.

285. Lõhkematerjali allalaskmisel läbindatavasse šahti või šurfi võivad ees olla ainult lõhketööga seotud isikud.

Lõhkematerjali vedu kaevanduses

286. Kaevanduses võib lõhkematerjali vedada lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt sätestatud korras.

287. Lõhkematerjali veokiirus horisontaal- ja kaldkaeveõõnes ei tohi ületada 5 m/s. Seejuures peavad veoki liikumise alustamine, peatamine ja kõik muud manöövrid toimuma sujuvalt.

288. Lõhkematerjale võib vedada kinnises konteineris või veokastis ja vagonetis, mis on kaanega tihedalt kaetud.

289. Detonaatoreid tuleb vedada puiduga, vildiga või kummiga vooderdatud veoseruumiga veokis ja/või vagonetis, deotnaatorite kastid ei tohi asetseda enam kui ühes kihis. Ülejäänud lõhkematerjali võib vedada tavalises veokis ja/või vagonetis, neid võib täita lõhkematerjali kastide ja/või kottidega kuni veoseruumi ääreni. Kui lõhkematerjali veetakse kandekotis või kassetis, siis tuleb need asetada veokisse või vagonetti ühes kihis.

290. Rööbastranspordi kasutamisel tuleb lõhkematerjali vedada eriveeremiga. Seejuures peavad lõhkeaine ja detonaatorid asuma eri vagonetis, mis on üksteisest eraldatud sellise arvu tühjade vagonettidega, et vahemaa lõhkeaine ja detonaatorite vahel oleks vähemalt 3 m. Lõhkematerjali vedavas veeremis ei tohi olla teiste materjalidega laaditud vagonette.

291. Lõhkematerjali vedava veoki- ja/või vedurijuht peab olema juhendatud lõhkematerjali veo eeskirjast ja korrast.

292. Veduri esiosal ja veeremi lõpus peavad paiknema valguseraldusmärgid, mille tähendust peavad teadma kõik kaevanduse töötajad.

293. Lõhkematerjali veo ajal kaeveõõnes peab vastutuleva rongi vedurijuht ja kaeveõõnes liikuvad inimesed peatuma ning laskma mööda lõhkematerjali eriveeremi.

294. Lõhkematerjali vedava rongiga ja/või veokiga ei tohi kaasa sõita lõhkematerjali veoga mitteseotud isikuid. Seejuures peavad rööbastranspordi kasutamisel kõik inimesed (välja arvatud vedurijuht) asuma veeremi lõppu haagitud inimveovagunis.

Lõhkematerjali kandmine töökohale

295. Lõhkeainet võib töökohale kanda lõhkaja ning lõhkaja järelevalve all ka sellekohase juhendamise läbinud tööline.

296. Lõhkematerjali võib töökohta kanda tehase pakendis või kandekotis, kust lõhkematerjali mahapudenemine ja väljakukkumine on välistatud. Seejuures peavad lõhkeaine ja lõhkamisvahendid olema eraldi kandekottides. Lõhkeainet võib töökohta toimetada ka mehhanismiga.

297. Detonaatoreid ja löökpadruneid (laenguid) võib kanda ainult lõhkaja.

298. Lõhkaja võib töökohta kanda üheaegselt lõhkamisvahendeid ja lõhkeainet kuni 18 kg. Kui kandekotis või kassetis kantakse ainult lõhkeainet, võib kantav mass olla kuni 24 kg, tehase pakendis kandes aga kuni 40 kg. Löökpadruneid võib kanda ainult kastis, seejuures ei tohi nende mass olla üle 10 kg.

IX. OHUTUTE KAUGUSTE MÄÄRAMINE

Seismilise mõju määramine

299. Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise valemi abil:

]]>

kus

v₁ – kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus (cm/s) (vt tabel 9.1);

F_k – ehitise liigist sõltuv parandustegur (vt tabel 9.2).

Tabel 9.1

Ehitise suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest

Tabel 9.2

Ehitise liigist sõltuv parandustegur

300. Unikaalse ja muinsuskaitsealuse hoone, samuti ohustatud loodusobjekti jms läheduses lõhkamisel määratakse lubatav võnkekiirus spetsialistide poolt kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga.

301. Maksimaalne seismiliselt ohutu laeng arvutatakse lõhketööde projekteerimisel järgmise valemi abil:

]]>

v_max – ehitise suurim lubatud võnkekiirus, cm/s;

K – pinnase seismilisuse tegur (vt tabel 9.3);

r – kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini, m.

Tabel 9.3

Pinnase seismilisuse tegur

Märkus. Teguri maksimaalväärtust kasutatakse vihmasel ja suurvee perioodil, samuti aastaringsel töötamisel. Minimaalväärtust kasutatakse suvisel kuival perioodil.

302. Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga plahvatavaks laenguks ühes viitegrupis olevat laengut, kui viitesamm on vähemalt 50 ms. Väiksemate viitesammude korral tuleb arvutuslik seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on:

1,2 kui viitesamm on 35...50 ms;

1,4 kui viitesamm on üle 25...35 ms;

1,5 kui viitesamm on alla 25 ms.

303. Kui lõhketööde mõjupiirkonda sattub vibratsioonitundlik elektroonikaaparatuur, siis tuleb seismiliselt ohutute laengusuuruste määramisel lähtuda seadme valmistajajuhendist, konkreetsest olukorrast ja seadme tehnilisest seisukorrast.

304. Lõhketööde seismilist mõju arvestatakse ainult süvislaengute kasutamisel. Juhul kui plahvatus toimub maapinnal, pole seismilise mõju arvestamine vajalik.

Õhulööklaine mõju poolt ohutu kauguse määramine

305. Lõhkeaine plahvatusel tekkiv õhulööklaine tekitab, olenevalt ülerõhu suurusest, tabelis 9.4 näidatud intensiivsusega kahjustusi.

Tabel 9.4

Õhulööklaine poolt tekitatavad kahjustused

306. Maksimaalne inimesele mõjuv ülerõhk ei tohi ületada 10 kPa.

307. Õhulööklaine mõju poolest ohtliku ala piir inimesele välislaengu lõhkamisel arvutatakse järgmise valemi abil:

]]>

kus: Q – lõhatava välislaengu mass, kg.

Antud valemiga arvutatakse ohutu kaugus juhtudel, kui töötingimuste tõttu on tarvilik lõhketöö personali maksimaalne lähenemine lõhkamiskohale. Tavaolukorras tuleb arvutuslikku kaugust suurendada 2...3 korda. Kui töökohas on kindel varjend, võib arvutuslikku kaugust vähendada 1,5 korda.

308. Kui topise pikkus süvislaengus ületab 15 lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvestada.

309. Kuni 20 kg massiga välislaengu lõhkamisel võib aknaklaaside purunemise järgi ohtliku ala raadiuse arvutada järgmise valemi abil:

]]>

310. Lühiviitlõhkamisel loetakse korraga lõhatavaks laenguks vähem kui 50 ms vahemikus plahvatav lõhkeainekogus.

Lõhkematerjalilao ning hoidlate projekteerimisel ja asukoha valikul tuleb õhulööklaine mõju poolt ohutu kauguse määramisel täita lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskirja (RTL 1998, 112, 454) nõudeid.

311. Kui kaitstav objekt paikneb vahetult õhulööklaine levimise teel oleva tõkke (tihe metsatukk, küngas jms) taga, võib arvutuslikku ohutut kaugust vähendada kuni kaks korda.

312. Kitsastes orgudes või läbikäikudes lõhkamisel (seinte vahel), tuleb arvutuslikku ohutut kaugust kahekordistada.

313. Kui plahvatuskoha taga on tugevad tõkked seinte, vallide jms näol, tuleb nendele tõketele vastupidises suunas arvutuslikku ohutut kaugust suurendada.

Ohutu kauguse määramine kildude ja kivimitükkide laialipaiskumise järgi

314. Plahvatusega purustatava materjali laialipaiskuvate kildude ja tükkide kahjustava toime suhtes ohutud kaugused inimeste jaoks tuleb kehtestada projekti või passiga.

315. Minimaalsed ohutud kaugused lagedal maastikul lõhkamisel ei tohi olla väiksemad tabelis 9.5 toodud suurustest.

Tabel 9.5

Ohutud kaugused kildude laialipaiskumise järgi

316. Ohutu kaugus inimestele ning masinatele ja mehhanismidele määratakse üksiklaengu plahvatusel, sõltuvalt plahvatuse toimearvust ning vähima vastupanu joonest, tabeli 9.6 abil.

Tabel 9.6

Ohutu kaugus kildude laialipaiskumise järgi sõltuvalt plahvatuse toimearvust (n) ja vähima vastupanujoone pikkusest (W)

317. Inimeste jaoks tabelist 9.6 võetud ohtliku ala raadius ei tohi olla väiksem tabelis 9.5 toodust.

318. Kobestuslaengute lõhkamisel topise pikkusega vähem kui 15 lõhkeaugu läbimõõtu, tuleb ohtliku ala raadius korrutada 1,2-ga.

319. Tuulise ilma korral tuleb ohtliku ala raadiust allatuult suurendada järgnevalt:

> ]]>

kus: v – tuule kiirus, m/s.

Hüdrolöögi ohutu kauguse määramine

320. Veealusel lõhketööl ei tohi vees olla tuukreid ega ujujaid lõhkamiskohale lähemal kui:

321. Veealusel lõhketööl ei tohi laev asuda lõhkamiskohale lähemal kui:

Detonatsiooni edasiandmise ohutu kauguse määramine

322. Maapinnal asuvate üksikute lõhkematerjali hoidlate või konteinerite vahel peab olema kaugus, mis võimaliku avarii korral välistab detonatsiooni edasikandumise ühest hoidlast (konteinerist) teisele.

323. Ohutuks kauguseks naaberhoidlate või konteinerite vahel tuleb võtta detonatsiooni edasikandumise järgi arvutatud kaugustest suurim, kuid see kaugus ei tohi olla väiksem, kui on ette nähtud tuleohutuseeskirjas.

324. Kaugus, mille puhul on välditud detonatsiooni edasikandumine ühelt hoidlalt (konteinerilt) teisele, arvutatakse järgmise valemi abil:

]]>

kus:

K_d – võrdetegur, mis sõltub lõhkematerjali liigist ja paigutusest, väärtus võetakse tabelist 9.7.

Q – lõhkematerjali mass ühes hoidlas või konteineris, kg;

D – naaberhoidlas (-konteineris) oleva lõhkeainekoguse vähim mõõde (laius või kahekordne kõrgus), m.

325. Tabeli 9.7 kasutamisel tuleb lähtuda järgnevast:
a) pinnasesse süvistatud lõhkeaine mass vastab vallidega ümbritsetud lõhkematerjali hoidlale;
b) lahtine lõhkematerjali mass, mis on asetatud maapinnale, vastab lõhkematerjali hoidmisele kergetes ehitistes ja konteinerites.

326. Ohutu kaugus määratakse iga hoidla või konteineri jaoks eraldi, kusjuures ohutuks kauguseks naaberhoidlate (konteinerite) vahel valitakse suurim arvutatud kaugus.

327. Kui passiivne lõhkeaine mass koosneb mitmest eri liiki lõhkematerjalist (hoidlad, milles hoitakse eri liiki lõhkematerjale), võetakse ohutu kauguse arvutusel aluseks suurima tundlikkusega lõhkematerjali K_d.

328. Ohutu kauguse määramisel üksikust detonaatorihoidlast (konteinerist) lõhkeaine hoidla või konteinerini võetakse alati aktiivseks lõhkematerjali massiks detonaatorid ja arvutuseks kasutatakse valemit:

]]>

kus: n_d on detonaatorite hulk, tk.

329. Ohutud kaugused üksikute vallideta detonaatorihoidlate vahel arvutatakse järgmise valemi abil:

]]>

330. Kui hoidlas hoitakse lõhkamisvahendeid, siis võrdsustatakse detoneeriva nööri kogus ja detonaatorite hulk lõhkeainega vastavalt neis oleva lõhkeaine netomassile.

Tabel 9.7

Teguri K_d väärtused detonatsiooni edasiandmise ohutu kauguse arvutamiseks

X. MÜRGISTE PLAHVATUSGAASIDE KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMINE

Allmaalõhketööl

331. Mürgiste plahvatusgaaside tekkimise vähendamiseks tohib allmaalõhketööl kasutada ainul tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet.

332. Enne iga lõhkamist tuleb kontrollida lõhketööd tegevas jaoskonnas olevaid ventilaatoreid ja tuulutusseadmeid. Kui ventilaatorid või tuulutusseadmed ei ole korras, on lõhkamine keelatud.

333. Lõhkamisjärgseks tuulutamiseks tarvilik aeg määratakse õhuproovide analüüsiga ja see ei tohi ületada üht tundi.

334. Õhuproove tuleb võtta Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud õhu koostise ja kulu kontrollimise juhendi kohaselt.

335. Pärast lõhkamist tuleb ette anda sellises koguses värsket õhku, et mürgiste plahvatusgaaside kontsentratsioon töökohtades ei ületaks tabelis 10.1 toodud väärtusi.

Tabel 10.1

Mürgiste gaaside lubatud piirkontsentratsioonid

Pealmaalõhketööl

336. Pealmaalõhketöö tüüpprojektis peab olema määratud lõhkamisjärgse tuuldumise kestus ja inimeste lõhkamiskohale lubamise kord.

337. Asulates lõhkamisel tuleb vältida mürgiste plahvatusgaaside tungimist eluruumidesse, seetõttu asulates lõhkamisel tohib kasutada ainult tasakaalustatud või väikese positiivse hapnikubilansiga lõhkeaineid.

XI. LÕHKEMATERJALI KATSETAMINE

Üldnõuded

338. Tsiviilkäibes oleva lõhkematerjali katsetamine jaguneb kohustuslikuks kontroll-vastuvõtu katsetuseks, millega määratakse valmistatava lõhkematerjali vastavus tehnilistele nõuetele ja jooksvaks katsetuseks, mida lõhkematerjali kasutaja teeb lõhkematerjali vastuvõtul, kasutamise garantiiaja möödumisel või juhul, kui tekib kahtlus lõhkematerjali kvaliteedis.

Kohustusliku kontroll-vastuvõtu katsetuste läbiviimise kord ja metoodika on toodud «Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskirjas».

339. Olenevalt lõhkematerjali liigist, viiakse läbi järgmised jooksvad katsetused:
a) lõhkeained:
1) taara ja väljavalitud padrunite väline ülevaatus;
2) detonatsiooni edasiandmise võime määramine;
b) detonaatorid:
1) taara väline ülevaatus;
2) väljavalitud detonaatorite ülevaatus;
3) elektridetonaatorite takistuse kontroll (kui seda näeb ette valmistajatehase juhend);
c) süütenöör:
1) taara väline ülevaatus;
2) väljavalitud süütenööri väline ülevaatus;
3) põlemiskiiruse ning täieliku ja ühtlase põlemise kontroll;
d) detoneeriv nöör:
1) taara väline ülevaatus;
2) väljavalitud detoneeriva nööri väline ülevaatus;
3) detonatsiooni edasiandmine detoneeriva nööri lõigult lõigule;
e) detonatsioonireleed:
1) taara väline ülevaatus;
2) väljavalitud detonatsioonireleede väline ülevaatus.

340. Tehase sertifikaadi olemasolul määratakse detonatsiooni edasiandmine lõhkeaine padrunilt padrunile ja detoneeriva nööri lõigult lõigule vaid vastava toote garantiiaja möödumisel ja edaspidi lõhkeainel iga kolme kuu, detoneerival nööril ühe aasta möödumisel pärast eelmist katsetust.

341. Kui ülevaatusel avastatakse defekte või kontrolli tulemused on mitterahuldavad, koostab lõhkematerjali kasutaja reklamatsiooniakti, mille saadab valmistajatehasele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vastavate abinõude tarvituselevõtmiseks. Küsimuse selle partii lõhkematerjali edasise kasutamise võimalusest otsustab komisjon, mille koosseisu kuuluvad reklamatsiooniakti koostaja ja selle saajad ning esimeheks on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni esindaja.

342. Lõhketööl ebarahuldavaid tagajärgi või tõrkeid andnud lõhkematerjali kohta peab selle kasutaja samuti koostama reklamatsiooniakti ja tegutsema vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 sätestatule.

Taara väline ülevaatus

343. Ülevaatusele kuuluvad kõik tarbijale saadetud kastid ja kotid. Taara peab olema vigastusteta ja nende müügipakendil peavad olema selgeltloetavad pealdised.

344. Vigastatud kastides kontrollitakse padrunite terviklikkust, samuti seda, kas kasti sisu tegelik kaal ja lõhkematerjali hulk vastab pealdises toodule. Kaalu või hulga mittevastavusel koostatakse reklamatsiooniakt, mis saadetakse valmistajatehasele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile avastatud puuduste kõrvaldamise abinõude tarvituselevõtmiseks lõhkematerjali tootmisel ja väljastamisel.

Lõhkeaine katsetamine

Väljavalitud lõhkeainepadrunite väline ülevaatus

345. Lattu saabunud lõhkeainepartii viiest eri kastist valitakse kümme padrunit, mis kõik üle vaadatakse. Igal padrunil peab olema pealdis lõhkeaine nimetuse, padruni kaalu ja kastil oleva indeksiga. Padrunil ei tohi olla paakumise tunnuseid.

Lõhkeaine detonatsiooni edasiandmise võime määramine

346. Detonatsiooni edasiandmist katsetatakse ainult padrundatud lõhkeaine puhul.

347. Katseks paigutatakse siledale pinnale kaks katsetatavat lõhkeaine padrunit nii, et teise padruni telg oleks eelneva pikenduseks. Kui padruni pikkus on üle 25 cm, võib neid pooleks lõigata ja teha katse poolpadrunitega. Detonatsiooni edasiandmine peab seejuures toimuma originaalotste kaudu. Padrunite kaugus üksteisest peab vastama valmistajatehase tehnilistele tingimustele. Aktiivse padruni välisotsa pannakse detonaator vähemalt 5 cm sügavuselt ja lõhatakse.

Detonatsiooni edasiandmise üle otsustatakse süvendi järgi pinnases. Kui padrunite asetuskohale pinnases tekkis kaks süvendit, mille pikkus ei ole väiksem padrunite omast, siis detonatsiooni edasiandmine toimus ja padrunid lõhkesid täielikult. Lõhkeaine loetakse katsetatuks, kui kahel katsel saadakse detonatsiooni täielik ülekandmine ja mõlemal juhul passiivsed padrunid plahvatasid täielikult.

348. Kui valmistajatehase tehniliste tingimuste kohaselt asetatud padrunite vahekauguste juures esines detonatsiooni edasiandmise tõrge või mittetäielik detonatsioon, viiakse läbi teistkordne katse kahekordse proovide arvuga. Kui teistkordsel katsel ei saavutata detonatsiooni täielikku edasiandmist kas või ühel juhul neljast, siis lõhkeaine praagitakse ja seda ei tohi kasutada lõhketöödel.

Detonaatorite katsetamine

Väljavalitud elektridetonaatorite ülevaatus

349. Väliseks ülevaatuseks võetakse kahe kasti 10 karbist vähemalt 50 elektridetonaatorit.

350. Elektridetonaatorite metallkestadel ei tohi olla oksüdeerimise jälgi, muljutud kohti, pragusid või kriimustusi. Detonaatorite juhtmete isolatsioon peab olema terve ja juhtmed detonaatori külge kindlalt kinnitatud.

351. Defektide avastamisel saadetakse reklamatsiooniaktid valmistajatehasele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. Seejuures kogu partii (saadetis) praagitakse.

Elektridetonaatorite takistuse kontroll

352. Elektridetonaatorite takistust kontrollitakse kasutuseks lubatud kontroll-mõõteriistadega selleks ettenähtud katseseadmes.

353. Elektridetonaatori takistus peab vastama karbi etiketil märgitud takistusele. Kui kontrollimisel saadud takistus erineb etiketil märgitust, siis selline detonaator praagitakse. Kui praakdetonaatorite hulk ületab 2% kontrollitud detonaatorite arvust, koostatakse reklamatsiooniakt ning toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 ettenähtule.

Väljavalitud kapseldetonaatorite ülevaatus

354. Väliseks ülevaatuseks võetakse kahe kasti 10 karbist vähemalt 50 kapseldetonaatorit. Nende metallkestadel ei tohi olla pragusid, muljumisi või kriimustusi ning paberkestadel lahtisi paberikihte, mis takistavad süütenööri sisseviimist. Praakdetonaatorite avastamisel toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 ettenähtule.

Süütenööri katsetamine

Väljavalitud süütenööri väline ülevaatus

355. Igast lattu saabunud partiist avatakse vähemalt üks kast, milles kõik süütenööri rõngaskerad üle vaadatakse. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks, kas nöör on ühtlase jämedusega, kas tal ei ole murdekohti, kattes pragusid või hargnenud otsi.

356. Ülalnimetatud defektide avastamisel toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 toodule. Välise ülevaatuse läbiteinud rõngaskeradest võetakse 1% põlemiskiiruse ja täieliku ning ühtlase põlemise kontrollimiseks.

Põlemiskiiruse ja täieliku ning ühtlase põlemise kontroll

357. Kontrolliks võetud rõngaskerad keritakse lahti ja iga kera ühest otsast lõigatakse ära 5 cm pikkune lõik ning seejärel katsetatav 1 m pikkune lõik.

358. Katsetatavad süütenööri lõigud süüdatakse ja määratakse iga lõigu põlemisaeg. Ühe meetri pikkuse lõigu põlemiskiirus ei tohi normaalselt põleval süütenööril olla alla 100 sekundi ega üle 120 sekundi.

359. Ülejäänud süütenööri rõngaskerad keritakse lahti ja süüdatakse. Süütenöör peab põlema ühtlaselt, praksumiseta ja sädemete läbitungimiseta kattest, samuti ei tohi süütenööri püssirohust südamik kustuda.

360. Kui esines kas või üks kustumine, tehakse uus kontroll kahekordse proovilõikude hulgaga. Juhul kui esines uuesti südamiku kustumine, toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 toodule.

Detoneeriva nööri katsetamine

Väljavalitud detoneeriva nööri väline ülevaatus

361. Igast lattu saabunud partiist avatakse vähemalt üks kast, milles kõik detoneeriva nööri rõngaskerad üle vaadatakse.

362. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks, kas detoneerival nööril ei esine katte vigastusi, murdekohti, peenemaid ja jämedamaid kohti. Kui defektseid rõngaskerasid on üle ühe, praagitakse kogu partii välja. Kui esineb üks defektidega rõngaskera, moodustatakse komisjon vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 toodule, kes otsustab detoneeriva nööri kasutamisvõimaluse ja tingimused.

Detonatsiooni edasiandmine detoneeriva nööri lõigult lõigule

363. Detonatsiooni edasiandmise kontrolliks võetakse välise ülevaatuse läbiteinud kastist kaks detoneeriva nööri rõngaskera, millest kummastki lõigatakse 10 m pikkune lõik. Antud lõigud omakorda lõigatakse 1 m pikkusteks lõikudeks. Saadud 1 m pikkustest lõikudest valmistatakse valmistajatehase juhendiga lubatud ühendamise ja jätkamisviisidega kaks võrdse ühenduste arvuga liini, mis seejärel lõhatakse. Liin peab detoneeruma täielikult. Kui esineb kasvõi üks tõrge, tuleb teha uus katse kahekordse proovilõikude hulgaga. Juhul kui uuesti esines detonatsiooni kustumine, toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 toodule.

Väljavalitud detonatsioonireleede väline ülevaatus

364. Igast lattu saabunud partiist avatakse vähemalt kaks eri viidet sisaldavat kasti. Kummastki kastist vaadatakse üle vähemalt 20 detonatsioonireleed.

365. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks igal releel vajaliku markeeringu olemasolu ja detoneeriva nööri defektid või selle halb kinnitus viiterelee külge.

366. Defektide ilmnemisel kontrollitakse kogu partii ja üle 2% praagi korral toimitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktis 341 toodule.

Lihtlõhkeaine katsetamine

Lõhkeaine kvaliteedi igapäevane kontroll

367. Lihtlõhkeaine kvaliteedi kontrollimiseks statsionaarses valmistamispunktis võetakse iga tööpäeva lõpul 100 g lihtlõhkeainet, mis lahustatakse kuumas vees kitsa kaelaga klaaskolvis. Kolvi kaelal peab olema mahumõõdu näidik, mille järgi saab määrata õli mahulist hulka 100 g lihtlõhkeaines ja selle vastavust nõutavale (ettenähtule). Õli hulk valmistatud lihtlõhkeaines võib kõikuda ± 0,5% tehniliste tingimustega ettenähtu suhtes.

Granuleeritud ammooniumnitraadi imendumisvõime määramine

368. Katsetamiseks valatakse 100 g kuiva granuleeritud ammooniumnitraati 150-cm³ mahtuvusega klaaslehtrisse, mis asetatakse vertikaalselt statiivile. Seejärel valatakse graanulitele klaasist, mis on koos õliga kaalutud, 50 g lihtlõhkeaines kasutatavat õli. Õliklaas koos sinna jäänud õlijäägiga pannakse lehtri kraani alla. Õlil lastakse graanulitesse imenduda 20 minutit, seejärel avatakse kraan ja lastakse õlil välja nõrguda 1,5 tundi ning siis kraan suletakse. Klaas kaalutakse uuesti. Vedeliku kaalude vahe grammides enne ja pärast katset näitab ammooniumnitraadi imendumisvõimet. Igale ammooniumnitraadi partiile tehakse 3–5 katset ja leitakse aritmeetiline keskmine.

Statsionaarses lihtlõhkeaine valmistamispunktis, kus valmistatud lihtlõhkeainet säilitatakse pikemat aega, tuleb õlil lasta välja nõrguda 5–10 päeva. Saadud näitaja iseloomustab ammooniumnitraadi poorsust.

Laengu kriitilise läbimõõdu määramine

369. Laengu kriitiline läbimõõt on lõhkeaine detonatsioonivõimet iseloomustav parameeter, mis näitab, millest väiksema läbimõõduga laengus detonatsioon muutub ebastabiilseks.

Laengu kriitilise läbimõõdu määramiseks tehakse kooniline padrun, mille kaldenurk koonuse telje suhtes on 4–5 °. Koonuse alumise osa läbimõõt peab olema suurem oletatavast kriitilisest läbimõõdust. Padrun asetatakse maas olevale latile, millele on peale märgitud iga 5 cm tagant laengu läbimõõt lati antud puutepunktis. Pärast lõhkamist määratakse terveks jäänud lati osa abil detonatsiooni kustumise punkt ja seega laengu kriitiline läbimõõt.

Laengu kriitiline läbimõõt määratakse kolme katse keskmisena.

Kuna välislaengu kriitiline läbimõõt on suurem, kui see on lõhkeaugu laengu lõhkamisel kivimis, tuleb selle kriitilise läbimõõdu saamiseks teha katsetusi metallkoonuses (metallikesta paksus 2,5–3,0 mm).

XII. LÕHKEMATERJALI HÄVITAMINE

370. Lõhkematerjali hävitamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseaduse nõuetest.

371. Lõhkematerjali hävitamise kohta koostatakse vormikohane akt.

372. Lõhkematerjali võib hävitada lõhkamise või põletamisega. Lõhkeaine laadimismasina puhastamist lõhkeaine jääkidest läbipesemisega ei loeta lõhkeaine hävitamiseks.

373. Hävitamiskoht peab olema eelnevalt ettevalmistatud. Hävitamiskoha pinnas ei või olla põlev (süttiv), seal ei tohi olla kuivanud puujuuri, kulu ega lahtiseid kivitükke. Hävitamiskohas peab olema vähemalt üks 6 l mahtuvusega käsitulekustuti ja sireen signaalide andmiseks.

374. Hävitamiskoht peab olema ohtliku ala valvuritele hästi nähtav ja juurdepääsud sellele kergesti tõkestatavad.

375. Hävitamistöödes osalejatele peab olema varjend. Varjendi puudumisel peavad hävitamises osalejad pärast süütenööri või põlevriba süütamist, samuti lõhkevõrgu montaaži, väljuma ohutusse kangusesse.

376. Ohtlikud kaugused lõhkematerjali hävitamisel:

377. Hävitamiskohta võib tuua ainult samal päeval hävitatav lõhkematerjal. Hävitamist ootav lõhkematerjal peab olema kaitstud sädemete ja paiskuvate kildude eest ning asuma hävitamiskohast vähemalt 50 m kaugusel.

378. Hävitamisele toodud lõhkematerjali sattumine kõrvaliste isikute kätte peab olema välistatud.

Lõhkematerjali lõhkamisega hävitamine

379. Lõhkamisega võib hävitada detonaatoreid, detonatsioonireleesid, detoneerivat nööri, perforaator- ja torpeedolaenguid.

380. Ülalloetletud lõhkematerjale võib hävitada vähemalt 50 cm sügavusse maase kaevatuna. Lõhkamisega hävitamisel ei tohi korraga hävitatud lõhkematerjalid sisaldada üle 10 kg lõhkeainet.

381. Samuti on lubatud hävitada lõhkeaineid karjääri katendiastangu lõhkeaukudes koos lõhatava plokiga, masslõhkamise kaartiga määratud koguses ja korras.

382. Hävitatav lõhkematerjal lõhatakse kvaliteetse lõhkeaine abil, mis pannakse hävitatava lõhkematerjali peale.

383. Lõhkematerjalid hävitatakse üldjuhul elektrilõhkamisega. Tulesüütega lõhkamisel peab süüturi pikkus olema selline, et tema põlemise aeg võimaldab lõhkajal väljuda ohtlikust alast või minna varjendisse, kuid mitte alla 1 m.

Lõhkematerjali põletamisega hävitamine

384. Põletamisega võib väikestes kogustes hävitada põlemisel mitteplahvatavat lõhkevahendit ning lõhkeainet; seejuures peavad lõhkevahendid olema eraldi lõkkes.

385. Põletamisega võib lõhkematerjali hävitada kuiva ilmaga. Hävitamiskohas peavad olema tulekustutusvahendid.

386. Põletamisega hävitamine toimub lõkkes. Lõkke alus tehakse kuivast puust ja paberist, mis on immutatud põlevõliga. Padrunid laotatakse lõkkealusele ühes kihis üksteisest eraldi. Pulbrilise lõhkeainekihi paksus ei või olla üle 5 cm. Lõkkes ei või korraga põletada üle 10 kg lõhkeainet. Lõkked peavad asetsema üksteisest vähemalt 5 m kaugusel.

387. Detoneerivat nööri ei tohi süüdata keras, vaid nöör peab olema lõigatud 1–2 m pikkusteks lõikudeks.

388. Lõke tuleb süüdata alttuulepoolsest küljest. Süütamiseks kasutatakse 2 m pikkust süütenööri lõiku või sama pikka kergsüttivast materjalist mahapuistatud riba. Kui lõke ei süttinud, võib lõkkele läheneda 10 minutit pärast süütamist (juhul kui seal ei põle teisi lõkkeid). Põlemise ajal ei tohi lõkkesse hävitatavat materjali lisada.

389. Hävitamiskohale võib minna pärast põlemise lõppemist. Mittepõlenud materjal kogutakse kokku ja süüdatakse uuesti vastavalt käesoleva eeskirja punktile 388.

XIII. LÕPPSÄTTED

390. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumises süüdiolev juriidiline või füüsiline isik kannab vastutust seadusega kehtestatud korras.

1 *Allmaatöödel, samuti piiratud juurdepääsuga pealmaatöödel (ruumisisesed ja piiratud alad) võib signaali anda ka muudel lõhketöö faasidel, kui see on ette nähtud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud lõhketöö juhendi või projektiga.

]]>