Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse maavalitsuste hallatavatele päästeasutustele ja kohalikele omavalitsustele, kes on sõlminud maavanemaga tuletõrje- ja päästetööde tegemise lepingu (edaspidi päästeasutused), ning Päästeametile ja sõjaväestatud päästeüksustele tulekustutus- ja päästetöid tegevate üksuste töö korraldamiseks.

Operatiivne valmisolek koosneb:
1) ajast, mis kulub väljasõidukorralduse saamisest tulekustutus- ja päästemeeskonna (edaspidi meeskond) väljasõiduni depoost (edaspidi väljasõiduvalmidus);
2) ööpäevaringsest meeskonna valmisolekust sündmuskohal tegutsemiseks (edaspidi meeskonna valmidus). Meeskonna valmidust iseloomustab meeskonna suurus, mis tuleneb väljasõidupiirkonna pindalast, elanike arvust ja muudest riskiteguritest. Meeskonna valmidus võib olla korraldatud kas kogu koosseisu ööpäevase valveteenistusega depoos või muul päästeasutuse juhi poolt kehtestatud viisil;
3) tehnika ja varustuse valmidusest viivitamatuks väljasõiduks ja kasutusele võtmiseks (edaspidi tehnikavalmidus).

Päästeameti struktuur peab tulekustutus- ja päästetööde korraldamisel tagama:
1) päästeasutuste operatiivse valmisoleku kontrolli;
2) vajadusel tulekustutus- ja päästetööde juhtimise või juhtimise korraldamise;
3) oma asutuse sidesüsteemide valmisoleku ja nende katkematu funktsioneerimise ning vajadusel koordineeritud side korraldamise tulekustutus- ja päästetööde läbiviimise piirkonnas;
4) tulekustutus- ja päästetööde kohta saabuva informatsiooni ööpäevaringse vastuvõtmise, dokumenteerimise ja vastavatele töötajatele või asutustele edastamise;
5) koostöö välisriikide päästestruktuuridega ning vastastikuse abi osutamise tulekustutus- ja päästetöödel;
6) 5. peatükis ettenähtud dokumentide (välja arvatud maakaardid) vormide, näidiste ja täitmise korra koostamise päästeasutustele.

(1) Päästeasutuse struktuur peab tulekustutus- ja päästetööde korraldamisel tagama oma asutuse:
1) meeskondade ööpäevaringse operatiivse valmisoleku tulekustutus- ja päästetöödeks. Valmisolek tagatakse päästeasutuse struktuuri osade - komandode baasil, mida iseloomustab meeskonna, tehnika ja varustuse ning depoohoone olemasolu;
2) tulekustutus- ja päästetööde juhtimise või juhtimise korraldamise oma komandode väljasõidupiirkonnas, milleks on maakonna territooriumi osa, millel toimunud õnnetustele reageerimine toimub ühe teatud komando baasil, keda vajadusel vastavalt väljasõidukorrale abistavad teised komandod;
3) ööpäevaringse operatiivkorrapidaja korrapidamisteenistuse, kui päästeasutuse kesk- ja tugikomandode ehk iseseisvat väljasõidupiirkonda omavate komandode koguarv on suurem kui kolm;
4) asutuse sidesüsteemide valmisoleku ja nende katkematu funktsioneerimise.

(2) Lõikes 1 toodud nõuete täitmine tagatakse päästeasutuse operatiivteenistuse osakonna kaudu.

Sõjaväestatud päästeüksuse struktuur peab tulekustutus- ja päästetööde korraldamisel tagama:
1) rühmade ööpäevaringse operatiivse valmisoleku tulekustutus- ja päästetöödeks;
2) ööpäevaringse korrapidamisteenistuse tegevuse koordineerimiseks;
3) tulekustutus- ja päästetöödel osalevate meeskondade logistilise teenindamise;
4) asutuse sidesüsteemide valmisoleku ja nende katkematu funktsioneerimise.

Päästeametil peab olema tagatud vähemalt järgmine tehnikavalmidus:
1) juhtimisauto;
2) sideauto;
3) teisaldatav raadioside repiiter koos käsiraadiojaamade reserviga.

(1) Päästeasutuse korrapidamisteenistusel peab olema kasutada juhtimisauto, mille varustusse kuuluvad vähemalt:
1) autoraadiojaam;
2) 2 käsiraadiojaama koos laadimisseadmega;
3) mobiiltelefon koos «käed vabad» rääkimise süsteemiga;
4) tahvel;
5) tulekustutus- ja päästetööde juhi vest;
6) sündmuskoha piiramislint;
7) valjuhääldi;
8) 2 hingamisaparaati;
9) 2 taskulampi koos laadimisseadmega;
10) esmased päästevahendid (kang, kirves, labidas);
11) esmaabikohver;
12) määruse § 18 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid.

(2) Päästeasutuse keskkomandol peab olema tagatud vähemalt järgmine tehnikavalmidus:
1) kaks põhiautot;
2) paakauto;
3) autotõstuk või autoredel;
4) päästeauto;
5) reservpõhiauto;
6) kahe suitsusukelduslüli varustus;
7) ühe keemiasukelduslüli varustus vastavalt piirkonnas valitsevatele ohtudele;
8) varustus otsingu- ja päästetöödeks veekogudelt;
9) õlireostuse likvideerimise vahendid.

(3) Päästeasutuse tugikomandol peab olema tagatud vähemalt järgmine tehnikavalmidus:
1) põhiauto;
2) paakauto;
3) reservpõhiauto;
4) järelveetav mootorpump;
5) ühe suitsusukelduslüli varustus;
6) õlireostuse likvideerimise väikevahendid.

(4) Kesk- ja tugikomandode tehnikavalmidust võib muuta kooskõlastatult Päästeametiga sõltuvalt väljasõidupiirkonna iseärasustest.

(5) Juhul kui päästeasutuse komando käsutusse on antud eritehnikat ja -varustust lisaks selle paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tehnikavalmidusele, võidakse sellele komandole päästeasutustevahelise lepinguga panna täiendavaid ülesandeid spetsiifiliste tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks lepingus sätestatud piirkonnas ja tingimustel.

(1) Sõjaväestatud päästeüksusel peab olema tagatud vähemalt järgmine tehnikavalmidus:
1) põhiauto;
2) paakauto;
3) metsakustutusauto;
4) konteinerauto;
5) katastroofimeditsiini konteiner;
6) metsakustutuspumbajaam-konteiner;
7) kolm järelveetavat mootorpumpa;
8) varustus ja vahendid metsakustutustöödel osalemiseks;
9) kahe suitsusukelduslüli varustus;
10) kolme keemiasukelduslüli varustus;
11) õlireostuse likvideerimise väikevahendid;
12) varustus otsingu- ja päästetööde teostamiseks maastikul ja varingutes.

(2) Juhul kui sõjaväestatud päästeüksuse käsutusse on antud eritehnikat ja -varustust lisaks selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehnikavalmidusele, võidakse sellele üksusele Päästeameti korraldusel panna täiendavaid ülesandeid spetsiifiliste tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks korralduses sätestatud piirkonnas ja tingimustel.

Päästeameti, päästeasutuse ja sõjaväestatud päästeüksuse töökorralduse kaudu peab olema tagatud nõuetekohane operatiivne valmisolek ning tulekustutus- ja päästetööde läbiviimine vähima võimaliku aja jooksul.

Päästeameti operatiivne valmisolek peab tagama pärast vastava korralduse saamist vähemalt:
1) üheliikmelise sidegrupi väljasõidu sideautoga 30 minuti jooksul;
2) kaheliikmelise juhtimisgrupi väljasõidu juhtimisautoga 30 minuti jooksul.

1) Päästeasutuse korrapidamisteenistuse operatiivne valmisolek peab tagama operatiivkorrapidaja väljasõidu juhtimisautoga ühe minuti jooksul.

2) Korrapidamisteenistuse üksuse (üksuste) paiknemise kehtestab kooskõlastatult Päästeametiga päästeasutuse direktor.

Keskkomando töökorraldus peab tagama:
1) väljasõiduvalmiduse kuni 1 minut;
2) vähemalt 6-liikmelise meeskonna valmiduse;
3) tehnikavalmiduse vastavalt § 7 lõikele 2.

Tugikomando töökorraldus peab tagama:
1) väljasõiduvalmiduse kuni 5 minutit;
2) vähemalt 4-liikmelise meeskonna valmiduse;
3) tehnikavalmiduse vastavalt § 7 lõikele 3.

Sõjaväestatud päästeüksuse operatiivne valmisolek peab tagama pärast vastava korralduse saamist vähemalt:
1) 20-liikmelise rühma väljasõiduvalmiduse kuni 30 minutit;
2) kompanii väljasõiduvalmiduse kuni 1 tund.

(1) Päästeasutuste meeskondade alalised baseerumiskohad - depood, peavad paiknema selliselt, et asustusüksuste sirgjooneline kaugus depoost on:
1) üle 5000 elanikuga asustusüksuste korral - kuni 15 kilomeetrit;
2) 100 kuni 5000 elanikuga asustusüksuste korral - kuni 25 kilomeetrit.

(2) Alla 100 elanikuga asustusüksustes, väljaspool asustusüksusi ja alla 100 elanikuga väikesaartel korraldatakse tulekustutus- ja päästetööd käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud depoode meeskondade baasil vähima võimaliku aja jooksul.

(3) Keskkomandod peavad asuma:
1) asustusüksuses elanike arvuga üle 200 000 -mitte vähem kui üks keskkomando 1 00 000 (õ) elaniku kohta;
2) asustusüksuses elanike arvuga üle 50 000;
3) maakonnakeskuses;
4) Harju maakonnas Keila linnas.

(4) Kesk- ja tugikomando väljasõidupiirkonnas võib vastava komando koosseisus vajadusel moodustada komandost eraldi paikneva meeskonna, mille operatiivse valmisoleku määrab päästeasutuse juht.

(1) Maakonna territoorium jaotatakse kesk- ja tugikomandode väljasõidupiirkondadeks.

(2) Kohaliku omavalitsuse, ettevõtte päästeallüksuse ja mittetulundusühingu komandod, kellel ei ole iseseisvat väljasõidupiirkonda, on vastava väljasõidupiirkonna abistavad jõud ehk abikomandod.

(3) Väljasõidupiirkondade piirid määrab kindlaks maavanem kooskõlastatult Päästeametiga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega.

(4) Päästeasutused on kohustatud teda teenindavalt häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse alusel esimesel võimalusel osutama abi territoriaalselt külgnevale päästeasutusele tulekustutus- ja päästetööde läbiviimisel.

(5) Abi osutamise korraldamiseks sõlmitakse päästeasutustevaheline koostööleping. Vaidlusalused küsimused lahendatakse koostöös Päästeametiga.

Päästeametis peab tulekustutus- ja päästetööde korraldamiseks olema:
1) väljasõidukord;
2) operatiivplaanid üldriikliku tähtsusega objektidele;
3) üldriiklike päästealaste koostöölepingute koopiad;
4) ohtlike kemikaalide ohutuskaardid;
5) päästeasutuste raadiosidekutsungid ja raadioside pidamise kord;
6) operatiivse valmisoleku kontrolli läbiviimise kord;
7) päästeasutuste operatiivse valmisoleku kontrollraamat;
8) ulatuslike tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks vajalike vahendite ning materjalide varu hoidmise, arvestuse ja kasutamise kord;
9) kõikide maakondade topograafilised kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000);
10) Eesti linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:10 000).

(1) Päästeasutuse korrapidamisteenistusel ja komandodel peavad olema tulekustutus- ja päästetööde korraldamiseks järgmised dokumendid:
1) väljasõidukord;
2) teenistusraamat;
3) operatiivplaanid;
4) operatiivkaardid;
5) metsakustutusplaan;
6) päästealaste koostöölepingute koopiad;
7) ohtlike kemikaalide ohutuskaardid;
8) raadiosidekutsungid ja raadioside pidamise kord;
9) Eesti topograafiline kaart (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:200 000).

(2) Päästeasutuse korrapidamisteenistusel peab täiendavalt tulekustutus- ja päästetööde korraldamiseks olema:
1) sündmuse kirjelduse koostamise kord;
2) päästeasutuse teeninduspiirkonna tuletõrje veevõtukohtade nimekiri;
3) päästeasutuse teeninduspiirkonna komandode tehnika nimekiri ja töötajate nimekiri;
4) päästeasutuse teeninduspiirkonna ja piirnevate päästeasutuste teeninduspiirkonna topograafilised kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000);
5) päästeasutuse teeninduspiirkonnas asuvate linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:10 000).

(3) Päästeasutuse komandodel peab täiendavalt tulekustutus- ja päästetööde korraldamiseks olema:
1) väljasõidupiirkonna tuletõrje veevõtukohtade nimekiri, kus on toodud ka veevõtukohtade asukoha kirjeldus ja tehnilised näitajad;
2) komando töötajate nimekiri, kus on toodud ka töötajate veregrupid, kodused aadressid ja telefoninumbrid;
3) maakonna ja väljasõidupiirkonnaga piirnevate maakondade topograafilised kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000);
4) väljasõidupiirkonnas asuvate linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:10 000).

Sõjaväestatud päästeüksuses peab tulekustutus- ja päästetööde korraldamiseks olema:
1) väljasõidukord;
2) Päästeameti poolt määratud objektide operatiivplaanid ja operatiivkaardid;
3) metsakustutusplaan;
4) päästealaste koostöölepingute koopiad;
5) ohtlike kemikaalide ohutuskaardid;
6) raadiosidekutsungid ja raadioside pidamise kord;
7) Eesti topograafiline kaart (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:200 000);
8) kõikide maakondade topograafilised kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:50 000);
9) Eesti linnade kaardid (mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:10 000).