§ 1. Üldsätted

(1) Määrus sätestab õpikute (sh tõlke- ja kohandatud õpikute), töövihikute, tööraamatute (edaspidi õppekirjandus ) ja muu õppekirjanduse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale (edaspidi riiklik õppekava ) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õppekirjandusele.

(2) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamist korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi REKK).

(3) Määrust kohaldatakse ka õpikute kordustrükkide väljaandmisel. Töövihikute ning 1. ja 2. klassi tööraamatute kordustrükid esitatakse kinnitamiseks igal kolmandal aastal arvates eelmisest riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamisest.

§ 2. Õppekirjanduse liigid ja neile esitatavad nõuded

(1) Õpik on õpilasele mõeldud kirjalik õppevahend, mis:
1) arvestab riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, riikliku õppekava põhimõtteid, kooliastme ja läbivate teemade pädevusi, ainekava eesmärke, tundide/kursuste kohustuslikku arvu kooliastmes, sisu ja õpitulemusi;
2) sisaldab liigendatud õppeteksti, kus selgelt eristub kõigile kohustuslik õppematerjal;
3) sisaldab sisu mõistmist ja mõtlema suunavaid küsimusi ning õppeülesandeid, mis suunavad õpitavat informatsiooni võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama;
4) sisaldab õpiku lõpus mõistete seletusi ja/või sõnastikku;
5) sisaldab õppeotstarbelisi tabeleid, illustratsioone, skeeme, jooniseid, fotosid jms;
6) on kirjutatud ladusas ja eakohases keeles ega liialda uue teabe ja abstraktse esituslaadiga;
7) vastab paragrahvis 3 nimetatud tehnilistele nõuetele.

(2) Töövihik on õpitulemuste saavutamist toetav õpilase õppevahend, mis:
1) sisaldab harjutusi, ülesandeid (sh rühmatöö- ja projektülesandeid), juhendeid, jooniseid, graafikuid, pilte jms, mis suunavad õpitavat informatsiooni võrdlema, analüüsima, sünteesima, hindama ja kasutama;
2) võimaldab õpilasel teadmisi omandada, kinnistada, loovalt rakendada ning oma oskusi süvendada.

(3) Tööraamat ühendab õpiku ja töövihiku funktsioone. Tööraamatut võib kirjastada 1. ja 2. klassile, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral 1.–5. klassile.

§ 3. Õppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded

Õppekirjandus, millele kirjastus taotleb haridusministri kinnitust selle vastavuse kohta riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) 1.–3. klassi õpiku kaal võib olla kuni 400 g ja maht kuni 10 trükipoognat, 4.–6. klassi õpiku kaal kuni 450 g ja maht kuni 14 trükipoognat ning 7.–9. klassi õpiku kaal kuni 500 g ja maht kuni 18 trükipoognat. Raamatu kaal võib olla kuni 10% suurem;
2) lubatud tähemärkide arv ühe õppetunni kohta on 1.–3. klassis kuni 1800, 4.–6. klassis kuni 3600, 7.–9. klassis kuni 5400 ja gümnaasiumis kuni 7200;
3) õppekirjanduses ei kasutata kõrgläikega ega suure läbipaistvusega paberit;
4) aabitsas kasutatakse poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses harilikke kirju groteskkirjade rühmast ning alates 4. klassist vähekontrastsete kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma kirju;
5) kirja suurus aabitsas ei ole väiksem kui 16 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti, 4.–6. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 12 punkti, 7.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 11 punkti ja gümnaasiumi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 10 punkti;
põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse korral ei ole kirja suurus aabitsas ja 1. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 20 punkti, 2.–5. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 16 punkti ja 6.–9. klassi õppekirjanduse põhitekstis mitte väiksem kui 14 punkti;
6) reavahe aabitsas ei ole väiksem kui 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses mitte väiksem kui 3 punkti, 4.–9. klassi ja gümnaasiumi õppekirjanduses mitte väiksem kui 2 punkti;
7) graafikud, skeemid, tabelid ja diagrammid peavad üldisest taustast eristuma. Kui taust on värviline, ei tohi see segada graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist arusaamist. Tekstides ei tohi kasutada lugemist segavat tausta;
8) aabitsas veergu ladumist ei kasutata, 1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid, sõnastikuosa, sõnade ja sõnaühendite loendid ning kronoloogilise materjali, 4.–9. klassi ja gümnaasiumi humanitaarainete õpikute põhitekstis ei kasutata üle kahe veeru.

§ 4. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise planeerimine

(1) Kirjastus esitab REKKile iga aasta 10. maiks ja 10. detsembriks nimekirja õppekirjandusest, millele kavatseb vastavalt 10. maist 9. detsembrini ja 10. detsembrist 9. maini taotleda kinnitust selle vastavuse kohta riiklikule õppekavale. Nimekiri sisaldab ka planeeritavate retsensentide nimesid.

(2) REKK esitab lõikes 1 nimetatud nimekirjad haridusministri moodustatud üleriigilistele ainenõukogudele (edaspidi ainenõukogu), kes kinnitavad retsensendid.

(3) Ainenõukogu arvestab lõikes 1 nimetatud nimekirjadega oma koosolekute planeerimisel.

§ 5. Retsensioon ja retsensentide ülesanded

(1) Kirjastus tellib kaks retsensiooni. REKK võib ainenõukogu otsusel tellida ekspertidelt õppekirjanduse kohta kirjalikke hinnanguid.

(2) Õpiku retsensendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) üks retsensent on vastava aine õpetaja, kes on selles kooliastmes töötanud vähemalt kolm aastat järjest;
2) teine retsensent on vastava valdkonna õppejõud või teadustöötaja.

(3) Retsensendi ülesanne on hinnata ja retsensioonis kajastada:
1) õppekirjanduse vastavust paragrahvides 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
2) õppekirjanduse mahu optimaalsust, kasutatava metoodika (sh küsimuste ja ülesannete) sobivust;
3) õppekirjanduses esitatud faktide, teooriate, seletuste ja mõistete õigsust ning eakohast esitust;
4) valitud õppetekstide eakohasust ning nende kaudu edastatava väärtussüsteemi sobivust.

(4) Tõlkeõpikuid retsenseeritakse tõlke adekvaatsuse seisukohalt. Kohandatud õpikuid retsenseeritakse nii tõlke adekvaatsuse seisukohalt kui ka lõikes 3 loetletud kriteeriumide alusel.

(5) Retsensentide nimed trükitakse õppekirjanduse tiitlipöördele.

§ 6. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnituse taotlemine

(1) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse taotlemiseks esitab kirjastus REKKile avalduse, mis sisaldab teavet õppekirjanduse tehniliste andmete (formaat, maht trükipoognates, köite liik, trükivärvide arv) ja piirhinna kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud avaldusele lisatakse paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud retsensioonid ja õppekirjanduse toimetatud või kordustrüki väljaandmiseks parandatud käsikiri (kaks koopiat).

§ 7. Hinnangu andmine õppekirjanduse käsikirjale

(1) Hinnangu õppekirjanduse käsikirja vastavuse kohta paragrahvides 2 ja 3 nimetatud nõuetele annab vastav ainenõukogu. Mitme aine õppesisu integreeriva (sh läbivat teemat käsitleva) õppekirjanduse käsikirjale annab hinnangu vastav haridusministri moodustatud üleriigiline nõukogu, kuhu vajadusel kaasatakse teiste ainenõukogude spetsialiste.

(2) REKK korraldab õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavusele hinnangu andmiseks ainenõukogu koosoleku ühe kuu jooksul pärast paragrahvis 6 nimetatud materjalide REKKile laekumist. Juuli- ja augustikuus ainenõukogu koosolekuid ei korraldata. Kui ainenõukogu koosoleku korraldamise aeg langeb juuli- või augustikuule, korraldab REKK ainenõukogu koosoleku hiljemalt kolme kuu jooksul pärast paragrahvis 6 nimetatud materjalide REKKile laekumist.

(3) Ainenõukogu koosolekule kutsutakse:
1) õppekirjanduse käsikirja autor(id);
2) retsensendid ja hinnangute andjad, kui nad pole ainenõukogu liikmed;
3) kirjastuse esindaja.

(4) Ainenõukogu liige, kes on ainenõukogu koosolekul hinnatava õppekirjanduse autor või konkureeriva õppekirjanduse autor, ei osale õppekirjandusele hinnangu andmisel.

(5) Ainenõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
1) koosoleku päevakord ja kohalolijad;
2) hinnatava käsikirja täpne pealkiri, autor(id), klass või kooliaste, tehnilised andmed;
3) õppekirjanduse piirhind, mida kirjastus ei tohi ületada;
4) REKKile esitatud käsikirjade arv;
5) retsensentide nimed;
6) käsikirja vastavus paragrahvides 2 ja 3 nimetatud nõuetele; nõuetele mittevastavuse korral loetletakse puudused;
7) ettepanekud käsikirja parandamiseks või täiendamiseks;
8) ainenõukogu otsus õppekirjanduse käsikirja riiklikule õppekavale vastavuse kohta.

(6) Ainenõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla ainenõukogu esimees ja protokollija. Protokollile lisatakse retsensioonide ja hinnangute koopiad.

(7) REKK teatab kirjastusele ainenõukogu otsusest kirjalikult ühe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist.

§ 8. Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamine

(1) Õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks esitab kirjastus REKKile õppekirjanduse põhimõttelise maketi ja kasutatava paberi näidise.

(2) Kahe nädala jooksul pärast lõikes 1 nimetatud materjalide REKKile laekumist REKK:
1) vaatab üle õppekirjanduse põhimõttelise maketi ja paberi näidise;
2) kontrollib, kas õppekirjanduse põhimõttelises maketis on arvestatud ainenõukogu tehtud ettepanekutega õppekirjanduse parandamiseks või täiendamiseks;
3) väljastab kirjastusele teate, et õppekirjanduse nimetus on esitatud haridusministrile riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks või loetleb puudused, miks ei olnud võimalik esitada õppekirjanduse nimetust haridusministrile riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks.

(3) REKK ei esita õppekirjanduse nimetust haridusministrile riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saamiseks, kui õppekirjanduse põhimõttelises maketis ei ole arvestatud ainenõukogu tehtud ettepanekutega õppekirjanduse käsikirja parandamiseks või täiendamiseks, ja tagastab õppekirjanduse põhimõttelise maketi ja paberi näidise kirjastusele.

(4) REKK esitab iga kuu 25. kuupäevaks haridusministrile ainenõukogu poolt riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õppekirjanduse nimetuste loetelu.

(5) Haridusminister kinnitab «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 23 lõike 4 alusel riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse lähtudes REKKi esitatud õppekirjanduse nimetuste loetelust.

§ 9. Kinnitusmärge

(1) Haridusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjandus kirjastatakse märkega «Haridusministeerium kinnitab: Õpik (töövihik või tööraamat) vastab riiklikule õppekavale».

(2) Õpikud ja tööraamatud, millel on lõikes 1 nimetatud kinnitusmärge ning mille maksumus ei ületa paragrahvi 7 lõike 5 punktis 3 nimetatud piirhinda, võib kool välja osta riigieelarve vahenditest. Paralleelõpikute puhul valib väljaostmisele kuuluva õpiku kool.

(3) Töövihikuid, millel on lõikes 1 nimetatud kinnitusmärge, ei osteta välja riigieelarve vahenditest.

§ 10. Ainenõukogu hinnang muule õppekirjandusele

(1) Ainenõukogu võib anda hinnangu ka riikliku õppekava rakendamiseks vajalikule muule õppekirjandusele (ülesannete, kaartide, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide või fotode kogud, audiovisuaalsed materjalid, õpetajaraamatud).

(2) Ainenõukogu hinnangu taotlemiseks muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kohta esitab kirjastus REKKile avalduse, muu õppekirjanduse käsikirja ning retsensiooni. Retsensent lähtub muu õppekirjanduse hindamisel võimaluse piires paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 esitatud õppekirjanduse retsenseerimise kriteeriumidest.

(3) REKK arvab muule õppekirjandusele hinnangu andmise ainenõukogu järgmise koosoleku päevakorda, ainenõukogu koosolek viiakse läbi ja ainenõukogu hinnangust teatatakse kirjastusele, lähtudes paragrahvis 7 sätestatud korrast.

(4) Ainenõukogu poolt hinnatud muu õppekirjandus kirjastatakse märkega «Üleriigiline … ainenõukogu soovitab kasutada … õpetamisel lisamaterjalina».

(5) Muud õppekirjandust ei osteta välja riigieelarve vahenditest.

§ 11. Riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse ilmumisest teavitamine

Kirjastus teatab haridusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjanduse ilmumisest REKKile õppekirjanduse ilmumisele järgneva kuu esimeseks kuupäevaks.

§ 12. Riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse läbivaatamine riikliku õppekava muutmisel

(1) Kui haridusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjanduse kinnitamise aluseks olnud riiklikku õppekava on oluliselt muudetud, vaatab ainenõukogu õppekirjanduse selle riiklikule õppekavale vastavuse kontrollimiseks läbi.

(2) Kui ainenõukogu leiab, et haridusministrilt riiklikule õppekavale vastavuse kohta kinnituse saanud õppekirjandust on vaja oluliselt muuta selle riikliku õppekavaga vastavusse viimiseks, teeb ainenõukogu kirjastusele ettepanekud õppekirjanduse parandamiseks või täiendamiseks või teeb haridusministrile ettepaneku selle õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse loetelust väljaarvamiseks.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud]