Määrus kehtestatakse «Asendustäitmise ja sunniraha seaduse» (RT I 2001, 50, 283) § 15 lõigete 2 ja 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib:
1) asendustäitmise kulude arvutamise korda;
2) asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärasid;
3) hüvitise maksmist isikule, kellele on tekitatud asendustäitmist rakendades õiguspäraselt kahju;
4) asendustäitmise eeldatavate kulude ettemaksuna sissenõudmise ja tasaarvelduse korda.

§ 2. Haldusorgani poolt läbi viidud asendustäitmise kulu

Kui asendustäitmise teostab haldusorgan, loetakse asendustäitmise kulude hulka tegelikult läbi viidud toimingute kulu vastavalt asendustäitmise protokollis fikseeritud asendustäitetoimingute sisule. Arvestusliku kulu suurus peab olema põhjendatud ning vastama tegelikule olukorrale.

§ 3. Kolmanda isiku poolt läbi viidud asendustäitmise kulu ja kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad

(1) Kui asendustäitmise teostab kolmas isik, loetakse asendustäitmise kulude hulka tegelikult läbi viidud toimingute kulu vastavalt asendustäitmise protokollis fikseeritud asendustäitetoimingute sisule.

(2) Asendustäitmise läbi viinud kolmas isik peab haldusorgani nõudel lõikes 1 nimetatud kulusid dokumentaalselt tõendama.

(3) Asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmääraks on asendustäitmise toimingute sooritamise eest makstav kohalik keskmine turuhind.

§ 4. Isikule makstava õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitis

(1) Asendustäitmise käigus isikule õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitatakse sõltumata sellest, kas asendustäitmist viib läbi haldusorgan või selleks volitatud kolmas isik.

(2) Hüvitise suuruse määramine ja maksmine toimub «Riigivastutuse seaduse» (RT I 2001, 47, 260) §-des 16-18 sätestatud korras.

§ 5. Asendustäitmise kogukulu

(1) Asendustäitmise kogukulu on §-des 2 või 3 (sõltuvalt asendustäitmise läbiviijast) sätestatud kulu ja §-s 4 sätestatud hüvitise summa.

(2) Asendustäitmise kogukulu nõuab asendustäitmist rakendanud haldusorgan adressaadilt sisse üldjuhul pärast asendustäitmist.

§ 6. Asendustäitmise kulu eelnev sissenõudmine ja tasaarveldus

(1) Mõjuval põhjusel (sealhulgas, kui asendustäitmise eeldatavad kulud ületavad haldusorgani eelarves selleks ettenähtud vahendeid) võib haldusorgan asendustäitmise eeldatava kulu adressaadilt ettemaksuna sisse nõuda.

(2) Ettemaksuna nõutakse sisse asendustäitmist rakendava haldusorgani poolt võimalikult täpselt hinnatud arvestuslik asendustäitmise kogukulu.

(3) Kui asendustäitmise kogukulu osutub suuremaks sissenõutud ettemaksust, nõutakse pärast asendustäitmise lõppu puudujääv osa sunnivahendi adressaadilt sisse.

(4) Kui asendustäitmise kogukulu osutub väiksemaks sissenõutud ettemaksust, tagastatakse pärast asendustäitmise lõppu ettemaksust ülejäänud osa viivitamata sunnivahendi adressaadile.

§ 7. Asendustäitmise kulude sissenõudmise kord

Asendustäitmise kulud nõutakse «Asendustäitmise ja sunniraha seaduse» § 15 lõike 1 alusel sisse nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue «Täitemenetluse seadustikus» (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

§ 8. Rakendussäte

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Peaminister Mart LAAR

Justiitsminister Märt RASK

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN