RT I 2001, 99, 641

Määrus kehtestatakse «Töötuskindlustuse seaduse» (RT I 2001, 59, 359; 82, 488) § 24 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti Töötukassa

(1) Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on «Töötuskindlustuse seadusega» loodud avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Töötukassa ingliskeelne nimi on Estonian Unemployment Insurance Fund.

§ 2. Töötukassa asukoht

Töötukassa asub Tallinnas.

§ 3. Töötukassa tegevuse õiguslikud alused

Töötukassa juhindub oma tegevuses «Töötuskindlustuse seadusest», käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest.

§ 4. Töötukassa sümboolika

(1) Töötukassal on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra sätestab töötukassa sümboolika statuut. Töötukassa sümboolika statuudi kinnitab töötukassa juhatus.

(2) Töötukassal on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on töötukassa sümbol ja äärel kiri «Eesti Töötukassa*Estonian Unemployment Insurance Fund».

§ 5. Töötukassa dokumendid

(1) Töötukassa dokumendid vormistatakse ja neid säilitatakse Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määruses nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused» (RT I 2001, 20, 112) sätestatud korras.

(2) Töötukassa dokumendil on töötukassa nimi ja kontaktandmed eesti ja/või inglise keeles.

2. peatükk

NÕUKOGU

§ 6. Nõukogu

(1) Töötukassa kõrgeim organ on nõukogu, kellel on kuus liiget.

(2) Nõukogu liige teostab oma nõukogu liikme staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi isiklikult.

(3) Nõukogu pädevus on sätestatud «Töötuskindlustuse seaduse» § 28 lõikes 2.

§ 7. Nõukogu esimehe valimine

(1) Nõukogu liikmed valivad enda hulgast nõukogu esimehe. Valimine on avalik. Valimisel antud hääled loeb kokku koosoleku juhataja. Valimise käik ja hääletustulemused protokollitakse.

(2) Iga nõukogu liige võib esimehe valimisel üles seada ainult ühe kandidaadi ega tohi end ise kandidaadina üles seada. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek tehakse kirjalikult ja esitatakse nõukogu koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.

(3) Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui enne hääletamise algust ei ole kandidaat andnud kirjalikku nõusolekut, loetakse kandidaat kandideerimisest loobunuks ja tema suhtes jääb hääletamine ära.

(4) Kui on üles seatud üks kandidaat, peab nõukogu liige hääletama kas tema poolt või vastu. Kui on üles seatud kaks või enam kandidaati, võib nõukogu liige hääletada ainult ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole nõukogu liikmetest.

(5) Kui ükski kandidaat ei kogu nõutud arvu hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi suhtes läbi kordushääletus. Valituks osutub kandidaat, kes kogub suurema arvu hääli.

§ 8. Nõukogu esimehe asendamine

Nõukogu esimehe äraoleku korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige.

§ 9. Nõukogu esimehe pädevus

Nõukogu esimees töötukassa nõukogu juhina:
1) esindab nõukogu;
2) korraldab nõukogu tööd;
3) kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid;
4) otsustab, keda kutsuda täiendavalt nõukogu koosolekule;
5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
6) sõlmib nõukogu otsuse alusel töötukassa nimel juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega ametilepingud;
7) kirjutab alla nõukogu otsustele ja nõukogu koosolekute protokollidele;
8) teeb nõukogule ettepaneku nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui nõukogu liige on talle teatanud, et vastav otsus on vastuolus seaduse, käesoleva põhikirja või muu õigusakti nõuetega.

§ 10. Nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosolek toimub töötukassa asukohas, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

§ 11. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

(1) Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja koosoleku kokkukutsumise teatele kirjutab alla nõukogu esimees. Kui nõukogu esimeest ei ole valitud, kutsub nõukogu koosoleku kokku ja juhatab seda üks Vabariigi Valitsuse nimetatud nõukogu liikmetest.

(2) Nõukogu koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teate edastamine võib toimuda posti, faksi või elektronposti teel.

(3) Nõukogu koosoleku teates tuleb märkida:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku päevakord ja vastavate ettekannete esitajad;
3) otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumentide loetelu. Otsuse vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid lisatakse teatele või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks töötukassa asukohas, alates teate väljastamise päevast. Kui nõukogu koosoleku päevakorras on juhatuse esimehe või juhatuse liikmete nimetamine, tuleb koosoleku kokkukutsumise teatele lisada kandidaatide nõusolekud või avaldused ja elulookirjeldused;
4) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.

(4) Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates märgitud, võib nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on üle poole nõukogu koosseisust.

§ 12. Nõukogu koosoleku kvoorum

(1) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku tema liikmetest.

(2) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates koosoleku ärajäämisest. Uue koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab nõukogu esimees nõukogu liikmeid viivitamata.

(3) Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma.

§ 13. Nõukogu koosoleku protokoll

(1) Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

(2) Nõukogu protokolli kantakse:
1) nõukogu koosoleku number;
2) koosoleku toimumise aeg ja koht;
3) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohal viibivate isikute nimed;
4) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
5) koosoleku päevakord;
6) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekanded teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande kirjalikke põhiseisukohti ei ole hiljemalt ettekande alguseks esitatud koosoleku juhatajale;
7) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
8) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
9) koosolekul olulist tähtsust omanud muud asjaolud.

(3) Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse käesoleva põhikirja §-s 11 nimetatud teade, koosolekule esitatud dokumendid ning otsuste aluseks olevad dokumendid.

(4) Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(5) Nõukogu koosoleku protokoll peab olema alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist nõukogu liikmetele kättesaadav töötukassa asukohas.

(6) Nõukogu otsustega saab tutvuda töötukassa asukohas. Töötukassa väljastab õigustatud huviga isikutele nõukogu otsuste tõestamata koopiaid vastavalt «Avaliku teabe seaduses» (RT I 2000, 92, 597) sätestatule.

§ 14. Nõukogu otsus

(1) Nõukogu otsused võetakse vastu nõukogu koosolekul.

(2) Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui õigusaktis sätestatud juhtudel on tal keelatud osaleda otsuse vastuvõtmises või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist töötukassa poolt.

(3) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest.

(4) Nõukogu otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit, otsuse tegemise kuupäeva ning otsuse sisu. Nõukogu otsust muutev või kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.

3. peatükk

JUHATUS

§ 15. Juhatus

(1) Juhatus on töötukassa organ, kes juhib töötukassat ning allub nõukogule ja annab talle aru. Juhatusel on kolm liiget.

(2) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kuni viis aastat. Juhatuse liikmete volituste lõppemise tähtpäev määratakse kindlaks juhatuse liikme nimetamisel. Nõukogu võib juhatuse liikme enne volituste tähtaja möödumist tagasi kutsuda, kui juhatuse liige ei täida oma kohustusi või ei ole võimeline töötukassat juhtima.

(3) Juhatuse liikmed nimetab ametisse nõukogu. Kui on korraldatud avalik konkurss, võetakse juhatuse liikmete nimetamisel arvesse juhatuse liikmekandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi.

(4) Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, on juhatuse esimehe asendajaks juhatuse liikmestaaþilt vanim juhatuse liige. Kui mõlemal juhatuse liikmel on võrdne staaþ juhatuse liikmena, siis on juhatuse esimehe asendajaks nende hulgast vanem juhatuse liige.

§ 16. Juhatuse pädevus

(1) Töötukassa juhatus:
1) valmistab ette ja esitab nõukogule dokumendid ja otsuste projektid nõukogu pädevuses olevate küsimuste otsustamiseks;
2) seisab hea töötukassa koostatud dokumentide vormilise ja sisulise korrektsuse ning õigusaktidele vastavuse eest;
3) esitab nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ülevaate töötukassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatab töötukassa majandusliku seisundi olulise halvenemise korral sellest ning muudest töötukassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest kohe nõukogule;
4) koostab töötukassa raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5) kinnitab töötukassa struktuuriüksuse põhimääruse;
6) vajaduse korral esitab nõukogu esimehele nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
7) kinnitab töötukassa sümboolika statuudi;
8) korraldab töötukassa vahendite haldamist;
9) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud töötukassale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

(2) Juhatusel on ilma nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta keelatud:
1) kinnisasja ja registrisse kantud või kantava vallasasja omandamine, võõrandamine ja koormamine ning nimetatud varaga muude asja- ja võlaõiguslike tehingute tegemine;
2) laenu võtmine ja võlakohustuse tagamine.

§ 17. Juhatuse esimehe pädevus

Juhatuse esimees:
1) juhib töötukassa igapäevast tegevust;
2) kutsub kokku ja viib läbi juhatuse koosolekuid;
3) määrab juhatuse koosoleku protokollija;
4) kirjutab alla juhatuse otsusele ja juhatuse koosoleku protokollile;
5) määrab juhatuse liikmete hulgast oma äraoleku ajaks asendaja;
6) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise kohta;
7) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasude ja lisatasude kinnitamise kohta;
8) korraldab töötukassa raamatupidamist;
9) sõlmib ja lõpetab töölepingud töötukassa töötajatega;
10) kinnitab töötukassa töötajate töötasud, lähtudes nõukogu kinnitatud töötukassa eelarves ettenähtud tegevuskuludest;
11) otsustab nõukogu kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt töötukassa tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
12) võtab sõnaõigusega osa nõukogu koosolekutest;
13) teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse;
14) teeb vajadusel nõukogu esimehele ettepaneku muude küsimuste nõukogu koosolekul arutamiseks.

§ 18. Juhatuse liikmete esindusõigus

(1) Juhatuse esimehel on õigus esindada töötukassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on ka edasivolitamise õigus.

(2) Juhatuse teised liikmed võivad töötukassat esindada kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ühiselt, kahekesi koos. Juhatuse teistel liikmetel ei ole edasivolitamise õigust.

(3) Juhatuse liikmete õigust esindada töötukassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 19. Juhatuse liikme leidmise konkurss

(1) Vajadusel korraldatakse töötukassa juhatuse liikme leidmiseks avalik konkurss.

(2) Konkursi läbiviimise vajaduse otsustab ning kuulutab oma otsusega välja töötukassa nõukogu.

(3) Konkurss juhatuse liikme leidmiseks kuulutatakse välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise ametilepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui neli kuud.

(4) Konkursil osalejate sobivuse hindamiseks nimetab nõukogu vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni või tellib hindamise tunnustatud personaliotsinguettevõtjalt.

§ 20. Juhatuse koosolek

(1) Juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus.

(2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab juhatuse liige, töötukassa audiitor või nõukogu esimees.

(3) Juhatuse koosolek toimub töötukassa asukohas, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud juhatuse koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

(4) Juhatuse koosoleku teates tuleb näidata:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekande tegijad;
3) teatele lisatakse otsuste vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumentide loetelu ning dokumendid;
4) otsuste projektid;
5) muud koosolekuga seonduvad asjaolud.

(5) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

(6) Juhatuse liige võtab juhatuse koosolekust osa isiklikult.

(7) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(8) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui seaduses sätestatud juhtudel on tal keelatud osaleda otsuse vastuvõtmises või kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist töötukassa poolt.

§ 21. Juhatuse koosoleku protokoll

Juhatuse koosolekut protokollitakse vastavalt käesoleva põhikirja §-s 13 sätestatule.

§ 22. Juhatuse otsus

(1) Juhatuse otsus võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl või teda asendava juhatuse liikme hääl.

(2) Juhatuse otsus peab sisaldama otsuse nimetust, pealkirja ja numbrit, otsuse tegemise kuupäeva ning otsuse sisu. Juhatuse otsust muutev ja kehtetuks tunnistav otsus peab sisaldama ka muudetava või kehtetuks tunnistatava otsuse pealkirja, kuupäeva ja numbrit.

(3) Juhatuse otsusele kirjutab alla juhatuse esimees.

(4) Kui juhatuse liige leiab, et juhatus on oma otsusega rikkunud seadusi, töötukassa põhikirja või muid õigusakte, teatab ta asetleidnud rikkumisest viivitamata juhatuse esimehele. Kui rikkumist ei kõrvaldata hiljemalt teatamisele järgneval esimesel juhatuse koosolekul, informeerib teate esitanud juhatuse liige sellest nõukogu esimeest või tema äraolekul nõukogu esimeest asendavat isikut.

4. peatükk

NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE KINDLUSTUS

§ 23. Vastutuskindlustusleping

(1) Töötukassa sõlmib tunnustatud kindlustusandjaga seaduses sätestatud korras nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu tähtajaga üks aasta. Vastutuskindlustusleping sõlmitakse nõukogu ja juhatuse liikmete poolt seaduste ja käesoleva põhikirja nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse kindlustamiseks 50 000 000 krooni ulatuses aastas.

(2) Nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutus seaduste ja käesoleva põhikirja nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse korral on 50 000 krooni. Nõukogu ja juhatuse liikmetel on õigus isiklike vahendite arvel sõlmida kindlustusandjaga omavastutuse kindlustamise leping.

(3) Enne nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimist kiidab nõukogu heaks valitud kindlustusandja ja kindlustuslepingu tingimused.

5. peatükk

TÖÖTUKASSA STRUKTUURIÜKSUSED JA KOMISJONID

§ 24. Töötukassa struktuuriüksused ja komisjonid

(1) Töötukassa struktuuriüksused on osakonnad. Osakonna pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna põhimääruses, mille kinnitab töötukassa juhatus.

(2) Töötukassa juhatus võib töötukassa ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi või alalisi komisjone. Komisjoni staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused määratakse kindlaks komisjoni moodustamise otsuses. Isikut, kes ei ole juhatuse liige, võib nimetada komisjoni liikmeks tema vastavasisulise kirjaliku nõusoleku alusel.

6. peatükk

TÖÖTUKASSA EELARVE PROJEKTI ETTEVALMISTAMISE JA KINNITAMISE KORD NING NÕUDED EELARVELE

§ 25. Nõuded eelarvele

(1) Töötukassa eelarve sisaldab kõiki töötukassa kavandatavaid tulusid ja kulusid kalendriaastal.

(2) Töötukassa eelarve koosneb järgmistest osadest:
1) töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve;
2) töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve;
3) töötukassa tegevuskulude eelarve;
4) eraldised reservkapitali.

§ 26. Eelarve projekt

(1) Töötukassa eelarve projekti valmistab ette töötukassa juhatus.

(2) Juhatus esitab töötukassa eelarve projekti koos seletuskirjaga nõukogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

§ 27. Eelarve kinnitamine

(1) Nõukogu kinnitab töötukassa eelarve hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 31. detsembriks.

(2) Kulutuste tegemine ilma kinnitatud eelarveta on keelatud.

§ 28. Eelarve muutmine ja lisaeelarve

(1) Töötukassa eelarve majandusaastaks määratud kulude otstarbe muutmiseks, muutmata kulude kogumahtu, esitab juhatus eelarve muutmise projekti nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu arutab eelarve muutmise projekti kahel lugemisel ja otsustab kinnitamise hiljemalt 60 päeva jooksul, arvates eelarve muutmise projekti esitamise päevast.

(2) Töötukassa eelarve tulude ja kulude tasakaalustatud suurendamiseks või vähendamiseks esitab juhatus nõukogule töötukassa lisaeelarve projekti koos seletuskirjaga. Nõukogu arutab lisaeelarve projekti kahel lugemisel ja otsustab lisaeelarve kinnitamise või selle kinnitamisest keeldumise hiljemalt 60 päeva jooksul, arvates eelarve projekti nõukogule esitamise päevast.

7. peatükk

TÖÖTUKASSA VAHENDITE HALDAMINE JA INVESTEERIMINE

§ 29. Töötukassa vahendite haldamine

(1) Töötukassa vahendid on:
1) vastavalt «Töötuskindlustuse seadusele» töötuskindlustusmaksetest laekuvad vahendid;
2) punktis 1 nimetatud vahendite investeerimisest saadav tulu.

(2) Töötukassa haldab oma vahendeid ise või sõlmib selleks lepingu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Töötukassa vahendite haldamisel lähtub töötukassa või lepingu alusel vahendite haldaja vahendite säilimise, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.

(4) Töötukassa vahendeid kasutatakse nõukogu või juhatuse otsuste alusel vastavalt seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud pädevusele.

(5) Töötukassal on keelatud võlaõiguslike tehingute tegemine töötukassa juhatuse ja nõukogu liikmetega, töötukassa töötajatega ning nimetatud isikute lähisugulastega.

(6) Töötukassa vahendite haldamist korraldab juhatus. Töötukassa vahendite otstarbekat kasutamist kontrollib nõukogu.

§ 30. Töötukassa vahendite investeerimine

(1) Töötukassa vahendite investeerimisel on eesmärgiks paigutatavate vahendite likviidsus ja säilimine.

(2) Töötukassa vahendeid kasutatakse:
1) töötukassa vara paigutamiseks hoiustesse, väärtpaberitesse ja investeerimisfondide osakutesse;
2) töötukassa tegevuseks vajalike tehingute tegemiseks registrisse kantavate vallasasjadega;
3) töötukassa võetud laenude tagasimaksmiseks, laenuintresside tasumiseks ning töötukassa muude kohustuste täitmiseks;
4) vastavalt eelarvele tegevuskuludeks;
5) muudel «Töötuskindlustuse seaduses» sätestatud eesmärkidel.

8. peatükk

TÖÖTUKASSA PÕHIKIRJA JA TEMA ÕIGUSLIKU STAATUSE MUUTMINE

§ 31. Töötukassa põhikirja kehtestamine

Töötukassa põhikirja kehtestab ning selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus.

§ 32. Jagunemine, ühinemine ja ümberkujundamine

Töötukassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega ning töötukassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.

§ 33. Töötukassa lõpetamine

Töötukassa lõpetatakse seadusega.

9. peatükk

RAKENDUSSÄTE

§ 34. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN