Sotsiaalminister määrus algtekst-terviktekst arstiabi juhend struktuur ja koosseis avaldamine avaldatud 2001-12-19+02:00 131 RTL 2001-12-31 2001 1392061 27493 2002-06-01+03:00 2002-12-25+02:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 27493 3 2024-01-26 Maret Mauer 153761 Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend AVALDATUD :

RTL 2001, 139, 2061

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus sätestab nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele ning kehtestab kiirabibrigaadi tööjuhendi.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kiirabibrigaad – kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi;
2) kiirabibaas – kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks;
3) valve – tööaeg, mille jooksul kiirabibrigaadi liige täidab temale pandud kohustusi;
4) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni;
5) operatiivteenistus – politsei- ja päästeteenistus.

2. peatükk

KIIRABIBRIGAADI KOOSSEIS JA VARUSTUS

§ 3. Kiirabibrigaadi koosseis ja kutsenõuded

(1) Kiirabibrigaadi liikmeks võivad olla erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ja erakorralise meditsiini õde ning kiirabitehnik.

(2) Kiirabibrigaadi juht peab olema meditsiinilise kutsekesk- või kõrgharidusega.

(3) Kiirabitehnik peab olema vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud erakorralise meditsiini alase väljaõppe vähemalt 400 tunni ulatuses ja saanud sellekohase tunnistuse.

(4) Kiirabibrigaadi liikmete oskused peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 2 kehtestatud nõuetele.

(5) Kiirabibrigaadid jaotatakse:
1) reanimobiilibrigaad, mida juhib anestesioloog või erakorralise meditsiini arst;
2) arstibrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri läbinud arst;
3) õebrigaad, mida juhib erakorralise meditsiini eriala omandanud õde.

§ 4. Kiirabibrigaadi varustus

(1) Kiirabibrigaadi varustus on kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid.

(2) Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele. Kiirabiauto välisilme, kaasa arvatud valgus- ja heliseadmete paigaldus peab vastama Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RT I 2001, 19, 105) nõuetele.

(3) Kiirabibrigaadi tegevuseks vajalik meditsiiniseadmete loetelu on toodud käesoleva määruse lisas 3 ja ravimite loetelu käesoleva määruse lisas 4.

(4) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab igale kiirabibrigaadile vajaliku meditsiiniseadmete ja ravimite tagavara ööpäevaringse kättesaadavuse.

(5) Kiirabibrigaadi pidaja kindlustab ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks.

(6) Kui kiirabibrigaadi pidajal on kuni kolm kiirabibrigaadi, tagab kiirabibrigaadi pidaja töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses. Kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta.

3. peatükk

KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 5. Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused

Kiirabibrigaadi juht:
1) vastutab valve ajal kogu kiirabibrigaadi valmisoleku eest ja tegevuse eest väljasõidul;
2) juhindub väljasõidul häirekeskusest saadud A, B, C või D prioriteedist vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetest;
3) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest ja missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
4) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
5) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
6) palub täiendavat abi häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi (patsientide) terviseseisundist;
7) otsustab vajaduse üle jätta patsient koju või sündmuskohale ning vajadusel määrab lühiajalise ravi;
8) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi diagnoosist ja terviseseisundist;
9) omab õigust keelduda sündmuskohal joobeseisundi tuvastamisest;
10) diagnoosib bioloogilist surma;
11) täidab kiirabikaardi ja vajadusel elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
12) korraldab valve jooksul dokumenteeritud andmete kandmise kiirabiettevõtte arvuti andmebaasi ja vastutab andmete õigsuse eest;
13) peab viibima erialastel kursustel, seminaridel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas.

§ 6. Kiirabibrigaadi õe õigused ja kohustused

(1) Kiirabibrigaadi õde:
1) tagab kiirabiautos ettenähtud ravimite ning meditsiiniseadmete olemasolu ja korrasoleku;
2) abistab arsti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi teisi korraldusi.

(2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad § 5 punktides 1–13 loetletud õigused ja kohustused.

§ 7. Kiirabitehniku õigused ja kohustused

Kiirabibrigaadi tehnik:
1) vastutab varustuse korrasoleku eest valve jooksul ja valve vahetusel;
2) tagab kiirabibrigaadi ja patsiendi ohutu veo;
3) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda;
4) pargib kiirabiauto sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks kõige enam sobivas kohas;
5) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel;
6) osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
7) täidab kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi;
8) peab viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas.

4. peatükk

KIIRABIBRIGAADI TEGEVUS

§ 8. Tegevus väljasõidueelsel perioodil

Pärast valve ülevõtmist ja enne väljasõidukorralduse saamist kiirabibrigaad:
1) on operatiivvalmisolekus;
2) kannab ettenähtud tööriietust;
3) kontrollib ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut;
4) on sideühenduses häirekeskusega vastavalt häirekeskuse kehtestatud korrale.

§ 9. Väljasõit sündmuskohale

Häirekeskusest või muul viisil antud väljasõidukorralduse vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
1) alustab tegevust vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
2) vajadusel täpsustab häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulab teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt;
3) teavitab häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kannab selle kiirabikaardile.

§ 10. Tegevus sündmuskohal

Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
1) tagab enda kui abiandja ohutuse;
2) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
3) alustab patsiendile abi osutamist eluohtliku seisundi tuvastamisega ja selle kõrvaldamisega;
4) liiklusõnnetustes, varingutes või muudes olukordades, kus kannatanut ei ole võimalik kohe vabastada, alustab võimalusel kannatanu terviseseisundi uurimist ja eluliselt näidustatud ravi enne tema lahtipäästmist või lahtipäästmise käigus;
5) tagab kannatanu vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
6) eluohtliku seisundi puudumisel uurib patsienti muude kahjustuste suhtes ja annab vajadusel abi;
7) töötab nii kiiresti kui võimalik, kuid väldib üleliigset kiirustamist ja lohakust;
8) suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja varjab juuresolijate eest;
9) käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes;
10) kirjeldab kiirabikaardil kannatanu trauma tekkimise võimalikud põhjused;
11) jälgib, et kõik õnnetusjuhtumis kannatanud isikud leitakse üles;
12) täidab operatiivteenistuse vahelist koostöökorda vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialasele koostööle kehtestatud nõuetele;
13) operatiivteenistuse abi vajamisel sündmuskohal teavitab sellest kohe häirekeskust;
14) operatiivteenistuse eelneval kohalolekul võtab kohe üle vajaliku teabe juhtunu kohta;
15) operatiivteenistuse kohalolekul sündmuskohal ei sega neid ülesannete täitmisel;
16) operatiivteenistuse sündmuskohal mittekohaloleku korral kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustab lihtsamate päästetöödega;
17) piirkondliku suurõnnetuse/katastroofi olukorra lahendamisel juhindub suurõnnetuse/katastroofi kriisireguleerimise plaanist.

§ 11. Patsiendi vedu haiglasse

Patsiendi veol haiglasse kiirabibrigaad:
1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
2) annab patsiendile tema terviseseisundile vastava sobivaima asendi ja fikseerib ta selles;
3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
4) teavitab haiglat otse või häirekeskuse vahendusel patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast haiglasse jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
5) haiglale eelnevalt teatatud patsiendi haiglasse paigutamise vajaduse ärajäämisel teavitab sellest haiglat kohe.

§ 12. Tegevus haiglas

Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
2) ei jäta patsienti kordagi järelevalveta;
3) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
4) patsiendi eluohtliku seisundi korral osaleb vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas;
5) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
6) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid.

§ 13. Tagasisõit kiirabibaasi

Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi haiglale üleandmist kiirabibrigaad teavitab häirekeskust:
1) kiirabibrigaadi lahkumisest sündmuskohalt või haiglast;
2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks;
3) saabumisest kiirabibaasi.

§ 14. Tegevus kiirabibaasis

Saabumisel kiirabibaasi kiirabibrigaad:
1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajadusel täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
2) viib läbi vahendite ja auto puhastuse ning vajadusel desinfektsiooni;
3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
4) teatab häirekeskusele valmisolekust minna uuele väljasõidule.

5. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 15. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

(2) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja arstibrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud üldarst või eriarst.

(3) Kuni 1. jaanuarini 2006. a võib kiirabibrigaadi liikmeks olla ja õebrigaadi juhtida kiirabialase spetsialiseerumise läbinud õde.

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Sotsiaalministri
19. detsembri 2001. a
määruse nr 131
lisa 1

KIIRABIBRIGAADI LIIKMETE NÕUTAVAD OSKUSED

	Kiirabitehnik	Õde	Arst	Erakorralise meditsiini arst ja anestesioloog
1. DIAGNOSTIKA
1.1. Patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu hindamine: teadvus, hingamine, vereringe (pulss, vererõhk)	jah	jah	jah	jah
1.2. Vereringe seiskuse vormide ära- tundmine (vatsakeste fibrillatsioon, pulsita ventrikulaarne tahhükardia (VT), ebaefektiivne süstol, asüstoolia)	jah	jah	jah	jah
1.3. Eluohtlikud südame rütmihäired (VT, supraventrikulaarne tahhükardia (SVT), totaalne atrioventrikulaarne blokaad)	ei	jah	jah	jah
1.4. Ägeda müokardi isheemia diagnoosimine EKGs	ei	jah	jah	jah
1.5. Sündroomi diagnoosimine
1.5.1. Hingamispuudulikkus	jah	jah	jah	jah
1.5.1.1. Hingamisteede sulgus	jah	jah	jah	jah
1.5.1.2. Bronhiaalastma	ei	jah	jah	jah
1.5.1.3. Hingamisseiskus	jah	jah	jah	jah
1.5.1.6. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus	ei	jah	jah	jah
1.5.1.7. Äge respiratoorne distress-sündroom	ei	jah	jah	jah
1.5.2. Südame-vereringe puudulikkus	ei	jah	jah	jah
1.5.3. Äge müokardi isheemia	ei	jah	jah	jah
1.5.4. Südame rütmihäired	ei	jah	jah	jah
1.5.5. Teadvusehäired	ei	jah	jah	jah
1.5.6. Neuroloogiliste ärajäämanähtude esinemine	ei	jah	jah	jah
1.5.7. Ägedad neuroloogilised seisundid	ei	jah	jah	jah
1.5.8. Krambid	jah	jah	jah	jah
1.5.9. Hüpotensioon/šokk	jah	jah	jah	Jah
1.5.10. Hüpoglükeemia	jah	jah	jah	Jah
1.5.11. Diabeet	ei	jah	jah	jah
1.5.12. Ägedad psühhootilised seisundid	ei	jah	jah	jah
1.5.13. Allergilised reaktsioonid	ei	jah	jah	jah
1.5.14. Äge kõht	ei	jah	jah	jah
1.5.15. Hüpovoleemia	ei	jah	jah	jah
1.5.16. Hüper- ja hüpotermia	jah	jah	jah	jah
1.5.17. Mürgistused	ei	jah	jah	jah
1.5.18. Põletused	jah	jah	jah	jah
1.5.19. Trauma	jah	jah	jah	jah
1.6. Triaaþ (patsientide grupeerimine vastavalt nende seisundi raskusastmele)	jah	jah	jah	jah
1.7. Kardiomonitori, pulssoksümeetri kasutamine	jah	jah	jah	jah
1.8. Vererõhu mõõtmine	jah	jah	jah	jah
1.9. Kopsude auskulteerimine	jah	jah	jah	jah
1.10. EKG registreerimine (12-lülituseline)	jah	jah	jah	jah
1.11. Veresuhkru määramine glükomeetriga	jah	jah	jah	jah
2. RAVIPROTSEDUURID
2.1. Vabade hingamisteede tagamine
2.1.1. Neelust aspireerimine	jah	jah	jah	jah
2.1.2. Pea ja keha asendi(te)ga	jah	jah	jah	jah
2.1.3. Suu-neelu avajaga	jah	jah	jah	jah
2.1.4. Endotrahheaalne intubatsioon vereringe seiskusel	ei	jah	jah	jah
2.1.5. Sügavalt teadvuseta patsiendi endotrahheaalne intubatsioon (ravimiteta)	ei	jah	jah	jah
2.1.6. Endotrahheaalne intubatsioon müorelaksantide kasutamisega	ei	ei	ei	jah
2.1.7. Krikotüreotoomia/koniotoomia	ei	jah	jah	jah
2.1.8. Võõ rkeha eemaldamine klemmi ja larüngoskoobi abil	ei	jah	jah	jah
2.2. Hingamise tagamine
2.2.1. Suust-suhu meetodil	jah	jah	jah	jah
2.2.2. Taskumaski abil	jah	jah	jah	jah
2.2.3. Hingamiskoti, maski ja O₂-ga	jah	jah	jah	jah
2.2.4. PEEP klapi kasutamine (lõpp-positiivse rõhu tagamiseks hingamisteedes)	ei	jah	jah	jah
2.2.5. CPAP maski kasutamine	ei	jah	jah	jah
2.2.6. Mehhaanilise mooduli kasutamine kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks	ei	jah	jah	jah
2.2.7. Hapnikravi (O₂ osarõhu suurendamine sissehingatavas õhus)	jah	jah	jah	jah
2.3. Vereringe tagamine
2.3.1. Välise verejooksu peatamine survemeetodil	jah	jah	jah	jah
2.3.2. Välise verejooksu peatamine þgutiga	jah	jah	jah	jah
2.3.3. Välise verejooksu peatamine klemmi asetamisega veresoonele	ei	jah	jah	jah
2.3.4. Kaudne südame massaaþ	jah	jah	jah	jah
2.4. Defibrilleerimine täisautomaatse defibrillaatoriga	jah	jah	jah	jah
2.5. Defibrilleerimine muude defibrillaatoritega	ei	jah	jah	jah
2.6. Kiirabibrigaadi varustusse kuuluva elektrilise kardiostimulaatori kasutamine	ei	jah	jah	jah
2.7. Kardioversioon kardiogeenses ðokis patsiendil	ei	jah	jah	jah
2.8. Lahastamine kiirabi varustusse kuuluvate lahastega ja muude käepäraste vahenditega	jah	jah	jah	jah
2.9. Haavade sidumine	jah	jah	jah	jah
2.10. Haavas asuva võõrkeha fikseerimine	jah	jah	jah	jah
2.11. Patsienti säästev transport	jah	jah	jah	jah
2.12. Perifeerse veeni kanüleerimine	jah	jah	jah	jah
2.13. Ravimite manustamine parenteraalselt, enteraalselt ja inhalatsiooni teel	jah	jah	jah	jah
2.14. Infusioonravi teostamine	ei	jah	jah	jah
2.15. Intraossaalne ravimite manustamine	ei	jah	jah	jah
2.16. Tsentraalse veeni punkteerimine	ei	ei	ei	jah
2.17. Venae sectio	ei	jah	jah	jah
2.18. Perikardi punkteerimine	ei	ei	ei	jah
2.19. Pleuraõõne punkteerimine või kanüleerimine ventiilpingelise pneumotooraksi lahendamiseks	jah	jah	jah	jah
2.20. Pleuraõõne dreneerimine	ei	ei	jah	jah
2.21. Normaalse sünnituse vastuvõtt	jah	jah	jah	jah
2.22. Maoloputus täiskasvanud patsiendil	ei	jah	jah	jah
2.23. Maoloputus lapsel	ei	jah	jah	jah
2.24. Analgeesia	ei	jah	jah	jah
2.25. Sedatatsioon	ei	jah	jah	jah
2.26. Anesteesia	ei	ei	ei	jah
2.27. Oskus abistada ülaltoodud meditsiiniliste protseduuride teostajaid	jah	jah	jah	jah
3. MUUD OSKUSED
3.1. Informatsiooni edastamine sidevahendite abil	jah	jah	jah	jah
3.2. Kõikide kiirabibrigaadi sidevahendite kasutamine	jah	jah	jah	jah
3.3. Sündmuskoha vaatlus, situatsiooni kirjeldamine	jah	jah	jah	jah
3.4. Töökaitsevahendite kasutamine	jah	jah	jah	jah
3.5. Meditsiinilise anamneesi kogumine	jah	jah	jah	jah
3.6. Meditsiinilise dokumentatsiooni täitmine	ei	jah	jah	jah
3.7. Ravimite kasutamise oskus (näidustused, vastunäidustused, annustamine, praktiline manustamine, kõrvaltoimed ja nende ravi) vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud nimekirjale	ei	jah	jah	jah

Sotsiaalministri
19. detsembri 2001. a
määruse nr 131
lisa 2

RAVIMID, MILLE KASUTAMISE OSKUS ON KIIRABIBRIGAADI LIIKMETELT NÕUTAV

Jrk nr		Õde	Arst	Erakorralise meditsiini arst ja anestesioloog
1.	Adrenergilised ained
1.1.	Dopamiin	jah	jah	jah
1.2.	Epinefriin	jah	jah	jah
1.3.	Norepinefriin	jah	jah	jah
1.4.	Isoproterenool	jah	jah	jah
2.	Antidoodid
2.1.	Flumaseniil	jah	jah	jah
2.2.	Naloksoon	jah	jah	jah
2.3.	Etüülalkohol	jah	jah	jah
3.	Antipsühootilised ained
3.1.	Haloperidool	jah	jah	jah
4.	Antiarütmikumid
4.1.	Verapamiil	ei	jah	jah
4.2.	Metoprolool (enteraalne ja parenteraalne)	ei	jah	jah
4.3.	Adenosiin	jah	jah	jah
4.4.	Amiodaroon	jah	jah	jah
4.5.	Proprafenoon	ei	jah	jah
4.6.	Lidokaiin	jah	jah	jah
5.	Antihistamiinsed ained
5.1.	Klemastiin	jah	jah	jah
6.	Astmavastased ained
6.1.	Salbutamool (inhaleeritav ja parenteraalne)	jah	jah	jah
6.2.	Aminofülliin	jah	jah	jah
7.	Antikolinergilised ained
7.1.	Atropiin	jah	jah	jah
8.	Ca-kanalite blokaatorid
8.1.	Nifedipiin	jah	jah	jah
9.	Desinfektsioonivahendid
9.1.	Naha desinfitseerimiseks	jah	jah	jah
9.2.	Pindade desinfitseerimiseks	jah	jah	jah
9.3.	Med. instrumentide desinfitseerimiseks	jah	jah	jah
9.4.	Polüvidoonjodiid	jah	jah	jah
10.	Diureetikumid
10.1.	Furosemiid (enteraalne ja parenteraalne)	jah	jah	jah
11.	Epilepsiavastased ained
11.1.	Fenütoiin	jah	jah	jah
12.	Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid
12.1.	Nitroglütseriin (pihusti ja parenteraalne)	jah	jah	jah
12.2.	Isosorbiid-mononitraat	jah	jah	jah
13.	Intravenoossete lahuste lisandid
13.1.	Kaaliumkloriid 7,45%	jah	jah	jah
13.2.	Naatriumkloriid 5,85%	jah	jah	jah
14.	Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
14.1.	Enalapriil (parenteraalne)	jah	jah	jah
15.	Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks
15.1.	Deksametasoon	jah	jah	jah
16.	Lokaalanesteetikumid
16.1.	Lidokaiin, pihusti	jah	jah	jah
17.	Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid
17.1.	Diklofenak	jah	jah	jah
18.	Mineraalsed lisandid
18.1.	Mg-, K-aspartaat	jah	jah	jah
18.2.	Kaaliumkloriid (enteraalne)	jah	jah	jah
19.	Plasmaasendajad ja infusioonlahused
19.1.	Dekstraan 40	jah	jah	jah
19.2.	þelatiin 4%	jah	jah	jah
19.3.	Naatriumkloriid 0,9%	jah	jah	jah
19.4.	Naatriumbikarbonaat 8,4%	jah	jah	jah
20.	Spasmolüütilised ained
20.1.	Butüülskopolamiid	jah	jah	jah
20.2.	Drotaveriin	jah	jah	jah
21.	Südameglükosiidid
21.1.	Digoksiin (parenteraalne)	ei	jah	jah
22.	Soolemotoorikat suurendavad ained
22.1.	Metoklopramiid (parenteraalne)	jah	jah	jah
23.	Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid
23.1.	Atsetüülsalitsüülhape	jah	jah	jah
24.	Tsentraalse toimega antikolinerilised ained
24.1.	Klonidiin	jah	jah	jah
25.	Trankvillisaatorid
25.1.	Diasepaam (enteraalne, rektaalne ja parenteraalne)	jah	jah	jah
26.	Uinutid, rahustid
26.1.	Midasolaam	jah	jah	jah
27.	Valuvaigistid
27.1.	Morfiin	jah	jah	jah
27.2.	Tramadool	jah	jah	jah
27.3.	Paratsetamool	jah	jah	jah
28.	Üldanesteetikumid
28.1.	Droperidool	jah	jah	jah
28.2.	Propofool	ei	ei	jah
28.3.	Naatrium-oksübutüraat	ei	jah	jah
29.	Süsteemsed hormoonpreparaadid
29.1.	Oksütotsiin	ei	jah	jah
30.	Muud preparaadid
30.1.	Magneesiumsulfaat 25%	jah	jah	jah
30.2.	Glükoos 40%	jah	jah	jah
30.3.	Nuuskpiiritus	jah	jah	jah
30.4.	Vesinikperoksiid 3%	jah	jah	jah
30.5.	Aktiivsüsi	jah	jah	jah

Sotsiaalministri
19. detsembri 2001. a
määruse nr 131
lisa 3

KIIRABIBRIGAADI MEDITSIINISEADMETE LOETELU

Jrk nr	Artikkel	Arv	Standardid ja soovituslikud nõuded
1.	Seadmed patsiendi transportimiseks
1.1.	Põhikanderaam	1	EVS-EN 1865:2000
1.2.	Kühvelraam	1	EVS-EN 1865:2000
1.3.	Vaakummadrats	1	EVS-EN 1865:2000
1.4.	Kandelina	1	EVS-EN 1865:2000
1.5.	Lisakanderaam	1	Kergest materjalist, kokkupandav, lihtsalt puhastatav, minimaalse kandevõimega 150 kg
2.	Seadmed immobiliseerimiseks
2.1.	Lahased jäsemete luumurdude immobiliseerimiseks	3	Võimaldavad sääre, reie, õla ja käsivarre immobiliseerimist
2.2.	Kaelalahas	4	Väikelapse ja lapse kaelalülide immobiliseerimiseks suurused 1 ja 2; täiskasvanutele reguleeritav kaelalahas, mis võimaldab muuta lahase suurust 4-st kuni 6-ni (lühikesest kaelast kuni pika kaelani)
2.3.	Lühike seljalahas	1
2.4.	Kolmnurkrätid	2	Mõõdud 96×96×136 cm
3.	Seadmed ventilatsiooniks, hapnikraviks
3.1.	Statsionaarne hapniku manustamise süsteem	1	Minimaalne kogus 2000 l O2 (norm. temp ja rõhul), on varustatud gaasivoolumõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999
3.2.	Transporditav hapnik		Min kogus 400 l (norm temperatuuril ja rõhul), on varustatud gaasivoolu mõõtjaga (maks. tootlikkus vähemalt 15 l/min), reguleerimisklapi ja kiirühendusotsikuga. EVS-EN 737-1:1999; EVS-EN 738-1:1999
3.3.	Kott transporditavale hapnikule	1	Transportimisel jätab vabaks käed ning kaitseb balloone ja voolumõõdikut vigastamise eest
3.4.	Vahend kopsude kunstlikuks käsitsi ventileerimiseks* (hingamiskott)	2	Kergesti puhastatav ja desinfitseeritav (nii seest kui väljast), võimaldab ventileerida imikutest täiskasvanuteni (250–1600 ml), varustatud rõhukontrolli klapiga ja hapnikureservuaari lisamise võimalusega. Kui nõuded pole täidetavad ühe vahendiga, siis on vajalik 2 eri suurusega hingamiskoti olemasolu ning laste hingamiskott peab olema varustatud rõhukontrolli klapiga
3.5.	Näomask hapniku manustamiseks
	– tavaline	3	Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele
	– koos hapnikureservuaariga	3	Kolmes eri suuruses – täiskasvanutele, noorukitele ja lastele
3.6.	Näomask kopsude kunstlikuks ventilatsiooniks*	4	Läbipaistvast desinfitseerimist võimaldavast materjalist; suurused: imikule, väikelapsele, lapsele ja täiskasvanule (nr 1, 2, 3, 4/5)
3.7.	Statsionaarne mittemanuaalne aspiratsioonivahend	1	Minimaalse negatiivse rõhuga 500 mmHg ja mahtuvusega 1 liiter. EN ISO 10079-1
3.8.	PEEP klapp	1	Kopsude kunstliku ventilatsiooni vahendi (hingamiskoti) külge kinnitatav
3.9.	Vastsündinu transpordi kuvöös (portatiivne)**	1
3.10.	Vastsündinu hingamismoodul (respiraator)**	1
3.11.	Narkoosi aparaat (portatiivne)***	1
4.	Diagnostikaseadmed
4.1.	Mehaaniline vererõhu mõõtja	1	Aneroidmanomeetriga. EVS-EN 1060-2:1999
4.2.	Pulssoksümeeter	1	Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde. EVS-EN 865:1999
4.3.	Termomeeter	1	Mõõteskaala algab 26 EC või madalamalt
4.4.	EKG aparaat	1	12-kanaliga, portatiivne, sisemise toiteallikaga
4.5.	Glükomeeter	1
5.	Seadmed süstimiseks, infusioonideks
5.1.	Süsteemid infusioonlahuste ülekandmiseks*	10
5.2.	Perifeerse veeni kanüülid*	30	Suurused ja kogus: G14 – 5 tk, G16 – 5 tk, G18 – 5 tk, G20 – 5 tk, G22 – 5 tk, G24 – 5 tk
5.3.	Süstlad koos nõeltega*	20	Suurused ja kogus: 2ml – 5 tk, 5 ml – 5 tk, 10 ml – 5 tk, 20 ml – 5 tk
5.4.	Venoosne þgutt*	2
5.5.	Survekott kiirinfusiooni teostamiseks*	2	Võimaldab teostada kiirinfusiooni 1000 ml infusioonilahuse pudelist
5.6.	Automaatsüstal	1	Omab sisemist toiteallikat
5.7.	Täiendavad automaatsüstlad ja infusioonipumbad***
6.	Varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks
6.1.	Kardiomonitor-defibrillaator	1	Portatiivne, võimaldab teha patsiendi andmetest väljatrükki, valida energiajaotusi ja omab sisemist toiteallikat. Töötab jälgimisreţiimil vähemalt 1,5 h ja võimaldab vähemalt 20 korda defbrilleerida 360 J-ga
6.2.	Mitteinvasiivne või invasiivne südame stimulaator	1	Võib kuuluda kardiomonitor-defibrillaatori juurde
6.3.	Nebulisaator	1
6.4.	Mehaaniline kaasaskantav aspiraator*	1	Portatiivne, puhastatav, vajab käsitsemiseks ühte inimest. EVS-EN ISO 10079-2:1999
6.5.	Aspiratsioonikateetrid*	8	Steriilsed; suurused ja arv: Ch 8 – 2 tk, Ch 12 – 2 tk, Ch 14 – 2 tk ja Ch16 – 2 tk
6.6.	Orofarüngeaalne tuubus hingamisteede avatuna hoidmiseks*	3	Suurused 1, 3 ja 5
6.7.	Suuavaja*	1
6.8.	Larüngoskoop koos keeltega*	1	Larüngoskoobi keeled suurustes nr 1, 2, 3, 4
6.9.	Magill'i klemmid*	2	Lastele ja täiskasvanutele
6.10.	Juhtevarras*	2
6.11.	Endotrahheaalsed torud konnektoritega*	13	Steriilsed; suurused 3,0–6,0 ilma mansetita; suurused 6,5–9,0 mansetiga
6.12.	Arteriaalsed þgutid*	2	Venivad kummilindid mõõtudega 5 cm × 2 m
6.13.	Suukiil*	1
6.14.	Bakterifiltrid*	3	Kaitseb hingamiskotti bakterite ja viiruste (sh HIV ja TBC) eest
6.15.	Juhtevardaga troakaarkateeter	1
6.16.	Täiendavad patsiendi monitoriseerimise vahendid***
7.	Sidumis- ja põetusvahendid
7.1.	Materjal haavade sidumiseks*		Sidemeid
			laiusega 5–6 cm – 20 m;
			laiusega 8–10 cm – 30 m;
			laiusega 12–14 cm – 20 m;
			Steriilsed absorbeerivad haavatampoonid suurustes 5×5 cm kuni 15×15 cm – 10 tk
7.2.	Leukoplaastrid*		Laiusega 1,25 cm – 5 m,
			laiusega üle 3 cm – 5 m
7.3.	Materjal põletuste ja söövituste raviks		Jahutav, veel baseeruv põletusgeel koos steriilsete absorbeerivate haavatampoonidega (5 tk) Või veel baseeruva geeliga immutatud haavatampoonid põletushaavadele
7.4.	Tekid	3	Mittesünteetilisest materjalist
7.5.	Termolinad*	2	Tagavad patsiendi kehatemperatuuri säilimise
7.6.	Oksekott	4
7.7.	Neerukauss	4	Ühekordseks kasutamiseks
8.	Eriotstarbelised komplektid
8.1.	Maoloputuskomplekt	1	Sisaldab: maoloputussonde lastele ja täikasvanutele, lehtrit, mõõ tetopsikut, klemme
8.2.	Steriilsed kirurgilised kindad	6 paari	Suurused 6, 7 ja 8
8.3.	Kirurgia komplekt	1	Steriilne; sisaldab: pesuklemm – 2, moskiito – 1, kirurgiline klemm – 2, nõelahoidja – 1 Kirurgiline pintsett – 1, terava otsaga käärid – 1 paar, skalpell –1; resorbeeruv ja mitteresorbeeruv Őmblusmaterjal koos nõelaga, tupsud – 10, tampoonid – 5, steriilsed rätid – 2
8.4.	Sünnituse komplekt	1	Sisaldab: steriilsed klemmid – 2, steriilsed käärid, steriilne lina sünnitajale alla panekuks (100×150 cm), puhas froteelina lapse mähkimiseks/katmiseks, puuvillane rätik vastsündinu kuivatamiseks, vedelikku imavad püksid/mähe sünnitajale. Klemmid võivad olla kirurgia komplektis
8.5.	Täiendavad intensiivravi komplektid (mikrokirurgilised jt)***
9.	Individuaalsed töö- ja isikukaitsevahendid
9.1.	Kott elustamiseks vajalikele vahenditele	1	Piisava mahtuvusega, kergelt avatav, kantav nii õlal kui käes, võimaldab ülevaate kotis olevast varustusest ja selle kiire kättesaamise
9.2.	Kott/kohver ravimitele	1	Mahutab: vähemalt ühe visiidi jaoks vajalikud ravimid, infusioonilahused ja vahendid nende manustamiseks; sidumiseks, haavade ja põletuste töötlemiseks vajalikud vahendid; ţgutid, glükomeetri, vererõhuaparaadi, termomeetri. Võimald ab ülevaate kotis olevast varustusest ja varustuse kiire kättesaamise
9.3.	Puhtad kilekotid amputeerunud kehaosade transpordiks	3	Suurustes 2 l, 20 l, 100 l
9.4.	Taskulamp	1	Omab sisemist toiteallikat, pidev põlemise aeg min 1 tund, valgusvihu kaugus väh emalt 10 m ja valgusvihu laius 3 m, valguse heledus 5 m kaugusel min 100 luksi
9.5.	5-liitriline kanister joogiveega
9.6.	Kaitsemask	10	Soovitavalt kummist aasadega, sobivad prille kandvatele inimestele
9.7.	Teravate esemete konteiner	1	Mahutavusega vähemalt 1,5 liitrit
9.8.	Kuuldetorud	1
9.9.	Diagnostiline valgusallikas	1	Portatiivne, sisemise toiteallikaga
9.10.	Käärid	1	(Listeri) sidemekäärid
9.11.	Klemm	1
9.12.	Kaitsekiivrid	3	Väikese noka, tellitava suuruse ja lõuapaeltega
9.13.	Raamiga kaitseprillid	1	Külgedelt kinnised (kaitsevad silmi külgedelt) ja optiliselt neutraalsed. Peavad sobima kasutamiseks koos prillide või kontaktläätsedega
9.14.	Kaitsekindad	10 paari	Puudrivabad
9.15.	Tööriietus		Kaheosaline punast värvi tööülikond, mis koosneb pükstest ja jopest. Tööülikonna mõlemal osal peavad olema sobivad foto- ja kalorimeetriliste omadustega valgust kiirgavad ribad, mis on paigutatud tööülikonna esiküljele ja seljaosasse ning tagavad nähtavuse kõikidest suundadest. Tööülikonna jope seljaosal on kiirabiettevõtte nimetus
10.	Väikepääste- ja enesekaitsevahendid, ohumärgid
10.1.	Ohumärgid	4	Koonusekujulised, kaetud valge-punase helkurribaga või samaväärne arv ohukolmnurkasid; 50 meetrit puna-valget kilest hoiatuslinti. SFS 1993:584
10.2.	Tulekustuti (6 kg)	1	AB klassi pulberkustuti. EVS-EN 3-6:1998
10.3.	Pipragaas	1
10.4.	Turvavöö lõikur	1
10.5.	Klaasipurustushaamer või -nael	1
11.	Sidevahendid
11.1.	Käsiraadiojaam	1	Varustatud sisemise toiteallikaga, mis tagab pideva töötamise vähemalt 6 tunni jooksul. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega
11.2.	Autoraadiojaam		Paigaldatud statsionaarselt kiirabiautosse. Sagedused ühilduvad piirkonda teenindava häirekeskuse raadiosagedusega

* Igast vahendist peab üks olema elustamiseks vajalike vahendite kotis.
** Peab olema lastereanimobiilis.
*** Peab olema nii laste- kui täiskasvanute reanimobiilis.

Sotsiaalministri
19. detsembri 2001. a
määruse nr 131
lisa 4

KIIRABIBRIGAADI RAVIMITE LOETELU

Jrk nr	Ravim	Ravimvorm, tugevus, pakend	Arv/ kogus
1.	Adrenergilised ained
1.1.	Dopamiin	infusioonikontsentraat, 40 mg/ml; 5 ml ampull	5
1.2.	Epinefriin	süstelahus, 1 mg/ml; 1 ml ampull	50
1.3.	Norepinefriin	süstelahus, 2 mg/ml; 1 ml ampull	5
1.4.	Isoproterenool	süstelahus, 0,2 mg/ml; 5 ml ampull	3
2.	Antidoodid
2.1.	Flumaseniil	süstelahus, 0,1 mg/ml; 10 ml ampull	2
2.2.	Naloksoon	süstelahus, 0,4 mg/ml; 1 ml ampull	10
2.3.	Etüülalkohol	lahus 96%	100 ml
3.	Antipsühootilised ained
3.1.	Haloperidool	süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull	2
4.	Antiarütmikumid
4.1.	Verapamiil	süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull	4
4.2.	Metoprolool	süstelahus, 1 mg/ml; 5 ml ampull	3
4.3.	Metoprolool	tablett, 50 mg	10
4.4.	Adenosiin	süstelahus, 3 mg/ml; 2 ml viaal	6
4.5.	Amiodaroon	Infusioonikontsentraat, 50 mg/ml; 3 ml ampull	6
4.6.	Propafenoon	süstelahus, 3,5 mg/ml; 20 ml ampull	4
4.7.	Lidokaiin	süstelahus, 40 mg/ml; 2 ml ampull	12
5.	Antihistamiinsed ained
5.1.	Klemastiin	süstelahus, 1 mg/ml; 2 ml ampull	2
6.	Astmavastased ained
6.1.	Salbutamool	Ihnhalatsiooniaerosool, 100 mcg/annuses, 200 annust	1
6.2.	Salbutamool	süstelahus, 0,5 mg/ml; 1 ml ampull	4
6.3.	Aminofülliin	süstelahus, 25 mg/ml; 10 ml ampull	4
7.	Antikolinergilised ained
7.1.	Atropiin	süstelahus, 1 g/ml; 1 ml ampull	6
8.	Ca-kanalite blokaatorid
8.1.	Nifedipiin	tablett, 10 mg	20
9.	Desinfektsioonivahendid
9.1.	Naha desinfitseerimiseks	vt märkus 1	100 ml
9.2.	Pindade desinfitseerimiseks	vt märkus 2	300 ml
9.3.	Med. instrumentaariumi desinfitseerimiseks	vt märkus 3	300 ml
9.4.	Polüvidoonjodiid	salv, 10%; 25 g tuub	1
10.	Diureeetikumid
10.1.	Furosemiid	süstelahus, 10 mg/ml; 2 ml ampull	5
10.2.	Furosemiid	tablett, 40 mg	20
11.	Epilepsiavastased ained
11.1.	Fenütoiin	süstelahus 50 mg/ml; 5 ml ampull	6
12.	Isheemiatõve vastased ained, vasodilataatorid
12.1.	Nitroglütseriin	Infusioonikontsentraat, 1 mg/ml; 5 ml ampull	3
12.2.	Nitroglütseriin	lahus, 0,4 mg/annus; 300-annuseline pihusti
12.3.	Isosorbiid mononitraat	tablett, 20 mg	20
13.	Intravenoossete lahuste lisandid
13.1.	Kaaliumkloriid	Infusioonikontsentraat, 7,45%; 20 ml ampull	2
13.2.	Naatriumkloriid	Infusioonikontsentraat, 5,85%; 100 ml viaal	6
14.	Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid
14.1.	Enalapriil	süstelahus, 1,25 mg/ml; 1 ml ampull	4
15.	Kortikosteroidid süsteemseks manustamiseks
15.1.	Deksametasoon	süstelahus, 4 mg/ml; 1 ml ampull	5
16.	Lokaalanesteetikumid
16.1.	Lidokaiin	lahus, 10%, pihusti	1
17.	Mittesteroidsed põletikuvastased vahendid
17.1.	Diklofenak-naatrium	süstelahus, 25 mg/ml; 3 ml ampull	3
18.	Mineraalsed lisandid
18.1.	Mg-_, K-aspartaat	süstelahus, 40/45,2 mg/ml; 10 ml ampull	4
18.2.	Kaaliumkloriid	tablett, 500–600 mg	10
19.	Plasmaasendajad ja infusioonlahused
19.1.	Dekstraan-40	Infusioonilahus, 10% 500 ml	1
19.2.	Þelatiin	Infusioonilahus, 4% 500 ml	5
19.3.	Naatriumkloriid	Infusioonilahus, 0,9% 500 ml	10
19.4.	Naatriumbikarbonaat	Infusioonilahus, 8,4% 500 ml	3
20.	Spasmolüütilised ained
20.1.	Butüülskopolamiin	süstelahus, 20 mg/ml; 1 ml ampull	3
	või
20.2.	Drotaveriin	süstelahus, 20 mg/ml, 2 ml ampull	3
21.	Südameglükosiidid
21.1.	Digoksiin	süstelahus, 0,25 mg/ml; 1 ml ampull	4
22.	Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid
22.1.	Atsetüülsalitsüülhape	tablett; 500 mg	10
23.	Soolemotoorikat suurendavad ained
23.1.	Metoklopramiid	süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull	4
24.	Tsentraalse toimega antikolinerilised ained
24.1.	Klonidiin	süstelahus 0,15 mg/ml; 1 ml ampull	5
25.	Trankvillisaatorid
25.1.	Diasepaam	süstelahus, 5 mg/ml; 2 ml ampull	5
25.2.	Diasepaam	tablett, 5 mg	20
25.3.	Diasepaam	Rektaallahus, 5 mg; 2,5 ml rektaaltuub	8
26.	Uinutid, rahustid
26.1.	Midasolaam	süstelahus, 5 mg/ml; 1 ml ampull	8
27.	Valuvaigistid
27.1.	Morfiin	süstelahus, 10 mg/ml; 1 ml ampull	5
27.2.	Tramadool	süstelahus, 50 mg/ml; 2 ml ampull	5
27.3.	Paratsetamool	Suposiid, 150 mg	5
27.4.	Paratsetamool	Suposiid, 600 mg	4
28.	Üldanesteetikumid
28.1.	Droperidool	Süstelahus, 2,5 mg/ml; 2 ml ampull	4
28.2.	Naatrium-oksübutüraat	Süstelahus, 200 mg/ml; 10 ml ampull	5
28.3.	Propofool	emulsioon süstimiseks, 10 mg/ml; 20 ml ampull	3
29.	Süsteemsed hormoonpreparaadid
29.1.	Oksütotsiin	süstelahus, 5 ü/ml; 1 ml ampull	4
30.	Muud preparaadid
30.1.	Naatriumkloriid	süstelahus, 0,9%; 20 ml ampull	10
30.2.	Magneesiumsulfaat	süstelahus, 25%; 10 ml ampull	2
30.3.	Glükoos	süstelahus, 40%; 20 ml ampull	10
30.4.	Ammoniaagi vesilahus (nuuskpiiritus)	lahus, 10%, 40 ml	1
30.5.	Vesinikperoksiid	lahus, 3%, 100 ml	1
30.6.	Aktiivsüsi	pulber, 50 gr	1

Märkus 1.	bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,
	HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,
	nahka mitte kahjustav,
	ekspositsiooniaeg enne injektsiooni mitte üle sekundi,
	ekspositsiooniaeg hügieeniliseks kätedesinfektsiooniks mitte üle 30 sekundi,
	ekspositsiooniaeg traumaatiliste nahavigastuste puhastamiseks, punktsioonideks mitte üle 1 minuti
Märkus 2.	bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,
	HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,
	Formaldehüüdita,
	ei jäta kuivamisel plekke,
	ei riku puhastatavaid materjale,
	katab puhastatavad pinnad ühtlaselt,
	ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti
Märkus 3.	bakteritsiidne, fungitsiidne, tuberkulotsiidne,
	HBV-, HIV- ja rotaviirusi inaktiveeriv,
	ei riku desinfitseeritavaid materjale,
	ekspositsiooniaeg mitte üle 15 minuti

]]>