Keskkonnaminister määrus algtekst avaldamine avaldatud 1992-10-16 26 RTL 1992-11-27+02:00 1992 10 0 maarus_1_10.02.2010.xsd 27984 3 2024-03-06 Imre Sobnin 101129 Kalapüügieeskirjade kehtestamisest Tuginedes Eesti Vabariigi Kalapüügiseaduse (RT 1991, nr.43, art. 516) paragrahvile 15 ja Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1992.a. protokollilisele otsusele nr. 52 (päevakorrapunkt 15) määran: 1. Kinnitada juurdelisatud "Kalapüügieeskirjad".

2. Kinnitada lisad nr. 1, 2, 3, 4.

3. Tunnistada kehtetuks Vostbaltrõbvodi 10. jaanuari 1984.a. käskkirjaga nr. 2 kinnitatud "Harrastus- ja sportliku kalastamise eeskirjad Eesti NSV veekogudel".

4. Tunnistada kehtetuks NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi 5.augusti 1980.a. käskkirja nr. 366 muudatuste ja täiendustega kinnitatud NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi 29. jaanuari 1981.a. käskkiri nr. 50 "Läänemere Basseini siseveekogude kalapüügieeskirjad" Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes (siseveed, territoriaalveed ja majandusvöönd).

5. Tunnistada kehtetuks NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi 3.jaanuari 1984.a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud "Tööndusliku kalapüügi eeskirjad Loode piirkonna kalamajanduslikes veekogudes" Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvas osas Peipsi-Pihkva järves.

Keskkonnaminister

T. Kaasik

Tallinn, 16.oktoobril 1992. Nr. 26.

Kooskõlastatud Eesti Vabariigi Kalaameti ja Riiklilku Mereinspektsiooniga

Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 16. oktoobri 1992. a. määrusega nr. 26

KALAPÜÜGIEESKIRJAD

Üldsätted

1. Käesolevad eeskirjad reguleerivad kala-, jõesilmu-, samuti jõevähi- ja teiste veeselgrootute püüki (edaspidi kalapüük) ning veetaimede kogumist Eesti Vabariigi siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres, Läänemere majandusvööndis ning on täitmiseks kohustuslikud kõigile kalapüügi ja veetaimede kogumisega tegelevatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele.

2. Lahemaa Rahvuspargis, riiklikel looduskaitsealadel ja riiklikel kaitsealadel toimub kalapüük ja veetaimede kogumine vastavalt käesolevatele eeskirjadele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.

3. Kalakasvatuslikust veekogust toimub kalapüük ja veetaimede kogumine kala omaniku loal, tema poolt ettenähtud korras, vahendite ja viisidega, mis võivad erineda käesolevates eeskirjades toodutest.

4. Eraomanduses või lepingulises kasutuses olevast veekogust võib kala püüda ja veetaimi koguda omaniku või veekogu lepingulise kasutaja nõusolekul.

5. Eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi ja veetaimede kogumise tingimused võivad erineda käesolevate eeskirjadega sätestatuist. Need määratakse kindlaks loa väljaandja poolt ning märgitakse loale.

Kalapüügi ja veetaimede kogumise õigus

6. Õigus kalapüügiks ühe käsiõngega on igal füüsilisel isikul kõikides kalanduslikes veekogudes, kus see pole keelatud käesolevate eeskirjadega või Eesti Vabariigi seadustega ning nende alusel kehtestatud täiendavate piirangutega.

7. Õiguse harrastuslikuks kalapüügiks enam kui ühe käsiõngega ja muude vahenditega annab kalavarude haldaja poolt väljastatud kalastuskaart.

8. Kui kalastuskaardile pole püügivahendeid kantud, on lubatud püüda spinninguga, vedeliga, sikutiga (v.a. Peipsi-Pihkva järvel), haakeõngega (üksnes merel ja Peipsi järvel), ankurdamata unnaga ja enam kui ühe käsiõngega.

Isikud vanuses alla 14 eluaasta võivad käesolevas punktis loetletud püügivahendiga kalastada ilma kalastuskaardita.

9. Harrastuslikuks kalapüügiks kuni 100 konksuga õngejadaga, nakkevõrguga, juhtaiaga mõrraga (suu kõrgusega kuni 1 m), juhtaiata mõrraga, silmutorbiku, harpuuni või harpuunpüssiga, liivi, kuuritsa ja vähinataga annab õiguse kalastuskaart, millele on kantud vastavad püünised ja nende arv, kusjuures vaikimisi (kalastuskaardil eraldi märkimata) on lubatud püüda ka käesolevate eeskirjade punktis 8 toodud püügivahenditega.

10. Kalastuskaardi alusel on üheaegselt lubatud kasutada kuni kolme üht või eri liiki püügivahendit.

11. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalavarude haldaja või vastavalt sõlmitud lepingule lepingulise kasutaja poolt väljastatud kalapüügiluba.

12. Õiguse veetaimede kogumiseks annab veetaimevarude haldaja või vastavalt sõlmitud lepingule lepingulise kasutaja poolt väljastatud luba.

13. Kala- ja veetaimevarude lepingulisel kasutajal ning veekogu või kalakavanduse omanikul on nende kasutuses või omanduses oleval veekogul õigus:

nõuda kalastavalt või veetaimi koguvalt isikult nende tegevust õigustavate dokumentide esitamist;

nõuda avastatud kalapüügieeskirjade rikkumise puhul selle kohest lõpetamist;

nõuda kahju hüvitamist või heastamist;

võtta püügilt ära ebaseaduslikult püügile asetatud püünised.

14. Kalastuskaardile ja kalapüügi või veetaimede kogumise loale kantakse väljastamisel vähemalt järgmised andmed:

kaardi või loa registreerimisnumber;

kaardi või loa välja andnud asutuse nimetus;

väljaandmise aeg;

kalastaja või veetaimede koguja nimi;

püügi- või kogumise koht;

kaardi või loa kehtivusaeg;

väljaandja allkiri.

Kalastuskaardile ja kalapüügi või veetaimede kogumise loale parandusi teha on keelatud. Kehtivuse lõppemisel ei kuulu need pikendamisele.

Kalastaja ja veetaimede koguja kohustused

15. Kalapüügi või veetaimede kogumisega tegelevad isikud on kohustatud pidama kinni kalapüügiks ja veetaimede kogumiseks kehtestatud piirangutest.

16. Kalastajal või veetaimede kogujal peavad olema kaasas:

kalapüügi või veetaimede kogumise õigust tõendav dokument;

isikut tõendav dokument, kui kalapüügi või veetaimede kogumise õigust tõendaval dokumendil puudud isiku foto.

17. Kalapüügil on püügiloa omanik kohustatud pidama püügipäevikut, mis tuleb täita vahetult pärast püügitulemuste kindlakstegemist.

Kutselistel kalastajatel, kes püüavad väljaspool maakonna või vabariikliku linna haldusala või püüavad traalnoodaga, peab püügipäevik olema püügil kaasas.

Teistel kutselistel kalastajatel võib püügipäevik püügi ajal olla kas kaasas või randumiskohas.

Veetaimede kogumisel on kogumispäevik nõutav juhul, kui see on ette nähtud kogumisloaga. Kogumispäeviku kohta kehtivad kõik käesolevate eeskirjadega püügipäeviku kohta kehtestatud nõuded.

18. Kalastaja või veetaimede koguja on kohustatud kontrollimisõigust omava ametiisiku või vastava veekogu kala- ja veetaimevarude lepingulise kasutaja või omaniku nõudel esitama kalapüügi või veetaimede kogumise õigust tõendavad dokumendid ning ette näitama kaasasolevad kalapüügivahendid ja saagi, päeviku nõutavuse puhul ka selle.

19. Kalapüügi või veetaimede kogumise üle teostavad kontrolli:

Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti peadirektor,

peadirektori asetäitja ning Kalaameti peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajad; Eesti Riikliku Mereinspektsiooni direktor, direktori asetäitja ja direktori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajad; Eesti Vabariigi looduskaitse peainspektor, tema asetäitja ja peainspektori tööaparaati kuuluvad riiklikud looduskaitseinspektorid kõigil Eesti Vabariigi veekogudel töötõendi ettenäitamisel;

maakonna või vabariikliku linna looduskaitse peainspektor, tema asetäitja ja peainspektori poolt volitatud tema tööaparaati kuuluvad järelevalvetöötajad, samuti maakonna või vabariikliku linna keskkonnaameti juhataja, tema asetäitja või selle keskkonnaameti juhataja poolt volitatud järelevalvetöötajad oma kontrollialusel territooriumil töötõendi ettenäitamisel;

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt selleks volitatud kontrolli- või järelevalvetöötajad oma territooriumil asuvatel veekogudel vastava tõendi ettenäitamisel;

juriidilise isiku õigustes tegutseva looduskaitseala, rahvuspargi või looduspargi juhataja, juhataja asetäitja töötõendi esitamisel ning juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajad oma kontrollialusel territooriumil asuvatel veekogudel vastava tõendi esitamisel;

kala- ja veetaimevarude lepinguline kasutaja ning veekogu ja kalakasvanduse omanik tema kasutuses või omanduses olevatel veekogudel;

politseiametnik.

20. Kalastajad ja veetaimede kogujad on kohustatud pidama saagi arvestust ja esitama ühe kuu jooksul pärast kalastuskaardi ja püügi- või kogumisloa kehtivuse lõppemist väljaandjale nõutud andmed saagi kohta, kui nende andmete esitamise kord pole määratud teisiti.

21. Kalastajad on kohustatud tähistama ja märgistama püünised vastavalt käesolevatele eeskirjadele.

22.Püüniste kontrollimise (nõudmise) sagedus peab tagama saagi riknemise vältimise püünistes.

23. Kalapüügi ja veetaimede kogumise ning vastuvõtuga tgelevate laevade (sh. väikelaevade) juhid peavad:

1) tagama laeval poordiindeksi ja nime loetavuse;

2) võtma laeva pardale käesolevate eeskirjade punktis 19 loetletud ametiisikuid ja võimaldama neil kontrollida kalapüüki ja veetaimede kogumist ning saagi üleandmist-vastuvõttu käsitlevaid dokumente ja laeva laadruume ning pardal olevat saaki ja püüniseid;

3) võimaldama mainitud ametiisikuil teha väljakirjutisi käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud dokumentidest;

4) võimaldama käesolevate eeskirjade punktis 19 märgitud ametiisikutele ametialaste raadiogrammide edastamist ja raadiotelefoni kasutamist ametialasteks kõnedeks.

24. Alamõõdulise kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, esinemisel saagis üle punktis 34 toodud määrade ei loeta püüdjat käesolevate eeskirjade rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi:

teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel või (selle puudumisel) sadamasse või kaldale tulekul käesolevate eeskirjade punktis 19 loetletud ametiisikuid (vabal valikul);

katkestab kalapüügi antud kohas ja (või) antud püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui selleks pole andnud luba kalavarude haldaja või lepinguline kasutaja.

25. Kutseline kalur või kalakasvanduse omanik on kohustatud punktidega 33 ja 34 määratletud, aga samuti erilubade alusel püütud alamõõdulise ja (või) antud ajal püüda keelatud kalaliigi realiseerimisel väljastama õiendi, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

püüdja nimi ja püügiloa number;

püügiloa või kalastuskaardi väljaandja;

püügikoht ja -aeg;

alamõõdulise kala püügi põhjus.

Veekogudel keelatud tegevus

26. On keelatud:

1) kalapüügi või veetaimede kogumise eesmärgil muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;

2) püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem käesolevate eeskirjade punktis 32 sätestatud alammõõtudest, v.a. punktis 34 loetletud juhtudel kaaspüügina püütud alamõõduline kala;

3) heita tagasi vette püütud kalu ja vähki, kui need on kaotanud eluvõime, samuti kogutud veetaimi;

Märkus.

Kaaspüügina püünisesse sattunud alamõõdulise kalaga ümberkäimise tegevusjuhendid on sätestatud käesolevate eeskirjade punktides 24 ja 37.

4) ühest veekogust püütud vähke säilitada teises veekogus selle kalavarude seadusliku kasutaja ja veterinaarteenistuse loata;

5) viibida veekogul või sellele lähemal kui 100 meetrit värske kalaga, mille püük antud ajal ja veekogul on keelatud või mille püüdmiseks antud veekogul puudub püügiluba, samuti püügivahendiga, mille kasutamine antud veekogul või selle osal ja antud ajal on keelatud või mille kasutamiseks antud veekogul puudub püügiluba, va. mootorsõidukites, hoonetes või muudes panipaikades asuvad või pakitud püügivahendid;

6) kalapüügiga takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;

7) jätta järelevalveta püügil olevaid püüniseid, mis vastavalt käesolevatele eeskirjadele ei kuulu tähistamisele;

8) jätta pärast püügi lõpetamist veekogusse või jääle vaiu, püüniste osi, samuti püünistes hukkunud kalu, linde ja imetajaid või risustada muul viisil veekogu;

9) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde ülespandud märke, silte ja muid rajatisi;

10) põletada veetaimestikku.

Kalapüügi keeluajad ja keelualad

27. Aastaringselt on keelatud püüda järgmisi kalaliike kõikides veekogudes:

tuurlased;

harjus;

tõugjas;

säga.

28. Aastaringselt on keelatud kalapüük:

1) meres käesolevate eeskirjade lisas 1 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 meetrit;

2) Vainupea, Riguldi, Pidula, Poka, Jämaja, Tirtsi, Küdema, Vanajõe, Õngu, Poama, Lemme, Rannametsa (k.a. Timmkanal) jõel ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla (Kuusalu), Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa ja Loode ojal kogu ulatuses, v.a. püük haldaja loal silmutorbiku ja juhtaiata mõrraga ning kevadine särje- ja teivipüük käsiõngega;

3) jõgedes esimestest jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:

Pärnu jõel Sindi paisust - 500 m;

Narva jõel hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;

Kunda jõel - endise elektrijaama paisust Lontova sillani;

Vasalemma jõel - Vanaveski tammist 1 km ja Madise-Paldiski maantee sillast suudmeni;

teistel jõgedel - 100 m;

4) jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses, v.a. püük haldaja loal spinningu, silmutorbiku ja juhtaiata mõrraga ning kevadine särje- ja teivipüük käsiõngega;

Pada jõel - Bökmani tammist suudmeni;

Toolse jõel - Selja-Kunda maantee sillast suudmeni;

Selja jõel - Varangu tammist suudmeni;

Mustoja jõel - Vihula tammist suudmeni;

Altja jõel - Oandu tammist suudmeni;

Võsu jõel - Laviku tammist suudmeni;

Loobu jõel - Joaveski tammist suudmeni;

Valgejõel - Kotka tammist suudmeni;

Pudisoo jõel - Tallinn-Narva maanteest suudmeni;

Loo jõel - Loo tammist suudmeni;

Keila jõel - joast suudmeni;

5) Suurel Emajõel jõe lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;

6) Võrtsjärve Suure Emajõe muulide vahel ja neile lähemal kui 200 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool kuni Pikasilla maanteesillani;

7) kalatreppidel ja ülesvoolu lähemal kui 50 meetrit neist.

29. Tähtajaliselt on keelatud kalapüük:

1) meres käesolevate eeskirjade lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 200 m (v.a. püük käsiõngega) 1. märtsist kuni 31. maini;

2) meres käesolevate eeskirjade lisas 3 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 200 m 1. septembrist kuni 30. novembrini;

3) Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe muuliga, rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga ning viimasega ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga - jäälagunemisest kuni jää tekkeni (jäävabal perioodil), kuid mitte lühemalt kui 1. maist kuni 30. novembrini;

4) Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal - 15. aprillist kuni 15. juulini;

5) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbiva sirge vahele - 15. oktoobrist kuni 15. novembrini;

6) Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58 kraadi 57'5" põhjalaiust, 23 kraadi 13'2" idapikkust ning 58 kraadi 57'5" põhjalaiust, 23 kraadi 17'1" idapikkust - 25. oktoobrist kuni jää tekkeni (jääkatte puudumisel 31. detsemrini);

7) Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel - 25. oktoobrist kuni jää tekkeni (jääkatte puudumisel 31. detsembrini);

8) Haapsalu Tagalahes Uuemõisa-Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses - jääminekust (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;

9) Koolimäe lahes alal, mis jääb Ulkari saare põhjatippu läbivast loode-kagu suunalisest sirgest lõunasse - jäälagunemisest (jää puudumisel 1. aprillist) kuni 1. maini;

10) Peipsi-Pihkva järve Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget (v.a. kalapüük käsiõngega) - 5. maist kuni 15. juunini;

11) Peipsi-Pihkva järve vesikonnas 15. maist kuni 25. juunini järgmiselt:

Peipsi järves Kaevandu jõe suudmealal 100 m suudmest vasakule ja paremale ning 1 km järve suunas;

Peipsi järves Koosa jõe vasakust kaldast kuni Suure Emajõe suudmest 100 m lõuna pool asuva punktini kahe kilomeetri kauguseni rannajoonest;

Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ahijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli ja Leegu järves;

12) Peipsi järves alal, mida põhja poolt piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Pedaspää küla koolimaja ühendav sirge, lõuna poolt Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge, v.a. kalapüük käsiõnge, sikuti ja spinninguga - 15. maist kuni 1. augustini;

13) Väikses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste maanteesillani, v.a. püük käsiõngega - 1. aprillist kuni 15. juunini;

14) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Elva jõe suudmeni - 15. aprillist kuni 25. juunini;

15) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu, v.a. püük käsiõngega - jäälagunemisest (jäävabal aastal 15. märtsist) kuni 15. maini;

Ida-Virumaa Maavalitsus võib lubada antud ajavahemikul kalapüüki seisevvõrguga Karoli struugas kuni Karoli küla lõpuni.

30. On keelatud järgmiste kalaliikide ja jõevähipüük:

1) jõesilm - 1. märtsist kuni 30. juunini;

2) lõhe ja meriforell:

Narva, Kunda, Loobu, Valge-, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma, Pärnu jões - 1. septembrist kuni 30. novembrini;

muudes jõgedes ja ojades - 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;

3) jõeforell - 15. septembrist kuni 31. detsembrini;

4) merisiig - Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;

5) peipsi siig - 20. oktoobrist kuni 20. novembrini;

6) rääbis - jäälagunemisest (jää puudumisel 1. maist) kuni

1. juulini ja 10. novembrist kuni 30. detsembrini;

7) haug:

meres - 1. märtsist kuni 31. märtsini;

Peipsi-Pihkva järves - 1. aprillist kuni 15. maini;

muudes siseveekogudes - 15. märtsist kuni 10. maini;

8) latikas (v.a. püük käsiõngega):

Peipsi-Pihkva järves 15. maist kuni 15. juunini;

muudes siseveekogudes - 1. maist kuni 20. juunini;

9) linask (v.a. püük käsiõngega) - 20. juunist kuni 20. juulini;

10) turb - 15. maist kuni 15. juunini;

11) vimb Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões, v.a. püük käsiõngega loa alusel - 10. maist kuni 20. juunini;

12) koha:

Peipsi-Pihkva järves - 15. maist kuni 15. juunini;

Väikses Emajões Pikasilla maanteesillast suudmeni ja Võrtsjärves - 15. maist kuni 25. juunini;

muudes siseveekogudes - jäälagunemisest (jää puudumisel 1. maist) kuni 15. juunini;

13) luts Peipsi-Pihkva järves - 15. jaanuarist kuni 5. veebruarini;

14) lest ja kammeljas (v.a. käsiõngega);

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu poolt määratud alarajoonides (edaspidi ICES-i alarajoonid) 28 (v.a. Riia laht) ja 29 lõuna pool 59 kraadi 30' põhjalaiust (v.a. Väinameri) - 1. veebruarist kuni 30. aprillini;

mujal - 1. veebruarist kuni 30. juunini;

15) jõevähk - 25. septembrist kuni 25. juulini.

31. Eesti Vabariigi Riiklik Kalaamet ning maa- ja vabariiklike linnade valitsused võivad lähtudes looduslikest tingimustest muuta käesolevate eeskirjade punktis 30 toodud kalapüügi keeluaegade alguse- ja lõputähtaegu 15 päeva ulatuses, muutmata keeluaja kestust.

Keeluaja alguse- ja lõpukuupäev loetakse keeluaja sisse.

Kalade alammõõdud

32. Lähtudes kalaliikide bioloogiast kehtivad järgmised alammõõdud:

l, cm L, cm

räim (v.a. püügil käsiõngega):

Liivi, Soome lahes ning Väinameres 11 13

muudes püügipiirkondades 14 16

kilu 8 9

lõhe 50 60

meriforell (iherus) 45 50

jõeforell 28 32

rääbis 9 11

siig 30 35

meritint (v.a. püügil käsiõngega) 10 12

haug 40 45

angerjas:

meres ja sinna suubuvates jõgedes - 45

Võrtsjärves - 60

muudes sisevekogudes - 50

säinas 32 38

linask 25 30

latikas 30 35

vimb 26 30

tursk 30 33

luts Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärves - 40

koha:

meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44

muudes siseveekogudes 40 46

kammeljas (v.a. püügil käsiõngega) 25 30

lest ja merilest (v.a. püügil

käsiõngega) 18 21

jõevähk 10 -

l - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; L - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni.

Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (L või l) on võrdne alammõõduga või ületab selle.

Jõevähi pikkus mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni.

Kaaspüügi reguleerimine

33. Seaduslikul kalapüügil saagis esinevad kalad, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud, alamõõdulised kalad ja kalad, mille püük pole antud loaga ette nähtud, loetakse kaaspüügiks.

34. Kaaspüüki lubatakse järgnevalt:

1) alamõõdulist kala:

räime ja kilu - kummalgi liigil kuni 15 % arvuliselt selle liigi saagist. Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10 % või vähem, siis antud piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90 % või enam;

turska - kuni 5 % kaaluliselt tursasaagist;

rääbist - kuni 10 % arvuliselt rääbisesaagist;

meritinti - kuni 10 % arvuliselt meritindisaagist;

angerjat püügil õngpüünistega - kuni 10 % arvuliselt angerjasaagist;

lesta, merilesta ja kammeljat - kuni 5 % arvuliselt nende liikide kogusaagist;

siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit - kuni 5 %, võrkudega püügil kuni 8 % arvuliselt nende kalaliikide kogusaagist;

2) kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud:

lesta, merilesta ja kammeljat tursa traalpüügil - 10 % kaaluliselt tursasaagist;

turska lesta traalpüügil - 5 % kaaluliselt kogusaagist;

räime kilupüügil - 50 % kaaluliselt kogusaagist;

lesta, püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga - 10 % kaaluliselt kogusaagist;

lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit - kuni 5 %, võrguga püügil kuni 8 % arvuliselt nende liikide kogusaagist;

rääbist - 10 % kaaluliselt kogusaagist.

35. Lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük jõgedes on keelatud.

36. Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks.

37. Alamõõdulised kalad ja kalad, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, tuleb elusana vette tagasi lasta.

38. Juhul kui kaaspüük ületab käesolevate eeskirjade punktides 34 ja 35 lubatud piirnorme, tuleb püük antud kohas ja (või) püünisega katkestada.

39. Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:

püügil mõrdade, seisevnootade ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;

püügil meres traalnootade ja teiste kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.

Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele

40. Kõikides veekogudes on keelatud:

1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, haakeriistade, tulirelvade, lõhkelaengutega, kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala.

Torkeriista ja pneumorelva kasutamine on lubatud ainult allveekalapüügil ujudes, kasutamata autonoomset hingamisvahendit.

Põhimõtteliselt uute püüniste või püügiviiside kasutamine on lubatud ainult Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti loal;

2) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid;

3) püüda kala lähemal kui 50 m püügil olevatest võrkpüünistest;

4) kinitada võrkpüünisele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla käesolevate eeskirjadega lubatud suuruste, v.a. käesolevate eeskirjade punktis 47 lubatud juhtudel;

5) püüda kala võrguga, mille pikkus on enam kui 70 m;

6) püüda jõgedes kala tiibadega mõrraga ilma Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti kooskõlastuseta.

41. Läänemeres kehtivad järgmised piirangud ja nõuded:

1) aastaringselt on keelatud:

sulgeda püüniste ja teiste raketistega üle 2/3 väinade laiusest. Vabaks tuleb jätta väina ristlõike sügavaim osa;

püüda traalnoodaga madalamal 20 m sügavjoonest, v.a. Irbeni väinas lesta traalpüük Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti loal;

püüda traalpüünistega Väinameres, v.a. vetikapüük;

püüda põhjatraalnoodaga Liivi lahes, v.a. tursa- ja lestapüük;

püüda Pärnu lahes põhja pool Liu-Pikknina ühendussirget võrguga silmasuurusega alla 88 mm (sammuga 44 mm) ja õngejadaga (v.a. üks kuni 50 konksuga põhjaõngejadaga kalastaja kohta);

2) tähtajaliselt on keelatud kasutada:

põhjatraalnoota - Soome lahes lääne pool 26 kraadi 00'00" idapikkust - 1. veebruarist kuni 31. augustini;

võrku - Pärnu lahes põhja pool Liu-Pikknina ühendussirget - 1. maist kuni 30. juunini;

seisevvõrku - Soome lahes kaldale lähemal kui 2 meremiili - 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini;

lõhe triiv- ja seisevõngejada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas - Soome lahes 1. juulist kuni 15. septembrini, Läänemere muudes osades 1. aprillist kuni 15. novembrini;

lõhe triiv- ja seisevvõrgujada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas - 15. juunist kuni 15. septembrini.

42. Siseveekogudes kehtivad järgmised piirangud ja nõuded:

1) aastaringselt on keelatud:

sulgeda jõgedel püüniste ja teiste raketistega üle 2/3 jõesängi laiusest. Vabaks tuleb jätta jõe ristlõike sügavaim osa. Väljarändava angerja püügiks võib kalavarude haldaja kooskõlastatult kalandusteadusliku asutusega lubada selle veekogu väljavoolul tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses;

traalpüük kõigis siseveekogudes;

püük seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiuses vööndis kogu tähistatud farvaatri ulatuses;

2) keelatud on püük liivi ja kuuritsaga 15. septembrist 30. aprillini lõhilaste kudejõgedes (lisad 1, 3 ja 4);

3) keelatud on kalapüük Pihkva ja Lämmijärves lõuna pool Podborovje küla, Piirissaare põhjatippu ja Uhtinina neeme ühendavat sirget:

kurnpüünistega - 15. maist kuni 1. augustini;

võrguga - 15. maist kuni 1. augustini, v.a. Piirissaare alalistele elanikele.

43. Kalapüüniste püügileasetamisel tuleb täita järgmisi tähistamise nõudeid:

seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30 x 30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m;

seisevpüünise tähistus peab tagama tema paiknemise suuna kindlakstehtavuse, milleks vajadusel kasutada täiendavaid tähiseid;

lõhe võrgu- ja õngejadad ning tursa võrgu- ja õngejadad tuleb tähistada vähemalt 2 meremiili kaugusele nähtavate lambi, lokatsioonipeegeldi ja lipuga varustatud toodritega; püüniste märgistus peab võimaldama kindlaks teha nende omanikku.

44. Seisevpüüniste püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:

1) meres:

seisevvõrkude ning nende jadade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 100 m;

avaveemõrdade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;

ääremõrdade (juhtaia pikkusega üle 100 m) kaugus teineteisest peab olema vähemalt 150 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;

seisevnootade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas 300 m muus suunas;

2) Peipsi-Pihkva järves:

avaveemõrdade kaugus teineteisest peab olema ruutudes 14 D ja 15 E vähemalt 150 m, mujal 500 m, Lämmijärves 1000 m;

ääremõrdade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 100 m;

mõrdade kaugus teineteisest tindipüügil peab olema vähemalt 50 m;

3) kõikjal on keelatud seisevpüüniste (v.a. silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähimõrd ja õngpüünis) asetamine püügile lähemale kui 50 m püügil olevatele seisevpüünistele.

45. Kalapüügil tuleb kinni pidada järgmistest püüniste silmasuurustest:

1) traalpüügil meres ei tohi üheski traalnooda osas (v.a. pujus, kui tema kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkkuse kaugusel) silmasuurus olla väiksem kui:

räimepüügil ICES-i alarajoonides 28 (v.a. Liivi laht) ja 29 lõuna pool põhjalaiust 59 kraadi 30'00" - 28 mm;

räimepüügil ICES-i alarajoonis 29 pähjapool põhjalaiust 59 kraadi 30'00" ning Liivi ja Soome lahes - 16 mm;

kilupüügil - 16 mm;

tursapüügil - 105 mm;

lestapüügil - 90 mm;

2) lõhepüügil on keelatud kasutada õngekonksu teraviku kaugusega konksusäärest alla 19 mm;

3) lõhepüügil võrguga on keelatud kasutada:

sünteetilisest kiust võrgulina silmasuurusega alla 157 mm;

looduslikust kiust võrgulina silmasuurusega alla 165 mm;

4) meres on keelatud kasutada nootasid (v.a. traalnoodad) ja mõrdasid, kus lina silmasuurus on:

räime- ja meritindipüügil - alla 24 mm;

juhtaiaga mõrras suu kõrgusega alla 3 m (k.a. angerjapüügiks) mõrrapäras alla 24 mm;

noodas siiapüügil - alla 48 mm;

noodas teiste kalade püügil - alla 80 mm;

mõrras ogalikupüügil - alla 12 mm;

juhtaiaga mõrdades suu kõrgusega üle 3 m - kuni 31. detsembrini 1996 - mõrrapäras alla 24 mm ja muudes osades alla 80 mm, alates 1. jaanuarist 1997 - mõrrapäras alla 24 mm ja vahemikus 36-48 mm, muudes osades alla 80 mm;

5) meres on keelatud kasutada võrke silmasuurusega alla:

räimepüügil Liivi ja Soome lahes ning Väinameres - 28 mm;

räimepüügil teistes rajoonides - 32 mm;

kilupüügil - 20 mm;

meritindipüügil - 24 mm;

muude kalade (v.a. lõhe) püügil - 72 mm;

6) Peipsi-Pihkva järves on keelatud kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui:

pära kariaed, juhtaed

mõrrad 10 20

kurnpüünised pära juhtaed

tindi talvenoodad 10 20

põhjanoodad 40 40

muud noodad 40 48

võrgud 24

7) Võrtsjärves on keelatud kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui:

pära kariaed, juhtaed

Mõrrad 40 48

Noodad 40

Võrgud 120

8) teistes siseveekogudes on keelatud kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui:

pära kariaed, juhtaed

mõrrad 24 24

noodad 40

võrgud 60

9) püüniste silmasuurus (sisemine) mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Mõõtekiil surutakse märga võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmiste aritmeetiline keskmine.

Võrkude silmasuuruse määramisel võib mõõta lappesse veetud võrgulina 11 järjestikulise sõlmerea vahekauguse, silmasuurus saadakse jagades mõõtmistulemuse 5-ga.

46. Kalapüügil traalnoodaga on lubatud:

1) kinnitada traalipära alumise osa alla purjeriiet, noodalina, nahka või teisi materjale;

2) kasutada tursa- ja lestapüügil põhjatraalnooda traalipära katmiseks jämedamast niidist (nöörist) kattekotti, mis on valmistatud samast kiust kui traalipära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 traalipära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti silmasuurus peab olema 2 korda suurem traalipära silmasuurusest ja teda võib kinitada traalipärale ainult piki eesmist, külgmist ja tagumist äärt;

3) kasutada räime- ja kilupüügil jämedamast niidist valmistatud noodalinast traalipära kattekotti.

47. Lõhe ja meriforelli avamerepüügil on lubatud:

ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;

ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;

hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamise lubatava hulga.

48. Merel ei loeta püüniseid püügivalmis olevaiks, kui:

1) traalnootade puhul:

traalilauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge;

vaierid ja kaablid ei ole ühendatud traallaudade ja grundtropiga;

traalnooda rullid on kaetud ja kinni soritud;

2) võrkude ning õngejadade puhul:

võrgud on kaetud ja kinni soritud;

õngeliinid ja -konksud on suletud kastides.

49. Varupüünised tuleb hoida kasutuselolevaist püünistest eraldi.

Vastutus

50. Isikud, kes panevad toime käesolevate eeskirjade rikkumise, kannavad vastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

51. Kahjutasu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määradele nõutakse kalapüügi või veetaimede kogumisega tegelevalt isikult sisse juhul, kui toimus:

1) kalapüük või veetaimede kogumine ilma antud ajal või kohas kehtiva kalastuskaardi, kalapüügiloa või kogumisloata;

2) kalapüük või veetaimede kogumine keeluajal, -kohas või keelatud vahenditega või viisil;

3) alamõõduliste kalade kaaspüük üle lubatud määra;

4) nende kalaliikide elusana vette tagasi mittelaskmine, milliste püük antud ajal või kohas on keelatud;

5) kalade riknemine püünises selle harva nõudmise tagajärjel.

52. Püünised, millega kalastamisel käesolevates eeskirjades on ette nähtud kalastaja pidev järelevalve nende üle, kuid see järelevalve puudub, samuti nõuetekohaselt märgistamata või muul viisil nõuetele mittevastavalt püügile asetatud püünised võetakse püügilt ära.

53. Eeskirjade rikkumisel kasutatud püünised toob veest välja ning saagi ja püünised viib üleandmiskohta rikkuja ja (või) seda tehakse tema kulul. Püügilt kõrvaldatud omanikuta püünised pööratakse riigi kasuks vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Mõisted

54. Püünised ja nende osad käesolevates eeskirjades:

1) käsiõng - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning millega püügil kasutatakse looduslikku sööta. Võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri jaoks;

2) lant - puust, metallist, plastmassist või muudest materjalidest valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu;

3) rakis - abivahend surnud kala söödana kasutamiseks;

4) vedel - paadi järel veetav lant või rakis;

5) tirk - vertikaalsuunas liigutatav (sikutatav) lant või rakis;

6) sikuti - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust. Võib olla varustatud ühe kirptirguga samal nööril või vahelipsuga. Püük toimub tirku vertikaalsuunas liigutades;

7) kirptirk - üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis;

8) nooguti - elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks;

9) spinning - koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning millega püütakse lanti heites ja tagasi kerides või üles-alla liigutades. Võib olla varustatud vahetrossiga ja lisaraskuse ja nn. peibutustirguga landi ees;

10) haakeõng (räimeõng) - püügivahend, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja nöörile kinnitatud õngekonksudest;

11) und - püügivahend, mis söödastatakse eluskalaga ning koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist. Võib kasutada vahetrossi ja raskust, õngenöör võib olla kinnitatud ujukile (ankurdamata und) või võib selle kinnitamiseks kasutada ritva või rulli;

12) harpuun - allveekalapüügi torkeriist;

13) liiv - kalapüügivahend, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;

14) kuurits - kalapüügivahend, mis koosneb liigendraamist ja sellele kinnitatud noodalinast;

15) vähinatt - söödastatav kahv vähipüügiks;

16) õngejada - püünis, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;

17) põhjaõngejada - veekogu põhja asetatud õngejada;

18) mail - ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud;

19) triivõngejada - ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib vees hoovuste või tuule mõjul;

20) võrk ehk nakkevõrk - niidist või monokiust võrgulinast valmistatud nööridele (selistele) rakendatud ujukite ja raskustega ühe- või mitmekordne võrksein;

21) seisevpüünis - veekogu põhja või kaldale kinnitatud (ankurdatud) püünis;

22) seisevvõrk - ankurdatud nakkevõrk;

23) triivvõrk - ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis triivib vees hoovuste või tuule mõjul;

24) võrgujada - järjestikku omavhel selise või nööriga ühendatud kaks või enam nakkevõrku;

25) lõkspüünis - püünis, mille põhielemendiks on labürint (lõks), kuhu kalal on lihtne siseneda, kuid raske väljuda. Lõkspüünised on püügi ajal ankurdatud (seisevpüünis);

26) mõrd (rüsa) - juht- ja karjaaiaga pealt kinnine lõkspüünis. Mõrrakere lahtihoidmiseks kasutatakse raame või vitsrõngaid. Mõrrakeres on üks või rohkem pujust ja ta lõpeb mõrrapäraga. Mõrrakeresid võib ühel mõrral olla üks või rohkem.

Mõrrasuu kõrguse (püügikoha sügavuse) järgi eristatakse:

ääremõrd - mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 meetrit;

avaveemõrd - mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 meetri;

27) juhtaiata mõrd (lõks) - traadist, võrgulinast või puuvitstest valmistatud lõkspüünis;

28) seisevnoot - juhtaia, karjaaia ja ühe või kahe pealt lahtise päraga (kastiga) lõkspüünis;

29) silmutorbik - kooniline läbimõõduga kuni 300 mm lõkspüünis;

30) lõksujada - liinile kinnitatud juhtaiata lõkspüüniste jada;

31) kurnpüünis - veetav võrkpüünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu või selle osa läbikurnamises;

32) traalnoot - köiest või nöörist karkassile rakendatud koonusekujuline võrkkott, mida veetakse ühe (üksiktraalnoot) või kahe (kaksiktraalnoot) laevaga;

33) põhjatraalnoot - traalnoot kalade püügiks veekogu põhjakihist;

34) põhjanoot (lestanoot, mutnik) - kurnpüünis, mis koosneb pärast, tiibadest ja veoköitest ning millega püütakse ankurdatud laevalt veekogu põhjakihist;

35) kaldanoot - kurnpüünis, mis koosneb pärast, tiibadest ja veoköitest ning mida veetakse kaldale.

]]> Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4