Majandusminister määrus algtekst avaldamine avaldatud 1993-11-04 49 RTL 1993-12-20+02:00 1993 28 0 maarus_1_10.02.2010.xsd 28020 3 2025-02-04 Imre Sobnin 101165 Elektritarbimise korraldamine Elektriga varustajate ja elektritarbijate suhete reguleerimiseks, Eesti Vabariigi tootmispersonali ja elanike tervise kaitse tagamiseks ning vara- ja keskkonnakahjustuste tõkestamiseks elektriseadmete kui kõrgema ohuallika kasutamisel majandusminister määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud "Elektrienergia tarbimise eeskiri" ja kehtestada see alates 1. jaanuarist 1994. a. Lugeda alates 1. jaanuarist 1994. a. kehtetuks NSV Liidu Energeetika- ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi 6. detsembri 1981. a. käskkirjaga nr. 310 kinnitatud "Elektrienergia kasutamise eeskirjad". 2. Riigiettevõttel "Eesti Energia" tagada: 2.1. "Elektrienergia tarbimise eeskirja" rakendamine ja sellega seotud järelevalve. Energiasüsteemist sõltumatu riikliku elektrikontrolliorgani moodustamiseni panna elektrikontrolli ülesanded elektrimüüjatele, elektrikontrollikeskuse kui koordineeriva organi ülesanded aga järelevalve kogemusega ettevõttele "Energiamüük"; 2.2 "Elektrienergia tarbimise eeskirja" rakendamisega seotud normatiivdokumentide elektrikontrolli organite määrustike ja tegevusjuhendite ettevalmistamine. 3. Panna elektrikontrollikeskusele: 3.1. järelevalve elektriseadmete projekteerimise, valmistamise, paigaldamise, kasutuselevõtu ning ohutu nõuetekohase kasutamise üle; 3.2. elektrikontrollikeskuse tegevusvaldkonda kuuluvate eeskirjade väljatöötamine ning nende esitamine kinnitamiseks EV Majandusministeeriumile. Nimetatud eeskirjadest tulenevate juhiste ja selgituste andmine; 3.3. elektrotehnilise toodangu testimine ja sertifitseerimine, selle sisseveolubade vormistamine; 3.4. pädevustunnistuste väljastamine elektriseadmete teimilaboritele ja elektroonilise toodangu testimislaboritele; 3.5. tegevuslubade vormistamine elektrialastele firmadele ja üksikisikutele, elektripersonali täiendõppe ja teadmiste kontrolli korraldamine; 3.6. elektrist tingitud õnnetusjuhtumite, tulekahjude, avariide ja rikete juurdlemine ning analüüs. 4. Näha elektrikontrollikeskuse koosseisus ette elektrikontrolli inspektorite ametikohad ning anda neile ja elektrikontrollikeskuse juhtivkoosseisule õigus: 4.1. kontrollida valmistatavaid, sissetoodavaid, müügil ja kasutuses olevaid elektriseadmeid ning anda ettekirjutusi normatiivdokumentide rikkumiste kõrvaldamiseks; 4.2. keelata nõuetele mittevastavate, elu-, tule- ja plahvatusohtlike elektriseadmete tootmine, kaubastamine ning kasutamine; 4.3. võtta elektripersonalilt kehtivate normatiivdokumentide rikkumise korral ära tegevusload. 5. Kehtestada, et: 5.1. elektrotehniliste toodete valmistajad ja sissevedajad on kohustatud alates 1. jaanuarist 1994. a. oma tooted või kaubad esitama elektrikontrollikeskusele elektriohutust tuvastavasse kontrolli; 5.2. elektriseadmete järelevalvega seotud tööde eest võetakse teenustasu, mille tariifid kinnitatakse kehtivas korras. Majandusminister T. SILDMÄE Alus: EV Valitsuse istungi protokoll nr. 74 12. oktoobrist 1993.a. Kinnitatud majandusministri 4. novembri 1993.a. määrusega nr 49 ELEKTRIENERGIA TARBIMISE EESKIRI 1. Üldist 1.1 Käesolev eeskiri sätestab põhisuhted Eestis asuvate elektrienergia tarbijate (edaspidi tarbijad) ning elektrienergiaga varustavate ettevõtete ja ettevõtjate (edaspidi elektriga varustajad) vahel. Elektrienergiaga varustamise eritingimused sätestatakse vastavate normatiivdokumentidega ja elektrivarustuse lepingutega. Suhted teiste riikide energiasüsteemidega reguleeritakse riikidevaheliste lepete ja vastavate normatiivdokumentidega. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile elektriga varustajatele ja tarbijatele Eestis. 1.2. Sõltuvalt funktsioonidest liigitatakse elektriga varustajad elektritootjateks (jaamad), elektriedastajateks (võrgud) ja elektrimüüjateks. Üks elektriga varustaja võib täita üht või mitut eelnimetatud funktsiooni. Elektriedastaja ja -müüja ülesandeid võib täita ka tarbija, kui ta oma elektrivõrgu kaudu varustab teisi tarbijaid. 1.3. Elektrienergiat võib tarbida ainult elektriga varustaja ja tarbija vahel sõlmitud elektrivarustuse lepingu alusel. 1.4. Omavoliline elektrienergia kasutamine kujutab endast haldusõiguserikkumist ja toob kaasa haldusvastutuse. 2. Tarbijate ühendamine elektrivõrku 2.1. Elektripaigaldise ühendamiseks võrku peab tarbija sõlmima elektriedastajaga liitumislepingu või kuni liitumismaksu kehtestamiseni taotlema elektriedastajalt elektrivarustuse tehnilised tingimused. Liitumislepingus määratakse elektrivõrguga ühendamiseks vajalike tööde maht, teostajad, tähtajad ja maksumus, samuti reguleeritakse tarbija ehitiste ja maa-alade kasutamise tingimused. Tehnilistes tingimustes tuuakse vajalikud lähteandmed elektrivarustuse projekti koostamiseks. Liitumismaks määratakse hinnaseaduse alusel kehtestatud hinnakirja järgi. Liitumispunkt peab asuma tarbija maa-alal või ehitises, kui see ei ole liitumislepingus fikseeritud teisiti. 2.2. Liitumislepingule vastava elektrivarustussüsteemi väljaehitamiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks annab tarbija oma maa-alast ja ehitisest vajaliku osa kasutamiseks elektriga varustajale. Nimetatud kasutusõigus ei aegu tarbija omandivormi muutumisel või omaniku vahetumisel. Elektrivarustussüsteemi seadmed tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et sellest ei tekiks tarbijale olulist kahju ega takistusi. 2.3. Elektrivõrku ühendatav elektripaigaldis peab vastama elektrivarustuse tingimustele, projektile ning elektriseadmete ehitus- ja ohutuseeskirjadele. Projekt peab vajadusel olema kooskõlasatud elektriedastajaga. Elektripaigaldisi võivad projekteerida, ehitada ja katsetada isikud, kes on saanud vastava tegevusloa elektrikontrolliorganilt. Toodud nõuete täitmist kontrollib elektrimüüja elektrikontrolliorgan, kes annab loa elektripaigaldise võrku ühendamiseks. 2.4. Tarbija on kohustatud oma elektrivõrku ühendama teisi tarbijaid, kui see on tehniliselt võimalik, esitades seejuures oma tehnilised ja majanduslikud tingimused ning vajadusel kooskõlastades ühendamine elektriedastajaga. 2.5. Tarbija võib elektrivarustuse tingimuste ja lepinguga lubatud võimsust suurendada ainult elektriga varustaja nõusolekul pärast nimetatud dokumentide vastavat muutmist. 3. Elektriseadmete hooldus ja kontroll 3.1. Tarbija peab tagama oma elektriseadmete korrashoiu ja hooldamise kvalifitseeritud elektripersonali poolt vastavalt elektriseadmete ehitus- ja ohutuseeskirjadele. Kvalifikatsioonitunnistuse annab elektrikontrolliorgan isikutele, kellel on nõutav haridus, töökogemused ning eriettevalmistus. 3.2. Nõuetekohaseks elektritarbimiseks, inimeste tervise kaitseks ning vara ja keskkonna kahjustuste tõkestamiseks kuuluvad elektrotehnilised tooted, paigaldised ja kaubad ning elektrialased tööd ja nende tegijad kontrollimisele elektrikontrolliorganite poolt vastavalt erijuhenditele. Järelevalve ei vabasta kontrollitavat vastutusest elektriseadmete ehitus- ja ohutuseeskirjadest kinnipidamise eest. 3.3. Elektriedastaja hoiab korras ja teenindab oma teeninduspiirkonnas olevaid elektriseadmeid. 3.4. Elektriseadmestike (varustussüsteemi) teeninduspiir tarbija ja elektriedastaja vahel määratakse piiritlusakti või käesolevate eeskirjade punktiga 3.5. 3.5. Kuni 1000 V elektriseadmete puhul, kui tarbijat toidetakse õhuliinilt ega ole koostatud piiritlusakti, määratakse elektriseadmete teeninduspiir tarbija ja elektriedastaja vahel alljärgnevalt: a) elektriedastajale kuuluva õhuliinisisestuse korral - toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asetsevad hoonel või torupüstikul; seejuures on püstik koos isolaatoritega tarbija teenindamisel, sisestusliini juhtmed ja kinnitused isolaatorite külge ning ühendusklemmid või -bandaažid aga elektriedastaja teenindamisel; b) tarbijale kuuluva kaabelsisustuse (ka õhukaabli) korral - kaabli ühendusel õhuliiniga, kusjuures kaabel on tarbija teenindamisel, ühendusklemmid või bandaaþid aga elektriedastaja teenindamisel. Elektriarvestusseadmeid teenindatakse vastavalt käesoleva eeskirja jaotisele 5. 3.6. Tarbijad ning maa-alade ja ehitiste valdajad peavad võimaldama elektriedastaja töötajate ja nende mehhanismide juurdepääsu oma maa-alal ja ehitistes paiknevate elektriga varustaja elektriseadmete juurde. Elektrimüüja töötajatele peab olema tagatud juurdepääs mõõtmata voolu ahelate, arvestusseadmete ja nendega seotud ahelate juurde. Juurdepääsuks peavad eelnimetatud töötajad esitama töötõendi. 3.7. Tarbijad ning maa-ala ja ehitiste valdajad peavad tagama oma maa-alal ja ehitises asetsevate elektriga varustaja seadmete ja liinide puutumatuse. 3.8. Tarbija on kohustatud viivitamatult teatama elektriedastajale toiteliinide väljalülitamisest ja avastatud riketest elektriedastaja seadmetes. 4. Elektrikasutamise tingimused 4.1. Tarbija on kohustatud rakendama elektriga varustaja poolt antud releekaitse- ja automaatikaseadmete sätteid, mitte suurendama võrreldes lubatutega peakaitsme rakendusvoole ja kooskõlastama elektriga varustajaga reservilülitusautomaatide ülesseadmise. Tarbija võib oma toiteskeemi muuta ainult kooskõlastatult elektriga varustajaga. 4.2. Tarbija peab teatama elektrimüüjale elektriarvestite näidud elektrivarustuse lepingus määratud tähtajaks. 4.3. Tarbija (välja arvatud elukondlik) on kohustatud elektrimüüja nõudel ja tema poolt määratud ajal fikseerima ööpäevase koormusgraafiku ja esitama selle elektrimüüjale. 4.4. Võimsuse defitsiidi või avariiolukorra puhul peab tarbija elektriga varustaja nõudel piirama lepinguga lubatud võimusust. 5. Elektriarvestusseadmed 5.1. Tarbijatel peavad olema kehtivatele normdokumentidele vastavad elektriarvestusseadmed (elektriarvestid, mõõtetrafod, programmkellad, summaatorid jm.), mis on vajalikud tasumisele kuuluva elektrienergia parameetrite määramiseks. On lubatud paigaldada elektriarvestusseadmeid, millel on Eestis kehtiv tüübikinnitus ja mis on taadeldud riikliku tegevuslitsentsiga taatluslaboris. Arvestusseadmete ajutisel puudumisel või nende rikete korral, mis ei ole põhjustatud tarbijast, toimub arveldus aktiivenergia eest lepinguga lubatud võimsuse ning elektrimüüja ja tarbija kokkuleppel määratud kasutusaja järgi, reaktiivvõimsuse kasutamise eest - koefitsendi määramisega tarbitavale aktiivenergiale. 5.2. Arvestusseadmed peavad olema väja ehitatud vastavalt elektriseadmete ehituseeskirjadele ja olema vastavuses tegeliku võimsusega. Arvestitele, millelt elektritarbimus ei ole otseselt loetav, peab olema märgitud parandustegur tarbimuse määramiseks. 5.3. Arvestusseadmed, nende ahelad ja vahetult enne neid asetsev aparatuur peavad olema plommitavad, Ilma plomme eemaldamata ei tohi olla juurdepääsu tarbijate arvestusseadmetele ega enne neid paiknevatele voolujuhtivatele osadele. 5.4. Arvestusseadmete korrashoiu ja plommide säilivuse eest vastutab tarbija. 5.5. Arvestusseadmeid ei tohi ilma elektrimüüja loata maha võtta, ümber paigutada ega ümber ehitada. 5.6. Tarbija on kohustatud elektrimüüjale viivitamatult teatama kõikidest arvestusseadmete riketest. 5.7. Arvestusseadmete paigaldamine, ümberehitamine ja tarbija põhjustatud rikete kõrvaldamine toimub tarbija kulul. Arvestusseadmete tehniline teenindamine (kohapealne kontroll,perioodiline vahetus, taatlemine) toimub elektrimüüja poolt ja tema kulul. 5.8. Elektriarvestusseadmete perioodiline taatlemine toimub Riigi Standardiameti määratud sagedusega. 5.9. Elektriarvestusseadmed peavad reeglina paiknema elektriga varustaja ja tarbija liitumispunktis. Kui arvestusseadmeid ei ole tehniliselt võimalik paigaldada liitumispunkti, lisatakse mõõdetud energiale või lahutatakse sellest arvutuslikud elektrienergia kaod vastavalt elektrivarustuse lepingule. 6. Elektrienergia eest tasumine 6.1. Elektrienergia eest tasutakse hinnaseaduse alusel kehtestatud tariifide järgi. Arvelduste kord määratakse kindlaks tarbija ja elektrimüüja vahel sõlmitud lepinguga. 6.2. Korteri-, aiandus-, suvila- ja garaaþiühistud tasuvad elektrimüüjale elektrienergia eest üldarvesti alusel. Riiklikes, munitsipaal- ja ametkondlikes korterelamutes on tasumine elektrimüüjale üldarvesti alusel soovitatav. Üksiktarbijad tasuvad elektrienergia eest ühistule ja elamuvaldajale oma elektriarvestite näitude järgi. 6.3. Arveldusraamatu alusel maksvad tarbijad tasuvad elektrienergia eest nende endi poolt arveldusraamatust väljakirjutatud kviitungite alusel vastavalt elektrimüüja määratud tähtajale. 6.4. Juhul kui tarbija ei tasu elektrienergia eest õigeaegselt, arvestatakse tasumata summa pealt viivist vastavalt elektrivarustuse lepingule. Kui lepingus ei ole viivise suurus määratud, siis arvestatakse viivist 0,2 % päevas. 6.5. Kui tarbija (juriidiline isik) ei teata lepingus ettenähtud ajal oma elektriarvestite näitusid, arvestatakse selle arveldusperioodi elektritasu keskmise tarbimise järgi. Arveldusperiood ei tohi ületada ühte kuud. Selle möödumisel määrab elektrimüüja tarbitud elektrienergia kohuse lepingulise võimsuse maksimaalse kasutusaja järgi (24 tundi ööpäevas) kuni näitude teatamiseni. Viimasel juhul ei tehta hilisemat ümberarvestust tegeliku tarbimise järgi. 6.6. Kui avastatakse arvestus- ja arvutusvigu või arvestinäitude lugemise või edasiandmise ebatäpsusi, on tarbija kohustatud sellest teatama elektrimüüjale. Viimane on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul arvates avalduse kättesaamise päevast kontrollima arvestust ja vajaduse korral ka arvestit ning tulemustest teatama tarbijale. Avalduse esitamine arvesti kontrollimiseks või vea parandamiseks arves ei vabasta tarbijat talle esitatud arve tähtajalise tasumise kohustustest. Põhjendamatust pretensioonist tulenevad kulud tasub tarbija. 6.7. Kui tarbija on ühendanud elektriseadmed elektrivõrku omavoliliselt, ületanud lepingulist võimsust või tema juures on avastatud arvestusseadmete rikkumine (skeemi muutmine, plommide eemaldamine, arvesti lõhkumine jms.), on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus alates lepingu sõlmimise või arvestusseadmete viimase kontrollimise päevast, kuid mitte üle hagi aegumise tähtaja. Ümberarvestus tehakse tarbija peakaitsme rakendusvoolu alusel, selle puudumisel või nõuetele mittevastavusel arvestatakse valgustusseadmete ja muude elektritarvitite tegelikku võimsust. Olenemata tarbija valduses olevate pistikupesade arvust võetakse arvestuse aluseks ühe pistikupesa võimsus kas ühefaasiline 0,6 kW või kolmefaasiline 1,8 kW. Võimsuse kasutamise arvestuslikuks ajaks loetakse 24 tundi ööpäevas. 6.8. Kui tarbija lahkub senistest ruumidest ja lõpetab elektrienergia tarbimise, peab ta fikseerima arvesti näidu, tasuma selle näiduni kasutatud elektrienergia eest ja lõpetama lepingu 7 päeva jooksul pärast lahkumist. 7. Elektrikatkestuse tingimused 7.1. Elektrienergiat antakse tarbijale katkestamatult, erandiks on käesoleva eeskirja punktides 7.2...7.3 toodud juhud. 7.2. Avariilise ja elektrivõrgu plaanilise remondiga seotud elektrikatkestuste ühekordne kestus ei tohi ületada III kategooria tarbijate puhul reservtoite automaatse ümberlülitamisega sätestatud aega. Plaaniliste remontide korral peab I kategooria tarbijate toide vastama vähemalt II kategooria tingimustele. Tarbijate elektrivarustuskindluse kategooriad määratakse vastavalt elektriseadmete ehituseeskirjadele. Elektriedastaja on kohustatud tarbijat plaanilistest katksetustest hoiatama vähemalt 7 päeva ette. 7.3. Elektriga varustajal on õigus katkestada elektrienergia andmine tarbijale järgmistel juhtudel: a) lepingulise tarbimisvõimsuse ületamine, b) ilma elektrimüüja poolt registreeritud elektriarvestuseta omavoliline elektriseadmete elektrivõrku ühendamine, c) elektriseadmete ebarahuldav tehniline seisukord, kui viimane võib põhjustada avarii, ohu elule või tuleohu, d) elektrikontrolliorgani ettekirjutise täitmata jätmine, e) elektrienergia arvestusseadmete rikkumine, nende skeemide muutmine või plommide eemaldamine, f) elektriga varustaja ja elektrikontrolliorgani töötaja mittelubamine tarbija elektriseadmete juurde, g) elektrienergia arvestusseadmete mittevastavus tegelikule koormusele või elektriseadmete ehituseeskirjadele, h) tarbitud elektri- ja soojusenergia eest ettenähtud tähtajaks mittetasumine, i) kehtivatele normidele vastava teeninduspersonali puudumine, j) elektrikontrolliorgani põhjendatud taotlus. 7.4. Kui elektrienergia andmine oli katkestatud käesoleva eeskirja punktis 7.3 toodud põhjustel ning need on likvideeritud, ühendatakse elektriseadmed uuesti elektrivõrku üldjärjekorras pärast seda, kui tarbija on hüvitanud lahti- ja külgeühendamisega seotud kulud. 8. Lokaalsed ja autonoomsed elektrijaamad 8.1 Lokaalseks nimetatakse energiasüsteemi mittekuuluvat elektrijaama, mis saab töötada süsteemiga paralleelis. Autonoomseks nimetatakse energiasüsteemist lahus töötavat elektrijaama. 8.2. Omanik on kohustatud elektriga varustajale teatama oma elektrijaama ülesseadmisest, kui sellest saab toita teiste võrkudega ühendatavaid elektriseadmeid. 8.3. Suhted lokaalseid elektrijaamu omava tarbija, elektriedastaja ja elektrimüüja vahel, samuti elektrienergia müügi ja ostu hind määratakse lepinguga. 8.4. Nõuded lokaalse elektrijaama töörežiimi kohta fikseeritakse lepingus. 8.5. Lokaalsetel elektrijaamadel peavad olema tehnilistele nõuetele vastavad arvestusseadmed müüdud ja ostetud elektrienergia mõõtmiseks. 8.6. Autonoomsetes elektrijaamades toodetud elektrienergia kasutamise nõuded kehtestab nende omanik või valdaja. 8.7. Autonoomsetes jaamades toodetud elektrienergia omahinna kalkuleerib ja tariifi kehtestab jaama omanik või valdaja. 8.8. Autonoomsete elektrijaamade ja nende tarbijate elektriseadmed peavad vastama elektriseadmete ehitus- ja ohutuseeskirjadele. 8.9. Autonoomse elektrijaama lülitusskeem peab välistama elektrienergia andmise energiasüsteemi võrku. 9. Elektriga varustaja ja tarbija vastutus 9.1. Elektriga varustaja vastutab tema süü tõttu tarbijale lepingus ettenähtud elektrienergia mitteandmise tagajärjel tekitatud otsese ja tegeliku kahju eest. 9.2. Elektriga varustaja ei kanna vastutust tarbijate ees, kui elektrikatkestused on tingitud alljärgnevast: a) stiihilistest loodusnähtustest, nagu üleujutus, äike, torm, rajutuul, kiilasjää, lumetuisk jms; b) tarbijate või kõrvaliste isikute valest tegevusest, mis põhjustas väljalülitamise; c) plaanilistest remontidest vastavalt punktile 7.2; d) punktis 7.3 toodud asjaoludest. 9.3 Elektriga varustaja ja tarbija vastutus elektrienergia kvaliteedi standardist mittekinnipidamise eest määratakse kindlaks elektrivarustuse lepingus. 9.4. Tarbija vastutab oma valduses olevate elektriseadmete seisukorra, hooldamise, ohutustehnika ja elektrienergia kasutamise nõuetest ning elektritarbimisdistsipliinist kinnipidamise eest. 9.5. Kui ühe tarbija süü tõttu jäi elektrienergia teistele tarbijatele andmata, on elektriga varustajal õigus süüdiolevalt tarbijalt regressi korras sisse nõuda tema poolt teistele tarbijatele heastatud kahju.