I peatükk
Üldsätted
§ 1. Valimissüsteemi alused
Eesti NSV Ülemnõukogu kui alaliselt tegutseva kõrgeima
riigivõimuorgani saadikuid valivad Eesti NSV kodanikud üldise,
ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel.
§ 2. Üldine valimisõigus
(1) Õigus valida on Eesti NSV kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks ja elavad Eesti NSV-s.
(2) Eesti NSV kodanik valib ainult oma elukohajärgses
valimisringkonnas.
(3) Rahvasaadikuks võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane
Eesti NSV kodanik, kes on Eesti NSV -s elanud 10 aastat.
(4) Valimisest ei võta osa psüühiliselt haiged kodanikud,
kelle kohus on seadusega kehtestatud korras tunnistanud
teovõimetuks, samuti kodanikud, kes on kohtu poolt süüdi
mõistetud ja kannavad karistust vabaduskaotuskohas või kes on
kohtu poolt suunatud sundraviasutusse.
(5) Eesti NSV kodaniku valimisõiguse mis tahes otsene või
kaudne piiramine on keelatud alustel, mis ei ole nimetatud
käesoleva paragrahvi esimeses, teises, kolmandas ja neljandas
lõikes.
§ 3. Ühetaoline valimisõigus
Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute valimisel on valijal üks
hääl, valijad võtavad valimisest osa võrdsel alusel.
§ 4. Otsene valimisõigus
Kodanikud valivad rahvasaadikuid vahetult.
§ 5. Salajane hääletamine
Hääletamine rahvasaadikute valimisel on salajane. Igasugune
kontroll valijate tahtevabaduse üle on keelatud.
§ 6. Valimise läbiviimine valimiskomisjonide poolt
Valimise läbiviimise tagavad valimiskomisjonid, mis
moodustatakse töökollektiivide, saadikukandidaatide ülesseadmise
õigust omavate ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike
liikumiste ning valijate elukohajärgsete koosolekute esindajaist.
§ 7. Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku staatuse ja
ametiseisundi ühitamatus
Kodanikud, kes kuuluvad Eesti NSV Ministrite Nõukogu
koosseisu (välja arvatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees),
samuti Eesti NSV Ülemkohtu esimees, tema asetäitjad, liikmed ja
rahvakaasistujad, rajoonide, linnade ja Tallinna linnarajoonide
rahvakohtunikud, Eesti NSV prokurör, tema asetäitjad, Eesti NSV
Rahvakontrolli Komitee esimees, tema asetäitjad ning Eesti NSV
riiklik peaarbiter, tema asetäitjad ja riiklikud arbiterid ei või
olla ühtaegu Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud.
§ 8. Väeosade territooriumil elavate sõjaväelaste
osavõtt valimistest
(1) Väeosade territooriumil elavad sõjaväelased ja nende
perekonnaliikmed, kes on saanud 18-aastaseks, arvestamata nende
väeosa territooriumil elamise aega, võivad valida neli
rahvasaadikut Eesti NSV Ülemnõukogusse Eesti NSV territooriumil
asuvates väeosades moodustatavate ühemandaadiliste
valimisringkondade kaudu. Väeosades moodustatavas
valimisringkonnas valimise territoriaalkomisjonidele pandud
ülesannete täitmiseks moodustab Eesti NSV Ülemnõukogu hiljemalt
kolm kuud enne valimispäeva valimise ringkonnakomisjoni.
(2) Väeosades valimisringkonna ja -jaoskondade ning valimise
ringkonna- ja jaoskonnakomisjonide moodustamine,
saadikukandidaatide ülesseadmine ja muud valimisüritused toimuvad
käesoleva seadusega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(3) Väeosades seavad valijate koosolekud üles oma esindaja
Eesti NSV Valimiskomisjoni, samuti esindajad väeosades
moodustatava valimisringkonna ringkonnakomisjoni ja esindajad
väeosas moodustatavatesse valimise jaoskonnakomisjoni. Valimise
jaoskonnakomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku väeosa
komandör. Saadikukandidaadid väeosades moodustatud
valimisringkonnas seatakse üles väeosades valijate koosolekutel
käesoleva seaduse nõudeid arvestades.
(4) Väeosades moodustatud valimisjaoskondades võib valimise
jaoskonnakomisjon kuulutada hääletamise lõppenuks mis tahes ajal,
kui kõik nimekirja kantud valijad on hääletanud.
§ 9. Vastutus valimisseaduse rikkumise eest
(1) Kodanik, kes takistab vägivalla, pettuse või ähvardusega
või muul viisil valijal vabalt teostamast tema õigust valida või
olla valitav rahvasaadikuks või tegemast valimiseelset
agitatsiooni, samuti valimiskomisjoni liige, riigi- või
ühiskondliku organi ametiisik ning kodanik, kes on võltsinud
valimisdokumente või -tulemusi, teadvalt ebaõigesti lugenud hääli
või rikkunud hääletamissaladust või mõnel muul viisil rikkunud
käesolevat seadust, kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.
(2) Vastutusele võetakse ka isik, kes on teadvalt levitanud
saadikukandidaadi kohta valet või teisi teda häbistavaid
väljamõeldisi, ükskõik millisel viisi alandanud tema au ja
väärikust.
II peatükk
Valimise määramine ja valimisringkondade moodustamine
§ 10. Valimise määramine
(1) Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute valimispäeva määrab Eesti
NSV Ülemnõukogu hiljemalt neli kuud enne Ülemnõukogu volituste
tähtaja lõppemist.
(2) Eesti NSV Ülemnõukogu võib määrata Eesti NSV Ülemnõukogu
ennetähtaegse valimise.
(3) Eesti NSV Ülemnõukogu valitakse viieks aastaks.
§ 11. Valimisringkondade moodustamine
(1) Eesti NSV Ülemnõukogu valimisel moodustatakse ühe- või
mitmemandaadilised valimisringkonnad.
(2) Eesti NSV Ülemnõukogu on 105-liikmeline. Eesti NSV
Ülemnõukogu Presiidium moodustab hiljemalt kolm kuud enne
valimispäeva lisaks käesoleva seaduse paragrahv 8 kohaselt väeosi
hõlmavale neljale ühemandaadilisele valimisringkonnale rajoonide
ja vabariikliku alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogude või
nende täitevkomiteede ettepanekuid arvestades Eesti NSV
Ülemnõukogu valimisringkonnad selliselt, et iga rajoon ja
vabariikliku alluvusega linn, Tallinnas iga linnarajoon saab kaks
saadikumandaati, ülejäänud saadikumandaadid jagatakse lihtkvoodi
ja suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes vastavas rajoonis või
vabariikliku alluvusega linnas elavate valijate arvestuslikust
arvust.
(3) Teadaande valimisringkondade moodustamise kohta ja nende
piiride kirjelduse koos valijate eeldatava arvuga igas
valimisringkonnas avaldab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
hiljemalt 85 päeva enne valimispäeva.
III peatükk
Valimisjaoskonnad
§ 12. Valimisjaoskondade moodustamine
(1) Hääletamise ning häälte lugemise korraldamiseks Eesti NSV
Ülemnõukogu valimisel jaotatakse rajoonide ja vabariikliku
alluvusega linnade territoorium valimisjaoskondadeks.
Valimisjaoskondade moodustamisel asub valimisjaoskond tervikuna
ühes valimisringkonnas.
(2) Valimisjaoskondi võidakse moodustada ka valimispäeval
sõidus olevatel laevadel, mis väljuvad varem kui 14 päeva enne
valimispäeva kodusadamast. Need valimisjaoskonnad kuuluvad laeva
kodusadama valimisringkonda.
§ 13. Valimisjaoskondade moodustamise kord ja normid
(1) Valimisjaoskondi moodustavad rajoonide ja vabariikliku
alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogud või nende
täitevkomiteed. Valimispäeval sõidus olevatel laevadel
moodustavad valimisjaoskondi nimetatud rahvasaadikute nõukogud
või nende täitevkomiteed, kelle territooriumil laeva kodusadam
asub.
(2) Valimisjaoskonnad moodustatakse hiljemalt 75 päeva enne
valimispäeva. Teadaanne valimisjaoskondade moodustamise ning
nende piiride kohta avaldatakse hiljemalt kaks kuud enne
valimispäeva vastava rajooni või linna ajalehes, näidates ära
jaoskonnakomisjoni ja hääletamisruumi asukohta. Nimetatud
teadaannet korratakse hiljemalt 15 päeva enne valimisi.
(3) Valimisjaoskonnad moodustatakse vähemalt 20 ja mitte
rohkem kui 3000 valijaga. Erandjuhtudel võib Eesti NSV
Valimiskomisjoni loal moodustada valimisjaoskondi ka vähem kui 20
või enam kui 3000 valija olemasolu korral.
IV peatükk
Valijate nimekirjad
§ 14. Valijate nimekirjade koostamine
(1) Eesti NSV Ülemnõukogu valimise läbiviimiseks koostab iga
valimisjaoskonna valijate nimekirja vastav valimise
jaoskonnakomisjon koos vastava rahvasaadikute nõukogu
täitevkomiteega. Seda tehakse Eesti NSV Valimiskomisjoni poolt
määratud vormi kohaselt kas selleks trükitud plankidel või
raaliga. Valitud nimekiri koostatakse olemasolevate andmete
alusel, vajaduse korral kontrollib nende õigsust valimise
jaoskonnakomisjon aktiivi kaasabil.
(2) Valijate nimekirja koostamise õigsuse eest vastutavad
valimise jaoskonnakomisjoni esimees ja sekretär, kes kinnitavad
valijate nimekirja õigsust oma allkirjaga valijate nimekirja
lõpus.
§ 15. Valijate nimekirja kandmise kord
(1) Valijate nimekirja kantakse kõik valimisõiguslikud Eesti
NSV kodanikud, kes valimispäevaks on saanud või sel päeval saavad
18-aastaseks ja kes nimekirja koostamise ajal elavad selle
valimisjaoskonna territooriumil.
(2) Valijate elukoha üle vaidluse tekkimisel kantakse valija
valijate nimekirja vastavalt sissekirjutusele passis.
(3) Valijat võib kanda ainult ühte valijate nimekirja.
§ 16. Valijate nimekirja tutvustamine valijatele ja selles paranduste tegemine
(1) Valijate nimekirja tutvustamine valijatele algab valimise
jaoskonnakomisjoni ruumes 15 päeva enne valimispäeva. Iga valija
võib valijate nimekirjas vigade avastamisel nõuda valimise
jaoskonnakomisjonilt nende kõrvaldamist. Vead tuleb parandada
kohe, kui aga vea parandamiseks on vaja täiendavat kontrolli,
siis tuleb seda teha kahe päeva jooksul ettepaneku esitamisest
arvates. Kui paranduse tegemiseks ei ole alust, teatatakse
sellest ettepaneku esitajate hiljemalt kahe päeva jooksul. Selle
otsuse peale võib kaevata hiljemalt viis päeva enne valimispäeva
vastavale rajooni või vabariikliku alluvusega linna
valimiskomisjonile, kes on kohustatud kaebuse läbi vaatama kolme
päeva jooksul ning kelle otsus on lõplik. Paranduse valijate
nimekirjas teeb vastavalt sellele otsusele valimise
jaoskonnakomisjon viivitamatult.
(2) Valijate nimekirjadesse kantud kodanikke nimekirjast
valimispäeval ei kustutata.
(3) Valijate nimekirjast eksituse tõttu välja jäänud valija
kannab valimise jaoskonnakomisjon nimekirja lisasse, millele
jaoskonnakomisjoni esimees ja sekretär valimispäeval hääletamise
lõpetamisel alla kirjutavad.
V peatükk
Valimiskomisjonid
§ 17. Valimiskomisjonide süsteem
(1) Eesti NSV Ülemnõukogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi:
1) Eesti NSV Valimiskomisjon;
2) rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade
valimiskomisjonid (valimise territoriaalkomisjonid);
3) valimise jaoskonnakomisjonid
(2) Eesti NSV Valimiskomisjoni ja valimise
territoriaalkomisjonide volituste aeg on viis aastat.
§ 18. Eesti NSV Valimiskomisjoni moodustamine
(1) Eesti NSV Valimiskomisjoni moodustab ja teeb selle
koosseisus muudatusi Eesti NSV Ülemnõukogu. Komisjoni koosseisu
kuuluvad esimees, esiehe asetäitja, sekretär ja 15 liiget.
(2) Eesti NSV Valimiskomisjon moodustatakse hiljemalt kolm
kuud enne valimispäeva. Ettepanekuid Eesti NSV Valimiskomisjoni
isikulise koosseisu kohta esitavad rajoonide ja vabariikliku
alluvusega linnade rahvasaadikute nõukogud või nende
täitevkomiteed ning saadikukandidaatide ülesseadmise õigust omavate
ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste
vabariiklikud esinduskogud.
(3) Eesti NSV Valimiskomisjoni tegevuse organisatsioonilise
ja tehnilise teenindamise tagab sekretariaat.
§ 19. Rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade
valimiskomisjonide moodustamine
(1) Rajoonide ja vabariikliku alluvusega linnade
valimiskomisjone (valimise territoriaalkomisjone) moodustavad ja
nende koosseisus teevad muudatusi vastavad rahvasaadikute
nõukogud või nende täitevkomiteed. Komisjoni koosseisu kuulub 5
kuni 18 (Tallinnas valimise linnakomisjoni kuni 30) liiget.
(2) Valimise territoriaalkomisjonid moodustatakse hiljemalt
kolm kuud enne valimispäeva. Esindajaid rajoonide ja
vabariikliku alluvusega linnade valimiskomisjonidesse seavad üles
nende territooriumil asuvad töökollektiivid või nende nõukogud ja
töökollektiivide allüksused ning saadikukandidaatide ülesseadmise
õigust omavate ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike
liikumiste rajooni- või linnaorganid.
§ 20. Eesti NSV Valimiskomisjoni volitused
Eesti NSV Valimiskomisjon:
1) kontrollib Eesti NSV territooriumil käesoleva seaduse
täitmist ning tagab selle ühetaolise kohaldamise; annab juhiseid
ja selgitusi selle täitmise kohta;
2) suunab teiste valimiskomisjonide tegevust;
3) otsustab valimise materiaal-tehnilise kindlustamise
küsimusi;
4) kehtestab Eesti NSV Ülemnõukogu valimisel
valimisdokumentide vormid ja nende hoidmise korra, valimiskastide ja
-pitsatite näidised;
5) peab arvestust ülesseatud Eesti NSV Ülemnõukogu
saadikukandidaatide kohta;
6) kuulab valimiskomisjonide, vajaduse korral aga ükskõik
millise Eesti NSV territooriumil asuva riigi- või ühiskondliku
organi, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni informatsiooni
valimise korraldamise küsimustes;
7) kontrollib Eesti NSV Ülemnõukogu valimise läbiviimise
õigsust;
8) teeb kokkuvõtte Eesti NSV Ülemnõukogu valimisest ning
avaldab teadaande valimise tulemuste kohta; registreerib valitud Eesti NSV
Ülemnõukogu saadikud ja avaldab nende nimekirja;
9) teeb ettepanekud Eesti NSV Ülemnõukogule
Ülemnõukogussevalitud kodanike saadikuvolituste tunnustamiseks
või lõpetamiseks;
10) otsustab kordus- ja asendusvalimise korraldamise küsimusi;
11) vaatab läbi avaldused ja kaebused Eesti NSV Ülemnõukogu
valimise territoriaalkomisjonide otsuste ja tegevuse peale ning
teeb nende suhtes otsused;
12) täidab muid volitusi vastavalt käesolevale seadusele.
§ 21. Valimise territoriaalkomisjonide volitused
Valimise territoriaalkomisjon:
1) tegutseb Eesti NSV Valimiskomisjoni suunamisel ja
kontrollib käesoleva seaduse täitmist vastava rajooni või
vabariikliku alluvusega linna territooriumil;
2) kuulab valimise jaoskonnakomisjonide, riigi- ja
ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide
inforatsiooni valimise korraldamise küsimuses;
3) otsustab valimise materiaal-tehnilise kindlustamise
küsimusi Eesti NSV Valimiskomisjoni poolt eraldatud summade
piires;
4) peab arvestust vastava rajooni või vabariikliku alluvusega
linna territooriumil Eesti NSV Ülemnõukogusse ülesseatud
saadikukandidaatide kohta ja teatab nende ülesseadmisest Eesti
NSV Valimiskomisjonile;
5) registreerib Eesti NSV Ülemnõukogusse ülesseatud
saadikukandidaadid ja nende usaldusmehed ning annab neile vastavad
tõendid;
6) pöördub valijate poole ettepanekuga saadikukandidaatide
ülesseadmiseks nendes valimisringkondades, kus seda veel 5 päeva
enne ülesseadmise lõppemist ei ole tehtud;
7) kinnitab valimissedelite teksti ning tagab valimissedelite
valmistamise ja nendega valimise jaoskonnakomisjonide
varustamise;
8) kontrollib valimise läbiviimise õigsust; teeb kindlaks Eesti
NSV Ülemnõukogu saadikute valimise tulemused oma territooriumil;
9) moodustab valimise jaoskonnakomisjonid ja teeb nende
koosseisus muudatusi, suunab nende tegevust;
10) vaatab läbi avaldused ja kaebused valimise
jaoskonnakomisjonide otsuste ja tegevuse peale ning teeb nende
kohta otsused;
11) korraldab kordus- ja asendusvalimise;
12) täidab muid volitusi vastavalt käesolevale seadusele.
§ 22. Valimise jaoskonnakomisjonide moodustamine
(1) Valimise jaoskonnakomisjonid moodustab vastav rajooni või
vabariikliku alluvusega linna valimiskomisjon hiljemalt 45 päeva
enne valimispäeva. Komisjoni koosseisu kuulub 3 kuni 15 liiget.
(2) Esindajaid valimise jaoskonnakomisjonide koosseisu seavad
hiljemalt 50 päeva enne valimispäeva üles vastava rajooni või
vabariikliku alluvusega linna territooriumil asuvad
töökollektiivid või nende nõukogud ja töökollektiivide
allüksused, saadikukandidaatide ülesseadmise õigust omavate
ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste rajooni-
või linnaorganid ja allorganisatsioonid ning valijate
elukohajärgsed koosolekud.
(3) Kui valimise jaoskonnakomisjonide moodustamise ajaks ei
ole mõne valimise jaoskonnakomisjoni koosseisu nõutaval arvul
esindajaid üles seatud, pöördub valimise territoriaalkomisjon
töökollektiivide või nende nõukogude ja töökollektiivide
allüksuste, saadikukandidaatide ülesseadmise õigust omavate
ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste
rajooni- või linnaorganite ja algorganisatsioonide ning valijate
elukohajärgsete koosolekute poole ettepanekuga täiendavaks
esindajate ülesseadmiseks selle valimise jaoskonnakomisjoni
koosseisu.
§ 23. Valimise jaoskonnakomisjonide volitused
(1) Valimise jaoskonnakomisjon:
1) koostab valijate nimekirja;
2) tagab valijatele võimaluse valijate nimekirjaga
tutvumiseks; võtab vastu ja vaatab läbi ettepanekud valijate
nimekirjas paranduste tegemiseks; teeb valijate nimekirjas
vajalikud parandused;
3) teeb valijatele teatavaks jaoskonnakomisjoni asukoha ja
tööaja, valimispäeva ja hääletamise koha;
4) võtab enne valimispäeva valimispäeval äraolevatelt
valijatelt vastu valimissedeleid suletud ümbrikus;
5) tagab hääletusruumi ja valimiskastide ettevalmistamise;
6) korraldab valimispäeval hääletamist;
7) loeb valimisjaoskonnas antud hääled;
8) vaatab läbi valimise ettevalmistamise ja hääletamise
korraldamisega seotud avaldused ja kaebused ning võtab nende
kohta vastu otsused;
9) täidab muid volitusi vastavalt käesolevale seadusele.
(2) Valimise jaoskonnakomisjoni volitused lõpevad valitud
rahvasaadikute volituste tunnustamisega.
§ 24. Valimiskomisjonide töökorraldus
(1) Valimiskomisjoni esimees, esimehe asetäitja ja sekretär
valitakse komisjoni koosolekul. Komisjon, milles on vähem kui 5
liiget, valib esimehe ja sekretäri.
(2) Valimiskomisjoni koosolekud kutsub kokku selle esimees ja
need on õiguspädevad, kui neist võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku komisjoni koosseisust. Valimise jaoskonnakomisjoni
esimese koosoleku kutsub kokku vastav valimise
territoriaalkomisjon. Komisjoni otsused võetakse vastu avalikul
või salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Komisjoni
liikmetel, kes ei ole nõus komisjoni otsusega, on õigus avaldada
eriarvamust, mis lisatakse kirjalikult valimiskomisjoni koosoleku
protokollile.
(3) Valimiskomisjonide volituste piires vastuvõetud otsused
on täitmiseks kohustuslikud kõigile riigi- ja ühiskondlike
organitele, ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele.
(4) Valimise jaoskonnakomisjoni otsuste ja tegevuse peale
võib kaevata vastavale rajooni või vabariikliku alluvusega linna
valimiskomisjonile, valimise territoriaalkomisjoni otsuste ja
tegevuse peale Eesti NSV Valimiskomisjonile.
(5) Üks valimiskomisjoni liige võidakse komisjoni otsuse
alusel vabastada valimise korraldamise ajaks töö- või
ametikohustuste täitmisest keskmise palga säilitamisega valimise
korraldamiseks eraldatavast rahast.
(6) Valimiskomisjoni liikmel pole õigust saadikukandidaatide
poolt või vastu agiteerida.
§ 25. Muudatuste tegemine valimiskomisjonide
koosseisus
Valimiskomisjoni liikme võib kohustuste täitmisest komisjonis
vabastada selle komisjoni koosseisu kinnitanud organ tema
isikliku avalduse või teda ülesseadnud töökollektiivi,
ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondliku liikumise või valijate
elukohajärgse koosoleku esildise põhjal, samuti juhul, kui ta ei
võta osa komisjoni tööst. Uue esindaja ülesseadmine ja tema
kinnitamine komisjoni koosseisu toimub käesoleva seadusega
kehtestatud korras.
§ 26. Avalikkus valimiskomisjonide töös
Valimiskomisjonid informeerivad elanikke oma koosolekutest,
tehtud otsustest ja korraldatavatest üritustest. Komisjonide
istungid on avalikud.
§ 27. Kaasabi valimiskomisjonidele nende volituste
täitmisel
(1) Riigi- ja ühiskondlikud organid, ettevõtted, asutused,
organisatsioonid ja ametiisikud on kohustatud osutama
valimiskomisjonidele kaasabi nende volituste täitmisel ning andma
nende tööks vajalikke andmeid ja materjale.
(2) Valimiskomisjonidel on õigus pöörduda valimise
korraldamise küsimustes riigi- ja ühiskondlike organite,
ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja ametiisikute poole,
kes on kohustatud tõstatatud küsimuse läbi vaatama ja andma
valimiskomisjonile vastuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.
VI peatükk
Saadikukandidaatide ülesseadmine ja registreerimine
§ 28. Saadikukandidaatide ülesseadmine
(1) Saadikukandidaatide ülesseadmine algab 75 päeva ja lõpeb
45 päeva enne valimispäeva.
(2) Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus on Eestimaa
Kommunistlikul Parteil, ametiühingutel, kooperatiivsetel
organisatsioonidel, Eestimaa Leninlikul Kommunistlikul
Noorsooühingul, naisteühendustel, sõja- ja tööveteranide ning
teadustöötajate ühendustel ja loomingulistel liitudel,
töökollektiividel, samuti seadusega ettenähtud korras
registreeritud ühiskondlikel organisatsioonidel ja ühiskondlikel
liikumistel, kellel on vastavalt registreeritud põhikirjale õigus
üles seada saadikukandidaate rahvasaadikute nõukogude valimisel,
nende moodustatud valimisliitudel, valijate elukohajärgsetel
koosolekutel ning kodanikualgatuse korras saadikukandidaadi
ülesseadmiseks liitunud valijatel.
(3) Saadikukandidaate võivad üles seada antud
valimisringkonnas asuvad töökollektiivid või nende allüksused.
Saadikukandidaat seatakse üles töökollektiivi või selle allüksuse
koosolekul, millest võtab osa üle poole töökollektiivi või selle
allüksuse töötajatest, kuid mitte vähem kui 100 töötajat.
Väikesed töökollektiivid või töökollektiivide allüksused võivad
saadikukandidaate üles seada ühiselt. Saadikukandidaadid seatakse
üles ühisel koosolekul, millest igast töökollektiivist või
töökollektiivi allüksusest võtab osa üle poole töökollektiivi või
töökollektiivi allüksuse töötajatest, kuid kokku mitte vähem kui
100 töötajat. Suurtes töökollektiivides, kus töötajate suure arvu
tõttu pole võimalik töökollektiivi otsustusvõimelist koosolekut
kokku kutsuda, võib saadikukandidaate üles seada töökollektiivide
otsustusvõimelistel konverentsidel (volinike koosolekutel).
Saadikukandidaatide ülesseadmise koosolekud on avalikud.
(4) Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus kõikides
valimisringkondades on ühiskondlike organisatsioonide ja
ühiskondlike liikumiste vabariiklikel otsustusvõimelistel
esinduskogudel (konverentsidel, volikogudel, pleenumitel).
Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus on samuti ühiskondlike
organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste rajooni või
vabariikliku alluvusega linna otsustusvõimelistel esinduskogudel
vastava rajooni või vabariikliku alluvusega linna territooriumil
moodustatud valimisringkondades.
(5) Saadikukandidaat võidakse üles seada ka valimisringkonnas
valijate elukohajärgsel koosolekul, kui sellest võtab osa
vähemalt 150 valijat.
(6) Iga töökollektiiv või selle allüksus, samuti teises
rajoonis või vabariikliku alluvusega linnas asub töökollektiivi
allüksus, ühiskondliku organisatsiooni ja ühiskondliku liikumise
vabariiklik, rajooni ja vabariikliku alluvusega linna esinduskogu
ning valijate elukohajärgne koosolek ei või ühes
valimisringkonnas üles seada rohkem saadikukandidaate kui selles
valimisringkonnas on mandaate.
(7) Kodanikualgatuse korras saadikukandidaadi üleseadmiseks
elukohajärgselt liitunud valimisringkonna valijad ei või antud
valimisringkonnas üles seada rohkem saadikukandidaate kui selles
valimisringkonnas on mandaate.
(8) Saadikukandidaadi ülesseadmist võib algatada iga valija
(sealhulgas esitada iseenda kandidatuuri).
§ 29. Saadikukandidaatide ülesseadmise vormistamine
(1) Saadikukandidaadi ülesseadmine vormistatakse Eesti NSV
Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohase töökollektiivi
või selle allüksuse, ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondliku
liikumise või valijate elukohajärgse koosoleku protokollina.
Kodanikualgatuse korras saadikukandidaadi ülesseadmine
vormistatakse Eesti NSV Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi
kohase esildisena.
(2) Saadikukandidaat loetakse ülesseatuks, kui tema
ülesseadmise poolt hääletas üle poole koosolekust osavõtjatest
või esinduskogu koosseisust, kodanikualgatuse korras
saadikukandidaadi ülesseadmisel aga siis, kui tema ülesseadmise
poolt andis vormikohasele esildisele oma allkirja 75 valijat.
(3) Saadikukandidaadi ülesseadmisel kodanikualgatuse korras
korraldab valijate toetusallkirjade kogumist ja allkirjade õigsuse
eest vastutab valijate esindaja, kelleks võib olla
saadikukandidaadi ülesseadmise algatanud kodanik.
(4) Saadikukandidaadi ülesseadmisel kodanikualgatuse korras
kontrollivad valija allkirja õigsust pärast saadikukandidaatide
ülesseadmise tähtaja lõppu valimise territoriaalkomisjonid omal
algatusel või kirjaliku kaebuse põhjal, mille on esitanud
vastavas valimisringkonnas kandideerivad saadikukandidaadiks
ülesseadnud valijate esindajad või nende saadikukandidaatide
usaldusmehed. Kui allkirja väidetav omanik seda omaks ei tunnista,
siis allkiri tühistatakse.
(5) Töökollektiivi või selle allüksuse koosoleku, suurtes
töökollektiivides konverentsi (volinike koosoleku), ühiskondliku
organisatsiooni või ühiskondliku liikumise esinduskogu või
koosoleku ning valijate elukohajärgse koosoleku protokoll
esitatakse vastavale valimise territoriaalkomisjonile 3 tööpäeva
jooksul pärast saadikukandidaadi ülesseadmist. Kodanikualgatuse
korras saadikukandidaadi ülesseadmisel esitatakse esildis
ülesseadmise kohta vastavale valimise territoriaalkomisjonile
hiljemalt ülesseadmise tähtaja lõpuks.
(6) Protokolli või esildise valimise territoriaalkomisjonile
esitamisel kontrollib dokumenti vastu võttev komisjoni liige
selle vastavust kehtestatud vormi nõuetele. Nende nõuete
rikkumise avastamisel antakse ülesseadjale ilmnenud vigade
parandamiseks 72 tundi. Kui valimiskomisjoni poolt vastuvõetud
dokumentides leitakse vormistamisvigu hiljem, loetakse
ülesseadmisdokumendid kehtivaks.
(7) Valimise territoriaalkomisjonile laekunud protokollide ja
esildiste alusel koostab komisjon pidevalt täiendatavad
ülesseatud saadikukandidaatide nimestikud, millega võimaldab
tutvuda kõigil soovijail.
§ 30. Nõusolek saadikukandidaadina kandideerimiseks
(1) Saadikukandidaadiks ülesseatud kodanik annab kirjaliku
nõusoleku kandideerimiseks vastavale valimise
territoriaalkomisjonile hiljemalt registreerimise tähtaja
alguseks. Nõuolekuavalduses peab saadikukandidaat täpselt
märkima, millises valimisringkonnas ta on nõus kandideerima ning
kui kaua ta on elanud Eesti NSV-s.
(2) Eesti NSV kodanik ei või olla üheaegselt enam kui kahe
rahvasaadikute nõukogu saadik. Ta ei või kandideerida üheaegselt
enam kui kahte rahvasaadikute nõukogusse. Saadikukandidaat ei või
anda nõusolekut kandideerimiseks Eesti NSV Ülemnõukogusse enam
kui ühes valimisringkonnas. Eesti NSV Ülemnõukogu
saadikukandidaadiks esitatav kodanik peab alaliselt elama või omama
põhitöökoha selle rajooni või vabariikliku alluvusega linna
territooriumil, kus ta on andnud nõusoleku kandideerimiseks.
(3) Kui ülesseatud saadikukandidaat pole vastavale
valimiskomisjonile tähtajaks nõusolekuavaldust esitanud või kui
ta on kandideerimast loobunud, kustutatakse tema nimi
valimiskomisjoni poolt peetavast ülesseatud saadikukandidaatide
nimekirjast.
§ 31. Saadikukandidaadi loobumine kandideerimast
Registreeritud saadikukandidaadil on õigus kandideerimast
loobuda, kuid mitte hiljem kui 20 päeva enne valimispäeva,
pöördudes kirjaliku avaldusega vastava valimise
territoriaalkomisjoni poole ning teatades sellest ülesseadjale.
§ 32. Saadikukandidaatide täiendav ülesseadmine
(1) Kui ülesseatud saadikukandidaatide arv osutub võrdseks
mandaatide arvuga või on jäänud sellest väiksemaks, samuti kui
saadikukandidaat on välja langenut pärast saadikukandidaatide
registreerimise tähtaja lõppemist ja järelejäänud kandidaatide arv
ei ületa valimisringkonnas mandaatide arvu, pöördub vastav
valimise territoriaalkomisjon valijate poole ettepanekuga seada
üles uusi saadikukandidaate. Kui saadikukandidaat langeb välja
vähem kui 15 päeva enne valimispäeva ja järelejäänud kandidaatide
arv ei ületa valimisringkonnas mandaatide arvu, määrab Eesti NSV
Valimiskomisjon saadikukandidaatide täiendava ülesseadmise ja
registreerimise uued tähtajad ning viib läbi valimised selles
valimisringkonnas hiljemalt kuu aja jooksul pärast üldist
valimispäeva.
(2) Saadikukandidaatide täiendav ülesseadmine toimub
käesoleva seadusega kehtestatud korras.
§ 33. Saadikukandidaatide registreerimine
(1) Ülesseatud saadikukandidaadi registreerimiseks on
nõutavad vormikohane protokoll või esildis ülesseadmise kohta
ning saadikukandidaadi kirjalik nõusolekuavaldus
kandideerimiseks.
(2) Saadikukandidaate registreerib vastav valimise
territoriaalkomisjon. Saadikukandidaatide registreerimine algab
40 päeva ja lõpeb 30 päeva enne valimispäeva.
(3) Vastav valimise territoriaalkomisjon ei või keelduda
ülesseatud saadikukandidaadi registreerimisest, kui
saadikukandidaat on üles seatud käesoleva seaduse nõuete kohaselt
või kui puudused ülesseadmisdokumentides jõuti kõrvaldada nõutud
aja jooksul. Registreerimisest keeldumise peale võib kolme päeva
jooksul kaevata Eesti NSV Valimiskomisjonile, kelle kahe tööpäeva
jooksul vastuvõetud otsus on lõplik ja vastavale valimise
territoriaalkomisjonile kohustuslik.
(4) Käesoleva seaduse rikkumise avastamisel võib
saadikukandidaadi registreerimise tühistada vaid
saadikukandidaadi registreerinud valimise territoriaalkomisjon.
Selle otsuse peale võib kaevata Eesti NSV Valimiskomisjonile,
kelle kahe tööpäeva jooksul tehtud otsus on lõplik.
(5) Igale registreeritud saadikukandidaadile annab vastav
valimise territoriaalkomisjon sellekohase tõendi.
(6) Valimise territoriaalkomisjon avalikustab hiljemalt
kolmandal päeval pärast registreerimistähtaja lõppu andmed
registreeritud saadikukandidaatide kohta, näidates ära iga
saadikukandidaadi ees- ja perekonnanime, sünniaasta, ametikoha
(tegevusala), töö- ja elukoha ning Eesti NSV-s elamise aja.
(7) Saadikukandidaat ei või kuuluda Eesti NSV
Valimiskomisjoni, samuti selle valimisringkonna valimise
territoriaalkomisjoni ja valimise jaoskonnakomisjoni, kus ta on
saadikukandidaadina üles seatud. Saadikukandidaadiks ülesseatud
kodanik, kes kuulub ühte nimetatud komisjonidest, loetakse
vabastatuks kohustustest komisjonis tema saadikukandidaadiks
registreerimise hetkest.
§ 34. Valimissedel
(1) Valimissedelid trükitakse eraldi eesti ja vene keeles ja
seda korraldab vastav valimise territoriaalkomisjon.
Valimissedelid antakse valimise jaoskonnakomisjonile üle
hiljemalt 16 päeva enne valimispäeva.
(2) Eestikeelsele valimissedelile märgitakse
saadikukandidaatide ees- ja perekonnanimi, venekeelsele
valimissedelile märgitakse saadikukandidaatide perekonna-, ees-
ja isanimi.
(3) Registreeritud saadikukandidaadid kantakse
valimissedelile tähestiku järjekorras.
VII peatükk
Saadikukandidaadi tegevuse põhitagatised
§ 35. Saadikukandidaadi õigus esineda koosolekutel,
kasutada massiteabevahendeid, saada
informatsiooni
(1) Pärast valimise territoriaalkomisjoni poolt
registreerimist luuakse saadikukandidaadile võimalused
esinemiseks valimiseelsetel koosolekutel, nõupidamistel,
istungitel, ajakirjanduses, televisioonis ja raadios.
(2) Riigi- ja ühiskondlikud organid ning ettevõtete, asutuste
ja organisatsioonide juhid on kohustatud abistama
saadikukandidaati valijatega kohtumiste korraldamisel ning
vajalike teatme- ja infomaterjalide saamisel.
§ 36. Saadikukandidaadi usaldusmehed
(1) Saadikukandidaadil võib olla kuni kümme usaldusmeest, kes
pärast nende registreerimist vastava valimise
territoriaalkomisjoni poolt aitavad saadikukandidaadil läbi viia
valimiskampaaniat, esindavad tema huve suhetes riigi- ja
ühiskondlike organitega ning valijate ja valimiskomisjonidega.
(2) Saadikukandidaat nimetab usaldusmehed oma äranägemisel ja
teatab neist registreerimiseks valimise territoriaalkomisjonile.
Pärast usaldusmeeste registreerimist annab valimiskomisjon neile
tõendi.
(3) Usaldusmees ei või olla selle Eesti NSV Ülemnõukogu
valimise territoriaalkomisjoni või jaoskonnakomisjoni liige, kes
korraldab ja viib läbi tema poolt esindavata saadikukandidaadi
valimised.
§ 37. Valimiseelne agitatsioon
(1) Eesti NSV kodanikele, töökollektiividele, ühiskondlikele
organisatsioonidele ja ühiskondlikele liikumistele tagatakse
saadikukandidaatide poliitiliste, tööalaste ja isiklike omaduste
vaba ja igakülgne arutamine, samuti õigus agitatsiooniks
koosolekutel, trükisõnas, televisioonis ja raadios.
(2) Valimiskomisjonid korraldavad saadikukandidaatide
ülesseadjatele vastava sisseseadega ruumide andmise koosolekute
ja miitingute pidamiseks, samuti võimaluste loomise valimiseelse
agitatsiooni tegemiseks massiteabevahendites.
(3) Saadikukandidaadid korraldavad kohtumisi oma valijatega
neile sobivas vormis. Valijate koosolekuid korraldavad
saadikukandidaadi usaldusmehed koos vastava rahvasaadikute
nõukogu täitevkomiteega, töökollektiivide, ühiskondlike
organisatsioonide ja ühiskondlike liikumistega. Koosolekute ja
kohtumiste ajast ja kohast teatatakse valimiskomisjonile ja
valijatele aegsasti.
(4) Agitatsioon valimise päeval pole lubatud, välja arvatud
varem ülespandud trükised väljaspool hääletusruumi.
§ 38. Saadikukandidaadi vabastamine töö- või
ametikohustuste täitmisest osavõtuks valimiseelsetest üritustest
Saadikukandidaat vabastatakse pärast registreerimist
valijatega kohtumiste ning valimiseelsetel koosolekutel,
miitingutel, televisioonis ja raadios esinemise ajaks töö- või
ametikohustuste täitmisest keskmise palga säilitamisega valimise
korraldamiseks eraldatavast rahast.
§ 39. Saadikukandidaadi tasuta sõidu õigus
Saadikukandidaadil on pärast tema registreerimist õigus
tasuta sõita iga liiki ühissõidukeis (välja arvatud takso)
vastava valimisringkonna piires. Saadikukandidaadil, kes elab
väljapool valimisringkonda, on samasugune õigus sõiduks
valimisringkonda ja tagasi elukohta.
§ 40. Valimisega seotud kulud
(1) Valimise korraldamiskulud tasutakse Eesti NSV
Valimiskomisjoni määratud riiklike rahaliste vahendite arvel.
(2) Eesti NSV kodanikud, töökollektiivid, ühiskondlikud
organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised võivad
valimiseelseks agitatsiooniks kasutada oma raha Eesti NSV
Valimiskomisjoni määratud ulatuses.
(3) Ettevõtted, asutused, organisatsioonid ja riigiorganid
annavad valimise korraldamiseks valimiskomisjonide käsutusse
tasuta vajalikud ruumid ja sisseseade.
§ 41. Saadikukandidaadi puutumatus
(1) Saadikukandidaati ei tohi võtta kriminaalvastutusele,
vahistada ega tema suhtes kohaldada kohtu korras
administratiivkaristust ilma Eesti NSV Valimiskomisjoni
nõusolekuta.
(2) Ohu tekkimisel saadikukandidaadi ja tema
perekonnaliikmete julgeolekute või vara puutumatusele tagavad
õiguskaitseorganid saadikukandidaadi taotlusel vajaliku kaitse.
VII peatükk
Hääletamise ja valimisest kokkuvõtete tegemise kord
§ 42. Hääletamise aeg ja koht
(1) Valimise päeval algab hääletamine kell 7 hommikul ning
lõpeb kell 8 õhtul.
(2) Hääletamise ajast ja kohast informeerib valimise
jaoskonnakomisjon valijaid hiljemalt 15 päeva enne valimispäeva.
(3) Valimisjaoskondades, mis on moodustatud valimispäeval
sõidus olevatel laevadel või ühendustingimuste tõttu raskesti
ligipääsetavatel saartel, võib valimise jaoskonnakomisjon
kuulutada hääletamise lõppenuks mis tahes ajal, kui hääletanud
kõik nimekirja kantud valijad.
(4) Valija, kes ajutiselt lahkub oma elukohast pärast
valijate nimekirjade tutvustamise algust ja on ära valimispäeval,
võib oma elukohajärgselt valimise jaoskonnakomisjonilt nõuda
valimissedeli, teha oma otsuse saadikukandidaatide suhtes ja
jätta täidetud valimissedeli suletud ümbrikus
jaoskonnakomisjonile, kes valimispäeval häälte lugemisel avab
ümbriku ja paneb ümbrikus oleva valimissedeli teiste
hääletamisest osavõtnud sedelite hulka. Valija annab valijate
nimekirja valimissedeli saamise kohta allkirja.
§ 43. Hääletamine
(1) Igas valimisjaoskonnas hääletatakse selleks eraldatud
ruumis, kus peavad olema salajase hääletamise kabiinid,
valimissedelite väljaandmise koht ja valimiskastid.
(2) Hääletamisruumis vastutab korra tagamise eest valimise
jaoskonnakomisjon.
(3) Enne hääletamise algust kontrollib valimise
jaoskonnakomisjoni esimees komisjoni liikmete juuresolekul
valimiskaste ning plommib või pitseerib need.
(4) Iga valija hääletab isiklikult. Valimissedeli annab
valijale valimise jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel
passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamisel. Valimissedeli
saamise kohta annab valija nimekirja allkirja.
(5) Eksituse tõttu valijate nimekirjast väljajäänud
valijad kantakse isikut ja elukohta tõendava dokumendi alusel
valijate nimekirja lisasse.
(6) Erandina võib valimise jaoskonnakomisjon üksikute
valijate palvel, kes tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul
mõjuval põhjusel ei saa isiklikult tulla hääletamisruumi, teha
vähemalt kahele komisjoni liikmele koos ülesandeks korraldada
hääletamine nende valijate viibimise paigas eraldi nende
kohta koostatava nimekirja alusel.
§ 44. Valimissedeli täitmise kord
(1) Valija on salajase hääletamise kabiinis üksi ja täidab
valimissedeli iseseisvalt. Valijal, kellel pole võimalik sedelit
iseseisvalt täita, on õigus kutsuda kabiini omal äranägemisel
teine isik.
(2) Valimissedeli täitmisel märgib valija kandidaatide nimede
juures olevatesse tühjadesse lahtritesse numbrid järgmiselt:
numbriga "1" märgib oma eeliskandidaadi: numbriga "2", "3", "4"
jne. võib ta märkida ka nende kandidaatide nimed, kellele ta on
nõus oma hääle üle kandma tingimusel, kui mandaatide jaotamisel
tekib vajadus häälte ülekandmiseks.
(3) Kui valija valimissedeli täitmisel tähelepanematuse tõttu
rikkus oma valimissedeli, on tal õigus pöörduda valimise
jaoskonnakomisjoni esimehe või sekretäri poole ja rikutud sedeli
komisjonile tagastamisel saada uus valimissedel.
(4) Valija hääletab sedeli valimiskasti laskmise teel.
§ 45. Häälte lugemine valimisjaoskonnas
(1) Valimise jaoskonnakomisjon loeb hääli iga
saadikukandidaadi kohta eraldi.
(2) Valimise jaoskonnakomisjon avab valimiskastid pärast
hääletamise lõpetamist. Valimiskastide avamine enne hääletamise
lõpetamist on keelatud. Enne valimiskastide avamist peab valimise
jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja
andmata jäänud valimissedelid. Pärast seda tehakse kindlaks
väljaspool hääletamisruumi valimiskasti lastud valimissedelite
arv, avatakse enne valimispäeva jaoskonnakomisjonile jäetud
valimissedelitega ümbrikud ja pannakse ümbrikus olevad
valimissedelid teiste hääletamisest osavõtnud sedelite hulka.
(3) Valimise jaoskonnakomisjon teeb valijate nimekirja ja
selle lisade alusel kindlaks valijate üldarvu valimisjaoskonnas,
samuti sedeli saanud valijate arvu. Valimiskastides olevate ja
ajutiselt äraolevate valijate poolt enne valimise päeva täidetud
ja jaoskonnakomisjonile jäetud sedelite alusel teeb valimise
jaoskonnakomisjon kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate
üldarvu, iga saadikukandidaadi poolt antud häälte arvu ja
kehtetus tunnistatud valimissedelite arvu.
(4) Kehtetuks tunnistatakse valimissedelid, mis pole Eesti
NSV Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohased või kus
kandidaat on jäetud märgistamata numbriga "1" või on märgistatud
numbriga "1" kaks või enam kandidaati või on kandidaat üheaegselt
märgistatud numbriga "1" ja mõne teise numbriga. Kahtluse korral
otsustab valimissedeli kehtivuse küsimuse valimise
jaoskonnakomisjon hääletamise teel.
(5) Häälte lugemise tulemused vaadatakse läbi valimise
jaoskonnakomisjoni koosolekul ja kantakse protokolli.
Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, esimehe
asetäitja, sekretär ja liikmed ning see saadetakse otsekohe
vastavale valimise territoriaalkomisjonile. Protokollile
lisatakse komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile tulnud
avaldused ja kaebused hääletamise käigus või häälte lugemisel
esinenud valimisseaduse rikkumiste kohta ning akt valimiskastil
oleva plommi või pitseri kahjustuse kohta.
(6) Häälte lugemine on avalik.
§ 46. Valimistulemuste kindlakstegemine
valimisringkonnas
(1) Valimistulemused valimisringkonnas teeb kindlaks vastav
valimise territoriaalkomisjon üksiku ülekantava hääle meetodil
vastavalt Eesti NSV Valimiskomisjoni juhendile.
(2) Valituks loetakse antud valimisringkonnas üksiku
ülekantava hääle meetodi järgi kõige enam hääli saanud
saadikukandidaat(did) vastavalt mandaatide arvule.
(3) Valimise territoriaalkomisjonid võivad valimise
jaoskonnakomisjonide liikmeist moodustada töögruppe
valimisringkonniti valimistulemuste kindlakstegemiseks.
(4) Valimine tunnistatakse valimisringkonnas mittetoimunuks,
kui hääletamisest võttis osa alla poole valijate nimekirjadesse
kantud valijatest, samuti seoses saadikukandidaadi surmaga, kui
järelejäänud kandidaatide arv ei ületa valimisringkonnas
mandaatide arvu.
(5) Valimistulemused tehakse kindlaks valimise
territoriaalkomisjoni koosolekul ja kantakse protokolli, millele
kirjutavad alla valimiskomisjoni esimees, esimehe asetäitja,
sekretär ja liikmed. Protokollile lisatakse komisjoni liikmete
eriarvamused, komisjonile tulnud avaldused ja kaebused
hääletamise käigus, häälte lugemisel või valimise tulemuste
kindlakstegemisel esinenud valimisseaduse rikkumiste kohta.
(6) Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.
§ 47. Saadiku registreerimine. Valimistulemuste
avaldamine
(1) Eesti NSV Valimiskomisjon teeb valimise
territoriaalkomisjonide protokollide alusel Eesti NSV Ülemnõukogu
valimisest kokkuvõtte ning registreerib valitud saadikud.
(2) Eesti NSV Valimiskomisjon võib keelduda saadiku
registreerimisest ja tunnistada valimise kehtetuks, kui selle
käigus, häälte lugemisel või valimistulemuste kindlakstegemisel
rikuti käesolevat seadust.
(3) Teadaande Eesti NSV Ülemnõukogu valimise tulemuste kohta
ning valitud saadikute nimekirja avaldab Eesti NSV
Valimiskomisjon hiljemalt viiendal päeval pärast valimispäeva.
IX peatükk
Kordus- ja asendusvalimine
§ 48. Kordusvalimine
(1) Kui valimine valimisringkonnas tunnistati mittetoimunuks
või kehtetuks, toimub kordusvalimine. Selle korraldamise otsustab
Eesti NSV Valimiskomisjon. Seejuures pöördub ta vajaduse korral
vastava valimiseterritoriaalkomisjoni poole ettepanekuga
kinnitada selle valimisringkonna valimise jaoskonnakomisjonid
uues koosseisus.
(2) Kordusvalimine viiakse läbi käesoleva seaduse nõudeid
järgides 45 päeva jooksul. Selleks moodustatakse valimise
jaoskonnakomisjonid hiljemalt 40 päeva, saadikukandidaatide
ülesseadmine algab 45 päeva ja lõpeb 30 päeva, nende
registreerimine algab 25 päeva ja lõpeb 15 päeva ning valijate
nimekirjade tutvustamine valijatele algab 10 päeva enne
valimispäeva. Hääletatakse samades valimisjaoskondades ja samade
valijate nimekirjade põhjal, mis olid koostatud üldvalimise
läbiviimiseks.
§ 49. Asendusvalimine
(1) Kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistab saadiku volitused
kehtetuks, samuti kui rahvasaadik langeb välja Eesti NSV
Ülemnõukogu volituste tähtja kestel, korraldab vastav valimise
territoriaalkomisjon selles valimisringkonnas asendusvalimise.
Asendusvalimine korraldatakse mitte hiljem kui 6 kuu jooksul
rahvasaadiku väljalangemisest Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisust
vastavalt käesolevale seadusele. Asendusvalimine viiakse läbi 45
päeva jooksul. Seejuures moodustatakse valimise
jaoskonnakomisjonid hiljemalt 40 päeva, saadikukandidaatide
ülesseadmine algab 45 päeva ja lõpeb 30 päeva,
saadikukandidaatide registreerimine algab 25 päeva ja lõpeb 15
päeva ning valijate nimekirjade tutvustamine valijatele algab 10
päeva enne valimispäeva.
(2) Üks valimise jaoskonnakomisjoni liige võidakse komisjoni
otsuse alusel vabastada kordus- või asendusvalimise
ettevalmistamise ja läbiviimise ajaks ametikohustuste täitmisest
20 kalendripäevaks keskmise palga säilitamisega valimise
korraldamiseks eraldatavast rahast.
X peatükk
Lõppsätted
§ 50. Saadikuks valimise tõend
(1) Viis päeva pärast registreeritud saadikute nimekirja
avaldamist, kordus- ja asendusvalimise korral aga pärast
teadaande avaldamist valimise tulemuste kohta valimisringkonnas,
annab Eesti NSV Valimiskomisjon valitud saadikule tõendi tema
valimise kohta.
(2) Pärast Eesti NSV Valimiskomisjoni ettepanekul saadiku
volituste tunnustamist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt asendatakse
saadikuks valimise tõend saadikutunnistusega.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann
Tallinn, 17. novembril 1989]]>