Rahandusminister määrus algtekst avaldamine avaldatud 1995-11-09 140 RTL 1995-11-23+02:00 1995 71 0 maarus_1_10.02.2010.xsd 28172 3 2024-06-20 Imre Sobnin 101317 Maamaksuseaduse rakendamise korra kinnitamine Vastavalt maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231; 28, 428; 94, 1609; 1995, 54, 884) paragrahvi 13 2. lõikele määran: 1. Kehtestada "Maamaksuseaduse rakendamise kord" (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1996. a. 1. jaanuaril. Rahandusminister Mart OPMANN Kinnitatud rahandusministri 9. novembri 1995. a. määrusega nr. 140 Maamaksuseaduse rakendamise kord 1. Käesolev kord kehtestatakse maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231; 28, 428; 94, 1609; 1995, 54, 884) rakendamiseks. 2. Maamaksu arvutatakse "Maa maksustamishinna määramise juhend 1994. aastaks" (RTL 1994, 11, lk. 331; 1995, 6, lk. 185) alusel arvutatud maksustamishinnast. 3. Maamaksu maksab maa omanik, kelle omandiõigus maale on vormistatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Füüsilise ja juriidilise isiku (v.a. riik) maamaksukohustus tekib maa kinnistusraamatusse kandmisele järgnevast kuust. Riigi maamaksukohustus tekib maareformi käigus riigi omandusse jäetud maa maakatastrisse kandmisele järgnevast kuust. 4. Maamaksuseaduses sätestatud tähtajani maksab maamaksu maa kasutaja, kes jätkab maakasutust senise maakasutusõiguse alusel vastavalt maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1995, 10, 113) paragrahvi 36 lõigetele 2 ja 3 või kasutab maad tähtajalise lepingu alusel vastavuses Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusega nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta" (RT 1993, 10, 158) ja Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 1993, 20, 354) paragrahvile 19. Juhtudel, kui maakasutust ei ole vormistatud, maksab maamaksu isik, kes maad tegelikult kasutab. 5. Riik maksab maamaksu jätkuvalt riigi omanduses olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, või mis on kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud, või mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud. 6. Hoonestusõigusega koormatud maalt maksab maamaksu hoonestaja. 7. Linna- või vallavolikogu kehtestab oma haldusterritooriumil maakasutuse kõigi sihtotstarvete, välja arvatud maamaksuseaduses ettenähtud tähtajani haritav maa ja looduslik rohumaa, ning kõigi maksumaksjate jaoks maamaksu ühtse määra 0,8-1,2 protsenti maa maksustamishinnast aastas, kuni maamaksuseaduses sätestatud tähtajani põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu ühtse määra 0,3-0,7 protsenti maa maksustamishinnast aastas. 8. Kui linna- või vallavolikogu ei ole hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks järgmise aasta maamaksumäärasid kehtestanud, arvutatakse maamaksu eelmiseks aastaks kehtestatud määradega. Kui hiljemalt 1996. a. 2. jaanuariks pole linna- või vallavolikogu 1996. aastaks maamaksumäärasid kehtestanud, arvutatakse 1996. aasta maamaks maamaksu seaduses ettenähtud maksumäärade keskmiste määradega. 9. Maamaksuseadusega ettenähtud maksuvabastuste taotlemiseks esitavad vanadus- ja invaliidsuspensionärid maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele kirjaliku avalduse järgmiste andmetega: 1) pensionäri ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ja pensionitunnistuse number; 2) pensionäri alalise elukoha aadress; 3) maksustatava krundi aadress ja pindala; 4) pensionäri maakasutusõiguse ulatus; 5) maakasutuse vormistamise aasta, kuu ja kuupäev; 6) rendi- ja üüritulu aastas. 10. Linna- või vallavalitsus vaatab volikogu kehtestatud korras maksuvabastuse taotlused läbi ja langetab otsuse maksuvabastuse rakendamise kohta maamaksuseaduse paragrahvi 11 2. lõikes sätestatud tingimustel. 11. Taluseaduse (ENSV Teataja 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465) alusel loodud talu, mis on kohalikus omavalitsuses registreeritud taluna enne 1993. aasta 1. detsembrit, on maamaksust vabastatud viie aasta jooksul alates talu registreerimisele järgnenud kuust. 12. 1996. aasta maamaksu määramiseks esitab linna- või vallavalitsus vastava linna või maakonna maksuameti kohalikule talitusele maamaksuregistri korrigeerimiseks vajalikud andmed hiljemalt 1996. aasta 2. jaanuariks vastavalt Riigi Maa-ameti kehtestatud korrale. Hiljem toimuvate muudatuste kohta esitatakse maamaksuregistri täpsustatud andmed hiljemalt 1. aprilliks, 1. juuliks, 1. oktoobriks ja 15. detsembriks. 13. Maa asukohajärgse maksuameti kohalik talitus väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva jooksva aasta maamaksu summa kohta enne esimest maksutähtaega. 14. Kui maamaksukohustust omav isik pole maksuametist 1993. aasta II poolaasta ega ühegi järgneva aasta maamaksuteadet saanud, peab ta ise teatama maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele tema omanduses või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Pärast esitatud andmete kontrollimist linna- või vallavalitsuse poolt ning maksuameti kohalikule talitusele esitamist väljastab maksuameti kohalik talitus maamaksuteate. 15. Maamaksuteate väljastamisel pärast seaduses ettenähtud tasumistähtaja möödumist antakse möödunud tähtajale langenud maksuosa tasumiseks uus tähtaeg nii, et selle tasumiseks jääks 30 kalendripäeva. Kui uus tähtaeg langeb järgmisele seaduses ettenähtud tasumistähtajale või sellest hilisemale kuupäevale, jaotatakse kogu aasta maksusumma võrdsetes osades eelseisvatele seaduses ettenähtud tasumistähtaegadele. 16. Kui vastavalt käesoleva määruse punktis 5 sätestatule maksab maamaksu riik, esitab maa asukohajärgse maksuameti kohalik talitus maamaksuteate Rahandusministeeriumile või viimase poolt määratud asutusele. 17. Maksuamet ei väljasta maamaksuteadet, kui määratav maamaks on alla 10 krooni. 18. Maamaks arvutatakse täiskroonides, kusjuures vähem kui 50 senti jäetakse ära ning 50 senti või rohkem loetakse täiendavaks krooniks. 19. Rahandusministeerium eraldab riigieelarves ettenähtud summad riigieelarvest finantseeritavate asutuste, hoonete ja rajatiste all olevalt maakatastrisse kandmata maalt maamaksu tasumiseks vastava ministeeriumi taotlusel. 20. Maksumaksja tasub maamaksu maa asukohajärgse maksuameti kohaliku talituse pangakontole. 21. Maksuamet kannab laekunud maamaksu üle linna- või vallavalitsuse eelarvesse vähemalt üks kord kuus. 22. Maksumaksja, kes on maamaksuteate kätte saanud, kuid kelle maksuteates on maksustatava maakasutuse või maksumaksja andmed ebatäpsed, võivad andmete täpsustamiseks pöörduda maa asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse või maksustamishinnaga mittenõustumisel kohtusse.