2. Lugeda alates 1. jaanuarist 1995. a. kehtetuks Rahandusministeeriumi 25. veebruari 1994. a. kiri nr. 30-19/326 "Riigieelarvel olevate asutuste eelarvelistest kuludekontodest vabariigi pangaasutustes".

Rahandusminister Andres LIPSTOK

Kinnitatud
rahandusministri
14. detsembri 1994. a.
määrusega nr. 213

Riigieelarve kassalise täitmise eeskirjad

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevad eeskirjad kehtestatakse vastavalt Vabariigi Presidendi 28. juuni 1993. a. otsusega nr. 137 välja kuulutatud, Riigikogus 16. juunil 1993. a. vastu võetud riigieelarve seaduse paragrahvile 29.

2. Riigieelarve kassaline täitmine haarab selleks ettenähtud korras määratud pankades erikontodele laekunud riigieelarve tulusid ja muid sissetulekuid (nn. riigieelarve kassatulud) ning riigieelarvest finantseeritavate asutuste eelarvelistelt kuludekontodelt eelarveliste assigneeringute arvel selleks määratud pankadest välja võetud (kulutatud) eelarve rahalisi vahendeid (nn. riigieelarve kassakulud). Riigieelarve kassatulude ja kassakulude vahe on riigieelarve vabad rahalised vahendid.

3. Riigieelarve kontodel olevatelt jääkidelt maksavad pangad intresse vastavalt Rahandusministeeriumiga sõlmitud erilepingutele.

4. Riigieelarve kassalise täitmise eeskirjad määravad kindlaks riigieelarve tulude laekumise ja arvestamise, riigieelarvest Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikantselei, ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate asutuste, samuti maavalitsuste (edaspidi eelarvelised asutused) finantseerimise, riigieelarve kulude arvestamise ning aruandluse korra.

5. Riigieelarve kassalise täitmise arvestust peavad Rahandusministeerium, selleks määratud pangad, maksuhaldurid ning eelarvelised asutused. Riigieelarve kassalisel täitmisel peavad kõik eelnimetatud organid kinni pidama käesolevate eeskirjade nõuetest.

Rahandusministeeriumis peab riigieelarve kassalise täitmise arvestust eelarve osakonna eelarve kassalise täitmise talitus.

Riigieelarve tulude laekumise ja arvestamise kord

6. Tulud laekuvad riigieelarvesse maakondade ja linnade maksuametite (edaspidi maksuamet) kaudu.

7. Igale maksuametile avatakse ettenähtud korras kindlaksmääratud pangas riigieelarve tulude konto, kuhu laekuvad kõik antud maakonna või linna territooriumil asuvate maksumaksjate riigimaksud ja teised tulud riigieelarvesse.

Kui maksuseaduste alusel on mõne maksuliigi järgi laekumine jaotatud riigieelarve ning valla- ja linnaeelarvete vahel, kannavad maksumaksjad need maksud samuti maksuameti riigieelarve tuludekontole.

Eelarvete vahel jaotamisele kuuluvate maksude arvestuse hõlbustamiseks võib maksuamet pangas avada riigieelarve tulude erikonto.

Riigieelarve tulude kontod avatakse ka Riiklikule Tolliametile ning tolliinspektuuridele ja -punktidele, samuti haldusõiguserikkumise trahve määravatele riiklikele organitele nende poolt määratavate maksete ja tulude eelnevaks arvestamiseks ja maksedistsipliinist kinnipidamise kontrollimiseks.

8. Riigieelarve tuludekontode numbrite kindlaksmääramisel on pangad kohustatud seal ette nägema spetsiaalse koodi (või eraldi bilansikonto), mis eraldab neid teistest pangakontodest.

9. Piirkondlike tolliinspektuuride ja -punktide määratud maksud ja tulud tollioperatsioonidelt laekuvad piirkondliku tolliinspektuuri või -punkti riigieelarve tulude kontole. Selle konto jäägi kannab pank iga viie päeva järel Riikliku Tolliameti riigieelarve tulude kontole Põhja-Eesti Pangas.

Tolliinspektuurides ja -punktides riigieelarve tulude laekumise, arvestamise ja aruandluse esitamise korra kehtestab Riiklik Tolliamet.

10. Riiklik Tolliamet kannab igal 5., 10., 15., 20., 25. ja 30. (31.) kuupäeval tolliinspektuuridelt laekunud riigieelarve tulud üle Tallinna Maksuameti riigieelarve tulude kontole Põhja-Eesti Pangas. Kui eelnimetatud kuupäevad langevad puhkepäevadele, kantakse raha üle neile eelnevatel pangapäevadel. Kuu jooksul ülekantud tulude jaotuse tululiikide lõikes esitab Tolliamet Tallinna Maksuametile vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

11. Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396) alusel vastavate riiklike organite määratud trahvid laekuvad eelnevalt selle organi pangakontole. Laekunud trahvide ülekandmine asukohajärgse maksuameti riigieelarve tuludekontole (40 protsenti laekumisest) ning vastava valla- ja linnaeelarvesse, kus õigusrikkumine aset leidis (60 protsenti), toimub kooskõlas Rahandusministeeriumi 9. augusti 1993. a. määrusega nr. 115 kinnitatud "Haldusõiguserikkumiste seadustikualusel määratud ja sissenõutud rahatrahvisummade riigi- ja esmatasandi omavalitsuste eelarvetesse kandmise korraga" (RTL 1993, 20, lk. 555).

12. Maksumaksjad on kohustatud maksude ja muude riigieelarve tulude maksmisel näitama maksekorraldustes või teistes maksedokumentides maksja nime ja registri numbri (isikukoodi), maksusaaja nime ja tuludekonto numbri, maksu või tulu nimetuse, eelarvenomenklatuuri andmed (osa, peatükk), maksuteate olemasolul selle numbri, samuti teised andmed maksuhalduri nõudmisel.

13. Sularahas võtavad riigieelarve makseid ja tulusid vastu:
pangad;
tolliorganid;
haldusõiguserikkumise trahve määravad riiklikud organid.

Vastavate tingimuste olemasolul võivad elanikkonnalt sularahas riigieelarve makseid ja tulusid vastu võtta ka maksuametid. Maksete sularahas vastuvõtu korra neile kehtestab Riiklik Maksuamet.

14. Pankade poolt sularahas vastuvõetud riigieelarve maksud ja tulud tuleb üle kanda saaja riigieelarve tuludekontole Eesti Panga kehtestatud piirtähtaja jooksul. Ülekandekorraldusele lisatakse sularaha vastuvõtu dokumendid või nende ärakirjad (koopiad), mis peavad olema loetavad.

Iga maksu või riigieelarve tulu sularahas maksmine vormistatakse eraldi maksedokumendiga.

Vajalike rekvisiitide olemasolu sularaha maksedokumendil peab pank kontrollima raha vastuvõtmisel.

15. Tolliinspektuuride ja -punktide poolt tollioperatsioonide eest sularahas maksete vastuvõtmine ja nende ülekandmine panka tollitulude kontole toimub Riikliku Tolliameti kehtestatud eeskirjade kohaselt.

16. Haldusõiguserikkumise trahve määravad ja neid sularahas sissenõudvad riiklikud organid juhinduvad trahvide vormistamisel, vastuvõtmisel ja ülekandmisel riigieelarvesse (40 protsenti) ja vastava valla- ja linnaeelarvesse (60 protsenti) Rahandusministeeriumi 10. septembri 1992. a. määrusega nr. 66 kinnitatud "Haldusõiguserikkumise kohas rahatrahvi sissenõudmise vormistamise eeskirjadest".

17. Riigieelarve makse ja muid tulusid võivad maksumaksjad üle kanda maksuametite ja teiste riigieelarve tulude vastuvõtjate pangakontodele ka posti teel postiasutuste kaudu.

18. Riigieelarvesse liigselt või ebaõigelt laekunud makse ja tulusid maksavad tagasi neid arvestavad organid - maksuametid, Riiklik Tolliamet, haldusõiguserikkumise trahve määravad organid. Tagasimaksud tehakse antud maksu- ja tululiigi jooksva aasta laekumiste arvel.

19. Riigieelarve tulusid võib tagasi maksta 3 aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates.

20. Tagasimaksu tegemise aluseks on maksumaksja kirjalik taotlus.

Enammakstud maksusumma tuleb tagastada 10 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju.

21. Maksumaksja soovil jäetakse enammakstud summa tema eelseisvate maksukohustuste katteks.

Kui maksumaksjal on maksekorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5) sätestatud maksude, intresside ja määratud trahvide võlgnevusi, on maksuhalduril õigus jätta enammakstud maksusumma tagastamata ning arvestada see võlgnevuse katteks.

22. Liigselt laekunud riigieelarve tulude tagasimakse võib teha sularahas, panga sularahatšekiga, maksekorraldusega või posti teel.

Posti teel füüsilistele isikutele tagasimakstavate tulude saatekulu arvestatakse riigieelarve kuluks.

23. Maksuametid peavad antud piirkonna territooriumil riigieelarve tuludekontole laekunud tulude arvestust Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarvetulude nomenklatuuri läbilõikes. Peale selle peavad maksuametid operatiivarvestust ka vajalike maksnike lõikes. Riigieelarve tulude arvestust korraldavad maksuametid Riikliku Maksuameti kehtestatud eeskirjade kohaselt.

24. Kui maksuameti riigieelarve tuludekontole laekub summasid, mille päritolu ei ole võimalik kohe selgitada, võetakse see summa arvestusse kui selgitamata laekumine. Maksuamet peab astuma kohe samme selle summa päritolu selgitamiseks ning kandmiseks vastavalt kuuluvusele. Juhul kui 3 kuu möödumisel ei olnud võimalik selgitamata laekumise päritolu selgitada, võetakse see summa arvele riigieelarve muude laekumistena. Eelarveaasta lõpuks selgitamata summad arvestatakse riigieelarve muude laekumistena.

25. Maakonna ja linna maksuameti riigieelarve tulude pangakontole laekunud summasid kannavad pangad iga 5 päeva järel Rahandusministeeriumi koondkontole Põhja-Eesti Pangas. Tallinna Maksuameti tuludekonto jääk kantakse Rahandusministeeriumi koondkontole iga päev.

Vajadusel võib Rahandusministeerium muuta üksikute maksuametite riigieelarve tulude koondkontole ülekandmise tähtaegu.

Riigieelarve tulude ülekandmisel arvestavad pangad maksuametite esitatud nõudmisi säilitada tuludekontol vajamineval hulgal vahendeid tulude tagasimaksuks või vastavalt eelarvetevahelisele tuludejaotusele kandmiseks valla- ja linnavalitsusele. Nõudmine esitatakse pangale kirjalikult tuludekonto kasutajate allkirjade ja pitsati jäljendiga.

26. Riigieelarve ning valla- ja linnaeelarvete vahel jaotatavate maksude summad kannab maksuamet valla- ja linnaeelarvetesse neile ettenähtud ulatuses vastastikusel kokkuleppel kindlaksmääratud tähtaegadel, kui seadusandluses ei ole selleks määratud kindlaid tähtaegu.

Kui maksumaksja ei maksa kogu tasumisele kuuluvat maksusummat, tehakse eraldised laekunud summadest valdadele ja linnadele vastavalt sellele, kui suur on selle valla ja linna maksusumma osa määratud maksu üldsummas.

27. Juhul kui maksuameti tuludekontol olev summa ei võimalda ettenähtud aja jooksul tulusid tagasi maksta, esitab maksuamet Rahandusministeeriumile taotluse vajaliku summa tagasikandmiseks riigieelarve koondkontolt.

28. Maakonna ja linna maksuamet edastab igas kuus Riiklikule Maksuametile aruande antud territooriumil aasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni laekunud riigieelarve tulude kohta eelarvenomenklatuuri läbilõikes. Selles aruandes näidatakse veel Rahandusministeeriumi koondkontole ülekantud tulude summa, valla- ja linnaeelarvetele eelarvetevahelise tuludejaotuse korral neile aruandeperioodi lõpuks ülekandmata summa tulude läbilõikes ning riigieelarve kanda võetud tulude tagasimaksu postikulud. Aruande vormi, koostamise korra ning esitamise tähtaja määrab kindlaks Riiklik Maksuamet kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

29. Riiklik Maksuamet esitab Rahandusministeeriumile maakondade ja linnade maksuametite aruannete alusel koostatud vabariigi koondaruande maakondade ja linnade läbilõikes Rahandusministeeriumi poolt kindlaksmääratud tähtajal.

30. Riikliku Maksuameti tulude laekumise koondaruanne, arvestades Rahandusministeeriumi poolt vahetult tehtud tulude operatsioonidega, on aluseks riigieelarve tulude kassalise täitmise väljaviimiseks aruandeperioodi lõpuks.

Riigieelarvest finantseerimise ja kulude arvestamise kord

31. Riigieelarvest finantseeritakse asutust ainult kinnitatud alaeelarve olemasolul ja eelarves ettenähtud assigneeringute ulatuses.

32. Igale riigieelarvel olevale asutusele avatakse tema avalduse alusel teda teenindavas pangas riigieelarve kuludekonto. Asutuse avalduses peab olema avatava konto otstarbena märgitud riigieelarve kuludekonto.

Sellele kontole laekuvad temale riigieelarves ettenähtud assigneeringud ülalpidamiskuludeks ja teiste temale pandud ülesannetega seotud kuludeks.

Ministeeriumi eelarvelisele kuludekontole laekuvad ka tema valitsemisalas olevate asutuste eelarvelised assigneeringud nende edasikandmiseks vastavalt kuuluvusele.

33. Asutusele, kellel on riigieelarves eraldatud assigneeringuid investeeringuteks, avatakse selleks pangas eraldi eelarveline kuludekonto.

34. Eelarvelisele asutusele, kelle käsutuses on eelarveväliseid vahendeid (asutuse majandusliku tegevuse tulud, eelarvevälised fondid ja reservid, laekumised sponsoritelt ja annetused jt.), avatakse pangas tema avalduse alusel nendele summadele eraldi eelarveväline konto. Asutus märgib avaldusele konto otstarbena eelarvevälise konto.

35. Riigieelarvelisi asutusi teenindavad pangad on kohustatud riigieelarveliste kuludekontode avamisel pangakonto numbri kindlaksmääramisel nägema seal ette spetsiaalse koodi (või eraldi bilansikonto), mis eraldab riigieelarve konto teistest pangakontodest.

Eraldi kood (või bilansikonto) määratakse kindlaks ka asutuse eelarveväliste summade jooksvale kontole.

Juhul kui varemavatud kontodel eelnimetatud koodid (või bilansikontod) pangakonto numbris puuduvad, tuleb pankadel need täiendavalt kasutusele võtta.

36. Riigieelarves ettenähtud assigneeringute piires kannab Rahandusministeerium riigieelarve üldiselt kuludekontolt summad ministeeriumide eelarvelistele kuludekontodele kogu ministeeriumi valitsemisala ulatuses vastavalt tulude laekumisele ning varem ülekantud assigneeringute kasutamisele.

37. Ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste eelarvelistele kuludekontodele kannab riigieelarves ettenähtud assigneeringud üle asutuse kinnitatud alaeelarve alusel ministeerium oma kuludekontolt, arvestades seejuures juba varem ülekantud assigneeringute kasutamist.

38. Vastavalt riigieelarve seadusele on rahandusministril õigus ministeeriumi taotlusel erandina lubada üksikute asutuste finantseerimist vahetult riigieelarve üldiselt kuludekontolt.

39. Riigieelarves maavalitsuste ülalpidamiseks, maavalitsuste muudeks üritusteks, samuti asutuste ülalpidamiseks ettenähtud assigneeringute katteks kannab Rahandusministeerium summad üle maavalitsuse rahandusosakonna riigieelarve kuludekontole. Samale kontole kantakse ka riigieelarve toetused ja muud assigneeringud riigieelarvest edasikandmiseks valla- ja linnavalitsustele.

40. Riigieelarves ettenähtud toetused ühiskondlikele kultuuri-, kunsti- ja spordiorganisatsioonidele, fondidele ja kultuurikapitalile kannavad ministeeriumid toetusesaaja pangakontole vastavalt vajadusele. Toetusi valla- ja linnavalitsusele kannavad maavalitsused nende kohaliku eelarve pangakontole.

41. Investeeringuteks riigieelarves ettenähtud assigneeringute katteks kantakse raha asutusele selleks otstarbeks pangas avatud eraldi eelarve kuludekontole.

42. Riigieelarves ettenähtud assigneeringute katteks summade ülekandmisel näitab Rahandusministeerium ülekantava summa jaotuse eelarvenomenklatuuri vajalike alajaotuste järgi, millest peavad ministeeriumid, maavalitsused ja teised Rahandusministeeriumilt vahetult raha saavad asutused kinni pidama kulude tegemisel või edasifinantseerimisel.

43. Vabariigi Valitsuse reservfondist eraldatud summad kannab Rahandusministeerium ministeeriumi, maavalitsuse rahandusosakonna või vahetult finantseeritava asutuse eelarvelisele kuludekontole, kusjuures maksekorraldusel näidatakse valitsuse vastava korralduse number, millega raha eraldati, ning märge "Valitsuse reservfondist".

Valitsuse reservfondist eraldatud summad on rangelt sihtotstarbelised ja nende kasutamata jäägid tagastatakse reservfondi hiljemalt eelarveaasta lõpuks juhul, kui valitsuse korraldusega ei ole määratud selleks konkreetset tähtaega. Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta on saaja kohustatud pidama eraldi arvestust.

44. Asutuse eelarvelisele kuludekontole võib peale eelarvesummade laekuda ainult varem tehtud eelarvekulude taastamiseks tagastatud summad (nn. krediidiuuendus). Eelmise eelarveaasta kulude taastamiseks tagasilaekunud summad kuuluvad kandmisele riigieelarve tuludesse (18. osa 10. peatükk "Eelmise aasta eelarvesummade tagasimaks") enne aruandeperioodi (kuu, aasta) lõppu.

45. Eelarveväliste summade kandmine eelarve kuludekontole on keelatud. Juhul kui eelarveväliseid summasid on siiski ebaõigelt laekunud eelarve kuludekontole, on asutus kohustatud need kandma vastavalt kuuluvusele enne aruandeperioodi (kuu, aasta) lõppu.

46. Asutuse eelarve kuludekontolt väljavõetud (kulutatud) summad, vähendatult krediidiuuenduseks laekunud summade võrra, loetakse riigieelarve kassakuluks.

47. Asutuse eelarve kuludekontolt väljavõetud summade (kassakulude) kohta peavad asutused arvestust pidama Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve kuludenomenklatuuri kõigi alajaotuste läbilõikes. Kui Riigikogu kinnitatud eelarves on eraldatud assigneeringuid täiendava liigenduse järgi (lisaks ellarvenomenklatuurile), tuleb kassakulude arvestust pidada ka selle liigenduse kohta eraldi.

48. Asutusel on õigus eelarves ettenähtud ja talle üle kantud assigneeringuid kasutada ainult vastava eelarveaasta jooksul. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse eelarveaasta 31. detsembri seisuga.
Asutuste kassades ja eelarvelistel kuludekontodel olevad eelarvesummad tasaarvestatakse rahandusministri kindlaksmääratud korras järgmisel eelarveaastal riigieelarvest finantseerimisel.

49. Vastavalt riigieelarve seadusele võib rahandusminister ministeeriumi taotlusel jätta sulgemata eelarveaasta lõpuks kasutamata assigneeringud:
kapitaalmahutusteks;
soetusteks, mis lepingute mittekohase täitmise või lepingutähtaegade rikkumise tõttu ei toimunud.

Sulgemata (tasaarvestamata) jäänud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni samaks otstarbeks, milleks need olid eelarves määratud.

Sulgemata jäetud assigneeringute arvel järgmisel eelarveaastal tehtud kulude kohta peetakse eraldi arvestust.

50. Riigieelarve kulude kassalise täitmise igakuuliseks kindlakstegemiseks esitavad kõik riigieelarvel olevad asutused Rahandusministeeriumi poolt kindlaksmääratud vormil ja korras aruanded riigieelarve kuludekontolt väljavõetud vahendite (kassakulude) kohta.

Selles aruandes näidatakse riigieelarve kassakulud eelarveaasta algusest aruandeperioodi lõpuni Rahandusministeeriumi poolt ettenähtud näitajate ulatuses võrreldud asutuse täpsustatud aastaeelarvega. Aruandes näidatakse ka eelarvelise kuludekonto üldsummaline läbikäik eelarveaasta algusest aruandeperioodi lõpuni - kuludekonto jääk aasta alguseks, riigieelarvest laekunud summad, kuludekontolt väljavõetud summad ning konto jääk aruandeperioodi lõpuks. Viimane peab olema kooskõlas panga andmetega.

51. Riigieelarve kulude kassalise täitmise aruanded esitatakse:
ministeeriumidele - asutused, kes asuvad vastava ministeeriumi valitsemisalas ning kellele on riigieelarve assigneeringud üle kandnud ministeerium;
maavalitsustele - asutused, keda on finantseerinud maavalitsus riigieelarve assigneeringute arvel;

Rahandusministeeriumile:
asutused, kellele on riigieelarve assigneeringud vahetult üle kandnud Rahandusministeerium;
ministeeriumi koondaruanded;
maavalitsuste koondaruanded.

52. Riigieelarve kulude kassalise täitmise igakuuliste aruannete ning Rahandusministeeriumi poolt vahetult tehtud kuluoperatsioonide alusel toob Rahandusministeerium välja riigieelarve kulude kassalise täitmise aruandeperioodi lõpuks ning samaks ajaks asutuste eelarvelistel kuludekontodel olnud kasutamata eelarveliste vahendite jäägid.

53. Rahandusministeeriumi eelarve kassalise täitmise talitus koostab igas kuus riigieelarve kassalise täitmise aruande eelarveaasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni.

54. Käesolevad eeskirjad kehtestatakse alates 1. jaanuarist 1995. a.