§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus kehtestab põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise ning põllumajandustootjate ja Vabariigi Valitsuse vaheliste suhete reguleerimise alused, luues tingimusi põllumajandusliku tootmise tasuvuseks ning põllumajandussaaduste ja -toodete turu tasakaalustatud arenguks.

§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) põllumajandussaadus – taime-, looma- või linnukasvatuse esmasaadus, mida kasutatakse naturaalselt või põllumajandustoodete valmistamiseks;
2) põllumajandustoode – põllumajandussaaduse töötlemise tulemusena valmistatud toode;
3) põllumajandustootja – füüsiline või juriidiline isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud -toodete müügist;
4) tootjahind – hind, millega põllumajandustootja müüb omatoodetud põllumajandussaadusi või nendest valmistatud -tooteid;
5) taotlushind – põllumajandustootjate esindajate ja Vabariigi Valitsuse vahelistel läbirääkimistel kokkulepitud põllumajandussaaduse või -toote eesmärkhind, milleni tahetakse tõsta, alandada või millel hoida tootjahinda;
6) miinimumhind – põllumajandussaaduse või -toote kokkuleppeline madalaim hind.

2. peatükk
PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE JA -TOODETE TURU KORRALDAMINE

§ 3. Läbirääkimised

(1) Põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamiseks, järgmise aasta põllumajandussaaduste taotlus- ja miinimumhindade ning riiklike toetuste määramiseks peavad põllumajandustootjate esindajad ja Vabariigi Valitsus läbirääkimisi, mis lõpevad hiljemalt 1. augustiks.

(2) Läbirääkimisi korraldab Vabariigi Valitsus.

(3) Läbirääkimistel lepitakse kokku:
1) toiduteravilja, piima, liha, munade taotlus- ja miinimumhinnas ning eeldatavas realiseerimismahus;
2) põllumajandustootjaile põllumajandussaaduste tootmiseks antavate riiklike krediidisoodustuste ja teiste toetuste suuruses ning nende määramise korras;
3) taotlus- ja miinimumhindade korrigeerimise korras;
4) käesoleva lõike punktis 2 käsitletavate toetuste võimalikes katteallikates.

(4) Läbirääkimistel võib käsitleda osapoolte kokkuleppel ka teiste põllumajandussaaduste ja -toodete taotlus- ning miinimumhinda ja eeldatavat realiseerimismahtu.

(5) Läbirääkimistel saavutatud kokkulepped sõlmitakse kirjalikult.

(6) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõus Riigikogule põllumajandustootjaile ettenähtud riiklikud toetussummad vastavalt läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele.

(7) Kui järgmise aasta riigieelarve eelnõu Riigikogule esitamise ajaks ei ole käesolevas paragrahvis nimetatud kokkuleppeid sõlmitud, esitab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu Riigikogule koos valitsusepoolse ettepanekuga põllumajandustootjatele vajalike toetuste suuruse kohta.

§ 4. Hinnad

(1) Põllumajandussaaduste taotlushinna kujundamise aluseks on põllumajandussaaduste maksumuse ning tehtud kulutuste arvutused, lähtudes põllumajandustulu soovitavast tasemest ja teistest põllumajandustulu mõjutavatest teguritest. Taotlushind võetakse aluseks põllumajandusliku tootmise riiklikul toetamisel.

(2) Põllumajandussaaduse ja -toote miinimumhind võetakse aluseks nende riigireservi ostmisel, põllumajandussaaduste ja -toodete impordi reguleerimisel ning ekspordi toetamisel.

§ 5. Riiklikud toetused

(1) Käesoleva seaduse tähenduses riiklikke toetusi antakse:
1) põllumajandussaaduste tootmiseks võetud krediitide laenuintresside osaliseks katmiseks;
2) põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordi korraldamiseks.

(2) Riiklike toetuste määramisel arvestatakse piirkondlike majandamistingimuste erisusi.

(3) Riiklikud toetused sätestatakse riigieelarves sihtotstarbelistena ja neid makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 6. Põllumajandus-Kaubanduskoda

(1) Põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise edendamiseks asutab Vabariigi Valitsus koos põllumajandustootjate ja -töötlejatega Põllumajandus-Kaubanduskoja (edaspidi Koda). Kõigil põllumajandustootjail ja -töötlejail on õigus olla Koja liige.

(2) Koja rakendamiseks eraldatakse riigieelarvest rahalisi vahendeid kuni kolme aasta jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest.

(3) Koja ülesanne on:
1) korraldada põllumajandustootjate, -töötlejate ja hulgiostjate või nende ühenduste vahelisi läbirääkimisi ja lepete sõlmimist;
2) koguda, töödelda ja analüüsida informatsiooni sise- ning välisturu seisundi, nende võimalike muutuste ja eeldatava hinnataseme kohta;
3) edastada turualast informatsiooni põllumajandustootjaile ja -töötlejaile, nende ühendustele ning Vabariigi Valitsusele;
4) teiste meetmetega aidata kaasa Eestis toodetud põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise, sealhulgas ekspordi korraldamisele.

(4) Kojal on õigus põllumajandussaaduste ja -toodete sise- ning välisturu seisundi analüüsi alusel teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid põllumajandussaaduste ja -toodete impordi reguleerimiseks ning ekspordi toetamiseks.

(5) Ühe aasta jooksul, alates Koja asutamisest, juhib seda Vabariigi Valitsuse nimetatav Koja nõukogu, mille koosseisu kohta on põllumajandustootjate ja -töötlejate ühendustel õigus teha ettepanekuid. Edaspidi juhib Koda selle liikmete poolt kolmeks aastaks valitav Koja nõukogu, mille koosseisu Vabariigi Valitsus nimetab kolm esindajat.

(6) Koja arvele laekub raha:
1) eraldistena riigieelarvest;
2) liikmemaksudest;
3) teistest allikatest.

§ 7. Põllumajandussaaduste ja -toodete impordi reguleerimine

(1) Põllumajandussaaduste ja -toodete importimisel rakendatakse piiranguid, juhul kui imporditehingud seavad ohtu käesoleva seaduse §-s 1 seatud eesmärkide saavutamise.

(2) Põllumajandussaaduste ja -toodete importi reguleerib Vabariigi Valitsus, arvestades käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud läbirääkimiste tulemusi ning toetudes põllumajandussaaduste ja -toodete aastabilansile, järgmise aasta tootmis- ja tarbimisprognooside andmetele ning riigireservi vajadustele.

3. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 8. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks põllumajanduse tuluseadus (RT I 1993, 51, 698).