Alkoholiaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud alkohol, välja arvatud kogused, mida Eesti tollieeskirjadega on füüsilistel isikutel lubatud maksuvabalt Eestisse tuua.

Käesoleva seaduse mõistes on:
1) alkohol – süsivesikuid sisaldava taimse toidutooraine kääritamisel ja selle järgneval töötlemisel saadud vedelik, etanoolisisaldusega üle 0,5 protsendi mahust, mis sobib joomiseks puhtalt, lahjendatult või teiste ainetega segatult, sealhulgas:
    piiritus – toidutoorainest valmistatud kääritatud meskist destillatsiooni või rektifikatsiooni teel saadud etanool;
    vein – magustatud või magustamata värske mahla kääritamise teel saadud alkohoolne jook piirituse lisandusega või ilma;
    õlu – linnastest, s.o. eritingimustes idandatud ja töödeldud teraviljast, humalatest, veest ja vastavalt retseptuurile mitmesugustest lisanditest
    spetsiaalsete pärmiseentega kääritamise teel valmistatud süsihappegaasi sisaldav nõrgalt alkohoolne jook;
2) alkohoolne jook – alkohol, v.a. piiritus;
3) import – import vabaks ringluseks tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297) mõistes;
4) absoluutalkoholisisaldus – alkoholi kangus protsentides mahust, mis väljendab 20 °C juures mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.

Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse. Riigieelarvesse laekuvast aktsiisist (arvestades tagasimakseid) kantakse 3 protsenti üle Kultuurkapitalile.

(1) Alkohol maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi. Aktsiisi makstakse rahandusministri kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(2) Rahandusminister määrab Eesti Kaupade Nomenklatuuri rubriigid, millesse kuuluv alkohol maksustatakse lähtuvalt käesoleva seaduse lisas toodud määradest.

(2) Andmete puudumisel absoluutalkoholisisalduse järgi aktsiisiga maksustatava alkoholi absoluutalkoholisisalduse kohta makstakse aktsiisi Tolliameti määratud korras kindlakstehtud alkoholisisalduse järgi.

(3) Eestis toodetud alkoholilt makstakse aktsiisi alkoholi müügil, vahetamisel, tasuta üleandmisel või omatarbeks kasutusse võtmisel.

(4) Eestis toodetud veinilt või muult kääritatud joogilt maksab tootja aktsiisi käesoleva seaduse lisa punktides 1–3 toodud määrade järgi. Kui veini valmistamisel osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja.

(5) Eestis toodetud õllelt maksab tootja aktsiisi käesoleva seaduse lisa punktis 4 sätestatud määra järgi. Kui õlle valmistamises osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja.

(6) Eestis toodetud piirituselt maksab tootja aktsiisi käesoleva seaduse lisa punktis 6 sätestatud määra järgi.

(7) Meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös ning parfümeeriatoodete valmistamiseks kasutatav rektifikatsiooni teel saadud Eestis toodetud piiritus maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisa punktis 7 sätestatud määra järgi rahandusministri kehtestatud korras.

(8) Käesoleva paragrahvi 1., 4., 5. ja 6. lõikes nimetatud isikud, välja arvatud füüsilisest isikust importija, maksavad aktsiisi sularahata arveldamise korras, kandes ettenähtud summa oma pangakontolt üle maksuhalduri pangakontole.

Aktsiisiga ei maksustata:
1) Eestis toodetud õlut, mille valmistamisel on osalenud ainult üks tootja, kelle õlle aastatoodang ei ületa 5000 dekaliitrit;
2) Eestis toodetud veini alkoholisisaldusega kuni 15% mahust, kui ettevõtja veini aastatoodang ei ületa 100 dekaliitrit ning vein on ainult ühe tootja valmistatud;
3) Eesti ettevõtja toodetud ja tema poolt eksporditud alkoholi, kui selle väljavedu on tõestatud ekspordi kaubadeklaratsiooniga. Maksuamet maksab rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras alkohoolse joogi tootjale tagasi aktsiisi piirituselt, mis on kasutatud eksporditava alkohoolse joogi valmistamiseks;
4) ekspordiks ettenähtud alkoholi paigutamisel tollilattu, kui kauba tolliladustamine on tõestatud impordi kaubadeklaratsiooniga.
Tollilattu paigutatud ekspordiks ettenähtud Eestis toodetud alkoholi import vabaks ringluseks pole lubatud;
5) alkoholi, mis toimetatakse välisreise tegevale vee- ja õhusõidukile ning pärast tolli- ja piirikontrolli asuvasse müügipunkti tarbe- ja kaasavõetavateks varudeks, kui see on tõestatud ekspordi kaubadeklaratsiooniga;
6) alkoholi, mis müüakse välisreise tegeva vee- või õhusõiduki varudeks ning pärast tolli- ja piirikontrolli asuva müügipunkti varustamisega tegelevale privaattolliladu omavale ettevõtjale, kusjuures alkoholi paigutamine tollilattu on tõestatud impordi kaubadeklaratsiooniga;
7) väljapanekutel, messidel või näitustel esitamiseks mõeldud piiratud alkoholikogust, mis kuulub välisriigis registreeritud juriidilisele isikule ning toimetatakse tolliterritooriumile Tolliameti loal ajutiselt, s.o. taasväljaveo kohustusega muutmata kujul;
8) alkoholimarkide andmepanka toimetatavat alkoholi majandusministri kehtestatud korras;
9) välisriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ning nendega võrdsustatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste koostööprogrammide esindustele ning diplomaatilist staatust omavate füüsiliste isikute poolt ametialaseks kasutamiseks sisseveetavat alkoholi rahandusministri kehtestatud korras.

Aktsiisi arvutamise õigsust ja maksmise tähtajalisust kontrollivad Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud talitused.

(1) Maksuvõla sissenõudmiseks aktsiisi vale arvutamise, maksmisest kõrvalehoidumise või hilinenud maksmise korral kohaldatakse maksukorralduse seadust (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26–28, 355; 58, 1005).

(2) Juriidilise isiku poolt aktsiisi maksmisest kõrvalehoidumisel või seaduses ettenähtust väiksema maksubaasi näitamisel aktsiisi ebaõige arvutamise teel määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kahekordses ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud sanktsiooni rakendatakse maksukorralduse seaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441) ettenähtud menetluskorda järgides.

(4) Kahtluse olemasolu korral võib Tolliamet või Maksuamet ekspordi mittetoimumise tõendamisel võtta aluseks sisseveo registreerimise puudumise selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist vahetult saabuma.

Kehtetuks tunnistatakse Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadus (RT 1992, 11, 170; 34, 446; 1993, 2, 28; RT I 1993, 28, 499; 1994, 46, 772 ja 774).

Maksustatav toode	Aktsiisimäär kroonides
	kuni 1.07.1996	alates 1.07.1996
1. Vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega kuni 15% mahust	10,40*	10,40*
– lahtine viinamarjavein	8,00*	8,00*
2. Vahuvein ja muu viinamarjavein alkoholisisaldusega üle 15% mahust	15,60*	15,60*
– lahtine viinamarjavein	12,50*	12,50*
3. Muu kääritatud jook (näit. siider, marjavein jne.) ja selle segu:
1) alkoholisisaldusega kuni 15% mahust	4,90*	4,90*
2) alkoholisisaldusega üle 15% mahust	6,50*	6,50*
4. Õlu:
1) alkoholisisaldusega kuni 4,7% mahust tootmise korral aastas tuhandetes dekaliitrites:
kuni 300 (kaasa arvatud)	1,50*	2,00*
üle 300	2,00*	2,50*
2) alkoholisisaldusega üle 4,7% mahust tootmise korral aastas tuhandetes dekaliitrites:
kuni 300 (kaasa arvatud)	2,00*	2,50*
üle 300	2,50*	3,00*
5. Imporditud õlu:
1) alkoholisisaldusega kuni 4,7% mahust	6,00*	2,50*
2) alkoholisisaldusega üle 4,7% mahust	9,00*	3,00*
6. Muu alkohol	1,15**	1,15**
7. Meditsiinis, farmaatsias, veterinaarias, teadus- ja õppetöös, parfümeeriatoodete valmistamiseks kasutatav rektifikatsiooni teel saadud Eestis toodetud piiritus	0,20**	0,20**
* Liitri kohta ** Absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris