Ülemnõukogu otsus algtekst avaldamine avaldatud 1990-11-08 RT 1990-11-30+02:00 1990 19 228 juurakt_1_10.02.2010.xsd 28443 4 2013-02-20 Imre Sobnin 101588 Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendis
Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendis järgmised muudatused:

1. Muuta reglemendi paragrahvi 7 ja sõnastada see järgmiselt:

"Paragrahv 7. Ülemnõukogu istundjärgu päevakord

(1) Päevakorda arutatakse ja ta võetakse vastu iga istungjärgu esimese istungi alguses.

(2) Enne päevakorra projekti arutamist istungjärgu alguses võetakse Ülemnõukogu seisukoht seadusandlike algatuste suhtes, mille kohta materjalide esitamisest Presiidiumile on möödunud 2 nädalat, ning otsustatakse nende lülitamine päevakorda.

(3) Eelmisel istungjärgul päevakorras olnud, kuid käsitlemata jäänud küsimused kantakse hääletamata üle algava istungjärgu päevakorda. Seejuures kolmandat korda päevakorras olevad, kuid käsitlemata küsimused kuuluvad arutamisele eelisjärjekorras.

(4) Komisjoni suunatud dokumendi projekti, sealhulgas katkestatud või esimese või teise lugemise läbinud seaduseelnõu edasine käsitlemine võetakse istungjärgu päevakorda hääletamata, kui on möödunud Ülemnõukogu poolt ettevalmistustööks määratud aeg, või töögrupi ettepanekul, kui ettevalmistustöö on lõpetatud varem.

(5) Presiidiumi koostatud istungjärgu päevakorra projekt koos päevakorra küsimusi käsitlevate materjalidega jagatakse saadikutele välja hiljemalt eelmise istungjärgu lõpuks eesti ja vene keeles. See säte ei kehti kevad- või sügissessiooni esimese istungjärgu ega erakorralise istungjärgu kohta. Päevakorra arutamise raames kuulatakse ära ning vajaduse korral hääletatakse läbi protestid ja muudatusettepanekud, mis puudutavad Presiidiumi esitatud päevakorraprojekti. Täiendusi selliselt formeeruvale päevakorrale on võimalk teha vaid käesoleva reglemendi paragrahvi 15 alusel. Päevakorra arutamine lõpetatakse tervikpäevakorra kinnitamisega. Otsused päevakorra küsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega.

(6) Kui istungi juhataja nõustub päevakorra projekti suhtes esitatud protestiga, siis loetakse protest rahuldatuks hääletamata, kui keegi saadikutest seda spetsiaalselt ei nõua.

(7) Seaduseelnõu või parandusettepaneku esitajal on õigus igas käsitlemise faasis oma algatus tagasi võtta, mispuhul selle projekti arutamine langeb päevakorrast välja.

(8) Päevakorraküsimuste arutamise järjekorra määrab istungi juhataja iga istungi alguses.

(9) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi:
- protestid protseduurireeglite rikkumise kohta;
- päevakorra muutmiste ettepanekute hääletamine kiireloomulistes küsimustes;
- teadete edastamine."

2. Muuta reglemendi paragrahvi 9 ja sõnastada see järgmiselt:

"Paragrahv 9. Päevakorraküsimuste arutamise ja otsustamise kord istungil

(1) Seadusandliku algatuse korras esitatud aktide projektid Ülemnõukogu-poolse seisukoha võtmiseks, seaduseelnõud esimeseks lugemiseks ja muude aktide projektid, mille arutamise päevakorda võtmise on Ülemnõukogu Presiidium planeerinud istungjärgule, antakse saadikule kätte hiljemalt eelmise istungjärgu lõpus. Kui projekti arutamine on katkestatud samal istungjärgul ja komisjon esitab seejärel arutamiseks projekti uue redaktsiooni, siis peab see olema saadikutele kätte jagatud käsitlemise alguseks. Projektid peavad olema dateeritud ja varustatud koostajate nimedega. Saadikutele, kes eesti keelt valdavad puudulikult, samuti teistele saadikutele nende nõudmisel, antakse lisaks materjalidele eesti keeles nende venekeelne tõlge. Vene keeles esitatud materjalidest on saadikutel õigus saada eestikeelne tõlge. Teistes keeltes esitatud materjalide puhul antakse saadikutele tõlge eesti ja vajadusel ka vene keeles.

(2) Päevakorraküsimuse arutamine algab üldjuhul projekti esitaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Ettekandeks antakse aega 20 minutit, kaasettekandeks 10 minutit. Seda aega võib muuta Ülemnõukogu otsusel.

(3) Kõnepuldis peetavaks kõneks on aega kuni 7 minutit. Kohalt peetav sõnavõtt ei või kesta üle 2 minuti. 30 sekundit enne kõneks või sõnavõtuks määratud aja lõppu annab istungi juhataja sellest märku. Kui kõneleja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne või sõnavõtu ja küsib Ülemnõukogu arvamist aja pikendamise kohta.

(4) Arvamuseavalduse vormide järjekord on järgmine: sõnavõtt istungi läbiviimise korra kohta, sõnavõtt faktiliseks märkuseks, küsimused ettekandjale, kõne, sõnavõtt kohalt. Tavaliselt annab juhataja sõna vastavalt registreerimise järjekorras. Sõnavõtu ja kõne eesõigus on Ülemnõukogu esimehel ja Valitsuse esimehel. Sõna istungi läbiviimise korra kohta ning faktiliseks märkuseks antakse soovijale märguande (tõstetud käsi) peale väljaspool järjekorda.

(5) Samas päevakorraküsimuses ei anta ühele saadikule sõna üle kahe korra, kaasa arvatud küsimuste esitamine. See piirang ei kehti kirjalike ettepanekute ja küsimuste kohta.

(6) Kõnepidajale ja sõnavõtjale küsimusi ei esitata.

(7) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab kõne või sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei peeta parlamentaarse kultuuriga kokkusobivas vormis. Pärast sõna äravõtmist tehtud mõtteavaldusi istungjärgu stenogrammi ei kanta.

(8) Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja, otsus langetatakse lihthäälteenamusega. Selle ettepaneku tegemise momendiks registreerinud sõnasoovijatel on õigus esineda. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad saadikurühmade esindajad, alatiste komisjonide esimehed ja ettekandjad esineda kuni 3-minutilise lõppsõnaga.

(9) Muudatuseettepanekud arutatava dokumendi projektis, välja arvarud seaduseelnõude puhul, esitatakse kirjalikult hiljemalt hääletamise alguseks istungi juhatajale.

(10) Kui muudatusettepanekuid on palju, siis võib istungi juhataja suunata need enne dokumendi projekti hääletamisele panekut alatisse või ajutisse komisjoni. Komisjonist laekunud redaktsioon eesti keeles ja selle tõlge vene keeles peab enne hääletamist olema saadikutele kätte jaotatud.

(11) Muudatusettepanekud paneb juhataja hääletusele enne projekti tervikuna hääletamist. Eelarve korrigeerimist nõudvad muudatusettepanekud võib juhataja panna hääletamisele ainult pärast eelarve-majanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist.

(12) Kui ettekandja nõustub parandusettepanekuga, siis ei panda seda parandust hääletusele, välja arvatud juhul, kui mõni saadik seda nõuab.

(13) Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud pannakse hääletamisele enne muudatusettepanekuid. Põhimõttelise iseloomuga muudatusettepanekud hääletatakse enne redaktsioonilisi ettepanekuid. Ettepanekute hääletusele paneku järjekorra määrab istungi juhataja.

(14) Ettepanekuid võib hääletusele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustub ettepaneku esitaja.

(15) Parandusettepanekuid, mis on vastuolus varem hääletatud ja vastuvõetud parandustega, hääletusele ei panda.

(16) Aluseks võetud projekti muudatusettepanekuid hääletatakse ning võetakse vastu lihthäälteenamusega; aluseks võetud projekt loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem saadikuid kui vastu; aluseks võetud projekt loetakse mittemuutunuks, kui muudatusettepaneku vastu hääletab vähemalt sama palju saadikuid kui poolt. Kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut pannakse eelnevalt üksteisega konkureerima. Kõige enam poolthääli saanud muudatusettepanek pannakse seejärel hääletusele.

(17) Ettepanekut seadusandlikku akti või otsuse projekti mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega projekti muudatusena. Suhtumist niisugusesse ettepanekusse väljendavad saadikud hääletamise teel arutatava projekti suhtes.

(18) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja hääletusele dokumendi projekti parandatud kujul. Kui mõni saadikurühm seda nõuab, peab enne lõplikku hääletamist olema saadikuil kätte jagatud projekti lõplik redaktsioon.

(19) Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks sõna võtta kohalt. Kõne ajaks peab ta koosoleku juhatamise üle andma asejuhatajale ning esinema kõnepuldist.

(20) Teadaanded saadikutele antakse juhatajale kirjalikult.

(21) Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele pannapäevakorra muutmise ettepanekuid või töökorda käsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse."

3. Muuta reglemendi paragrahvi 10 ja sõnastada see järgmiselt:

"Paragrahv 10. Hääletamise kord

(1) Hääletamine on salajane või nimeline, kui seda taotleb enam kui 1/3 kohalviibivatest saadikutest. Salajasel hääletusel on eesõigus nimelise ees.

(2) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, parandusi ja täiendusi.

(3) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile saadikuile on hääletusele pandud küsimus ühtmoodi arusaadav, ning küsima seda saadikuilt. Kui küsimus on jäänud kellelgi arusaamatuks, siis kordab juhataja seletust.

(4) Enne Ülemnõukogu aktide hääletamisele asumist võib alatine komisjon või saadikurühm nõuda kuni 10-minutilist vaheaega.

(5) Istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja rikub reglementi. Kui juhataja on küsimuse hääletusele pannud sellest haamrilöögiga märku andes, siis pole kellelgi õigus enne hääletustulemuste selgumist valjusti mõtteid avaldada. Kui saadik märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis tõuseb ta püsti ning nõuab hääletusprotseduuri peatamist või hääletamise kordamist. Hääletamise tulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab haamrilöögiga.

(6) Kui selgub, et hääletamisele on pandud küsimus, mida siiski on erinevalt mõistetud, siis on juhatajal õigus hääletustulemus tühistada ja hääletusele panna küsimus uues sõnastuses. Muudel juhtudel pannakse küsimus teist korda hääletusele vaid juhul, kui selgub, et tema arutusel või hääletamisel on rikutud reglementi."

4. Muuta reglemendi paragrahvi 11 ja sõnastada see järgmiselt:

"Paragrahv 11. Seaduseelnõude lugemise kord

(1) Seaduseelnõusid arutab Ülemnõukogu vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõusid arutatakse kolmandal lugemisel, kui teisel lugemisel nõuab seda vähemalt üks alatine komisjon, saadikurühm või neljandik Ülemnõukogu saadikute üldarvust. Kolmel lugemisel arutab Ülemnõukogu riigieelarvet ja selle täitmise aruandeid.

(2) Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu koostaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Seejuures esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui juhtivkomisjoni hinnang on positiivne ning üksik saadikurühm pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. Eelnõu tagasilükkamine esimesel lugemisel otsustatakse vastava nõudmise esitamisel lihthäälteenamusega.

(3) Oma ettepanekuid seaduseelnõu täiendamise ja muutmise kohta esitavad saadikud juhtivkomisjonile hiljemalt eelnõu arutamisele järgneva istungjärgu esimese tööpäeva lõpuks.

(4) Seaduseelnõu teine lugemine võetakse päevakorda juhtivkomisjoni poolt Ülemnõukogu Presiidiumile tehtud ettepaneku alusel, kuid mitte varem kui kaks nädalat ja mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Seda tähtaega võib Ülemnõukogu oma otsusega pikendada.

(5) Teisele lugemisele esitab juhtivkomisjon koos eelnõu koostajaga seaduseelnõu muudetud redaktsiooni ja kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud parandusettepanekud koos komisjoni ja eelnõu autori hinnangutega. Teise lugemise alguses esineb eelnõu koostaja ettekandega ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekandega. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu põhjalikult. Uusi parandusi- ja täiendusettepanekuid võib seejuures teha vaid nendes küsimustes, kus seaduseelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud.

(6) Teine lugemine katkestatakse, kui seda nõuab ettekandja, kaasettekandja või kui Ülemnõukogu nii lihthäälteenamusega otsustab. Katkestamisel määratakse tähtarg teise lugemise jätkamiseks. Teise lugemise jätkamiseks peavad muudatusettepanekud olema juhtivkomisjonis läbi arutatud ja muudetud tekst saadikutele kätte jagatud.

(7) Kui eelnõu koostaja on aktsepteerinud juhtivkomisjoni või Ülemnõukogu saadikute poolt seaduseelnõu projekti esitatud muudatused, siis neid hääletatakse vaid juhul, kui mõni ülemnõukogu liige seda nõuab. Kõiki teisi muudatusettepanekuid hääletatakse. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku autoril, seaduseelnõu esitajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida.

(8) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist kogu seaduseelnõu parandatud kujul hääletusele.

(9) Seaduseelnõu tuleb kolmandale lugemisele Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul. Teise lugemise järel uusi parandusettepanekuid ei esitata. Kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid iga saadikurühma või alatise komisjoni poolt selleks volitatud esindaja, projekti autor ja juhtivkomisjoni esindaja. Nende nõudmisel võib teisel lugemisel seaduseelnõus tehtud muudatused panna uuesti hääletusele. Teised Ülemnõukogu liikmed võivad kolmandal lugemisel sõna võtta ainult hääletamise motiivide kohta."

5. Täiendada reglemendi paragrahvi 6 lõikega 5 järgmises sõnastuses: "(5) Ülemnõukogu võtab täiskogu istungil vastu otsuse seadusandliku initsiatiivi menetlusse võtmise suhtes koos vastava tähtajaga. Küsimuse otsustamisel kuulatakse vajaduse korral ära Ülemnõukogu Presiidiumi või tema poolt määratud eksperdi seisukoht ja taotleja argumentatsioon, kes on kutsutud asja arutamise juurde. Mõlemale poolele võib seejuures esitada küsimusi, kuid läbirääkimisi ei avata. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega."

6. Täiendada reglementi paragrahvidega 15, 16 ja 17 ning sõnastada need järgmiselt:

"Paragrahv 15. Kiireloomulised küsimused

(1) Ülemnõukogu päevakorda võidakse igal töömomendil lülitada küsimusi, mille arutamist ettepaneku tegija peab kiireloomuliseks. Taoliste küsimuste päevakorda lülitamiseks on vajalik esitada Ülemnõukogu liikmeile koos ettepanekuga ka Ülemnõukogu otsuse projekt eesti ja vene keeles. Selliselt ei võeta päevakorda seaduseelnõusid.

(2) Kiireloomulise küsimuse päevakorda lülitamine vajab rohkem poolt- kui vastuhääli.

(3) Kiireloomulise küsimuse päevakorda võtmisele järgneb küsimuse arutamine Ülemnõukogus.

(4) Istungi juhataja annab võimaluse iga istungjärgu teise istungi alguses esineda Ülemnõukogu liikmel kuni 5-minutilise päevakorraväliste avaldustega. Läbirääkimisi taoliste avalduste üle ei avata ega küsimusi ei esitata. Kui avaldus puudutab otseselt mõne Ülemnõukogu liikme, saadikukrupi või komisjoni tegevust, tuleb juhatajal anda võimalus avaldusele vastamiseks.

Paragrahv 16. Kiireloomuliste seaduseelnõude arutamise kord

(1) Ülemnõukogu võib erandjuhul rakendada seaduseelnõude kiireloomulise arutamise korda. Niisugune otsus vajab vastuvõtuks rohkem poolt- kui vastuhääli ja selle võib vastu võtta vaid enne seaduseelnõu arutamisele asumist.

(2) Seaduseelnõu kiireloomulisel arutamisel toimub tema sisuline arutelu eelnõu esimesel lugemisel. Parandusettepanekud eelnõu teksti kohta tuleb esitada kirjalikult 24 tunni jooksul pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist.

(3) Seaduseelnõu teine lugemine toimub esimesele lugemisele järgneval Ülemnõukogu istungjärgul. Seaduseelnõu kolmanda lugemise võib läbi viia teise lugemisega samal Ülemnõukogu istungjärgul.

(4) Ülaltoodud korra kohaselt toimub ka kehtivates seadustes tehtavate paranduste ja muudatuste arutelu.

Paragrahv 17. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise kord.

(1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadusi võib kinnitada esimesel lugemisel.

(2) Ülemnõukogu Presiidiumi seadused kuuluvad kinnitamisele või kinnitamata jätmisele tervikuna. Seaduse mittekinnitamisel muutub seadlus kehtetuks. Ülemnõukogul on õigus ka seaduse toime tähtajaliselt peatada."

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 8. november 1990. ]]>