§ 1. Sihtasutuse mõiste

(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.

(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

§ 2. Tegevuse piirangud

(1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele.

(2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.

§ 3. Nimi

(1) Sihtasutuse nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigis registrisse kantud sihtasutuste nimedest.

(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.

(3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit «sihtasutus».

(4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.

(5) Sihtasutus, kelle huve on kahjustatud tema nime õigustamatu kasutamisega, võib nõuda nime õigustamatu kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

§ 4. Asukoht

Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

2. peatükk
SIHTASUTUSE ASUTAMINE

§ 5. Asutajad ja asutamise tingimused

(1) Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt.

(2) Sihtasutuse asutaja võib olla teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik.

(3) Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel.

(4) Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti.

(5) Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele.

(6) Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit.

§ 6. Asutamisotsus

(1) Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid;
3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus.

(2) Asutamisotsusega kinnitatakse ka sihtasutuse põhikiri ning määratakse sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed.

(3) Asutamisotsusele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.

§ 7. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel

(1) Sihtasutuse võib asutada notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.

(2) Kui testamendiga ei ole määratud testamenditäitjat, kes peab tagama sihtasutuse registrisse kandmise, määrab kohus selleks hooldaja, kellel on testamenditäitja õigused ja kohustused.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele, võib testamenditäitja või hooldaja vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti need asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida ei ole määratud testamendiga.

(4) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus teostada kuni juhatuse ja nõukogu määramiseni vastavalt sihtasutuse põhikirjale asutamisotsusest tulenevaid õigusi ja valitseda üleantud vara.

(5) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning tasu ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus.

(6) Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse kantud või kui selle registrisse kandmine on muutunud võimatuks.

§ 8. Sihtasutuse põhikiri

(1) Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukoht;
3) sihtasutuse eesmärk;
4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
5) soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
11) põhikirja muutmise kord;
12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
15) muud seaduses sätestatud tingimused.

(2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.

§ 9. Soodustatud isikud

Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist.

§ 10. Sihtasutuse asutamine

(1) Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama sihtasutuse kavandatavat nime koos täiendiga «asutamisel».

(2) Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse ja muusse registrisse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendiga.

(3) Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad asutajad asutatava sihtasutuse nimel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendit kasutades pangaarve, mida võib sihtasutuse nimel käsutada pärast sihtasutuse registrisse kandmist.

(4) Kui sihtasutust registrisse ei kanta, võib sihtasutuse nimel registrisse kantud vallasasjuvõi kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti sihtasutuse nimele avatud pangaarvet käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras. Kohus teeb otsuse asutaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida asutamata jätmise põhjus ning sissemakse teinud isikud ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses sissemakseid teinud.

§ 11. Registrisse kandmise avaldus

(1) Sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse esitab sihtasutuse juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
1) asutamisotsus;
2) põhikiri;
3) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
5) juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised;
6) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
7) muud seaduses sätestatud dokumendid.

(2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud sihtasutust esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

(3) Vara üleandmist sihtasutusele tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui üle antakse kinnisasi või registrisse kantav vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või muust registrist.

§ 12. Registrisse kandmata jätmine

Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui selle asutamisotsus, põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Avalduse tagasilükkamise korral peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.

§ 13. Vastutus ebaõigete andmete esitamise eest

Kui juhatus esitas registrile ebaõiged andmed, vastutavad juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 14. Register ja sellesse kantavad andmed

(1) Registrisse kantakse:
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukoht ja aadress;
3) asutamisotsuse tegemise aeg;
4) sihtasutuse eesmärk;
5) tähtaeg, kui sihtasutus on tähtajaline;
6) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
7) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse §-le 18;
8) muud seaduses sätestatud andmed.

(2) Registrisse kantud andmete muutumisel peab juhatus esitama avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.

(3) Registrile kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut.

§ 15. Enne registrisse kandmist tehtud tehingud

(1) Enne sihtasutuse registrisse kandmist asutatava sihtasutuse nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle sihtasutusele alates registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.

(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle sihtasutusele, kui nõukogu kiidab selle tehingu heaks.

3. peatükk
SIHTASUTUSE JUHTIMINE

§ 16. Organid

Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

§ 17. Juhatus

(1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest.

(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.

(4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

(5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeteks olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.

(6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

(7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

(8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 18. Juhatuse esindusõigus

(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada sihtasutust ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

(3) Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata põhikirjaga, samuti nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 19. Juhatuse liikmete määramine

(1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega.

(2) Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.

(3) Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või nõukogu otsusega.

(4) Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 20. Juhatuse asendusliige

Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus väljalangenud juhatuse liikme asemele nõukogu või huvitatud isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt.

§ 21. Juhatuse liikme tagasikutsumine

(1) Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.

§ 22. Juhatuse liikmete tasustamine ja kulutuste hüvitamine

(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.

(2) Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.

(3) Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 23. Juhatuse liikmete vastutus

(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega.

(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

§ 24. Nõukogu ülesanded

Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

§ 25. Nõukogu pädevus

(1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

(2) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline kahju.

(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

(6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.

(7) Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega.

(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.

§ 26. Nõukogu liikmed

(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

(2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

(3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

(4) Juhatus esitab registrile nõukogu liikmete nimekirja. Liikmete koosseisu muutumise korral esitab juhatus registrile nõukogu liikmete uue nimekirja viie päeva jooksul.

§ 27. Nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine

Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord sätestatakse põhikirjas.

§ 28. Nõukogu liikme määramine ja tagasikutsumine kohtu poolt

(1) Kui seaduse või põhikirjaga ettenähtud nõukogu liikmed puuduvad, määrab need kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel.

(2) Kohus kutsub nõukogu liikme huvitatud isiku nõudel või omal algatusel tagasi, kui see on ette nähtud põhikirjaga, või muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine, samuti pankrotimenetluse alustamisel nõukogu liikme vastu.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud menetluse jooksul võib kohus teha sihtasutuse juhtimiseks vajalikke korraldusi ning peatada menetluse ajaks nõukogu liikme volitused.

(4) Kohtu poolt tagasikutsutud nõukogu liige ei või kuuluda ühegi sihtasutuse juhatusse ega nõukogusse viie aasta jooksul tagasikutsumisest.

§ 29. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

(2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

§ 30. Nõukogu otsus

(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

(2) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(4) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

§ 31. Nõukogu liikmete tasustamine

Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib nõukogu liikmele maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.

§ 32. Nõukogu liikmete vastutus

(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega.

(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

(4) Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

4. peatükk
RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL

§ 33. Raamatupidamine

Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§ 34. Majandusaasta aruanne

(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

(2) Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.

(3) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

(4) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

§ 35. Audiitor

Sihtasutusel peab olema audiitor.

§ 36. Audiitori nimetamine

(1) Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra.

(2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.

(3) Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Kui põhikirjaga on soodustatud isikute ring määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik, samuti temaga võrdset majanduslikku huvi omav isik.

(4) Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.

§ 37. Audiitori volituste tähtaeg

Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

§ 38. Erikontroll

(1) Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.

(2) Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid. Nende tasustamise korra ja tasu suuruse määrab kohus.

(3) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma sihtasutuse ärisaladust.

(4) Erikontrolli läbiviimisega seotud kulude jaotamise erikontrolli nõudja ja sihtasutuse vahel otsustab kohus erikontrolli tulemuste järgi. Kui nõue oli esitatud põhjendamatult nõudja tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu, vastutavad nõudjad erikontrolliga sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt.

(5) Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad kohtule.

(6) Kontrolli tulemuste põhjal otsustab kohus, kas ja milliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.

§ 39. Sihtasutuse tegevuse avalikustamine

(1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti audiitori järeldusotsuse, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.

(2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus kõigil huvitatud isikutel.

(3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras.

5. peatükk
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE

§ 40. Asutamisotsuse ja põhikirja tühistamine või muutmine enne sihtasutuse registrisse kandmist

(1) Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad asutamisotsuse tühistada või seda muuta või põhikirja muuta ainult kõik asutajad ühiselt.

(2) Kui üks mitmest asutajast on surnud või lõppenud või muul põhjusel ei saa või ei soovi asutaja õigusi teostada (välja langenud), ei või teised asutajad asutamisotsust tühistada. Asutamisotsust või põhikirja võivad teised asutajad muuta ainult sihtasutuse eesmärki järgides.

(3) Kui kõik asutajad on välja langenud ja on ilmnenud registrisse kandmise takistused, võib juhatus nende kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks muuta asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki.

§ 41. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist

(1) Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja sihtasutuse põhikirja muuta üksnes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad põhikirja muuta kõik asutajad ühiselt.

(2) Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes siis, kui:
1) kõik asutajad on välja langenud või
2) asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele või
3) see õigus on nõukogule põhikirjaga antud.

(3) Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Põhikirja võib muuta ainult kohtu loal.

(4) Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

§ 42. Põhikirja muutmise kanne

Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

6. peatükk
LÕPETAMINE

§ 43. Lõpetamise alused

Sihtasutus lõpetatakse:
1) nõukogu otsusega;
2) asutajate otsusega, kui see asutajate õigus on ette nähtud põhikirjas;
3) kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud;
4) tähtaja möödumise tõttu, kui sihtasutus oli tähtajaline;
5) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

§ 44. Lõpetamine nõukogu otsuse alusel

Nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.

§ 45. Pankrotiavalduse esitamine

Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega sihtasutusele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 46. Sundlõpetamine

(1) Sihtasutus lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui:
1) sihtasutuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud nõuetele või tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline;
4) kui nõukogu ei tee põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei esita seaduses ettenähtud lõpetamise avaldust;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 47. Lõpetamise avaldus

(1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundlõpetamise või pankroti korral, samuti pankrotimenetluse lõppemise korral tehakse vastav kanne kohtuotsuse alusel.

(2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, tuleb see avaldusele lisada.

(3) Pankrotiotsuse teinud kohus teatab registripidajale sihtasutuse pankroti väljakuulutamisest, samuti pankrotimenetluse lõppemisest. Pankrotikandes märgitakse pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht.

§ 48. Likvideerimine

(1) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse nimele lisama märkuse «likvideerimisel».

§ 49. Likvideerijad

(1) Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

(2) Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.

(3) Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis.

(4) Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.

§ 50. Likvideerija kanne

(1) Juhatus esitab avalduse likvideerijate registrisse kandmiseks.

(2) Kui likvideerija nimetatakse kohtuotsusega, saadab kohus registripidajale otsuse kande tegemiseks.

(3) Registrisse kantakse likivideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.

§ 51. Likvideerijate õigused ja kohustused

(1) Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

(2) Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.

(3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel.

(4) Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

§ 52. Likvideerijate esindusõigus

(1) Kui sihtasutusel on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada sihtasutust ainult ühiselt, kui põhikirja või likvideerijate määramise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

(2) Likvideerijad võivad volitada enda hulgast ühte või mitut teatud tehingute tegemiseks või tegevuseks.

§ 53. Võlausaldajatele teatamine

(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest.

§ 54. Nõuete esitamine

(1) Võlausaldajad peavad ühe kuu jooksul viimase likvideerimisteate avaldamisest teatama likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutuse vastu. Teates tuleb märkida nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisada nõuet tõendavad dokumendid.

(2) Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha.

(3) Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha.

§ 55. Pankrotiavalduse esitamine likvideerimisel

Kui likvideeritava sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

§ 56. Vara jaotamine

(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades.

(2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest isikust asutajate otsusel, läheb likvideerimisel järelejäänud vara üle neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt.

(4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.

(5) Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist sihtasutuse viimase likvideerimisteate avaldamisest.

§ 57. Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine

(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.

(2) Kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad.

§ 58. Sihtasutuse registrist kustutamine

(1) Sihtasutuse lõppemisel kustutatakse sihtasutus registrist sihtasutuse enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel.

(2) Kui sihtasutuse likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle registrist kustutamiseks, on registripidajal õigus sihtasutus registrist kustutada.

(3) Sihtasutust ei või registrist kustutada Maksuameti kohaliku talituse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja Maksuametile kirjaliku taotluse. Maksuamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole sihtasutuse vastu nõudeid. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksuamet registrist kustutamisega nõus olevaks.

§ 59. Dokumentide säilitamine

(1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel. Kui hoidja määrab kohus, tehakse kanne kohtuotsuse alusel.

§ 60. Likvideerijate vastutus

Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud sihtasutuse vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

7. peatükk
ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

1. jagu
Ühinemine

§ 61. Ühinemise mõiste

(1) Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) võib ühineda teise sihtasutusega (ühendav sihtasutus) nende põhikirjades ettenähtud juhtudel. Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks.

(2) Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue sihtasutuse. Ühinevad sihtasutused loetakse sel juhul lõppenuks.

(3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

(4) Ühinemise korral läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Uue sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate sihtasutuste vara sellele üle.

(5) Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega.

(6) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks vaja pädeva asutuse luba.

§ 62. Ühinemisleping

(1) Ühinemiseks sõlmivad sihtasutuste juhatused ühinemislepingu, milles tuleb märkida sihtasutuste nimed ja asukohad ning ühinemise tagajärjed ühendatava sihtasutuse töötajatele.

(2) Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

(3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 63. Ühinemisotsus

(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad sihtasutused. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.

(2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 64. Võlausaldajate kaitse

(1) Iga ühineva sihtasutuse juhatus saadab 15 päeva jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta sihtasutusele teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded sihtasutuse vastu enne ühinemisotsuse tegemist.

(2) Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma nõuded. Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.

(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.

(4) Ühendava sihtasutuse võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et ühinemine ohustab tema nõude täitmist.

(5) Kui võlausaldaja ei teata oma nõudest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on ühinemisega nõus.

§ 65. Avalduse esitamine registrile

(1) Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui kolme kuu möödudes teise ühinemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse ühinemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
2) ühinemisotsus;
3) ühinemise luba, kui see on nõutav.

(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja ühinemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 66. Ühendava sihtasutuse nimi

Ühendav sihtasutus võib jätkata tegevust ühendatava sihtasutuse nime all.

§ 67. Ühinemise kanne

(1) Ühinemine kantakse ühendava sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate sihtasutuste asukoha registritesse. Ühendatava sihtasutuse asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.

(2) Ühendava sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab ühendatava sihtasutuse asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava sihtasutuse asukoha registrisse. Ühendatava sihtasutuse asukoha registripidaja saadab tema juures hoitavad sihtasutuse dokumendid ühendava sihtasutuse asukoha registripidajale.

§ 68. Kande õiguslik toime

(1) Ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse juhatuse avalduse alusel.

(2) Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava sihtasutuse registrist.

§ 69. Ühinemine uue sihtasutuse asutamisega

(1) Ühinemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 61–68 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

(2) Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse ühendatava sihtasutuse kohta sätestatut ja asutatavale sihtasutusele ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused loetakse ühinenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisel.

(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad sihtasutused.

(4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse § 62 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.

(5) Ühineva sihtasutuse juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks sihtasutuse asukoha registrisse.

(6) Ühinevate sihtasutuste juhatused esitavad ühise avalduse uue sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse.

2. jagu
Jagunemine

§ 70. Jagunemise mõiste

(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Sihtasutus võib jagunemisel osaleda ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel.

(2) Jaotumise korral annab jagunev sihtasutus oma vara üle omandavatele sihtasutustele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus. Jaotumise korral jagunev sihtasutus lõpeb.

(3) Eraldumise korral annab jagunev sihtasutus osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale sihtasutusele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus.

(4) Sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel.

(5) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks vaja pädeva asutuse luba.

§ 71. Jagunemisleping

(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate sihtasutuste juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingus tuleb märkida:
1) jagunemises osalevate sihtasutuste nimed ja asukohad;
2) igale omandavale sihtasutusele üleantava vara nimekiri;
3) jagunemise tagajärjed töötajatele.

(2) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.

(3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 72. Jagunemisotsus

(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad sihtasutused. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.

(2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 73. Võlausaldajate kaitse

(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus saadab 15 päeva jooksul jagunemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate jagunemise kohta sihtasutusele teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded sihtasutuse vastu enne jagunemisotsuse vastuvõtmist.

(2) Jagunemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma nõuded. Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.

(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.

(4) Omandava sihtasutuse võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et jagunemine ohustab tema nõude täitmist, välja arvatud siis, kui tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud.

§ 74. Avalduse esitamine sihtasutuste registrile

(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui kolme kuu möödudes teise jagunemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse jagunemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) jagunemislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav.

(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja jagunemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 75. Omandava sihtasutuse nimi

Jaotumise korral võib omandav sihtasutus jätkata tegevust jaguneva sihtasutuse nime all.

§ 76. Jagunemise kanne

(1) Jagunemine kantakse jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud kõigi omandavate sihtasutuste asukoha registritesse. Omandavate sihtasutuste asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

(2) Jaguneva sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab omandavate sihtasutuste asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

§ 77. Kande õiguslik toime

(1) Jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse läheb jaguneva sihtasutuse kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele sihtasutustele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava sihtasutuse juhatuse avaldusel.

(2) Jaotumise korral lõpeb jagunev sihtasutus jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse. Registripidaja kustutab jaguneva sihtasutuse registrist.

(3) Jaotumise korral jagamata jäänud vara jagatakse omandavate sihtasutuste vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas.

§ 78. Vastutus jaguneva sihtasutuse kohustuste eest

(1) Enne jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tekkinud jaguneva sihtasutuse kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad sihtasutused solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.

(2) Jagunemisel osalev sihtasutus, kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud, vastutab jaguneva sihtasutuse kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

§ 79. Jagunemine uue sihtasutuse asutamisega

(1) Jagunemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 70–78 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

(2) Asutatavatele sihtasutustele kohaldatakse omandavate sihtasutuste kohta sätestatut.

(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev sihtasutus.

(4) Jagunemisel uue sihtasutuse asutamisega koostavad jaguneva sihtasutuse juhatus või sihtasutust esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse § 71 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.

(5) Jaguneva sihtasutuse juhatus esitab avalduse uute sihtasutuste kandmiseks nende asukoha registrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

(6) Iga uue sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab jaguneva sihtasutuse asukoha registripidajale uue sihtasutuse registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute sihtasutuste kohta kannab jaguneva sihtasutuse asukoha registri registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande tegemisest iga uue sihtasutuse asukoha registripidajale ning saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemise kanne jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tehtud.

8. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 80. Sihtasutuste seaduse kohaldamine vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele

(1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib sihtasutusi asutada ainult sihtasutuste seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse sihtasutuste seaduses sätestatut.

(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele ei kohaldata nende sihtasutusena registrisse kandmiseni käesoleva seaduse § 1 3. lõikes, samuti §-des 3, 5–15, 47, 50, 57, 58, 61–79 sätestatut. Kui vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri on vastuolus sihtasutuse seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

§ 81. Ühinemine ja jagunemine

(1) Registrisse kantud sihtasutuste ühinemine ja jagunemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Registrisse kantud sihtasutus ei või ühineda registrisse kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühendusega.

(2) Sihtasutusena registrisse kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine ei ole lubatud.

§ 82. Registrisse kandmise avaldus

(1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ning Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris (edaspidi ettevõtteregister) registreeritud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslik ühendus, mis vastab sihtasutuste seaduse nõuetele, kantakse sihtasutusena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tema avalduse alusel.

(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida sihtasutuse kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus.

(3) Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab sihtasutusena registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga.

§ 83. Märked registrites

(1) Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel tehakse registri pidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse vastav märge.

(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel tehakse registrisse märge sihtasutuse varasema registreerimise kohta ettevõtteregistris, näidates ära endise registrinumbri.

§ 84. Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste lõpetamine

(1) Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikud ühendused, mida ei ole 1998. aasta 1. jaanuariks sihtasutusena registrisse kantud, loetakse lõpetatuks. Ettevõtteregistri pidaja esitab nende andmed nende asukoha registri pidajale.

(2) Registri pidaja avaldab Riigi Teataja Lisas ja üleriigilise levikuga ajalehes teate vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse lõpetamisest. Lõpetamise teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest.

(3) Kui vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse võlausaldaja teatab registripidajale nelja kuu jooksul oma nõudest, algatab registripidaja sihtasutuse likvideerimise, mis toimub käesolevas seaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749) sätestatud korras.

(4) Kui võlausaldajad oma nõuetest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslik ühendus lõppenuks.

§ 85. Sihtasutuse nimi

(1) Sihtasutuse kandmisel registrisse teeb registripidaja järelepärimise ettevõtteregistri pidajale ettevõtteregistris sama või sarnase nime registreerituse kohta.

(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui see nimi või nimega eksitavalt sarnane nimi on registreeritud ettevõtteregistris teise vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse poolt enne taotlejat.

§ 86. Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355) tehtavad muudatused ja täiendused

(1) Paragrahvi 2 täiendatakse 9. lõikega järgmises sõnastuses:

«(9) Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuet.».

(2) Paragrahvi 23 1. lõiget täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

«4¹) kõik sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;».

§ 87. Rakendamise määrused

Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks.

§ 88. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.