1. Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. a. määruse nr.10 "Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta" (ENSV Teataja 1990, nr.5, art.89) punkti 1 osaliseks muutmiseks nimetada Eesti Vabariigi Riiklik Tuletõrje- ja Päästeamet ümber Eesti Vabariigi Riiklikuks Tuletõrjeametiks.

2. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti põhimäärus".

3. Soovitada maakonna- ja linnavalitsustel moodustada maakondades ja vabariiklikes linnades maakonna- ja linnavalitsuste tuletõrjeametid või teised samalaadsed struktuuriüksused ning nimetada nende juhid ametisse kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti peadirektoriga.
Tuletõrjeameti direktor võib olla ühtlasi maakonna või vabariikliku linna riikliku tuletõrjejärelevalve peainspektor.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. Savisaar
Eesti Vabariigi riigiminister R. Vare

Tallinn, Toompea, 4. veebruaril 1991. Nr. 26.

Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti põhimäärus

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi Riiklik Tuletõrjeamet (edaspidi Eesti Tuletõrjeamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv riigivalitsemisorgan, kes tegutseb Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas. 2. Eesti Tuletõrjeamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest.

3. Eesti Tuletõrjeamet on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

4. Eesti Tuletõrjeameti põhiülesanneteks on:
1) riikliku tuletõrjejärelevalve suunamine ja teostamine ning tuleohtu vähendavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine linnades, teistes asulates ja rahvamajandusobjektidel;
2) tulekahjude kustutamine linnades ja teistes asulates, osalemine metsades, turbaväljadel, samuti laevadel, lennukites, raudteeveeremis ja mujal tekkinud tulekahjude kustutamises;
3) abi osutamine õnnetusjuhtumite, avariide, katastroofide ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel, kui tekib vajadus tuletõrjeüksuste jõudude ja tehnika kaasamiseks.

II Eesti Tuletõrjeameti funktsioonid

5. Temale pandud ülesannete täitmiseks Eesti Tuletõrjeamet:
1) rakendab organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute vara kaitseks tulekahjude eest;
2) teeb koostööd Eesti Vabariigi ministeeriumide, teiste riiklike ametite ja organisatsioonidega, kes osalevad suurtulekahjude kustutamises ning avariide, katastroofide ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimises, tagab koostöö teiste riikide tuletõrjeteenistustega;
3) teostab riiklikku tuletõrjejärelevalvet tuleohutuseeskirjade ja -normide täitmise üle ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning üksikisikute poolt;
4) osaleb tuleohutusalastes teaduslikes uuringutes ning tagab nende tulemuste evitamise;
5) töötab koos huvitatud organisatsioonidega välja ja kinnitab tuleohutuseeskirju ja -norme;
6) vaatab tuleohutuse seisukohalt läbi riiklike standardite ja tehniliste tingimuste projekte;
7) vaatab läbi hoonete ning rajatiste ehitus- ja rekonstrueerimisprojekte ehitusnormides ja -eeskirjades ning standardites sisalduvate tuleohutusnõuetele järgimise osas;
8) võtab osa vastuvõtukomisjonide tööst ettevõtete, hoonete ja rajatiste ekspluatatsiooni võtmisel;
9)analüüsib tulekahjude põhjusi ja tagajärgi, võtab osa tuleohutust tõhustavate vabariiklike sihtprogrammide väljatöötamisest ja tagab nende täitmise;
10) arendab tuletõrjeüksuste materiaal-tehnilist baasi,
11) osaleb uute tuletõrjeüksuste moodustamises;
12) teeb selgitustööd tulekahjude ennetamiseks, annab välja trükiseid, korraldab elanike vastavasisulist väljaõpet;
13) teeb koostööd vabatahtliku tuletõrje organitega;
14)korraldab tuletõrjeüksuste isikkoosseisu ettevalmistamist, nende täiendus- ja ümberõpet ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate tuleohutusalast väljaõpet;
15) õpib tundma ja üldistab tulekahjude ennetamise ja kustutamise, samuti tuletõrjetehnika ja -varustuse kasutamise kogemusi ning korraldab nende kogemuste rakendamist; arendab sellealast koostööd teiste riikide vastavate organisatsioonidega;
16) osutab ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele tasulisi teenuseid neile kuuluvate hoonete, rajatiste ja muude objektide, samuti materiaalsete väärtuste tule-, plahvatus- ja avariiohutuse taseme tõstmiseks.

6. Eesti Tuletõrjeamet täidab temale pandud ülesandeid tihedas koostöös Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide, kohaliku omavalitsuse täitevorganite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega.

III Eesti Tuletõrjeameti õigused

7. Eesti Tuletõrjeametil on temale pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires õigus:
1) läbi viia hoonete, rajatiste ja teiste objektide tuletõrjetehnilisi ülevaatusi sõltumata nende ametkondlikust kuuluvusest ja omandivormist; teha ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtidele ja teistele ametiisikutele ning üksikisikutele kohustuslikke ettekirjutisi tuleohutuseeskirjade rikkumiste kõrvaldamiseks;
2) nõuda ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt ning üksikisikutelt nende valduses olevate objektide tuleohutusseisundit kajastavaid andmeid ja dokumente;
3) kaasata kehtestatud korras ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide spetsialiste tuleohutust tagavate meetmete väljatöötamisele ja tuletõrjetehniliste uuringute teostamisele, samuti tuletõrjetehniliste ülevaatuste läbiviimisele;
4) läbi vaadata administratiivõiguserikkumiste asju ja määrata tuleohutuseeskirjade rikkumiste eest administratiivkaristusi;
5) peatada üksikute agregaatide, seadmete ja tootmisüksuste töö ning ruumide või kogu ettevõtte ekspluateerimine või ehitus- ja montaažitööde tegemine juhul, kui on tekkinud ilmne tulekahjuoht;
6) olla ettevõtte asutajaks ning moodustada kehtestatud korras üksusi ja asutusi, mis on vajalikud käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete lahendamiseks;
7) anda määrusi, käskkirju ja juhendeid ning kontrollida nende täitmist. 8.Eesti Tuletõrjeameti määrused tuleohutuseeskirjade ja - normide kehtestamise ning tulekahjude ennetamise ja kustutamise korraldamise kohta on juhindumiseks kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigi juriidilistele isikutele ja üksikisikutele.

IV Eesti Tuletõrjeameti juhtimine

9. Eesti Tuletõrjeametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul.

10. Eesti Tuletõrjeameti peainspektori ja peainseneri nimetab kooskõlastatult Eesti Vabariigi siseministriga ametisse peadirektor.

11. Eesti Tuletõrjeameti peadirektor:
1) juhib ameti tegevust ning vastutab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise eest;
2) kinnitab ameti aparaadi struktuuri, töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade skeemist, kooskõlastab maakondade ja vabariiklike linnade tuletõrjeametite põhimäärused, struktuuri ja töötajate koosseisu;
3) kinnitab ameti halduses olevate üksuste, ettevõtete ja asutuste põhimäärused;
4) võtab tööle ja vabastab töölt ameti töötajaid ning oma pädevuse piires ameti halduses olevate üksuste, ettevõtete ja asutuste töötajaid;
5) annab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks Eesti Tuletõrjeameti määrusi, käskkirju ja juhendeid.

12. Eesti Tuletõrjeameti peadirektoril on õigus:
1) pärida aru ameti halduses olevate üksuste, ettevõtete ja asutuste juhtidelt;
2) tühistada ameti halduses olevate üksuste, ettevõtete ja asutuste ebaseaduslikke akte;
3) teha maakonna- ja linnavalitsustele esildisi nende halduses oleva tuletõrjeameti või samalaadse struktuuriüksuse juhtidele distsiplinaarkaristuse määramise kohta tuletõrjealaste küsimuste osas.
Eesti Tuletõrjeamet juhendab ja suunab maakondade ja vabariiklike linnade valitsuste tuletõrjeametite tööd tulekahjude ennetamise ja kustutamise valdkonnas.

13. Eesti Tuletõrjeameti peainspektoril ja peainseneril on peadirektori poolt kindlaksmääratud tegevusvaldkondade piires õigus võtta vastu otsuseid ja kirjutada alla peadirektori eest. Nimetatud ametiisikud vastutavad kõigi oma otsuste ja korralduste eest.

14. Eesti Tuletõrjeameti ülalpidamiskulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest, maakonna ja linna tuletõrjeametite või samalaadsete struktuuriüksuste ülalpidamiskulud aga kohalikust eelarvest.