1. Pidada vajalikuks tööotsijate ja töötute täiendus- või ümberõppe korraldamisel, tööotsijate ja töötute täiendus- või ümberõppele suunamisel ja neile stipendiumi maksmisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1) töötute ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe tuleb korraldada võimalikult elukohajärgselt, kohaliku omavalitsuse täitevorganite juhtimisel ja elukohajärgse tööjõutalituse ning piirkonnas tegutsevate koolitusasutuste koostööd ning võimalusi kasutades;
2) piirkondlik tööturg ja selle vajadustest paindlikult lähtuv täiendus- ja ümberõppe kompleks moodustavad turumajanduslikel põhimõtetel toimiva ja võimalikult isereguleeruva, kõigi asjaosaliste huvitatusele tugineva süsteemi piirkondlike tööhõiveprobleemide lahendamiseks;
3) soovitada piirkonna majandusliku arengu suundade väljatöötamiseks, tööpuuduse tekke prognoosimiseks ja vabanevate kontingentide analüüsiks, uute töökohtade kavandamiseks, sellest tuleneva kaadrivajaduse ning täiend- ja ümberõppe vajaduse ja võimaluste väljaselgitamiseks moodustada linnades ja maakondades Arendusnõukogud, mille tuumiku moodustavad majandusnõunik, sotsiaalnõunik ja haridusnõunik;
4) täienduskoolitusega ja ümberõppega tegelevad haridussüsteemi mittekuuluvad asutused peavad omama Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt vastavaks tegevuseks väljaantud tähtajalist litsentsi, tagamaks õppemateriaalse baasi ja õppejõudude kvalifikatsiooni vastavust õpetatavatele erialadele ja antavate teadmiste ning oskuste nõuetekohast taset;
5) regionaalne täiendus- ja ümberõppesüsteem on otstarbekas välja arendada lähtudes olemasolevast õppebaasist (tehnikumid, kutsekoolid, õppekombinaadid ja nende filiaalid, mitmesugused ettevõtete õppeklassid, arendusfirmade ja muud väljaõppekursused, üldhariduskoolide juures toimuv auto- ja traktoriõpetus jms.);
6) olemasolev väljaõppepotentsiaal on otstarbekas ühendada kutseõppekeskuseks koolitusasutuste tegevuse koordineerimise teel, mida teostab kõigi koolitusasutuste esindajaist, tööandjate ja töövõtjate (ametiühingu) , haridusorganite, piirkonna arendusnõukogu ja tööjõutalituse esindajaist moodustatud koordineerimisnõukogu;
7) ümberprofileeruvad või reorganiseeruvad ettevõtted korraldavad vajadusel töötajate ennetava täiendus- ja ümberõppe töö kõrvalt, vältimaks nende sattumist töötute hulka;
8) kui teatud erialadel õpetamise korraldamiseks piirkondliku õppekeskuse baasil võimalused puuduvad, suunatakse soovijad kohalike organite poolt väljaõppele vabariigis sel erialal tegutsevate teiste koolitusasutuste poolt korraldatavatele kursustele; kõrg- ja keskeriharidusega spetsialistide täiendus- või ümberõpe toimub kõrgkoolide või keskeriõppeasutuste juures;

2. Piirkondlike tööhõivetalituste kui kohaliku tööturu väljaarendamise kesksete lülide töö korraldamisel on otstarbekas rakendada järgmisi printsiipe:
1) piirkondlikud tööhõivetalitused alluvad munitsipaalomavalitsustele, kes nende kaudu lahendavad piirkondlikke tööhõiveprobleeme; piirkondlike tööhõivetalituste tegevust koordineerib ning juhendab metoodiliselt Eesti Vabariigi Tööturuamet;
2) kodanike tööhõivega seotud teenuseid osutab tööhõivetalitus tasuta;
3) elanikkonna tööhõive tagamiseks ja vajaliku täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks on otstarbekas omavalitsuste tööhõivetalitustele ette näha järgmised põhilised funktsioonid:
- vahendaja tööjõu vajaja ja tööotsija vahel;
- töötu staatuse kindlakstegija ja vastava dokumendi väljastaja;
- kutsealaste konsultatsioonide andja ning töötamise- ja väljaõppevõimaluste tutvustaja;
- töötu abiraha ja töötu väljaõppe stipendiumi saamiseks vajalike väljamaksedokumentide vormistaja;
- uute väljaõppekursuste avamise vajaduse prognoosija ja teadvustaja kutseõppekeskuse koordineerimisnõukogule;
- andmepanga kujundaja, milles sisaldub:
a) piirkonna töökohtade register (millist ettevalmistust konkreetne töökoht eeldab);
b) igakuiselt uuenev informatsioon kõigi vakantsete ja loodavate töökohtade ning tööle võetud ja vabastatud isikute kohta;
c) piirkonna tööjõu register;
d) igakuiselt uuenev informatsioon mittehõivatud kontingentide kohta (vanus, haridus, kvalifikatsioon, kutseala, tervislik seisund, töötamissoov, valmisolek täiendus- ja ümberõppeks);
e) täiendus- ja ümberõppe võimaluste register (erialad, koolitusasutused, milliseid kursusi on põhimõtteliselt võimalik vajadusel lisaks korraldada, õppimisvõimalused teistes vabariigi koolitusasutustes);
f) informatsioon täiendus- ja ümberõppele suunatute kohta (kus, millisel erialal ja millises ajavahemikus saavad väljaõppe ning stipendiumide väljamakse arvestus).

3. Täiendus- ja ümberõppe korraldamisel rakendada järgmisi printsiipe:
1) töötu täiendus- või ümberõppe korraldamise eelduseks on koolituse tellija ja koolitaja olemasolu, aluseks aga tööga mittehõivatu staatust kinnitav vormikohane dokument ja õppima asuja, koolituse tellija ja koolitusasutuse vahel sõlmitud kolmepoolne leping (lisa nr. 1).
2) täiendus- või ümberõppele suunatakse selleks soovi avaldanud tööotsijad ja töötud:
a) kes ei leia sobivat tööd vajaliku kutsealase kvalifikatsiooni puudumise tõttu;
b) kelle kvalifikatsiooni on vaja muuta, kuna nende kutsealastele oskustele ja vilumustele vastavat tööd ei leidu;
c) kes neile omistatud kvalifikatsiooni tasemel töötamise võime on minetanud;

3) täiendus- ja ümberõppe kursuste kestus on sõltuvalt õpitavast erinev, kestes mõnest päevast kuni 6 kuuni, maksimaalne kestus on aga 180 kalendripäeva, mille jooksul õppima asunu kindlustatakse ka stipendiumiga;
4) kursuste programmid töötab välja koolitusasutus, arvestades tellija nõudeid ja lähtudes täiendus- ja ümberõppe korraldamise praktikas kasutatavatest NSV Liidus väljatöötatud normatiivdokumentidest neid vajadusel kohandades; ajutiselt, kuni Eesti Vabariigi kutseomistamise korra väljatöötamiseni ja rakendamiseni, väljastab kutsetunnistuse proovitöö/katse ja eksami tulemuste põhjal kas ettevõtte, organisatsiooni kvalifikatsioonikomisjon või kutseõppeasutuse riiklik kvalifikatsioonikomisjon;
5) koolitusasutus töötab vastavate kalkulatsioonide alusel välja kursuste maksumuse ühe kuulaja väljaõppeks, määrab õppegrupi optimaalse suuruse ning õppurite minimaalarvu kursuste avamiseks, nähes vajadusel ette ka individuaalse väljaõppe ning kvalifikatsioonieksami eksternina sooritamise võimaluse;
6) täiendus- ja ümberõppe tellijaks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud (s.h. tööotsija või töötu ise);
7) koolitusasutuse poolt täiendus- ja ümberõppeks tehtud kulutused, vajadusel ka sõidu- ja elamiskulud kannab tellija;
8) täiendus- ja ümberõppe süsteemi käivitumise stimuleerimiseks on soovitav rakendada kohaliku omavalitsuse käsutuses olevaid majanduslikke hoobasid nagu teatavad maksusoodustused ja koolitusasutuste või õppima asunute materiaalne toetamine.

4. Täiendus- või ümberõppele asunud töötule stipendiumi maksmise korraldamisel juhinduda järgmisest:
1) töötu abirahadeks ja stipendiumi maksmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse sihtotstarbelisena Eesti Vabariigi Tööturu Ameti poolt tööhõivefondist, mille üheks finantseerijaks on Eesti Sotsiaalfond;
2) töötu abiraha ja stipendiumi maksmise töötu staatust omavale kodanikule otsustab kohaliku omavalitsuse tööhõivetalitus, võttes arvesse ka viimasest töökohast 3 kuu jooksul saadavat kompensatsiooni (EV Valitsuse 4. jaanuari 1991. a. määruse nr. 2 p. 3.);
3) töötu täiendus- ja ümberõppeks makstav raha (stipendium) koosneb töötule makstavast abirahast ja õppima asunud töötule makstavast lisast;
4) õppima asunud töötule makstakse töötu abiraha Eesti Vabariigi Valitsuse määruses ettenähtud korras, lisatasu aga iga kuu möödudes koolitusasutuse poolt õppetöös osalemise kohta esitatud teadete põhjal, viimane osa peale kursuse lõpetamist;
5) töötu abiraha ja ka stipendiumi väljamaksmise aluseks on tööhõivetalituse poolt isiku nimele vormistatud väljamaksedokument.

5. Kohalikel omavalitsustel informeerida Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi käesoleva määruse rakendamise käigust hiljemalt 15. märtsiks 1991. a., tagamaks Eesti Vabariigi Valitsuse määruse rakendamise 1. aprillist 1991. a.

Märkus: kui tööhõivefondi vahendid osutuvad ebapiisavaiks ja neid ei õnnestu vajadustele vastavalt suurendada, tuleb täiendus- ja ümberõppe stipendiumi maksta tellijal.

Eesti Vabariigi haridusminister	Eesti Vabariigi sotsiaalminister
R. Loik	A.Kuddo

Lisa 1
EV Haridusministeeriumi ja
EV Sotsiaalministeeriumi
määruse nr. 2/18 juurde

Näidis

Leping nr. ....
täiendus-/ümberõppe korraldamiseks ...............

.............................19... a.

I Lepinguosalised:

1. Õppima asuja ....................................... ......................................................... .........................................................
                                 (eesnimi, nimi)                   (millisele kutse- või ametialale asub õppima)

2. Täiendus/ümberõppe tellija (ettevõte, asutus, organisatsioon, tööhõivetalitus) ..........................................................
                                                                                                                          (täielik nimetus)
direktor (juhataja) .................................... isikus
                                    (nimi, eesnimi)

3. Koolitusasutus ......................................
                             (täielik nimetus)
direktor (juhataja) .................................. isikus leppisid kokku alljärgnevas.
                                    (nimi, eesnimi)

II Lepinguosalised kohustuvad:

1. Õppima asuja kohustub:

1.1. Osalema regulaarselt õppetöös, omandama kutse/ametialaseks tööks vajalikud teadmised ja oskused ning sooritama eksami;

1.2. Asuma täiendus- ja ümberõppe kursuste lõpetamisel tööle ............................................................... kohustudes seal töötama .......... jooksul.
                                                                                              (asutuse, ettevõtte, organisatsiooni nimetus)

2. Tellija ................................................................ kohustub:
            (asutus, ettevõte, organisatsioon, tööhõivetalitus)

2.1. Maksma õppima asunule õppeaja jooksul stipendiumi ......................... ning tasuma sõidukulud ja elamiskulud
                                                                                         (summa, tähtaeg)

2.2. Võimaldama kursuste lõpetanule töö vastavalt erialale ja kvalifikatsioonile ..........................
                                                                                                                     (ametikoha nimetus)

2.3. Tasuma koolitusasutusele kursuste läbiviimise eest .... rbl. kuu aja jooksul arvates lepingu allakirjutamise päevast.

3. Koolitusasutus ....................................... kohustub:
                           (asutuse, ettevõtte nimetus)

3.1. Kooskõlas õppeprogrammiga ette valmistama oskustöölise/spetsialisti ...................................... .......... erialal.

3.2. Võimaldama õppima asunul vajaduse korral töötada ettevõttes.

III Lisatingimused:
l. Käesolevat lepingut võib muuta ainult poolte kokkuleppel.
2. Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled kehtivast seadusandlusest.
3. Kursuste lõpetanu mõjuvate põhjusteta ettevõttesse, organisatsiooni tööle mitteasumisel on ettevõttel õigus vastavalt kehtivale tsiviilseadusandlusele temalt sisse nõuda koolitusasutusele väljaõppe eest makstud tasu.
4. Käesoleva lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendab vastavalt kehtivale seadusandlusele kohus.

IV Lepinguosaliste rekvisiidid:

1. Õppima asuja ....................................... sünniaasta ......., elukoht ................................ pass .......................................................
                               (eesnimi, nimi)                                                                                            (seeria, number, kelle poolt ja millal välja antud)

2. Tellija (asutus, ettevõte, tööjõutalitus) ........... ....................................................... ...........................................................
                                                                                                                (nimetus)                                (postiaadress, tel.)

Arveldusarve nr. .......................................... panga .....................................................

3. Koolitusasutus .................................... ...........................................................
                                  (nimetus)                                       (postiaadress, tel.)

Arveldusarve nr. ............ ............................. panga .....................................................

V Poolte allkirjad:

1. Õppima asuja ................. ....................................................
                                        (allkiri)                             (nimi)

2. Tellija ......................................... .................................
                  (ettevõtte nimetus)

..........                     ..............................               ...................................
(ametinimetus)                   (allkiri)                                         (nimi)

                      (Pitsati jäljend)

3. Koolitusasutus ..................................... ..................
                                    (nimetus)

...............              ..................................              .......................................
(ametinimetus)                  (allkiri)                                          (nimi)

                         (Pitsati jäljend)

Lisa 2
EV HARIDUSMINISTEERIUMI JA
EV SOTSIAALMINISTEERIUMI
määruse nr. 2/8 juurde

Metoodilised soovitused ümber- ja täiendusõppe korraldamiseks õppeasutustes ja töökohtadel.

I Ümber- ja täiendusõppe mõiste

1 . Ümberõpe on täiskasvanud töötajatele kutseala õpetamise üks viisidest ja tähendab mingit ametit või kutseala omavate töötajate õpetamist eesmärgiga anda neile uus, kas eelnevale lähedane või täiesti erinev kutseala.

2. Ümberõpet korraldatakse vastavalt vakantsete töökohtade olemasolule või loodavatele töökohtadele, kuhu ei leidu vastavat kvalifikatsiooni omavat kaadrit:
- neile, kes vabanevad tootmise ümberkorralduse, ettevõtte likvideerimise, töötajate koondamise jt. töötajaist mitteolenevate põhjuste tõttu oma töökohast;
- töötu staatust ennetavana neile, kellele võimaldatakse ettevõtte reorganiseerimise tulemusena edasi töötada samas ettevõttes, kuid uuel kutsealal;
- neile, kes oma tervisliku seisundi tõttu või mingil muul põhjusel ei saa või ei taha töötada oma kutsealal ja soovivad ümberprofileeruda.

3. Täiendusõpe on suunatud töötajate kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks. Täiendusõppe edukalt lõpetanu saab kõrgema kategooria või väljundi järgmisse kutsealasesse gruppi.
Mittekutsealane täiendusõpe omab vaid üldharivat iseloomu.

4. Kutsealast ümber- ja täiendusõpet võib läbi viia kutseõppeasutustes (kutsekool, tehnikakool, tehnikum, kutsekeskkool, kutseõppe keskus jt.) kõrgkoolides, väljaspool haridussüsteemi koolitusluba (litsentsi) omavates firmades, kooperatiivides, aktsiaseltsides jt. ning vahetult tellija (ettevõtte) töökohtadel.

II Ümber- ja täiendusõppe korraldus

1. Oma põhitöökoha kaotanud töötaja (Eesti Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 1991. a. määruse nr. 2 alusel "tööotsija või töötu") asub ümberõppele kas lepingu alusel tellijaga, kes on huvitatud tema edasisest töölerakendamisest või omaalgatuslikult. Viimati mainitud võimalus kindlustab tööotsijale mõningaid eeliseid tööturu konkurentsi tingimustes.

2. Tööotsija võib õppida piirkonna koolitusasutustes korraldatud kursustel või tellija ettevõttes individuaalselt, kohapealsete võimaluste puudumisel aga 1991. a. Infokogumikus loetletud kursustel või vabariigi kutseõppeasutustes vastavalt erialale.

Kursustel õppija omandab teooria ca 10-25 liikmelistes gruppides, tööalased oskused ja vilumused aga kas
- õppeasutuse praktikabaasis,
- osaliselt õppeasutuses, osaliselt ettevõttes,
- ainult ettevõttes või tulevasel töökohal.
Individuaalõppija õpib vahetult tellija ettevõttes.
Nõutavate tingimuste puudumisel tellija ettevõttes võib ümber- või täiendusõpet korraldada lepingulisel alusel ja eritingimustel ka teistes ettevõtetes.
Kõigil juhtudel vormistatakse leping ümber- või täiendusõppe korraldamiseks.

3. Koolitusasutusel peab kursuste korraldamiseks olema vastava kutseala õpetamiseks vajalik õppe-materiaalne baas (või selle kasutamise võimalus), vastava kvalifikatsiooniga pedagoogiline kaader ning väljaõpet tagav programm.

4. Ümber- ja täiendusõppe läbiviimiseks vajalik õppe- materiaalne baas sisaldab nii õppeasutuses kui ka ettevõttes teooriaõppe ruume (klassid, kabinetid jt.) laboratooriume, õppetöökodasid, polügone, õppetsehhe, üksikuid õppetööks kohandatud töökohti jt., mis peavad olema varustatud vajalike õppevahendite, seadmete, inventari, näit- ja tehniliste vahenditega.

5. Pedagoogilise kaadri hulka kuuluvad vahetut õppetööd teostavad teooriaõpetajad ja tootmisõppe (praktika) instruktorid. Teooriaõpetajateks valitakse ettevõtetes vähemalt 3-aastase tööstaažiga kõrg- või keskeriharidusega antud kutseala spetsialistid, kes omavad androgoogika-alaseid teadmisi ja täiskasvanute õpetamise kogemusi.
Tootmisõppe instruktorid peavad olema vähemalt 3-a. tööstaažiga ja suurte tööalaste kogemustega oskustöölised või spetsialistid, kes suudavad kindlustada kutsealaste oskuste ja vilumuste kõige ratsionaalsema õpetamise.

6. Ümber- ja täiendusõppe dokumentatsiooni mõiste haarab eelkõige õpetust planeerivat dokumenti-õppeprogrammi, aga ka õppetöö toimumist näitavaid arvestuslikke dokumente.

7. Õppeprogramm määrab kindlaks selle õppematerjali sisu ja mahu, mis on vajalik antud kutsealal omandada.
Ümberõppe korral kasutatakse kutseala algõppe (väljaõppe) programme õppeajaga 1-6 kuud. Ligi 850-l erineval kutsealal on üleliidulised tüüpprogrammid (1980-1988. a. väljalask) Haridusministeeriumil, vastavatel kutsealadel ka enamikes ettevõtetes.Lõpliku programmi mahu ja kestvuse otsustab tellija lähtudes tariifi-kvalifikatsiooniteatmike nõuetest. Olenevalt sellest kas uus kutseala on vähem või rohkem lähedane senise kutsealaga, võib õppeprogrammi maht olla lühem või pikem. Igal juhul tuleb arvestada, et praktika maht tööliserialadel hõlmaks vähemalt 2/3 õppeajast.
Kutsealase täiendusõppe programmid on olemas kas ülalnimetatud algõppe programmide lisana või need tuleb uuenevates tootmistingimustes valmistada koolitajatel. Tööliserialade täiendusõpe on reeglina kestvusega kuni 3 kuud, baseerudes juba olemasolevatel teadmistel ja oskustel.

8. Arvestuslikud dokumendid (päevikud, arvestuslehed jt.) registreerivad juba toimunud õppetöö sisu, teooria ja praktika mahtu ning õpetamise aega, samuti ka õppija osalemist ja edasijõudmist.

9. Teooriaõpetajate tasustamisel on soovitav võtta aluseks Haridustöötajate palgajuhend ning EV Haridusministeeriumi käskkiri 10. septembrist 1990. a. nr. 231 "Kõrgkoolide ja eelarveliste teadusasutuste juhtide, õppejõudude ja teadurite töötasustamise kohta" p. 2.5 ja lisa 2 või lähtuda lepingu sõlmimisel kooskõlastatud kokkuleppetasust.

10. Tootmisõppe instruktorite tasustamine võib toimuda kokkuleppel.

IV Ümber- ja täiendusõppe lõpetamine

1. Ümber- ja täiendusõppe lõpus sooritab õppija eksami, mis koosneb proovitööst/katsest (olenevalt kutseala iseloomust) ja suulisest küsitlusest.

2. Eksamite vastuvõtmist ja proovitööde/katsete hindamist teostavad ettevõtete kvalifikatsioonikomisjonid ja kutseõppeasutustes riiklikud kvalifikatsioonikomisjonid.
Lõpetanu teadmiste ja oskuste taseme määrab lõppkokkuvõttes tellija.

3. Eksamiprotokoll ja väljastatud kutsetunnistus on alusdokumentideks töötajale kutse- või eriala omistamisel.